Tamara Kask kolimowska töötas Eesti vabariigi Berliini saatkonnas selle sulgemiseni 1940. aasta augustis kui Nõukogude ametnikud saatkonna üle olid võtnud, välistama härra Kask välismaale jäämise asemel tagasituleku Eestisse, kus elasid tema vanemad. 1940. aasta sügisel vangistati isa ja kadus teadmatusse. 1941. aasta 28. juunil tulid arreteerijad Tamara kase järele mis tähendas vaeva teed läbi Venemaa vangilaagrite. Neis oludes aitas vastu pidada varem Eestis omandatud meditsiiniharidus. Ma sellest rääkisin teile, et mind kutsuti välja, et ma pidin aru andma, miks pärast nii palju eestlasi või üldse laagrielanikest sureb. See olid Liepajas. Vaat ühel ilusal päeval tuldi järele, pandi ree peale ja viidi kuskile teise laagrisse. Alguses mööda lõputuid lumiseid lagendike ja pärast rongiga, kuhu ma ei tea seal Stolõpini vaguniga esimest korda ma nägin seda õpini, vagunid ja selles kupees, kus mina sõitsin, seal oli ka narid, olid ülemine, alumine nari ja siis see esisein oli raudvõre. Oli üks leedulanna, üks venelanna ja mina. Ja toodi sinna laagrisse, pidin kirjalikult seletama suure suremuse põhjusi. Ma seletasin ära nendele muidugi, mis pärast, et raske töö, halb toit, rasked elutingimused haigused, ravimite puudumine. Kirjutasin kõik nii nagu oli, aga vaevalt seletusest midagi muutus, aga loomulikult ei muutunud. Meie hulka siis sattus ka mõningaid endiseid vange. Tähendab, Vene omadest nendele enamasti oli vabatsooni käigu luba, tähendab, nad käisid viie kilomeetri ulatuses võis ringi käia, kes istusid teatud aja neli-viis aastat ära istunud, siis noh, need muidugi varastasid ja müüsid siis tsooni taha, nendele vabadele varastasid, mida meil veel järel oli, natuke ikka oli veel rindeid, jah, minul oli see kohver ikka alles velje otsa barakk likvideeriti. Ja, ja siis oli üks haigla osakond avati, sinna olid voodid toodud need sulid enamasti kõik ära seal, kus ma töötasin, selles barakis, aga see oli juba niisugune kahe aknaga ja polnud väga vigagi. Ja seal oli minul eraldi niisugune nagu Week, aed oli mulle ümber, Altvoodi alt oli lahti, aga ümber voodi oli siis niisugune sein. Ja seal oli siis mul ravimite kapiia pesukapp, jagasin pesus, oli isegi linnu, anti. See oli juba pärastpoole selle 42. aasta kevade poole. No Jamie kohver tõmmati siis sealt voodi alt välja ja tehti tühjaks ja isegi kittel võeti ära, ärkasin selle peale, et keegi läks voodist mööda. Ja nagu ma pea tõstsin, jooksis aga aken oli jälle voodi vastas, nägin, kus jooksis, siis olid asjad niimoodi tal käes. Ja see kittel veel ei olnud minu oma, kes oli veel sellest seal SIND osakonna ülema omas, andis mulle seda kasutada. Ei olnud valgeid kitleid. Nojah, ja siis hakati ära viima, jälle, hakkasid ülekuulamishetki kevadtalvel Asso ja siis me hakkasime metsas käima. Tähendab, brigaadiga pidi miteete kaasas olema ja siis vaheldumisi meedia oli ikka mitu inimest seal. Käisime vaheldumisi metsas ja siis ma avastasin ka, et mul algas kaveri õud. No ma mõtlesin, lapp. Aga ma jätsin otsekohe söömisse, mehed surid selle tõttu, ta ei suutnud vastu pidanud, sõid keelata, ei saanud neile ütlesid küll, ärge sööge, surete ära ka Ma ei söönud. Ei, ma jäin ellu, ainult mul jalad paistetasid, nii et ühedki jalanõud ei läinud, jalg