Tänane päev läheb Eesti maanteedeehitus Lokusest. Täna südapäeval avati Risti Virtsu maantee 33. kilomeetril uus sild uus Kasari sild sest vana sild, mis on liikleja teenindanud 86 pastat, on oma 5,3 meetriga tõesti kitsaks jäänud. Ja eks ole ta ka pisut nõrgaks jäänud selle jooksul. Aga praegu, enne kui uut silda veel ametlikult avatud ei ole võiks mõne sõna rääkida sellest vanast sillast, mis on tõesti väga tähendab varuväärne sild. Sest see on esimene raudtee betoonsild Eestis ja oli oma aja kõige pikem raudbetoonsild. Tema pikkus oli 307,8 meetrit, nii et peaaegu 308 meetrit. 20 13 Marega ja vajadus silla järgi Kasari jõel tekkis juba selle sajandi alguses aastal 1900 ja nelja-aastase plaanipidamise järel hakati siis jaanuarist 1900 400 silda ehitama. Ja üsna kähku üheksa kuuga ehitati sild valmis ja sillast sai üle minna juba 1904. aasta septembris. Vastu võeti küll sild pisut hiljem, 1905. aasta suve hakul. Ja praegu töötab siis sild oma kandevõimet piiril. Liiklus on sellel 1983. aastast ühesuunaline. Sellel sillal on Eesti ainus maanteefoor. Ja nagu öeldud oma kitsuse tõttu ei suuda ta enam kõiki seda maanteed kasutavaid nii Läänemaainimesi kui saarlasi enam rahuldada. Uue silla ehitamise plaani hakati pidama 1900 kaheksakümnendatel aastal 1980, kas ta on valmis, üks projekt, aga see oli liiga väikese v avaga, nii et 87. aastal tuli uus projekt teha. Uut silda hakati ehitama augustis 1988. Ja valmis nüüd silla ehitusrongi number 423 trassi number üks ja Lääne teedevalitsuse ühisettevõttel saanud nüüd 1990. aasta novembris. Uuel sillal on. 10 ava uus sild on lühem kui vana silda on pisut üle 237 meetri pikk. Ja tema sõidutee laius on 12 meetrit. Tulge veel siiapoole, palun. Nii kallid ehitajad külalised ja kolleegid, lubage mul kõigepealt tervitada teid Lääne teedevalitsuse poolt. Mul on hea meel, et te saite ja leidsite võimaluse ka täna siia meile, meie, Lääne teedemeeste teedeehitajate niisugusele suurele pidupäevale, me oleme seda päeva ammu oodanud. Ja, ja õige pea meie unistused täituvad, avame liikluse sellel uuel sillal. Ametliku liikluse avamise tseremooniaks annaksin sõna Eesti vabariigi transpordiministrile härra Tiit Vähile. Austatud teedeehitajad, austatud Lääne maakonna elanikud, külalised ma arvan, et vaatamata tänasele külmale ilmale, pingele, tuulele on kõikide meie näod siin väga rõõmsad, lõbusad sellepärast, et on täna avada siin seda ilusat ja laia silda mis ühendab ristid ja Virtsud, aga samuti ka Eestimaad ja Saaremaad. See sild, mis täna valmis on saanud, on praegu Eesti maanteede sildadest rikkuse järele teine sest kõige pikem sild on siin natuke kõrval. See, mis sai valmis 1905. aastal, mille pikkus oli 307,8 meetrit ja mis on Eestimaad auga teeninud, 86 vastad ning nüüd siis auga läheb muuseumieksponaadi, eks. Ja kui üldse rääkida eesti maas, siis minu arvates Eestimaal on praegu üks suur teede sildade ehitamise aeg ja need teed ja sillad peavad viima meid uude Eesti iseseisvasse riiki kus on turvaline kodu nii eesti rahvale, rahvusele kui ka inimestele ja kus on rohkem ja paremini funktsioneeriv majandus. Ükski majandus ei saa aga funktsioneerida hästi, ilma infrastruktuurid ta ilma teedeta. Ja siin on meil väga palju ära teha, sest Eestis on küll kõige tihedam teedevõrk Ühes Nõukogude liidus ja ka balti riikides, kuid samas me peame ütlema, et Balti riikides on meil kõige maha jäänum. Magistrant teede ja sildade ehitus selles osas on ilmselt väga palju ära teha meie puuduste juures muidugi on sageli valitsuses olnud arutamisel, mida esmajärjekorras arendada, kas teid, majandusobjekte, kultuuri, haridust ja mul oli väga hea meel kuulda korra välisekspertide suust seda, et kui kuskil on üks saar ja selle saare peale varandus kas te hakata siis kõigepealt ehitama saare peale teed või kohe varandust kaevama, sest varandust kaevata ei ole ju mõtet, kui ei ole teed mida mööda seda varandust ära tuua. Ja mul on hea, et viimasel ajal nii meie ülemnõukogu kui valitsus siiski teede programmi suhtuvad heatahtlikult ja ma arvan, et võib-olla selle uue Kasari silla avamisel jõuame ka oma teedeehitusega pöördepunkti. Nii et me suudame tõesti teedeehitusest Lätti Leedu naabritele järele jõuda, ka ette minna, selleks on meil ka konkreetsed vajadused, sest numbrid näitavad, et näiteks sõiduautod, arv Eestis kasvab aastas tsirka 10 protsenti ja umbes 10 aasta pärast on loota, et need autod arv kahekordistub. Seega noh, umbes 300 autot 1000 inimese kohta. Ning teiseks, kui me vaatame, kui palju maksab üks auto, siis praegu tõesti autod maksavad 10000 ringis, nii vähem kui rohkem, aga turuhinnad juba nii Minskis kui mujal autotehastes on 70000 ja 100000. Kui me võtame välisvaluutad, siis autorublade arvestus on juba miljon. Ja kui me tõesti raha ei pane teede peale, siis meil lihtsalt autod lagunevad ja ka sellest mingit kokkuhoidu ei tule. Tahaksin täna selle toreda sündmuse puhul Kasari silla avamise tänada. Kõigepealt teedeehitajaid nii läänest maakonnast Pärnu teedeehitajaid, kes olid ka siin abiks kui ka eriti silla ehitusrongi number 423, kes põhilise töö tegi siin silla ehituse juures, aga samas ka maakonna valitsust ka kõiki, kes selle silla ehitamise juures nii projekteerimise kui ehitamise juures kaasa on aidanud. Ma arvan, et ma annan nüüd sõna edasi tseremoonia järgmistele korraldajatele. Aitäh. Täna on Lääne maakonna maavanemal härra Lipstoki. Väga lugupeetud kohalviibijad, mul on tõesti hea meel kõigepealt tänada projekteerijat, tänada ehitajaid, tänada teid kõiki, kes te selle tänase päeva toimumisele olete kaasa aidanud. Kasari silla avamine on 1990. aasta Läänemaa ehitusobjektide avamisel kõige tähtsam ja kõige peamine. Ma arvan, et see, mis siin mõne minuti pärast toimuma saab näitab, et siiski mingit pidi elu läheb edasi. Ja haamer on just sellest, et täna siin lindi läbilõikamisel me anname käima meie maakonna jaoks ühe väga vajaliku objekti objekti, millest me oleme, mida, milles ruumist ja mille käikuandmist oleme oodanud kaua-kaua, kuid muidugi ees on veel väga palju ja nii teedeehituse kui ka sildade ehituse koha pealt on ju see maantee tervikuna ristilt Virtsu korralik tee. Sild ainult täiendab seda. Kuid maakonnas on väga palju selliseid töid, kuhu ei ole ei ideede heitjad ega ka maakonnavalitsusega teiste asjameeste tähelepanu veel jõudnud. Ma arvan, et selle silla tabamise hetkel me peame rääkima ka sellest, teha siin Läänemaal teede kordategemiseks palju. Ja olen täiesti ühel meelel lugupeetud ministri poolt välja öeldud mõtetega, et selleks, et hakata midagi tõsiselt teistmoodi tegema on vaja kõigi muude faktorite kõrval pea esimesena kindlustada transport, kindlustada teedevõrk. Ja tahaks väga loota, et et see lindilõikamine ei jääks viimaseks lähi aastatel, et meil oleks õige pea põhjust lõigata läbi klint võib-olla teisel ka sama tähtsal viaduktil Haapsalus õige pea mõnel järgmisel teelõigul, sest eks selle elu kulgemise jaoks on just neid teid vaja selleks, et me saaksime korralikult ühendust pidada kõigi maakonnanurkadega tiga, maakonna küla, iga maakonna külanõukogu oleks ühendatud vääriliselt maakonda. Noh ellu. Mul on väga hea meel selle üle, et et teedeehitajad siin oma töö suutnud teha südamega suutnud teha kvaliteetselt ja tahaks väga loota, et, et see sild jääks seisma, et see sild kannataks, et see peaks vastu ja täidaks oma funktsioone. Vähemalt sama kaua, kui siin naabruses olev Eesti pikim sild, mis on oma ehituse kvaliteeti ja tolleaegsete inseneride insenerimõttekvaliteeti tõestanud siin varsti pea sajand. Ma sooviksin kõigile teedeehitajatele projekteerijatele jõudu edaspidiseks. Kutsuksin teid kõiki tegema meile siin, Läänemaal edasi töid tegema, samasugused. Samasuguseid kingitusi tahaks lubada kogu Lääne maavalitsuse ja Lääne maakonna asjameeste, et et meie taha asi seisma ei jää, kui on tegijaid olemas, kui on tahtmist olemas, siis püüame ka maakonna teised teed, teised objektid, mis seda valdkonda puudutavad sama edukalt ellu viia. Järgmiseks saab sõna Eesti vabariigi riikliku maanteeameti peadirektor Jüri Riidma. Lugupeetavad maanteelased, lugupeetav Läänemaarahvas, nagu te näete, siin kõrval seisev Kasari vana sild, mis on 86 aastat vana jääb meie muuseumi üheks esimeseks eksponadiks. Nüüd asub täna rivi uus sild. Uus sild on ehitatud mitme organisatsiooni poolt, tan ehitatud silla rong 423 poolt. Peale selle töötasin praegune Läänemaa teedevalitsus. Pärnu teede Ehitusvalitsus number üks projekteeris meie maanteeprojekt koos teiste spetsialistidega. Tööd tehti aastaid, siin abistas polütehniline instituut, praegune tehnikaülikool. Ja tulemus on näha, muidugi on Eestis vaja magistraalteid oluliselt edasi ehitada. Kasari sild ongi üks, ütleme punkt selles ehituses, ta lõpetab etappi Risti Virtsu tee-ehituses. Meil on palju magistraale Real veel teha, samuti siin. Maavanem toonitas teedeehitust Läänemaal. Selleks on teedeehitajad valmis. Ja ma arvan, et me saame igatpidi toetusega parlamendilt meie eelarve kinnitamisel, et oleks veel täielikult eeldused kogu teedevõrguviimiseks paremasse seisukorda. Tahaks tänada kõiki ehitajaid ja anda kätte mõned aukirjad parimatele ehitajatele. Meil on autasudest palju, aga siin me anname kätte. Arstil argia Eesti maanteeameti peadirektor annab parimatele ehitajatele kätte Soovida silla rongile veel palju häid sildu Eestis ja ma usun, et meie silla ehitusvalitsus hakkab talle ka edaspidi pakkuma juba konkurenti silla objektide osas. Nüüd härra klipak Lubage mul veel omalt poolt öelda ja kõigile asjaosalistele suur-suur, aitäh ja lähme siis selle peatoimingu juurde ulatama. Ja helerohelise lindi kahe eesti nibu vahel lõikavad läbi Eesti vabariigiteedeminister härra