Nüüd algava maailmapildi saate sisuks on Tallinna keskaegne kodanikumaja, kust ajaloolane Jüri Kuuskemaa on tänase saate külaline. Räägime sellest, missugune see kodanikumaja välja nägi, aga ma tean, et Jüri Kuuskemaa on ka üks salaplaan või salasoov, miks ta selle jutuga stuudiosse tuli. Aga enne me peame siiski rääkima sellest kodanikumajast keskajal kui niisugusest kui nähtusest. No me teame, et need mandri teistpoolt vaadates kitsad, eks ole, tal oli viilkatuste, läks nagu sügavusse, aga mis põhimõtete järgi ta oli üles ehitatud? Siin oli nagu kaks veidi erinevat põhimõtet, sõltuvalt siis elanike sotsiaalsest kuuluvusest. Käsitöölistel olid mõnikord väiksemad viil majad, millel oli kas pisike õu või nurgakrundi lõua ei olnudki sest suurem osa käsitöölisi ei vajanud hobuseid. Ja selle tõttu ei pidanud nad õuetel omama talle, mis oli aga tingimata vajalik suurkaupmeestele ja ka näiteks foorimeestele ja mõningate teiste selliste käsitööalade esindajatele, kellel oli oma tooteid ja kaupasid vaja vedada ja see kõik kaalus. See tingis ühelt poolt kinnistute erinevus, et me võime ju vanalinnas näha selliseid nurga krunte, kus on ainult maja või näiteks on nagu laht praegu nende laste loomingu maja, kus tillukene õu, kuhu vankrid ei pääsegi, aga mis on nagu selline õhutas kaevia, kus suhelda on mõnikord harva paistab päikest sisse, aga sellegipoolest on nii-öelda mõnikord mõnus peesitada või pesukuivati. Vanasti oli agavad kaupmehed, kes olid tõelised Hanse aadid ja purjetasid oma laevadel kuni Lissaboni nii välja ja pidasid siis noh, üle alpide sidemeid ka Veneetsiaga ja ja Londoniga, Bergeniga ja nii edasi. Vot nendel olid nagu kinnistud nagu linn, mina, mõisad, ma ütleksin mõnikord ulad, olid need kuni 100 või 120 meetrit pikad, ulatudes näiteks vere tänavalt Müürivahe tänavani tänavani või siis pikalt teravalt laiale tänavale, need olid pikad ja kitsad ja ümbritsetud kõrgete tulemüüridega. Ja nendel kinnistutel paiknes mitte üksnes siis tänavapoolne elamu, mille kohta tuleks öelda ait elamusest poolsele mahust viilu all, tänava pool olid Jaida ja salve ruumid. Ja selle maja siis eluruumid olid reegli nõue poole ja seal siis oli veel terve kett hooneid kus olid siis tallid ja lehmalaudad ja peeti mõnikord sigu ja isegi kanu ja lambaid. Ja selline linn, mõisamajapidamine lause ja siis olid mõnikord veel sammas või olima, pruulikoda või pagarikoda. Ja samuti siis veel noh, mingisugused töökojad ja kuskile ma pidid ära mahtuma ka ruumide nii-öelda pererahva tuliste abiliste jaoks, sest et keskaegne elulaadi oli ju niisugune, et kui sa olid ka kellelegi Oresselliks või õpipoisiks või ammeks tüdrukuks, siis sa sõid pere laua, asjasin, koheldi kui pereliiget. Aga muidugi teatud vahed olid ikkagi mõistagi. Aga see kõik tingis asjaolu, et keskajal, kui nool, naised palli julgesid sünnitada ja katkuda haigused röövisid paljul nats paljud lapsed ära, siis mõnes peres oli seal üle üle tosina lapse kyljest, võib-olla täiskasvanuks ainult viis kuus, aga kujutage ette need keskaegsed sellist sööma aeg ühes normaalses Tallinna perekonnas kuskil kaupmehe või kullassepa või või maalri perekonnas, seal võis laua taga istuda korraga 20 inimest ja see laud ära mahuks, pidi see olema selles suures pikas eeskojas mani, mida nüüd tagant järjentiileks nimetatakse, tuletage endale ette näiteks matkamaja või linnateatri sellist tohutu suurt eeskoda, mis on hästi kõrge. Sellistes kohtades oli igasuguseid pidusid ka veel pidada ja külalisi vastu võtta ja ja see oli nagu niisugune maja süda, kus ühes nurgas oli siis mantelkorstenköök ja mõnikord teises nurgas oli siis üks osa nagu ära lõigatud, kerge vaheseinaga peremehel oleks nagu kontor või Võige käsitööliseks väike oma väike töökoda. Poolest neid kodanikumaju keskajal oli ikka üsna mitut erinevat tüüpi, sõltuvalt siis inimese rikkusest ja ja siis ametist ka. Mul tekkis vahepeal kaks küsimust, esimene kui jutt oli nendest koduloomadest kass või siga ja lehmaga tänaval. Samas tähendab, eellugu oli niimoodi. Tähendab juba aastal 1405 keelas Tallinna magistraat sigade tänaval jalutamise ära ja samuti, et kui kellelgi on seakoodid tänava poolest, tuleb need viivitamatult alamatele jõuedel ehitada ja olid ette nähtud sanitaarnormid. Mitu jalga tohi malle, naabri tulemüüris tohtis olla sinu sigala või sinule lampkast näiteks, et naabrit mitte siis nii-öelda automatiseerida ja tema tema ehitist või tema krunti siis mitte. Mure ära rääkida, kuidas nägi välja keskaegne saun. Me peame ennast ju sauna, rahv. Aga anna andeks, Martin küsisid teemade kohta ja muidugi vaadake, see Suur-Karja tänav oli ikka tõesti tõeline Karja tänav, kus suvel aeti siis linnakarjuse poolt kodanike lehmad siis linnatagustele karjamaadel, et nad ka värsket rohtu oleksid päikest näeksid, et nad saaksid joosta ja möllata, et nad selle talvel laudas oldud ajal nii-öelda kärbumisele leiaksid. Vastukaalu loomulikult ostsid nad aeg-ajalt saba ja läbistasid tänavatele ja selle tõttu oli niisugune nõuet, kui laupäeviti majaomanik tänavat laskis puhastada igal laupäeval, sest ta pidi selle puhtaks pesema ja värskelt õlgedega üle raputama. Sest õled olid muidugi tuleohtlikud, aga nad vähendasid armimis, tekkis hobuse kapjade, vankrirataste raud, diste klõbi kõlinast ja samuti siis nad võtsid vastu osa sellest nendest lehmakookidest, mida siis suvel ikka pudenes. Nii et see lehmi hea küll, jah, muidugi. Aga siis nüüd nüüd sa küsisid minult juba järgmise küsimuse, seal oli saun, saun. No vaadake, aga oli ju niisugune lugu, et keskajal igas majas oli keldrisse kerisahi see rooma tüüpi kaustumi, kalorisseergus, jämedad halud pandi suurde koldesse ja need ajasid punaseks need kerisekivid, et need, mis olid nagu taludes, aga erinevus oli selles, et igast vägev mantelkorsten tõmbas selle suitsu korstnasse. Ja siis kui suitsu ja siis lasti sealt elutoas kas põrandas või seinas vastavate aukude kaudu sooja õhku üles. Aga sealjuures oli nii soojaks köetud, et mõistagi seal all võis siis ka pesta, niiet keldris võis selle kaloriferi hüpokaust müres võis ennast pesta, aga ja toas oli ainult akna kõrval üks väike arv nii-öelda kätepesuks. Nii-öelda lavatoorium äravooluga läbi seina kohe tänavale või õuele, kus kaabetaati, aga saunasid muidugi kõikidel ei olnud, aga mõnel kinnistul oli siis selle 10 12 kõrval ehitise juures ka tähendab eraldi ehitatud saun kohe. Nii et selle kohta on teateid olemas. Aga ühtegi niisugust päris nüüd vanalinnas säilinud ei ole. Vanalinna kinnistutel, need on eile, kuigi pesuköök on muidugi üsna mitu. Minu meeles see saun oli pesemiskoht, mitte higistamist. See saun oli nüüd pesemiskohta, aga eks meil siinse nisugune, see leilisauna asi on olnud nii populaarne, et see pole mitte ainult soomlaste eestlaste asi, vaid ka siin, baltisakslased võtsid need kombed üle ja sellega seoses on veel üks niisugune lustakas lugu, kuidas ükskord paavsti saadik külastas Kärkna koostrit ja mungad visita leilisauna ja vestlesid ja siis see oli niivõrd jahmunud, ütles niisugust lihasuretamist ja pole tema veel kuskil kristlikus maailmas näinud, nagu seal Kärkna vägati vendade juures ja need selline vigane vendlus. Saunavendlus on meil muidugi üldiselt ju kogu maal väga hästi tuntud. Ma kujutan ette, et saadik ka oma ihu tundis tükk maad värskema ja puhtama asjana. Selles pole kahtlust, aga esialgu ta tundis ainult suurt vaeva sellest samusest põrgutemp põrgu leitsakuste siis sellest peksmisest, mis talle osaks sai. Kui me vaatame nüüd seda maja, kui palju kasutati keldreid eluruumidena. Vaata praegu on ju niisugune lugu, aetakse kultuuripinnas, majade juures on kasvanud tänavatajate tänavad on, tänavate pind on tõusnud märgatavalt kõrgemale keskaegse võrreldes, mõnel pool on see kuni kaks meetrit ja raekoja platsi näiteks idaküljel. Seal on see tõus umbes meeter 20, nii et ühesõnaga need praegused keldriruumid, kuhu sai omale sisse astudes olla ühest, kahest või kolmest astmest, ilma et oleks pidanud kummardama seal uksele veel, need on nüüd asendunud luukidega kus saab ainult alates sisse või on tehtud ainult aknad, kes ei tea, kui me sees olemine smelist me näeme osa keldreid raekoja platsi ümber, muidugi olid siis kaubakeldrid poodidena kasvatusel osa keldreid olid ka elukeldrid, sest kui hüpokaustmeres köeti, siis nad ei olnud sugugi niisked. Tuberkuloosi virahhidi pesad ja osa muidugi olid ka panipaigad, nagu laste loomingu majas on näiteks seinast tuletavad välja ilmselt kohe ekstra sinna nähtavale jäetud suured munakivid või nisukesed rändraanukesed graniidist, mille peale arvan, peksti taas lahti soola, mis oli laevadest toodud ja siis oli nagu niiskusega klimpi paakunud. Ja siis sinimenüüd löödi ta taas nii-öelda pulbriks ja pakiti kottidesse, sest soola toodi meile laevadel lahtiselt rumis konsultatsioonid, soolakeldrid olid meil ka näha, et isegi majas, kus mina elan, on soola nii palju maha läinud, et et kui katsuda krohvi sõrmega, siis on see täiesti soolane. Krohv siiamaani pudeneb ja mureneb ja selle vastu ei saa ükski ussi ega püssirohi. Sool oli kõige tähtsam import artikkel mõne teise asja puudumine ei olnud nii valuline, aga kui toit on ilma soolata, siis see on tõesti mittesöödav. Ja muidugi tõesti on isegi niuke ütelus, et Tallinn on ehitatud soolale ja selles on kindlasti nii palju ette, et kujutame ette, et enne Liivi sõda oli aastaid, mil Tallinna toodi nii palju soola, et ühe elaniku kohta tuli rohkem kui 3000 kilo. Aga ilm enne külmkappide leiutamist oli toidu soolamiseks ja maitsestamiseks on nagu on arvutit välja keskeltläbi vaja umbes viis või kuus kilo nina peale. Ülejäänud 2995 kilo viidi põhiliselt Pihkvasse, Novgorodi ja Soome ja siis muidugi ka maale mõisatesse mõnevõrra, aga ma usun julgesti kaks tonni sellest kolmest läks Venemaale. Kui me nüüd seda kodanikumaja veel vaatame, siis tähtis koht on voodi. Voodi oli moodne. Kui sa olid jõukas ja peen, siis mu voodi oli hästi lai, kuni neli meetrit, sellel oli ka mingi põhjus. Vaata vooditega meenutaksin, põhiline erinevus tänapäevasest oli see, et need olid laud, voodid ja basseinidega ja olid isegi seinaga voodid, kus võis tõmmata ette mitte ainult rees riided, vaid võistamatetisegi ukse. Nii et niisugust tüüpi voodid olid ja baldahhinid olid ka veel sellepärast et kui see keskküttes sojakütte mõnikord siiski tõi sisse ka tolmu või tolmu, vaid tuhahelbeid ja siis need sellisel juhtumil nad ei hõljunud sulle mitte nina peale või silmaauku, kui sa magasid, vaid jäid selle voodikate Põldahhini peale püsima. Ja nii kui oled piisavalt köetud, siis baldahhinesri aitas säilitada ka sooja seal baldahhini vahel ja teiselt poolt. Vaat sest, sest et peretubadesse oli tavaliselt ikka mitu voodit ja magas, võib olla mitu nii lapsed ja vanemad, võib-olla mitme põlvkonna esindajad ja siis kõikidel paaridel ei saanud olla oma magamistuba. Ja selle tõttu siis kardinad, eesriided võimaldasid eraldiolekut, aga noh, neljas ameetri laiustest voolidest, mina olen küll ei ole nagu nüüd. Ma ütleksin, informatsiooni neid gooti voodeid vaadates, ma olen nüüd mõningaid muuseumidest näinud piltidel minu meelest on nad ikka nii-öelda noh, parajad kaheinimesevoodit, niimoodi ka umbes nii meeter 20 meeter 50 laiali. Kaks meetrit olen mina juhtunud nägema. Et nende barokiaegsed veel, mis oli, muidugi mitte ainuke päris keskaega barokk, need nelja meetri laiusi, mina pole Martin näinud, räägi mulle ka, kus sa nägid nii vägevad. Lugesin seda just mõnda aega tagasi ja seal oli põhjendus ka ära toodud. Põhjendus oli see, et kui külalised olid siis külalise niisuguseks külalisele lugupidamise avaldamiseks kutsuti nemad sinnasamasse voodisse, kus pererahvas ja see kuulus ütlemine mõõd pandi vahele haljas, mõõk seondunud ka seal. Vot see oli piirkonniti, kuidas see oli näiteks Tšuksidel oli veel enne 911 saidi lõpus Öeldakse, et kui tuli väga eriti auväärne külaline, siis pandi ta magama oma naise juurde. Pidite koopidi koos naise hakkan magama ja kui ta siis selja pööras, sellele pere peremehe naisele lootis, loetistas koguni solvamiseks. Aga On teatud niisugused polükaalsed, pulmakombed on tegelikult ka Eesti eestlaste seas kunagi olnud. Kui te olete lugenud seda sinast Lennart Meri, Hõbevalge ja Hõbe valgemad, siis seal on nendest juttu, aga praegu on, see on võib-olla liiga kauge minevik. Pöördume tagasi siis nii-öelda vana Tallinna hansaTallinna juurde ja ma selliseid kombeid paraku ei ole juhtunud selle kohta midagi taolist teada saama. Aga siis ma lugesin veel, et see palgahind täitis ka seda ülesannet, et satikad ülevalt kaela ei kukuks, last. Satikatega nüüd huvitaval kombel Tallinna ürikult sellest asjast vaikivat ja siis meie võime otsida analoogiaid, niukesed, talupoeglik, kus kultuurist ja siis nohh tuleb meelde, et kui Karl 12-st tuli kuskil eesti talusse ja küsis, et või oli see ees oliteeder esimene temaga oli niisugune lugu vist eesti talusse, email'e küsis kahtlustavalt, kas teil siin satikaid on siis Eesti talupoeg vastas e-meil siin. Kuule, aga seal verst vedas, elavad venelased neil on küll. Aga muidugi neid esines ka rannarootslastele ja, ja eks eestlastele ja muidugi ja siis seesamune kin nüüd aga satikate vastu võitlemiseks. Nojah, on, kui te, kui võtta Eesti rahvakalender, seal on siis neid terve rida moodusid ära toodud, kuidas nendest jagu saada. Ja eks muidugi, selle tuli linnadeski ja eks nagu tänapäevalgi on puhtalt ära veidi puhtamalt elavaid inimesi, räpasukamalt elavaid inimesi ja, aga ei maksa arvata, et keskaja inimesed oleksid üleni alati olnud täitunud ja lutikaid täis ja ja nii-öelda urineerinud trepi alla ja teinud hunniku nurka. Et mis sanitaariasse puudutab, siis Tallinnas vähemasti oli see ampsu asjandus paremini läbi mõeldud kui näiteks rikkamas Hollandis Belgiasse. Sest kui me vaatame näiteks 14 15 sajandi Madalmaade vanameistrite maale, kus baldahhin voodis amet baldahhiniga voodi kõrval on ilusate nikerdustega troon tool. Aga seal on näha, et seal põhjalaud käib üles seal tegelikult potitool, mitte troon, tool otse voodi kõrval. Siis kui võib kujutleda, kuivõrd tülikas oli voodisse jäänud, mõnikord seepärast see hingeõhuga hingamisel ja nuusutamisel, mis selle poti jää pärast ka meil Tallinnas niisuguseid asju ei olnud. Meil olid magamistoanurkadesse ehitatud spetsiaalsed seinakapid millel oli aken välisseinas ja seal oli siis võimalik siis ventileeris paremini ja siis oli ka eraldi, nii et mitte potitroon. Teen või salakast vaid vaid nime, spetsiaalne ruum kohe, kus eraldi ventilatsiooniga. Ja see oli palju puhtam. Kui nüüd vaadata Toompea poolt linnamüüri, seal on ka mingisuguseid konstruktsioonid, mis nendest asjadest räägivad. Ja nendega Need on ka shintol sind seal vanaline siga, linnamüüritornil on need kohustuslikud baltisakslased nimetasid neid otseselt pääsupesa tekst, mis on nagu tõesti pääsupesatorni või seina külge kinni kleepunud aga arhitektuuriajaloos nimetuseks Danske, see tähendab väli, käimlat, mis on, eeldub seinast ja millel põhjas on lahtine auk. Et kõik, mis voolama ja pudenema peab, seega voolab ja pudeneb aga otse mööda müüri alla. Ja see mõistagi oli kohane just linnamüüripoolses osas ja vihmad pesid selle siis alla. Aja jooksul, aga muidugi nagu olenevalt tuule suunasse võis lõhnastatud müür võis ka mõnevõrra nii testija ebameeldivaid ele nuusates elamusi tekitada, aga ma kinnitan teile, et seda oli kindlasti palju vähem kui praegu praegu pärast kanalisatsiooni kapitaalremonti uuel ja siis Vene tänaval, kus on lihtsalt hingemattev peldiku hais pärast seda, kui tehti kõik, te kõik asi tehti väga perfektselt korda, väidetavasti et see paneb mind imestama, et tänavune tehnid, praegune tehnika on saanud niisuguse tulemuse, samal ajal Metikume põlastama näiteks keskaega arvama, et need olid kõik räpased ja pesid ennast võib-olla seal kolme kuu tagant ja ja nii edasi. Aga nüüd see vene tänava probleem, nagu sa nimetasid, kas seal on siis firmad on midagi valesti arvestanud? Tähendab, võib-olla on ka, ma ei tea, arvatavasti mingisugused sellised Uhtmis v kuused, mis selle sinas fekaalid ära viiksid, on liiga väikesed või on kalded valed või on siis tegemist ka, et nüüd viimasel ajal, eks ole, vesi on läinud kalliks, vette lastakse kraanist vähem ja vanni vähen. Et seda lihtsalt jäethikaalid ärajuhtimiseks liiga vähe, aga hais on lihtsalt jälk, sellega peaks midagi ette võtma, see häbistab meie linna. Läheme nüüd üldisemate teemade juurde, kui kenasti ja millega oli keskaegse Tallinna kodanikumaja kaunistatud? Kui me võtame fassaadi, siis fassaadi tavapärasteks lisanditeks olid ukseavaportaali ees olnud trepp veiste koos istepinkidega mille ette jäid kõrget kivist või puust plaadid ja neete kivi kiviplaadid vähemasti olite tihtipeale kaunistatud, reeglina kaunistatud ja nende kõige lihtsam kujut. Kaunistusviis oli majaomanike sümbolid, kassis ruunitaolistest maja märkidest kokku pandud kujundid või siis vapit, kui on, need olid perekonnal kasutusel või mõnikord olid ka majapüha, kuid või ei ole üldse niisuguseid populaarseid. Aga mehed veel, aga naised on teada, näiteks Eto oli selliseid etiku plaati, millel oli püha madonna kuusirbil või püha Jüri lohet läbi torkamas. Või oli isegi Aadam ja Eeva pattulangemine kujutatud Adami paradiisiaias hea ja kurja tundmise puu all. Moodsale sarnad ustel võis olla keskajal Lõvipäiseid ukse koputajaid nagu suurgildi hoonel. Ja hiljem, kui tulid renessansi ajal niukesed nikerdatud uksed, siis nendel ustel võisid olla vapid, ornamendid ja motiivid antiikmütoloogiast ja samuti sõjasulasekujutised. Portaalide kohal võis veel olla turvasid pühakute jaoks või ja samuti minul maja viilule olid siis ühendid, nagu näiteks kolmel õel on ja sama viimasena on veel nimed piiskopimäel vanal turul kus on ümmargused süvendid maalitahvlite paigutamiseks nendel maalitahvlitel muidugi, vanasti olid ka ikka vabadusega kehastajaid, mitte majaperemehe või tema abikaasa portree, vaid ikka Jeesus Kristus, kõige valitseja portreed, treid hiljem, portreed tulid hiljem ja ja siis evangelistid ja apostli vestid, Petrus Paulus, aga see on juba niisugune luterliku aja repertuaar enne seda olid katoliku pühakud. On öeldud mõnikord. Keskaegne linn oli tunduvalt värvikirevam, kui praegune või või kui me oletada oskame. Kui värvikirev oli kodanikumaja. Oli üsna sagedane juba keskajal, et laed ja seinad, seinte krohv, kaunistati ornamentaalsete maalingutega ja samuti kivist näiteks aknasambad ja vaheplaadid, kaunistati siis ka reljeefsed raidkunsti, ornamentika ja figuuridega mükkel, mille hulgas on siis ka niisugusi, mütoloogilisi nagu näiteks draakon ja viinamarjaväetia ja ma olen kindel, et kuigi seda pole Napoleon mööblit pole nagu säilinud, aga siis ütleme, esinduslikum mööbel teatud nõudekapid ja seinaga pid olid kaunistatud ikkagi ornamentaalsete motiividega ja olid üpris värvilised, sest tõesti keskaeg armastas värvika värvikust ja tuletage meelde näiteks raekoja kodanikesaali, neid võlvi põlve kandvaid piilarid ja neid vöönd kaari, need on niivõrd säravad, et vaadates vaata, et sa oled peaaegu et hambavalu. Nüüd seda ilu ja toredust valgustas päikesevalgus, mis tuli läbi paksude klaasidega akende. Kui valge võis selles ruumis olla. Üldiselt, eks suveti hoiti aknaid üsna palju lahti aga hämaral ajal oli mõistagi küünlavalgus ja samuti siis õlilampide valgus, mis olid paigutatud tarnetesse. Ja mõnikord olid ka lahtised õlilambid võrdlemisi nõrk ja hämar ja selle tõttu nii eluruumides kui ka ühiskondlikes ruumides, nagu gildimajad, kasutati palju kaminaid. Sest mina just nimelt, sest kaminasse kütteefektiivsus pole ju väga suur, aga ta valgustab, annab palju valgust. Aga kui te mind hästi uskuda, mingi laste loomingu maja seal on, siis peretoas on näha just kütteplaat, kus augud on, kus sooja õhu jaoks, aga samas seinas on kamina. Jaanus oli veel nii, et et see oli, dubleerib valgustes põhiliselt just jah, kamin. Jüri Kuuskemaa, sinu peas keerleb mõnda aega juba idee luua ka Tallinnasse niisugune muuseum, kodanikumaja. Me teame, et Tartus on olemas, on olemas Rakveres. Tallinnas puudub. No ja tegelikult see on nagu vana Tallinnaga tegeledes tekib selline mõte tahtmatult Tallinnasse, et midagi väga olulist puudu on selle tõttu, et need keskaegsed ehitismälestisi ja neid fassaad, vaade, mis on seal gootika ja barokk ja klassitsism on ju vanalinn täis. Aga pole ühtegi niisugust Anett ega tegelikult ka ruumi, kus oleks need nüüd täielikul stiili kohaselt sisustatud, et oleks seal ka siis sisenejad, tekiks ettekujutus, yhe ettekujutus sellest, milline nägi välja näiteks Köök keskajal või peretuba näiteks kootikas või ütleme siis Liivi sõja eelõhtul, kui oli renessanss, barokkajal või pidur Meiral, no kõik ajastud on ju omamoodi huvitavad ja kõik need kunstist, arhitektuuristiilid on omapäraseid väärtusi ja võib-olla, kui nüüd nii püüda süstemaatiliselt mõelda või süsteemselt mõelda, siis õigupoolest võib-olla vääriks Tallinn isegi mitut sellist kodanikumajamuuseumi, et üks oleks siis nagu keskaegses majas viilmajas. Teine võib-olla oleks mingis klassitsistlikus palees, on piirmajas kus on siis puder, meie rehistoritšism ja mõni võiks olla ka nagu kalamaja agulimaja, kus siis on nagu vaesema rahva siis nüüd 20. sajandi alguse ja osalt võib-olla siis võib-olla ka 30.-te aastate miljöö nagu esile toodud, et mitte üksikute esemetega kajastatud, nagu see on linnamuuseumis veale muuseumis, vaid terviklikud interjöörid, mis on sisse seatud kõigis üksikasjades. Ja tegelikult ma olen juba sellest oma unistusest rääkinud Tallinna vanalinna päevade konverentsidel, no vist juba aastat 15 tagasi. Aga vedu ei ole, sa võtad ja praegu on selles suhtes ebasobiv aeg, et et riigi koorub mus oma muuseumide asjus on küllalt suur ja meil on mitu suurt projektiga käimas millest tänavu on muidugi tähtsam seal väliskunsti muuseum ja siis ka kunstimuuseumi uue hoone projekti käivitamine ja Eesti Rahva muuseum ootab oma järge. Aga samas muidugi jah, linn, Tallinna linn on vähemasti suutnud nüüd pärast seda, kui omandireformi käigus linnamuuseum kaotas pulga ruumistike suutnud linnamuuseumi sedavõrd aidata linnamuuseumil hoonest Vene tänavas toimub kapitaalremonti ja selle kapitaalremondi käigus saab muuseum pindasid juurde, katusealune on välja ehitatud ja nii edasi. Aga ikkagi, kui ma nüüd tahaksin rääkida veel sellest oma unistusest, muuseum kodanikumaja, et millisena me seda asja ja protsessi ette kujutaksin, ma arvaksin, et väga sobib, selleks oleks näiteks kolm õde hoonete plokk, mis seisab praegu tühjalt ja mille puhul on ka linnavalitsusel väidetavasti probleemiks, et kas see maha müüa või mitte. Aga kui ta läheb kommertsstruktuuride kätte, siis loomulikult niisugust asja teha ei saa. Aga linnas on teisigi selliseid veel juveel majasid, mis, millest küll osa ei kuulu linnale, osa on eravalduses, aga lõputuks see ei oma omandisuhe. Sellise kodanikumaja jaoks sobiva hoone leidmisel on teise taktikaline probleem, aga strateegiline probleem oleks minu meelest jah üks korralik suur viil maja kus siis oleks säilinud säilinud siis nagu keskaegne põhi, müüristik ja kus oleks võimalik siis restaureerimise käigus, kui krohvid on maha löödud, tuua ilmse tuua veel nähtavale vanu talalagesid ja ütleme, Raidki vist siseportaale ja vanu treppe ja, ja kus keldrid on säilitanud vana miljöö ja kus siis seal, kus oleks viimane ettevalmistustööde käigus nüüd eriti hoolikalt kõik uurimisarhide Ehitus, arhitektuursed, arheoloogilised uuringud läbi viia ja avada nii palju, kui on võimalik stiilseid detaile, konstruktsiooni ja samal ajal olla ka väga hoolikas sellisest majast, rusude ja prahi ja rämpsu eemaldamisel niinimetatud kultuuri või prahikihtide eemaldamisel. Sest ma meenutan, et siin üks Tallinna restaureerimisfirma kaarest atratee pikk 30 kolmikhoonest eraldas 400 tonni rämpsu aga selle rämpsu seast hästi informeeritud töömehed tõstsid välja terve hulk ka stiilseid, renessanss, kahvleid ja mis on nagu kunstiteosed, et võta või panoraami, pane seinale ja mitmesuguseid Raidki viiekümneid pudeleid, apteegiretsepte ja vene vintpüssi ja ja vask, see kohvi, sama vari ja räägi plekist kate, korstna suitsumütsi. Millelaadset pole mitte ainsatki Tallinna vanalinnas alles jäänud ja veel terve hulga mitmesugust kribu rämpsu rämpsu, tegutsedes nii-öelda õilsate prügi kolladena ja säilitades nii terve hulga esemeid, mis muidu oleksid läinud prügikonteinerisse nagu seda harimatud töömehed tihtipeale toimetavad. Nõndaviisi, et alles paar kuud tagasi, jah, Tallinna muinsuskaitseameti teadurid pidi ta prügikastist välja tõstma ühe barokkstiilis maalitud ukse, mille me laseme nüüd välja panna näitusele stiilne dail vanalinnas, mis avatakse muide, siin need 16. juunil. Samuti sellest pika tänava 30.-st majas, kui sinna tuli teine ehitusmeeskond, siis visati välja üks raidkivist. Ornamenteeritud aknasamba jutt prügikasti, nii et linnamuuseumi restauraator sellest prügikastist mööda minnes selle välja korjas. Nii et need uuringud oleksid vajalikud. Sisendid sisustamine järk-järguline. Ma loodan, et linnavõimud seda juttu kuulevad, selle meelde jätavad ja siis kõigepealt peaks olema siis võimalike objektide väljasõelumine, ma kujutan ette, see peaks olema vist siis esimene etapp. Aitäh, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, see oli seekordne maailmapildi saade küsitleja Rally soni. Martin Viirand.