Tänase maailmapildi saatekülaline on Voldemar Miller, keda me kõik tunneme kui raamatut, teadlast ja kultuuri loolast. Kuid Voldemar Mülleril on ilmunud ka mitu lasteraamatut ja tema lühijutte on ilmunud ka mujal. Ja täname me räägimegi Voldemar Milleri ilukirjanduslikust tegevusest ja me kuuleme ka Ühe jutu tema viimasest raamatust konnaoja Kusti, küsitakse alati ikka, et kuidas asi alguse sai. Kuidas hakkasite teie kirjutama leiust? Tegelikult olin mina poisikesena oma teada juba kange kirjanik. Me tegime Saaremaa ühisgümnaasiumis omale kirjandusringi ja mina võin selle üks aktivist ja seal ilmus siis andsime välja käsikirjal ühte ajakirjakume rivi. See ajakiri oli niisugune, mina, minul neid ei ole, ma ei tea, küllap mina ikka ka midagi ilukirjanduslikku seni kirjutasin, aga selle ajakirja juures sai väga paljud kirjanikud oma alguse sel ajal juht Aadu Hint siis Aira Kaal, edasi, Kadri Voorand, Vaarandi peegel ja mitmed kirjandusteadlased said sealt selle juurest alguse. Aga pärast juhtus olukord, nii et ja ma isegi sel ajal ilukirjandust tõlkisin. Aga siis pärast juhtus nii, et kui ma olin ühegi meistri ülikoolis olnud, siis 1930 sain Saaremaaleht Meie maa toimetusse tööle ja olin seal siin kuni sõjaväkke minekuni ilukirjandusega tegelenud. Mulle tekkis publitsistika rohkem. Näiteks ega seejuures võib ütelda, et ma juba. Aprillis või märtsis tuleb mulgu, 60 aastat on minu esimesest käite kandistaadius. Nimelt sealt tekkis mul üks teine liin. Eesti riigi keskarhiivi direktor Ottoliiv kangesti tahtis raadiot propageerida ja tal oli raadius igas kuus pooltund ja kuna mina täna ajakirjanikuna oskasin põnevamaid teemasi leida, siis mina esinesin seal kogu aeg. Esimene mul kohe oli rannaröövist Saaremaal käin, oli soola salaveost ja nõnda edasi. Ja üks neist muide, on ju pärast suurt osa etendanud Janseni müüdavus, millena esimene seal kants. Et on ikka ka, kirjutasin, aga imelikul kombel mul ei olnud kindlat nime ja ma ei ole leidnud pärast kusagil ajakirjanduses ikka neid oli, ma mäletan ainult ühte pseudonüüm ja miks ma olin viri maris, et virisen mari, aga ilukirjanduse juurde jõudsime imelikul kombel siis kui ma olin Kohtla järvel kaevandusmain Kohtla järvel, kaevanduses läksin Tartusse ja kõik mu tuttavad hakkasid pressima, et nii nagu on nõutud kaevandusromaani ja sina oled nüüd paras mees seda kirjutada. No ja siis, Karl Taev oli üks neist, Maal oli August Sang ja Aira Kaal oli isegi nii kangeta käis kontrollimas, kas ma ikka kirjutan. Nuiamäe sellest tuligi üks hõõrdumisi ei tulnud aga üks pikem jutustusel ilmumata. Tagantjärgi ma tean küll, et see ei ole mitte sellepärast, et ta oli nõrk, vaid sellepärast, et noh, ma olin siis juba kaevanduses ja mida siis need teised jooned, kes seal otsustasid vaaramgi Anton Vaarandi mulle ütles, et oi jah, et August Jakobsonile meeldis küll, aga aga poisid ütlesid, et ei kõlba ja et mine August Jakobsoni juurde temale presiidiumi esimees, kui tema peale kildudeks ma tahan avaldada. Aga mina ei läinud. Esiteks, ja kui me teinekord uuesti Tallinna tulin, siis oli augustiaugu Jakobson juba haiglas ja nii ta jäi. Aga sellest tekkis mul üks niisugune harjumus. Mõningaid asju, mis ma läbi elasin, vihma hinges oli kirjutada nisuse pool ilukirjandusliku või kirjandi ilukirjanduslikult kujul üles ja ega ma ei tahtnudki kirjutada, mõned neist väga lühikesed sele tõtata vaevas mind mitu vaeva, kuni Elaskul meil magama, kuni ma ükskord kell üks või pool kaks tõusin üles ja kirjutasin lühidalt üles. Ja siis ükskord võtsin ma kätte ja vaatasin, oli mulk, sega aeg. Oma teada pole hinnad peaaegu kõik ära. Aga üks neist, mõned olid niisugused jonnakad, üks neist, kus ma näiteks oli üsna pikem jutustus, on ideaalriigi sünnid, kus ma siis nii-ütelda, tõmban paralleeli. Tegelikult. Teised imelikul kombel, mina ei tea, mis asi on. Kui ma käisin Oskar Kuninga raamatukogu vaatamas pärast tema surma, siis seal oli üks terve suur pakk. Minu neid käsikiri, mida mina oma teada on, kõik juba ära põletanud, kui te neid nüüd uue pilguga üle vaatasite, kas tekkis mõtet? Ja niimoodi ma olen nüüd palju kirjutanud, ma katsusin vahepeal ka avaldada, siin olid kaks põhjust. Esiteks ikkagi tulijale kusagilt välja, et mina ei ole õige mees ka teile lugu, ma olen ikka õigesti aru saanud, miks neid ei ole ilmunud kätte, need, kes on, need tulidki ilukirjanduse otsustanud. Nüüd on kõik siukseid kindlat kirjandusteadusliku haridusega. Sisu minule Calga primaarne sisu. Ma mõtlen rohkem kui sõnu, aga ilukirjanduses on alati ju see on palju rohkem, kui tekivad sellised hädad. Ja nad ei ole läinud ja ma olen väga passiivne. Ma ei ole pressinud. Üks kord Loomingu raamatukogus oli juba vastu võetud, aga Hiski järsku raamatukogu toimetuse kolleegiumis keegi ütleks, et ei kõlba kusagile ära ja mul seisab, ma ei ole neid pannud. Aga lasteraamatu juurde jõudsin mani mulin. Et minu naine oimetodil. Oli vahepeal selle juures õed ja pärast ka ö. Õ kohalve põetajaks. Ja temal oli komme, et ta hakkas sügisel kohe, kui öövalves oli õhtul unejuttu rääkima, mõtles ise välja sealsete sündmustest, mõtles välja ja, ja arendaks seda jutte edasi selle kuu aega nii kaua, kuni lapsed olid ja ja mõned jutud oli ta siis seostanud ka minuga, ma mäletan ainult üks kord, lapsed olid kõik turri, ronisid minu akna peal, siis ta oli rääkinud miliseduugle, iisolvad, minu soki sisse läinud. Ja. Nagu huvi pärast kirjutasin, võiks ütelda peaaegu kogumikus anud Käsmu muinasjutud. Kas te kirjutasite iseseisvalt nad või kuidas seos oli naise juttudega? Siis täiesti ise, aga siis need olid natukese teist stiili, kui tema räägib ja nii et ühte või kahte tahta vist. Tanja on meil ka lastele rääkinud ja teised on nii ja ma ei tea, kas neid on alles või mitte. Aga aga võib-olla seal siis tekkis ka, et ükskord tükkisi, mina seda kunagi ei saa aru mikspärast, mul tekkis väikene raamat, kitsi. Soovitusel Recensiooniga ta siis ilmus, tähendab ja võib-olla natukese mõjus selles mõttes, et minul mitmeid kaastöölised, naised neile olisi kangesti meeldinud ja surusid kangesti peale, et ma kirjutagu maid edasi. Ikka tuli näiteks Jõgeva raamatukogust ka teade, et nende lastele, Micraimatulisi digiHellele kikile ma kirjutasin peaaegu järje. Kigi koolis kolm juttu kirjutasin aga neljas ei tulnud mul välja. Ja siis tuli eesti raamatu ajaloo tegemine, mul tulid teised lahjad, mina enam ei kirjutanud ja nii need Aga nüüd see suurem kogumik, merehundi jutud, need on muidugi ilmselt siis Saaremaaperioodi. Tulemus sellega olen ma palju mõelnud, kuidas joon. Mina sündisin tagamõisa poolsaarel, seal tagamõisa ja Kuressaare vahet on 42 40 42 verest ligemale 50 kilomeetrit. Ja kui meie linna kolisime, siis meil oli üks suur laut ja kõik sealsed mehed, kui nad Lynne tulid, ööbisid meil ja kõik, nad olid merd sõitnud mehed. Ja mina olen üksi üheksa või 10 aastat iga õhtu kuulnud. Ja kui ma ükskord läksin, siis oma sünnikohta ja vaatasin imelikuks, seal oli kõik, see oli täiesti hävitatud, venelased tulid, sinisuured, sõjateed ja näiteks isegi, kus meie kartulipõld oli, see oli nüüd kruusaauk ja, ja kõik niisugune asi. Ma olen palju mõelnud, kas need on need jutud, mis ma sealt kuulsin, aga vihm mitte võib-olla ka need, mis ma olen ise sela järele mõelnud, võib-olla oli väljaelamine, sellepärast, et mina väikesime ju, tahtsin väga meremeheks saada. Minu elu siht oli meremeheks saada ja võib-olla et ma sel kombel elasin seal oma vana unistuse välja. No nüüd ma kirjutasin, rajaneb, seisid. Ja siis ükskord tööl. Ei oskanudki hästi masinal kirjutada, kirjutas ta ümber ja pritsis nii kaua peale, kuni ma läksin kirjastuse. Ja siis tuli välja, et jah, et poiste jutt joonid. Imelikul kombel ilmus. Nüüd teda sai ju ka rahvusvahelise preemia. Kas see määramine toimus tee selja taga, see muidugi oli teleuudis või, või oli seal ka mingisuguseid lugusid? Meie meie esindusühing esitas Meie poolt ida ja mina ise muidugi ei tea, mitu raamatut võib-olla, aga ma pärast just mind selline pannimaldja impi preemia sain. On jäänud aga sissi tillu, printsess, mis on võib-olla kõige rohkem tähelepanu naeratanud. Vaadake, seal on akna peal on see nukitsamees? See on ju minu. Seal kahe aasta kõige nende lemmikraamatuks osutus minu dile printsess. Ja selle eest ma sain selle. Manitski, kelle printsessi algus, ma ei oska päriselt arvata ka minu meelest tuli isegi raadiomajast. Nimelt ma rääkisin seal ükskord eesti kultuurist ja perspektiive lihtsalt teataval grupil toimetajatel. Ja siis esiteks üks mees ja üks naine, ütleme, kas need on, mäletan inimesi hakkasid nii väga kindlalt rääkima, et mis, aga kas eesti rahvas on ikka nii väike, kas ta jääb või mis ta on? Lezisveeaa juba seal, ütlesin, ma olin ennem selle peale tulnud, et et seda on väga raske mõista, mis on suur, kas väike või suur. Et mõnikord on väike, paljude pädevam ja suurem. Et kasvõi kõige lihtsam on see, et vaata kui vägev onu aatom. Tegelikult juba siis teadlikult juurde. Nüüd tagantjärele ma olen mõelnud, et selle esimese ma, kui nüüd veel ilmuks, Ma teeksin pooleks esine vahele, kirjutaksin veel kaks tükki ja see on ka just niisugune mõte, läbielamine, et ei, ei ole see üksi suur, kes on kehalt või meil oli suur, vaid teine, kordan, väiksus ka suur staadion. No vot, ja selles plaanis tekkis, mul viskas üks raamat, mis mul on sõrmkübarasõdur pöialpoisist, aga nüüd vanas eas hakkasid mul järsku tekkima hea kolinaga naerma vanainimesed. Mul on nii palju neid jutunud, kus ma räägin vanadest mälestustest ja mis nagu viivad mind vägisi sinna kusagile 19. sajandi lõpu või 20. sajandi algusesse osalt räpajutud, aga rohkem nad on siiski ikkagi oma väljamõeldisi. Näiteks see, mis nüüd ilmus seal mütsi, konnaoja Kusti luud hakkas mul esiteks kiusama juba ükskord mõtlen sellest ühest mehest, kes väikses niimodi teadsid sellest ühest mehest kallal ükskord sellest juba niimoodi killutatidel. Et oli üks imelik mees ja ostis ise, oli vaene mees, ostis kõik 119-l sajandil kõiki eesti raamatut, mis ilmus ja nii võib-olla ma ei tea isegi, millesse tuli ja tuli ja tuli. On nüüd pahandanud, et see lõpp on Chimatuses jällegi see nagu läheb reast välja, teised jälle mõtlevad, et noh, et võib-olla on ka üldkeelt sellega koos, ma ei tea, kust ta tuli, aga see palm oli igatahes selle lõpu peale Ta on jah, on väga niisugune võimas, jõuline lõpp, kus siis koer oma peremäe surnukirstud kasvavad koos peremehega ja maetakse koos maha. Ja ma mõtlen, et selles oligi tema asi, jutt tähendab, et no et et nad olid nii kokku kasvanud koer olisi tark, kes vastas alati tõsi või mitte ja nad olid nii kokku kasvanud. Selle ilmumine on vilga naljakas lugu seal laiali, mitu aastat tagasi ma kusagil seda ei pakkunud, selliseid niisama, aga ükskord ma siis Jaan Toom lahutusel viisin kirjastusse. Ja kirjastuses siis daam, kes seal siis nagu peaotsuste juurde tulla. Ma lugesin seda nii huviga ka ja see on väga huvitav, aga, aga see ei müü. Mina tegin selle krunni nalja, rääkisin, et vaat kui tore asi olnud, kirjutavad kirju. Kirjutasin veel ühe asja, mis ei kõlba sellepärast, et ta ei või. Ja siis minul kodu uurimisest sõbranna Jerry pilk hakkas ajama, et ta enam ise väljaanne välja annab välja. Viimaks andsin järele ja ma mõtlesin, et kui ta ei meil, siis teen 300 eksemplari kunagi võrdlemisi odavastasid, oskas seda teha siis kokku läks mul natuke üle 5000 5600 ja siis ma vaatasin, et noh, et kui meil 25 krooni tükk enam, siis mina ei ole ka kahju saanud, kõik lehed on andnud ainult pahandage minagi siis mina ei rega otse kahju saanud. Ja nii ma siis, no see Elvi Birk kangetüdaatrid, teine Heike suure presentatsiooni uhkeldab sellega ja mõtlesin, et õigusi pole seda väärt. Agara bibliopiiride juures ma seda ikkagi tutvustasin saarlaste kokkutulekul ka. Aga nüüd juhtus siis niisugune lugu, et äkki väga haruldaseks, sellepärast et ma andsin, on üks raamatukaubandusfirma kiik, kes varustab raamatukauplusi raamatukogusid. Ja andsin sellele ja nüüd, et nojah, et üks, 84, mis tuleb meil kõik. Järsku tagid mult 320, mul 180 oligi ainult, ta lähebki, põhiliselt lähete raamatukogudesse ja teised on kõik need, kellel ma isiklikult olen andnud ja kinkinud ja enamasti on niisugune. Nii et omamoodi huvitav, selles mõttes. Kirbupüüdjat. Konnaoja Kusti vanapoiss, elas üksi metsas väikeses majas. Suurte teistega läbi ei käinud, aga jutte temast on palju. Kõike ei usuta, aga edasi neid räägitakse. Poistelt, need jutud enamasti välja tulevat, seal ta ikka vahel käib. EP kange süüa pakkuma, papp juttu kuulama. Ükskord jälle EP ütles. Mis te seal ikka sööte, koer ka, papparves. Eks nad metsloomi püüa, selleks tal koer ongi. Ei Prints kellelegi kurja tee, ütles Kusti. Ennem ikka need temale enamasti ühes nõus, ütles Kusti. Kuidas siis nõnda? Tahtis Paap teada? Mis seal eile just oli? Läksin õue, nägin, krants pikali, mõnuleb nõnda päikesega, pääsed endalgi tahtmine pikali heita. Siis nägin krants, keerab külge. Kaane, sealsamas tõuseb korraks. Ja siis jälle krantsi selga. Vaatan. Tihane otsib kirpe, nokib mõnuga. Juulad, talle maitsesid koeral ikka kirpe palju. Lemika nühkis nakitses ajas neid ise taga. Aga kui tihane on töö teinud, polnud enam sügamist midagi. See oli kõik kirbud nahka pannud. Ütles Paap. See suujutt ei tea, kui palju selles ka tõtt on. Puhastusi ütles Kusti. Eks ole ju krants off, tegi krants. Kuuled nüüd, ütles Kusti. Taaga ütleb. Ega koer valetada oska, ütleb tõsi, mis tõsi. Panju auh tegi krants koolede nüüd ütles Kusti. Enam koeral kirpe ei olegi päris EP kesika kirpudega hädas. Mõtles, et ehk aitaks tihane tedagi. Neil ka koer kirbukandja. Ei ega ühe korraga ei aita, seletas Kusti. On nüüd niipea kui grantsil kirbud kallal vihane platsis kas on nõnda? Küsis grantsilt ja see tõendastaka auh-auh. Ja sul omal, kas sul pole ka kilpe pärisep? Kus naad mull, ütles Kusti. Kirbud armastavad ikka kangesti koeri, niipea kui näeb, et sellel kirpe tihane jälle platsis. See on siis hea küll, arvas Paap ja hakkas juttu peaaegu uskuma. Et hakkasin ka mõtlema, kuidas nõnda saaksid tihane ka nende krantsi kirpudest puhtaks teeks. Saaks isegi kirpudest lahti. Kirp see oli aga palju nad hüppasid põrandal, tikkusid igale poole. Kõige enam oli nendega hädas, et sest ütleb ju laulgi. Kirp naisterahva seltsimees, ta elab sukasääre sees. Jah. Epu villased sukad olid justkui loodud selleks, et kirpudel oleks seal hea elada. Kui te nüüd nimetasite neid täiskasvanute jutte te kirjutate, praegu on need edasi. Nii ma viimasel ajal olen katsunud mitte kirjutada, kaks aastat ei ole enam kirjutanud. Aiand on inimesel hinge eest, mis ta sellest saable. Aga mõned on ka palju, on ka selliseid väikesi noh, niisuguseid üsna pisikesi Oleks siiski kena, kui te mingisuguse valiku, kas siis ise teeksite või laseksite kellelgi teha. Seal mõningad asjad on ikkagi tõesti niisugused huvitavad, nad on ajalooliselt huvitavad ja lihtsalt niisugused, lihtsalt loodan. Kuuldud saates kõneles skulptuuriloolane Voldemar Miller oma ilukirjanduslikust tegevusest ja juttude viimasest raamatust konna. Jakusti luges Helle-Reet Helenurm saate toimetaja Martin Viirand.