Tiit Vähi. Ja Venemaavanem. Ja õhku tõusevad rohelised raketid. Ja nüüd, saati sillal liiklustirtsu poolt, sõidab sillale esimesena silla rongi number 423. Volga ja ristipoolt tuleb. Tuleb Kirbla sovhoosi. Teada liivapuistur ja selle järel siis kõik teised autod. Kõigi muude sõiduriistade hulgas on ka liinibuss number 56 mis sõidab Tallinnast Virtsu. Uut silda ehitati pisut üle kahe aasta. Vana sild sai sõidukõlbulikuks üheksa kuuga. Eesti maanteedeameti peadirektor Jüri Riima. Kuulge, kas uus sild on siis vanast sedavõrd mehisem, see on praegu mehed viletsamad? No ma arvan, et eks ta on kindlasti mehisem ka, ta peab. Ja praegu ma mõtlen, insenerimõte liikus ilmselt aeglasemalt ja võttis rohkem aega. Ja tahaks, et edaspidi oleks selliseid objekte meil Eestis rohkem, kus saab rakendada insenerimõtet. Sellest saaks ehitada sildu, estakaade ja võib-olla ka kiiremini. Kindlasti kõik oleneb materiaalsetest, ressurssidest, ehitajatest, nii nagu meil tänapäeval see on, aga meie oleme selleks valmis. Selle silla ehitasid silla rongi number 423 mehed. Aga te ütlesite, et tõenäoliselt Eesti oma organisatsioon, aga varsti neile konkurentsi pakkuda ja meil on olemas meie maanteeametil Ehitusvalitsus ja ta ehitab Tallinn-Narva autoteel viadukte, asub koluveresilla ehitamisele ja palju rida teisi objekte, nii et mina arvan, et mõne aasta pärast on ta täiesti konkurentsivõimeline selle Riia silla ehitustrusti meil asuva silla ehitusrongi 400 rajaga 30. Aga praegu on olukord nii, et Eestis on sildadel mitmeid vaja ja tööd jätkub kõigile. Vana sild on tõepoolest arhitektuurimälestis, mis saab nüüd sellest sillast? Vana sild jääb tõepoolest meil muuseumieksponaadid ja me viime ta sellisesse seisukorda, et teda on võimalik igal ajal vaadelda ja ja siis ka jalutada. Ja Kasari sillal on ju kevadeti palju kalamehi, niisama jalutajaid ja ma usun, et ta kulub ära, kui muuseumieksponaat. Selge aitäh. Ma ei tea teie eesnime. Andres Lipstok. Lääne maavanem Andres Lipstok, öelge, milline tähendus on sellel uuel sillal. Läänemaa. Vale Läänemaarahva jaoks on see väga suur tähendus. Kasari jõgi osavasti eraldab ju sisuliselt Läänemaa jagab Läänemaa kaheksa ja siiani toimus ühendus kahe Läänemaa eriosa vahel seda vana silla abil, mis, nagu teada on ehitatud sajandi alguses. Kuid mis tänaseks päevaks on siiski amortiseerunud. Tänu sellele oli kogu aeg ju suur oht selles, et ühel heal päeval, kui juhtub midagi tõsisemat, katkeb ära ühendus üldse, ütleme Läänemaa kahe osa vahel. Täna nüüd uus silla valmis. Mis on mured meil ei ole küll ja see on kõigepealt. Juurde muidugi see, et vana silla kandevõime oli hoopis teine, kui uuel sõidad, sa tähendab, et see suur transport kõik ei saanud üle vana silla pidi tegema väga pikka ringi, tänaseks ka see mure maas, nii et meie jaoks on see suur suur võit. Ja eks see ole vait saarlastele. Las ta päris kindlasti, sest nende elu ju sisuliselt seda maanteed mööda ja nende ühendus nii Eestimaaga või ka Eestimaa pealinnaga siitkandist läbi läks ja läbi läheb ning nende jaoks on muidugi suur asi, kui nad saavad, saavad sõita siiski uhkelt otse mitte ei pea siin tegema suure transpordiga ringe või ootama siin järjekordades, kuidas vanast sillast üle saab. Aitäh.