minu omad, kaunis, niisugused avarad kingad tuli lõhki lõigata, jalga, seal ravimeid ei mingeid, ei mingid lilla vett muidugi. Ja siis veel rism ma veel tegin, kõrvetasin leiva täitsa nii, söe. Ja siis seda söö vett. Mõne haige või niimoodi päästsin ära käkisika kuulast sõnad, enamasti nad ei suutnud vastu pidada. Siis hakati meile veel niisugust toitu andma. Et peale rukkijahu mitte midagi neile anda ei olnud. Ja büroo Bademale veel kokaks siis tema tegi, vahel nuudleid, vahel tegi klimpenud sellest jahust. Ja vahel lihtsalt niimoodi kuivatasin siukesed õhukesed lehedes, siis andsime neile süüa, et noh, ikkagi nagu nii ärritanud seda haiget soolestikku. Jah, Ma ise loputasin nende musta pesu ja ja siis oli väga palju neid haavandeid sidumismaterjali ei olnud ja siis nende oma pesu sai võetud ja katki rebitud, siis kinniseotud üks eesti kolonel nime ma enam ei mäleta. Tal oli hiigel hiigelsuur absess oli siin kaelapiirkonnas kukla piirkonnas hästi suur rusikasuurune. Ta suri ära, sest see nädalaks ajudesse kirurgilist abi mingisugust ei olnud. No siis hakkasid tulema meil inimesed, kes ennast vigastasid metsas meelega. Kolme vene meremeest raiusid oma sõrmed otsast ära ja siis nad saadeti muidugi ülekuulamist sellest, siis nad lõpuks kukkusid sellega sisse, sest viimane raius endale liiga palju ja üksteise järgi nad tegid seda. Üks üks päev, üks, teine päev, teine ja kolmas, sest muidugi hakati kahtlustama, need viidi siis kuskile ära. Nad said kindlasti juurde selle eest, kas teile korraldati ka veel ülekuulamisi ja seal korraldati ülekuulamine öösel muidugi. Üks väike juudi sõjaväelane, juudi soost, istus ühes nurgas, mina teises nurgas, ühe paku otsas. Ta laskis endale teed ja võileibu, too ja mina olin muidugi näljane ja magamata ja väsinud ikkagi baraki täis haigeid talitada üksinda öösel ka ei saanud rahu, sest nii mõnigi hakkas surema ja hüüdis. Mida tollel ülekuulamisel tüügast küsiti. No siis juba isiklikult minut tööd öeldi niimoodi, et meil on muidugi teabe sulle maksa varjata. Et sa tegid ladusi Berliinis olles spionaaži ja gestaapo koostöö ja siis Eestisse tulles ootasite Hitlerit ja. Ütlesin jah, milleks ma loodate Hitlerit, kui Hitler tuli niikuinii pärast siin mälestama koos tulla Hitleriga ei oleks, ei oleks vaja tulla enne. Ega see loogika ei olnud seal mõistetav, ei olnud mõistetav ja mina ei kirjutanud alla, ta kirjutas kogu aeg päris pikalt-laialt, küsisin mõne inimese kohta, küsis ka ja siis ütles mulle ühe mehe nimed, kes olevat minut peale kaebanud. See oli minu töökaaslane siin selles kohaliku Tööstuse rahvakomissariaadis üks Endel mäleta. Ta ütles mulle, et alles üleeile ma rääkisin temaga, aga ta oli juba kaks nädalat surnud, sest meil ikkagi kulgesid kuidagiviisi. Teises laagris oli ta. Ma ütlesin, et see on vale, aga ta ei hakanud vastu vaidlema, aga ma ütlesin, ta ei võinud seda rääkida. Kangur endale, Kangur, olite nimi? No ja siis kolm korda ta pidi ümber, kirjutame ikka jälle leebemalt leebemalt igasugused omalase kirjutas sinna kokku, et relvastatult läksin nõukogude võimule vastu. Muidugi propagandat tegin nõukogudevastast ja. No ja lõpuks siis ütles mulle, et mis, mis ta ikka ei räägi rohkem. Ma panen niikuinii 10 aastat on kindel, vähem niikuinii sa räägid või mitte, ma ei mäletagi, kas ta sinatasid, heietas mind. Igatahes ta oli küllalt viisakalt, et ta mind ei peksnud, sest paljusid peksti. Ega ülekuulajad kõigile samad ei olnud. Erinevate nüüd kui on kael, siis kõlla, Prangid leiduvad. No ja siis ma kolmandal korral kirjutasin alla, et tast lahti saada. Ma olen, ma olin väsinud lihtsalt. Ja pärast mulle siin Eestis juba kutsuti jälle väljakul mind rehabiliteeriti siis. Mulle näidati seda, mis sinna kokku kirjutatud oli, punasega alla tõmmatud. Ikkade pani sisse Hitlerit, ootasin, kangesti meeldis talle endale. Noh, olgu peale, niikuinii sain, mis mul oli ette näha. Aga telmanni tütar oli sitta Delman. Vot see teksti, nii et tal olid neerud lahti. Arvatavasti suri, ma ei tea tema saatusest enam midagi, ta nägi väga halb välja, kui ma näen kindada. Ja see samane haavakivis oli ka sellises seisundis, kui ta meil laagris oli, ta kõndis mööda seda tsooni ja kukkus maha, siis teda tõsteti üles, jälle kukkus, vaat niisuguse seisundi, nii jõudsid inimestest, mõtelge, meil olid haiged sees nõrgad Delaagraks nimetati seda nalja, haigust. Et neil oli kehatemperatuur ainult 34 kraadi. Me saime pärast kraadiklaase hobuste omi niisugusi pikki peenikesi. Isegi naisi püks ja, ja naise pükstega, jah. Ja, ja siis nad hakkasid ära viima sealt, need, kes olid oma olid üle kuulatud, hakkasid teistesse laagritesse ära saatma. Ja selle, selle laagri niimoodi surma, aga ka mind jäeti, kuna ei olnud, mitte mind jäeti sinna ja mulle see sugugi ei meeldinud. Kõik läksid ära, kõik mu sõbrad ja mina jäin sinna ja pirnipuu jääte, kuna ta oli väga raskes seisundis. Tema oli brigadiriks, seda kirjutasin endale oma brigaadile leiva juurde, selle jälile saadi. Ja siis teda peksti ja siis peeti teda ühes külmas isolaatorist kinni kortsus kartsas ja, ja siis ta jäi kopsupõletikku. Ja ta suri raskesse verejooksu, mina olin parajasti õhtusöögi, proovin ta need õieti nimetada ambulatooriumis, seal oli meil hambaarst, oli üks vang, olid sõjaväehambaarst, ta loovutas talle oma voodis, sest statsionaar läks remonti ja seal võeti aknad eest ära ja kõik. Ja oli küllalt külm veel varakevadel ja siis ta loovutas oma magamisasemed temale. Et ja siis seal ta suri, nii kaua, kui ma olin söömastama, tulin tagasi, kõik olid verega koos ja mul oli kaua, aga tema märkmik, ma pidin ta emale saatma jõhvist, ta oli aga siis kui mind varastati paljaks, Sisveeesse märkmeid läks, kae, kõik läks. Mul oli Reeses reis, oli prillid, mis ma hoidsin tema tütrele üleandmiseks seal. Kõik läks pärast pärast ma sain temaga kuskil teises laagris kokku ja siis ta tuli ja ütles mulle ma ei näinud muidugi, kes siis kesta oli, koputas omale rinna peale, tead, kes sind paljaks varastas, mina võtsid, mis said? Venelased muidugi need laste meie peale lahti, alguses me olime eraldi ja kas siis laste kriminullid meiega ühte. Ja siis nad hakkasid meie kallal tegutsema. Oma hirmuvalitsuse panid maksma. Nojah, jah, see surmaks, see oli väga viga, laager tõid, viidi ka sinna ikkagi edasi ja pärast viidi edasi. Ma ikka käisin nii palju ülemuste kaela peale, et ma tahan ära minna ja ma tahan teistele järele jõuda ja siis pandi meid sinna, et see oli niisugune avar koht, oli. No ei olnud nii masendava ümbrusega nagu need teised laagrist, see oli põllumajanduslik laager, ümberringi olid põllud ja siis vangid käisid põllutöödel. See oli nagu nagu puhkus. Surmagis. Heinaliste brigaadi. Brigadir oli pro Ello ühe kapteni abikaasa Tallinnast mere kapteni abikaasa. Ja meebrigaad sai väga kuulsaks, me tegime väga head tööd. Nii et me saime selle hea katla. Esimene katele vist oli see ja siis saime preemiaks veel kaasa ühe pannkoogitüki-tüki Corbushad kaasa võtmiseks. Aga teekond oli väga pikk, sinna pikim vihjera jõge, jõe kallast. Ja ühes kohas oli niisugune org ja sealt oli ainult üks mahalangenud puu üles, sätmeturnisime siis üle. No noored noored inimesed kõikjal kurdeks, purdeks oli pandud see ja ta, ta oli kuiv kuivorg oli, ega see ei olnud sügav sügavsügavune, kuidas oleks? Ikka häda oleks saanud teha, aga see oli võrdlemisi jäme puu, nii et väga viga ei olnud osa oksjoni püsti, nii et see nagu kinni hoida. Nojah, seal heinamäe ümbruses kasvas hästi palju vaarikaid. Ja noh, kui me läksime, ütleme ühele poole, eks ole, võtsime, siis niitsime heina maha, ma õppisin ka esimest korda vikatit käsitlema, seal ma õppisin selle töö ära ja läksime tähendab niites ühele poole tagasi tulime juba niisama ilma niitmata, siis meil tohtisime korjata vaarikaid. Nii suured vaarikat olid, teatab pöidlaotsa suurused, valged ja punased metsvaarikad, nii maitsvad seal üldse. Siberis ja Uuralis metsmarjad olid väga suured, suuremad kui meie aiamarjad. Väga lõhnavad ja maasikaid oli. Nii et me saime igatahes väga head toidulisa endale, sealt ja siis me saime köögist norida endale klaaspurke, sinna metampisime et sisse, mida me ei jõudnud enam süüa, siis tõime koju. Andsime neile, kes olid haiget kodus või kui ei olnud sellist semise siis oli veel midagi peale võtta ja kuidas oli põllumajanduskas laager, siis oli kaunis korralik toit ka, vähemalt oli aedvilja oli kapsasupp, petesti värskest kapsast ja kartuleid ja kõiki niisuguseid asju. Siis me sügisel hakkasime põllul käima lõpes heinad siis me varastasime põllu pealt endale kaasa Supoli vedelavõitu, siis Messina, lõikasime kartuleid juurde ja siis baraki ahiküte, sest seal me siis. Ma ei tea, kus me saime kastraadid. Siis keetsime üle ja oli jälle paksem supp. Ja, ja siis meie barakki väga suur barakk oli meil ja siin-seal asusid Leedu lõbumaja tüdrukud koos oma mammaga. Ma mäletan selle mamma Nimitaline krokodilli näoga, jäta nimele palad jeeni. Ja need vastasid, kus 100 saite, mis aga saite isegi suurim kuritegu, mida tehti, see oli leiva varastamine, sest leib oli kõige kallim vara ja seda nad ka varastasid. Brigaad läks tööle ja mõni hoidis endale õhtuks tükikese leiba. Ja siis selle peale kindel oli ühe tema tüdruku laps. Ja seda, see oli kolmeaastane, seda õpetati käia mööda need kapikesed olid meil isegi olemas, seal mööda kapikese korjata leiba kokku. Vaat mis tehti ja tema tema kohustuseks oli baraki vett tuua ja siis ta nende ämbrites sisse pakkis, varastatud esemete mees tsooni tahab, sest mõnel ikka oli ühteteist kaasas. Lätlase oli ka sealhulgas lätlased olid reeglina intelligentsed inimesed, aga need leedulast olid kohutavad nad vot ühtegi sõna vene keelt peale nende jämedate vene kolmekordsete sõimusõnad. Nad kaklesid omavahel, ükskord nad nii hirmsasti kaklesite, et keegi kutsus välja valvesõduri ja kus see tuli, siis nad tulid temale kallale, rebisid tal sinelis tüki välja ja loopisid halgudega ja see oli nii kohutav. Ma olin element Darryl, aga minu all magas üks riie, apteeker oma neljaaastase tütrega, vaadake, lapsed olid ka meil seal. Ja siis ma pakkusin neile, et atronics minu juured, halud neil ikka pihta ei läheks. Kõik ronisid ülemistele äridele, vaatasime sõbrannaga tsirkust. No ja siis me avastasime, et võib magada pööningul. Tassisime siis oma madratsit, anti meile seal madratsit, tassisime madratsid, sinna muidugi redelit ei olnud, me ehitasime ise endale, oli üks laud selle laua peale panime kappi kapi otsa ja aknaraami, mis meid pööningult leidsime ja siis ülejäänud osad tulid käte peale ennast üles vinnata, siis selleks oli vaja ikka olla kaunis hea võimleja. Käisime seal viis, kuus tüdrukut käis seal magamas, väga hea oli suvel värske õhk ja rao ja. Siis hakati meid jälle ja ootame, siis ma sattusin seljanka nimelisse laagris, siis oli jälle põllumajanduslik laager. Ja see oli emadelaager, seal oli väga palju neid vange, kellel olid lapsed ja siis oli lastekodu seal tsooni taga. Antipiima anti isegi natukene võib meile seal. Ja mina sattusin tööle väikelastekodusse, kuni aastani olid nad tsoonis sees, siis emad veel, kes rinnaga toitsid, aga rinnapiima oli väga vähe, üldiselt ikka ja siis laste jaoks anti natuke paremat toitu. Alguses kas oli 44 kolmandal-neljandal aastal, siis oli näiteks piima oli väga napilt, meil oli 120 last olnud, ma olin lastehaiglas algul teel ja anti näiteks 10 liitrit piim. Noh, see oli ikka minimaalne hulk selle laste hulga peale, kas suri väga palju. Väga palju, laps suri ja siis vahepeal ennes lühikest aega enne sõja lõppu muutus selles seljalt, kas toit halvemaks, nähtavasti nendel endil oli peenike peos, juba siis võis niimoodi juhtuda, et anti meile ainult nõgesesuppi vanadest, juba üle kasvanud nõgesest raiutud vesi ja mitte midagi muud. Ja tükk leiba oli ka nälg, nii et ma jälle läksin nii nõrgaks, et ma ei saanud enam trepist üles, pidin neljakatakil käima. Ilusalt, aga huvitav, et ikka taastus kõik ja ma elan nii kaua, mõtelge ainult. Nii pikk elu. Covidit seal hoiti, hüüti hiljem, kas olin väga kaua koolituse ja, ja, ja seal oli korralik laager ja me olime ikka seal niidjat, seal oli poolakate ehitatud söökla kus peeti iga laudas tantsuõhtuid, näidati kino ja ma olen seal näinud seda elutsita, tellis Eesti Eesti ainet ainelist filmi, kus ma nägin meie Eesti maastikke ja 1940 suitsuse film ühena näginst. Ma istusin ja kogu aeg nutsin, sest ma nägin meie Eesti maastike ja mul oli hirmus igatsus. Ja meil tekkisid niisugused nagu väikesed seltskonnad seal. Me olime alati niisugune väikene nurgake, kus me koos istusime ja siis need krimkad olid eraldi nende nendega tegelenud, siis asutati seal laulukoor ja kuna laulukoorile anti ilusat kleidiriiet, siis ma läksin laulu koos. Tumepunasest bordoo satiinist kleidiriide sain. Aga kes kleidi valmistagi? Noh, seal leidus ikka õmbleja ja hiinlasi, oli meil palju seal ja need olid kinni võetud nähtavasti sellest osas, mis läks üle Venemaale, seal oli mingisugune leping ju neil härbiini ümbrusest kuskilt ja ma nägin seal isegi neid moonutatud jalgadega hiinwalmasid paati. Niisugused jalakesed, varbad niimoodi alla keeratud, õudne suur varvas oli niimoodi ülesid niisukene könt, mis rahvusest seal üldse vastutulijaid või sul seal peale neegrit olid enam-vähem, kõik algas veel mitte polaarjoone taga küll, kes seal kõik olid? Miks töid polaarjoone ja ma ei tea, soli käsk tähendab Moskva käsk, et kõiki neid ukrainlasi Lääne-Ukrainasse nimelt Baltikum ja muud sellised kahtlased kahtlased rahvused ära viia sinna polaarjoone juurde, mis aastal see oli? 51 maa vabanes 149. aastal tütrega, see langes kokku teise küüditamise küüditamisega ja, ja teate, mina, mina pidin ka minema, aga minul oli Vabaarst kelle käe all ma töötasin, kes alguses mind lausa vihkas igatpidi taga kiusas, kuna ma olin tsuh naa. Tema mees langes Soome sõjas aga siis ta märkas, et ma ei varasta, seal oli niimoodi kätte, et need vangid oskasid varastada näiteks laste mähkmeid, tekke ja igasuguseid asju, siis isegi seda õli, millest me tegime nendele streptotsiidid siukse salvikesse, mille me väärisimaid kõnelesid, vistrikud ja peal. Väga palju oli sihukese nahahaigusi lastel. Varastasid ja saatsid koju, kuidas nad seda tegid, Maidi seljanka, see oli sealhulgas ja siis ta äkki märkas, et ma ei varastaks. Ja ta hakkas mind väga usaldame, väga hoidma jättev see esimene ära ja kulges langeski kokku. Märtsis olidki küüditamine, märtsikuus viidi nad ära, vaat nüüd ma saan alles aru. Ma minda jättis, ei lubanud ära, nii et ma ei saa ilma selleta, et lasteaiad ja oktoobris tuli nimeline käsk. Merele mindi mind veidi järele ja. Noh, ja sealhulgas siis saabusime juba muidugi polaaröösse, imekauneid virmalisi nägin seal esimest korda. Mäletan me siis me ju see loendus oli iga õhtuõiega hommiku, iga õhtu igahommikusse esimene rivides ilmast, ilmed läksid omadele seegi siis meil oli kangesti külm seal seista, taevas mängisid niisugused väga huvitava kujuga virmalised, nagu oleks keegi pintsliga joonistanud tumesiniselt tavaline niisuguguse rohekas walkijaid, selliseid jutte niimoodi rõngad käisid, väga huvitav oli. Nägin põdra, rakendati esimest korda ja siis neid kohalikke elanikke nende põdranahast riietest. Ja seal ma sattusin tööle kirurgiaosakonda, aga elutingimused olid seal tunduvalt raskemad. Maa-alused barakid olid ainult katus oli maa peal, aga barakid olid soojasse pääst, seal oli ju külm. Ja siis olime maa all ja siis kivisöega köeti ahjusid palju valget aega, päeval oli poolteist, kaks tundi, mitte rohkem. Aga siis haigla oli täiesti haigla moodi ehitatud, seal oli, ta oli T tähe kujuline. Nii et keskel oli siis niisugune. Ja siis ta hargnes ise ei mittegi isegi tee ta tallingu ristikujuline ühele poole argness üks osas ja siis otseleks kirurgias ja seal oli teraapia osakonda korralikum, haigla ja poolakate ehitatud isegi ilusat minust. Kipsist laekaunistused olid seal tehtud vangitööd poola vangide ehitatud ja. Kirurgias oli siis eeloperatsioonituba must, operatsioonituba ja päris operatsioonituba, nii et täiesti nii. Aga kui me sinna tulime, siis seal ei olnud Eises arstiriistu ei valgustust. Ühel pool vaid mõnes üksikus kohas mõni lambike põles, nii et mingisugust operatsioonid kõne alla üldse alguses ei tulnud. Ja meil oli seal kirurgiks üks väga energiline valgevenelane, kes oli sakslaste poole üle läinud, keda siis pärast kätte saadi. Hiigelsuurt kasvaterhovka nimeline mees oli, kes käis kogu aeg saksa vormis kitli all. Oma suurusse, leia nii paistes raskeastumisega mees, taastusteed seda ei kuulnudki üldse, oskas nii kõndida. Ja, ja tema oli nii, oli kuulda, et apteegi tuli tuli süstlaid, tuli isegi lampest sinna elektrilampe, tema läks ja palus endale näidata ja toppis omale kõik tasku, elekt tuli tulema. Ja siis me hakkasime niimoodi tasapisi ikka elama. Aga siis läks veel üks kord, kas keskkütte läbi keskküte oli seal? Keskküte läks läbi ja meil oli nii külm. Meil oli muide sealt tekid, padjad, kõik oli olemas. Aga siis andsime haigetele nende isiklikult need Vatikat ja viskasime peale, sest näiteks operatsioonitoas oli, ükskord oli kiire operatsioon vajada, oli pimesoole lõhkemine. Ja tuli teha miinus nelja kraadi juures. Seal aines suristiline, mis tegemist, minu töö oli jälgida pulssi ja hingamist haigele, siis vajadusel siis astele teatada, et jaa süsti teha veeni süstis tratsiooni ajal. Jah, seal oli kaunis kaunis normaalsed olud, ainult et Getcutit oli väga vähe neid, seda kelgutid tehti vähesel määral põdra sooltest ka neid ei jätkunud, siis anti mulle meele alguses valget õmblusniiti. Aga siis lõpuks polnud valget kassetti musta. Siis siseõmblustele ikka katsuti alguses panna kergutid, siis need ei jätkunud siis need õmblused noh, Getkutsulas ju ära, aga see, need tulid välja lihtsalt nii et haav nagu tulid niisugust kihti. Ja sealt tulid siis need sõlmekesed välja, need musta niidisõlmeks. Õhtuti tegime materjale kõrvalosakonnast, arst tuli perfovkale külla, need ajasid seal meile lõbusaid jutte ja tegime siis järgmiseks päevaks ide materjaliks. Kosmongi tulid seal arvele nime või numbri järgi. Seal juba olime, me saime juba numbrit, seal. Mujal olime ikka nime järgi, aga siis seal Aabessis lihabeslak oli int, laagolise Abes kuulus selle alla, ent laagris olime, siis saime esimesed numbrid, mina olen number. 608 kustuda, kant seljas, suur neljakandiline, napakas oli selja peal. No muidugi, see oli jälle kangesti solvas vee meelest sest isegi nimi kadus sulle. Ja seal oli väga range režiim, aga toit oli, peab ütleme, täitsa hea, isegi külmutatud piima anti, meile. Anti niisugused väiksed nagu kausikese sees, siis võisid sisse sulatada kruusi sees endale. Laagri ümbrus oli täiesti turbasoo soo. Kauaks töid. Polaaröös on 49 läxine ja 51 vabanesin. Kutsuti välja sinna laagri kantseleisse või kuidas öeldi, et olete vaba, ma sain ju kolm kuud hinnaalandust. Töö eest selles lastehaiglas töötamise eest luges päev pooleteist päeva eest. Aga ega sellest midagi kasu ei olnud, tähendab, oleks pidanud juunis vabanema. Vabanesin märts. Siis viidi Intastesse, olin paar nädalat selles peris Luka laagrisse, tähendab see jaotuslaager. Ja siis viidi meid sealt Kiirovi vanglasse. Jube koht. Ja seal me olime kuu aega, kuna üks kord kuus käis ešelon, mis viis siis taigasse neid asumisele? Võime jõudsime niimoodi, et järgmisel eelmisel laeval oli ešelon läinud, me tulime järgmisel päeval sinna. No muidugi, tavaline vangla, suured kambri tühis narid niimoodi seinast seina olime nagu silgud reas, kõik seal kaks korda päevas sviidis meid taimlasse, mis oli ka omamoodi jube koht, suured rotid jooksid seal ringi, tulime alati trumpidessed, et ehmatades, siis nad sulpsasid sinna väljaheidetest, siis ootasid jälle järge, millal jälle välja ronida. Pesemiseks olid siis niisugused küla moodi asjad ja siis need Giladega Trukam hunnikut niisugust olid seal pesemisviiluta, pesu nõud kätte saanud ja. Ühel päeval kutsuti siis meid välja ja hakati siis viimase vangla täis jälle eželoni. Ja siis olid inimeste vagunid meil reisivagun reisivagunid ja isegi täiesti reisivagunid mitestal õpinid. Ja vahepeatus oli Krasnojarskisse. Kas järski vanglas olime paar päevase vangla oli remondis, aknaid ees ei olnud, oli mai algus, väga külm oli. Ja tuul käis nii koledasti läbime, magasime niimoodi, katsusime seina äärde ennast sokutada, et tuule üle ei käiks. Siis läks sõit edasi. Kanski kaunis pikk peatus oli meile aczynskis, seal seisime sõjaväeešeloni kõrval, oli ilus ilm ja meie vaguni uksed jäeti natukene praokile ja siis kuulsime, kui poisid küsisid, et kes need seal on, see tähendab selle. Me konvoi konvoi käest ja ta ütles, et vangid, ahhaa, et võib-olla siin on meie isad ja emad. Nähtavasti on, endal oli ka juba keegi viidud ja nad sokutasid meile sealt nende ukseprao vahelt, kes saiakese, kes mõned naised suitsetasid suitsu ja kompvekke ja ja siis need viidi minema sealt, ešelon läks neil minema just veidi eemale, jäime veel mõneks ajaks, seitsmes jõudsime Kanski. Siis meid paigutati seal nõndanimetatud kolhoosniku. Kolhoosnike ja seal oli kaks tuba väiksemale meeste tuba, suurem oli naist või vastupidi, ühesõnaga kaks tuba oli ja kaks meest ei mahtunud sinna tuppa meeste tuppa. Ja kuna leiti, no ikkagi vaadati, mis inimesed on. Leiti, et kaks poolakat, üks oli minu tulevane mees, tõi need olid siis tema kaasmaalane, need öeldi, et kuule, te olete president Mursidki, et minge teie naiste tuppa magama. Loodeti muidugi põrandale, üks ainukene raudvoodi oli selles ruumis ja meil õnnestus ühe eestlannaga kahe peale seda voodit vallutada. Üks magas pea ühes otsas teiselt ja teises jalad koos. Ja need poolakad tulid sinna, üks läks meie voodi alla. Ja mu tulevane mees voodi kõrvale istus seal jalad kringlisse. Ta hakkas magama, ütles, et alandlik ori teie jalge ees. Mis asjaoludel tema oli sattunud sinna. Tema oli Poola lennuväeohvitser jäähoovis sattus ta venelaste kätte ja viidi teda siis Venemaale sõjavangina. Sattus 1939. Ei, minu meelest 40. No ja siis Ta oli alguses sõjavang, siis leiutati jätada korki tehastesse, panna lendur katsetajaskonna Dali esimesse klassi. Lendur. Loodeti võib-olla, et kukub maasse. Katsetatud lennukiga ei kukkunud. Ja siis mobiliseeriti terve korki tehas Moskva kaitsele. Minu mees väga osavalt sõdis nii et ta sai, mida märkija pärast ta sai isegi raha selle eest. Ja siis kiirelt, kui palju ta sakslasega parkementükivslaski seal Ta käis isegi Stalini vastuvõttudel ja ja, ja siis teda institi kuldtähe orden ile järgneb. Talle tuldi järele, et poolakas, mis sünteete tallel, spioon pandi istuma. Vot nii. Aga see oli süstee teekond vabadusse. See teekond vabadusse jäi ikka igal pool, jälle kohtusime, nemad jäid maha meist, sest nende auto läks rikki. