Kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku esimese detsembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Briti peaminister Tony Blair on Eestis visiidil. Hetkel on tema kohtumine balti riikide valitsusjuhtidega lõppenud. Läheme info saate jooksul. Valitsus kinnitas HIV AIDSi-vastase tegevuse strateegia aastateks 2006 2015 ja tegevuskava kuni aastani 2009. Eestis on jätkuvalt probleemiks negatiivne suhtumine HIV-positiivsetesse inimestesse levivat AIDSiga seotud arusaamad ja eelarvamused. Eesti energia on valmis osalema võimaliku Leetu rajatava uue tuumaelektrijaama ehitamisel eelnevates uuringutes ei tohi keskenduda minevikku, eri meelsustele. Tuleb pühenduda koostööle, tõdesid tänasel kohtumisel Leedu peaminister Algirdas Brazauskas ja Eesti Energia juht Sandor Liive. Euroopa parlament jõudis pal liidu riikide valitsustega kokkuleppele liidu järgmise aasta eelarve osas. Euroopa lennuväljadel on vahemaandumise teinud üle 300 Ühendriikide luure keskagentuuri lennukid. Jutt käib ikka võimalikust vangide veost. Võib nõukogude aegse okupatsiooni tunnistamist Venemaa poolt, kuid okupatsioonikahjude korvamise nõue ei ole päevakorral. Välisministeerium, Eesti-teemalise jõuluviktoriini peaauhinnad läksid Portugali ja Valgevenesse. Helle Meri sai eriti tundliku mereala staatuse. See tähendab, et tema ökosüsteem on ohustatud üha tihedama laevaliikluse poolt. Ka Soomes lastivate uusim Tallinki reisilaev Galaxy, mis maksab 165 miljonit eurot ja hakkab reisijaid vedama järgmise aasta kevadest. Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna sai helilooja Veljo Tormis. Ilm püsib pilves selgimistega mis tähendab, et mitmel pool võib ka sadada enamasti lörtsi ja lund. Õhutemperatuur on öösel kuuest külmakraadist kolme soojakraadini, homme miinus ühest pluss viie kraadini. Nagu päeval räägitud, kohtusite Tallinnas Stenbocki majas Euroopa Liidu eesistuja Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Eesti peaminister Andrus Ansip. Hiljem ühinesid nendega Leedu peaminister Algirdas Brazauskas ja Läti peaminister Aigars Kalvitis. Hetkel on see kohtumine lõppenud ja peaks olema lõppenud ka pressikonverents või kohe siis lõppema ja sel juhul edastame teile kohe uuemaid uudiseid ja seni sellest, mis juhtus enne seda. Leedu peaminister Algirdas Brazauskas, kuidas Eesti energiat elektrifirma juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oli huvi kohtumise vastu mõlemapoolne, kuid konkreetne initsiatiiv tuli seekord kahe päeva eest Leedust ühiseid huvisid aga oli paljudades live. Eesti Energial ja siis Leedul on juba praegu üks ühisprojekte olemas. Leedu osaleb 25 protsendiga Eesti ja Soome vahelise merekaablifirmas. Nad on seal koostööpartnerid veel, et see on üks väga konkreetne näide juba, kuidas Eesti ja Leedu energiafirmad koostööd teevad. Aga loomulikult predo peaministriga kohtumisel olid eelkõige, kuna siis tulevikus võimalikud koostööprojektid ja kõige rohkem aega meil kulus siis võimaliku tuumajaama projekti peale Leedus, mina usun seda, et kui Baltikumi tuleb tuumaelektrijaam, siis ta tuleb Leetu ja energia on igati huvitatud analüüsima selle tuumajaama majanduslikku tasuvust ja kõiki muid aspekte, sealhulgas keskkonna ja turvalisuse. Kui me räägime uuest tuumajaamast Leedus, siis me räägime ikkagi ajab stiilist täna 10 aasta pärast vest. Tsirka 2015 2016 sealkandis me oleme valmis sinna raha paigutama, kuid täna me oleme kindlalt valmis selleks, et seda tõsiselt koos leedukatega uurida. Kas Eesti ja Leedu vahel on energeetikaküsimustes ka erimeelsusi? Ma ütleks praegu nagu meil suuri mingisuguseid erimeelsusi ei oleks, et me oleme mõlemad aru saanud, et meil on peamiselt ühised huvid ja ma toon lihtsalt ühe näite, et kui septembrikuus käesoleval aastal Leedus tuumaelektrijaam Ignal Hiinas oli planeeritud remondis kuu aega, siis Eesti energia müüs väga palju elektrit Leetu. Minu arust niuksed näidud näitavad, et meil on peamiselt ühised huvid. Üks tüliküsimus oli mõni aeg tagasi seoses Leedu võrkude müümisega, kus Eesti Energiaga kandideerides Just, ega see teema tuli meil kohtumisel üles. Paraku on see, et, et see kõik on ajalugu ja leedu peamist selge seisukoht oli, praegu nad ei plaani selle erastamisega edasi minna. Ka täna mina ütleks seda, et Eesti Energia seisukohalt on oluline keskenduda tuleviku uutele koostööprojektidele selle asemel et nutta taga mõningaid tagasilööke minevikust, nii et vaatame edasi, mida me võime tänasest päevast edasi tulevikus koostööd teha. Arvan, et see on mõistlik. Konstruktiivne lähenemine. Küsis Vallo kelmsaar ja temaga jätkab. Valitsus kinnitas täna HIV ja aidsivastase tegevuse strateegia aastateks 2006 2015 ja lähema tegevuskava kuni aastani 2009. Nagu öeldud, jätkab Vallo kelmsaar. Strateegia üldeesmärk on saavutada HIV nakkuse levikus püsiv langus, mille eelduseks on elanikkonna teadlikkuse suurenemine HIV levikuteedest ning riskima seksuaalkäitumise vähenemine. See on riiklik, mitte ühe ministeeriumi strateegia, rõhutas sotsiaalminister. Jaak kaob ja selgitas, et eesmärkide realiseerimisel suureneb oluliselt näiteks haridus ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi vastutus. On oluline, et iga seatud eesmärgi täitmine on hinnatav, märkis sotsiaalminister. Üks põhiline mõõdik on uute HIV nakatanute arv 100000 elaniku kohta. Me teame, et viimastel aastatel on see number langustrendis kuid kindlasti me ei saa olla rahul. See langustrend ei ole piisav. Kui näiteks 2004 100000 elaniku kohta diagnoositi 55 uut HIV juhtu, siis on seatud eesmärk 2015.-ks aastaks et see oleks maksimaalselt 20 juhtu 100000 elaniku kohta. Täpsemad numbrid ressursside eraldamiseks on planeeritud 2009. aastani. Ja väike võrdlus, kui 2005 me HIV-AIDS ennetuseks ja ka tagajärgedega tegelemiseks karaviks eraldame kokku 56 miljonit krooni, mis sisaldab ka rahvusvahelist abi global fondi vahendeid siis 2009 on planeeritud juba 400 miljonit krooni ja kusjuures 2009 tõenäoliselt välisvahendeid ei ole. Aga tänasel valitsuse pressikonverentsil ei räägitud mitte ainult Aitsist. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo teatas ka uuest aastast rakenduvad toidu käitlemise nõuete lihtsustamisest ehk hügieenipaketist. Lihtsustatud nõuded puudutavad nii loomseid kui ka taimseid esmatooteid ja neid võib müüa siis väikestes kogustes otse tarbijale. Samuti võib oma toodet otse turule, kus teda ka kohalikku poodi või toitlustusasutusse siis edastamiseks lõpptarbijale. See tähendab, et hulgisüsteemi seda toodet müüa ei tohi. Toorpiima võib väikestes kogustes lihtsustatud nõuete alusel müüa ka lõpptarbijale, see tähendab siis otsemüük näiteks farm, mis, mis on olnud läbi aegade päevakorral ja hügieenipaketi nõudeid ei kohaldata ka koduses majapidamises valmistatud toidu pakkumisel heategevus ja ühiskondlikel üritustel. Sellisteks üritusteks võivad olla kirikulaadad, külalaadad, seltsipäevad ja nii edasi. Aga oluline on siinjuures tootja ise peab siis müüma või, või pakkuma, et on niisugune kõige otsesem tootja valmistaja, vastutus. Teel AIDS? Ist sotsiaalministeeriumis esitleti täna uuringut, mis käsitles HIV AIDSi teemaga seotud teadmisi, hoiakuid ja käitumist Eesti noorte hulgas. Meelis Süld räägib lähemalt. Tervise arengu instituut analüüsis 10 kuni 29 aastaste noorte suhtumist HIV-positiivsetesse inimestesse ja küsis selleks viis lihtsat küsimust. Kas noored on nõus nakkuse saanud inimestega ühes lauas samas kollektiivis viibima, õppima nakatunud õpetaja juhendamise all, ostma toiduaineid nakatunud müüjalt või suhtlema HIV-positiivse sõbraga. Globaalfondi analüütiku liilia Lõhmuse sõnul selgus, et jaatava vastuse kõikidele küsimustele andsid vaid vähesed. Siin vanemates vanuserühmades on tolerantselt suhtuvaid noori kolmandiku jagu ning 14 15 aastaste seas on neid neljandik. Uuringust tuli välja ilmne seos HIV-AIDSiga seotud teadmiste ja sallivuse vahel. Noored, kes teavad, et HIV ei levi näiteks ühes basseinis ujudes või kallistades on oluliselt tolerantsemat kui need, kes siis omasid vale arusaamasid, on oluline rääkida ka sellest, millistes situatsioonides HIV ei levi, et see on just see, mis tekitab mitte tolerantsed suhtumist. Uurimuse teiseks oluliseks teemaks oli kondoomi kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Selles küsimuses tuli selgelt välja erinevus koolinoorte ning täisealiste noorte vahel. GlobaalFondi analüütik Aire trummar. Tuleb selgelt esile 16 kuni kaheksateistaastaste rühm, kelle seas on ligi kolmveerand neid, kes esimese seksuaalvahekorra kondoomi kasutasid. Kõige madalam on see näitaja veidi üle kolmandiku, siis kõige vanemate 25 kuni 29 aastaste noorte hulgas et ilmselt on praegune 16 kuni kaheksateistaastaste Koolinoortegrupp see, kelleni on ennetustööga kõige enam jõutud. Samas koolikeskkonnast lahkunud noori on sellise kontsentrit keeritud ennetustööga juba raskem haarata. Ja samuti on juba oluliselt keerulisem muuta täiskasvanud noorte käitumismustreid ja arusaam. Sotsiaalminister Jaak Aab tunnistas, et eestlaste mureks on eelarvamused ja valearusaamad HIV-positiivsete suhtes ühtlasin endiste aastatetagust probleemi eiramist, mis praegu tunda annab. Kui üheksakümnendatel aastatel me arvasime, et meil probleeme ei ole, siis 90 lõpp-kahetuhandendate aastate algus selgus, et meil on probleeme, meil on tõsine probleem võib-olla ka paljuski selle pärast väga tõsine. Et nendel endistel aastatel me ei uskunud, et meil, see on probleem. Aastate jooksul on HI-viirusesse nakatunud Eestis 5001 eesti inimest. AIDS-i diagnoos on pandud 89-le inimesele. HI-viirusega on surnud 120 inimest, 48 olid surres AIDSi haiged ja sel aastal on HI-viirusesse nakatumise juhtumeid kindlaks tehtud. 569. Eesti tahab, et Venemaa tunnistab okupatsiooni, see tähendab nõukogude aegsete okupatsiooni, aga Eesti valitsus ei aruta praegu küsimust nõukogude aegsete okupatsioonikahjude sissenõudmisest, ütles Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand täna pressikonverentsil Moskvas. Ta ütles, et okupatsiooniküsimus on Eesti-Vene suhete komistuskiviks aga probleemiks Venemaal asuvate Eesti kultuuriväärtuste sealhulgas presidendi ametiraha tagastamise küsimus. Eesti venekeelse elanikkonna olukorra osas eksisteerib info praegu, seetõttu näeb see välja hullem ana, kui tegelikult on. Rääkides venekeelsete koolide üleminekust eestikeelsele õppele, kinnitas suursaadik, et osa õppeainete õpetamine riigikeeles käivitub 2007.-st aastast. Täna ka ei oska keegi öelda, millal see protsess lõpeb. Keegi seda forsseerima ei hakka, toonitas ta. Välisministeeriumi korraldatud Eesti-teemalisest viktoriinis võttis tänavu osa rekordarv inimesi. Võidud läksid Portugali ja Valgevenesse ja peaauhinna võitsid Paulo Medeiros Portugalist ja Juri bioloogub Valgevenest. Nagu öeldud, oli osavõtjaid arv, see tähendab 2165 inimest 69-st riigist. Enim huvilisi oli Ameerika ühendriikidest Venemaalt ja Saksamaalt ja inglisekeelsest viktoriinis võttis osa 1638 inimest, kellest 1267 vastas kõikidele küsimustele õieti venekeelse viktoriini. 527-st huvilisest oli õigesti vastanuid 428. See tähendab väga paljud. Võib veel öelda, et lohutusauhinnad läksid Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Iirimaale ja Venemaale. Nüüd aga välisuudised ja Birgit Itse. Euroopa parlament jõudis Euroopa Liidu riikide valitsustega kogule peale ühenduse järgmise aasta eelarve osas. Kokkuleppe kohaselt on järgmise aasta kulud ligi 112 miljardit eurot. Üle 40 protsendi eelarvest kulub põllumajandustoetusteks ning kolmandik vaesemate liikmesriikide abistamiseks. Ülejäänud rahast kaetakse administratiivkulud ja antakse välisabi. Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve tagasilükkamine parlamendis oleks veelgi raskendanud kokkuleppele jõudmist ühenduse finantsperspektiivi osas aastateks 2007 kuni 2013. Euroopa Liidu liidrid loodavad selles kokku leppida veel detsembri keskel toimuval tippkohtumisel. Euroopa Liit andis Ukrainale turu majandusega riigi staatuse, teatas ühenduse eesistujamaa Suurbritannia peaminister Tony Blair. Blairi ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso osum avaldasid tunnustust Ukraina liberaalsele juhtkonnale eesotsas president Viktor Juštšenkoga. Turumajandusega riigiks tunnistamine aitab Ukrainal tihendada kaubavahetust Euroopa Liiduga. Euroopa Liit on Ukraina suurim kaubanduspartner, mullu ulatus kaubavahetus 22 miljardi dollarini. Briti ajalehe Guardian andmetel on USA luure keskagentuuri lennukid maandunud Euroopa lennuväljadel üle 300 korra. Lehe väide põhineb agentuuri kasutatud 26 lennuki logiraamatul. Kõige rohkem on lennukeid käinud Saksamaal ja Suurbritannias, kuid informatsioonist ei ole selge, kas õhusõidukite pardal oli ka pange. Iraagis Ramadis ründasid islami äärmuslased rakettide ja miinipildujatega USA sõjaväebaasi ja hoiavad linna peamisi tänavaid oma kontrolli alllinnaelanike teatel tänaval ligi 400 raskelt relvastatud ja maskides meest. Üles on seatud ka kontrollpunktid linna sisenemiseks ja sealt lahkumiseks. Rohkelt on üleval lendlehti, kus teatatakse, et Abu Musab Global Zarqawi juhitav Al-Qaeda Iraagi haru on võtnud linna enda kontrolli alla. USA sõdureid polevat aga tänavail näha. USA armee pole olukorda Ramadis kommenteerinud. Arenenud riikides on autoõnnetuse tagajärjel hukkunuid 400 korda enam kui rahvusvahelise terrorismi tagajärjel elu kaotanuid, selgub täna avaldatud uuringust. Näiteks USA teedel hukkub 26 päevaga sama palju inimesi, kui sai surma 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes. Uuringus osales 29 riiki, mis kuuluvad majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni. Rahvusvahelise mereorganisatsiooni assamblee andis Londonis toimunud istungjärgul Läänemerele eriti tundliku mereala staatuse. Selle staatuse alt jäid välja Venemaa territoriaalveed. Mereala kuulutamisega eriti tundlikuks tunnistatakse rahvusvaheliselt fakti, et üha aktiviseeruv laevaliiklus võib selle ala tundlikku ökosüsteemi kahjulikult mõjutada, mistõttu tuleb rakendada lisameetmeid tõstmaks meresõidu ohutust. Läänemerel liigub päevas keskmiselt 2000 laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks pidevalt umbes 2000 kalalaeva. Staatuse said ka vaikses ookeanis asuva Galapagose saari, Atlandi ookeani Kanaari saari ümbritsevad mered ning Austraalia ja Paapua Uus-Guinea vahel asuv Torrese väin. BNS Faktumi äsjane küsitlus kinnitas analoogiliselt paljude varasemate uuringutega, et valdav osa Eesti elanikest sooviks presidenti otse valida. Telefoniküsitluse kohaselt toetab presidendi otsevalimist 66 protsenti vastanutest. 12 protsenti pooldas presidendi valimist riigikogus. 14 valijameeste kogus jätkuvalt Alar Seim, presidendikandidaat Arnold Rüütel, tema jätkamist soovis 24 protsenti vastanutest. Vastuseks väljapakutud loend 11 nimega. Lisaks oli vastajal võimalus välja pakkuda veel ka oma soosik ja Arnold Rüütli järel oli teisel kohal Toomas Hendrik Ilves 14 protsendi, kolmas Edgar Savisaar 11 ja neljas Peeter Tulviste seitsme protsendiga. Muudest populaarsetest ja tehnikatest inimesest. Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhind omistati helilooja Veljo Tormis ele ja sellest nüüd Toomas kilt. Rahvusmõtte auhind anti üle emakeelse ülikooli 86.-le aastapäevale pühendatud aktusel. Tartu ülikool algatas rahvusmõtte auhinna väljaandmise aasta tagasi. See antakse inimesele, kes nagu ütleb auhinna statuut on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Selle aasta laureaadid tegi teatavaks Tartu Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski. Seekord saab selleks mees, kelle looming on aastakümnete jooksul tugevdanud eesti rahva ühtekuuluvustunnet ja identiteeti. Läbi oma muusika on ta väljendanud meie ajaloo ilu ja valu. See mees on Veljo tarvis. Kangilaski lisas, et tormis on oma heliloominguga väärtustanud kõrgelt meie rahvalaulu ning on auhinna igati ära teeninud. Eelmisel aastal anti rahvusmõtte auhind Turu Ülikooli emeriitprofessor Ilmar talvele, kes promob eriti tänaga üheksandana Tartu Ülikooli uueks audoktoriks nelja silmapaistva teadlase hulgas. Aktusel anti üle ka 68 doktoridiplomit, teiste seas sai sellega ekspeaminister Mart Laar. Rektor Jaak Aaviksoo ütles oma kõnes, et nii suur uute doktorite arv teeb küll rõõmu, kuid veel mõned kuud tagasi loodeti uusi doktoreid üle 100. See sunnib ülikooli mõtlema kriitiliselt oma tegevusele. Jaak Aaviksoo. Kas meie endi poolt seatud eesmärgid on tõepoolest meile olnud, üle jõu käivad, kas meie poolt antud lubadused ei ole mitte liiga kergekäeliselt antud või ei ole nende täitmisele piisavalt jõudu ja energiat pühendanud, kas ei ole meil kohati veel tegemist akadeemiliselt vastutustundetu administratiivselt lodeva käitumisega nendel juhtudel kui meilt oodatakse ja me peaksime suutma hakata? Emakeelse Tartu Ülikooli aastapäeva üritused jätkuvad täna tõrvikurongkäigu ja kontserdiga, homme toimub traditsiooniline aastapäeva ball Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Ja nüüd on meil telefoniühendus Vallo Kelmsaarega, kes tuli just äsja lõppenud pressikonverentsilt ja valla, mida kuulda? Võib öelda, et ega see õhkkond nii väga soe ja sõbralik, ei mõistnud ilmselt erimeelsused, mis olid ennem jäika pärast seda tänast peaministrite kohtumist. Nii Eesti peaminister Andrus Ansip kui ka Suurbritannia peaminister Tony Blair olid suhteliselt tagasihoidlikud, oma avaldustes ma ütleksin ja ega mingeid uusi detaile siin täna pressikonverentsil ei kuulnud. Räägite ikka sedasama, mida seni on räägitud, et kui Euroopa Liidu tulevase finantsperspektiivi või ehk siis eelarve osas kokkuleppele kiiresti jõuta, tekib 2007. aastal palju probleeme probleeme raha jaotamise ja jagamise osas ja ka kasutamise osas siis edasi. Ja meie peaminister Andrus Ansip mainis ka seda, et Eestis on loomulikult kõike heaks kiita ja kõik peaks nagu ikkagi käima solidaarsuse alustel. Ta mainis, et laienemine on olnud väga edukas, aga finantsperspektiiv teab seda laienemist samuti toetama sest muidu on tulevikus suuri probleeme. Ja ka Briti peaminister Tony Blair märkis, et lahenduse leidmine nendes küsimustes oluline. Ta jättis niisugusse, kuidas mõeldakse, reserveeritud või tagasihoitud mulje ja siin kuluaari. Kuidas oli kuulda, et ega suurt üksmeelt ei olnud ja, ja niisugune erimeelsus või jäik hoiak jäi mõlemalt poolt püsima. Aga samas märgiti siiski, kokkuleppele jõudmine on oluline ja seda oleks vaja teha enne detsembris toimuvat kohtumist. Aitäh Pallo, eks varsti jõuab ta raadiomajja ja võtab. Jõuab teieni ka helipeaministrite häältega, aga seniks päevaga ja lõpuks ilmateade. Öösel on meil ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab enamasti lörtsi ja lund, saartel ka vihmasaju tõenäosus on suurem. Põhja-Eestis. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Öösel on õhutemperatuur nullist miinus kuue kraadini, saartel ja rannikul on kuni kolm kraadi sooja. Päeval pilvisus hõreneb. Ta näeb, kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul neli kuni 10, hommikul rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus ühest kuni pluss kahe kraadini, saarte rannikul on kuni viis soojakraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.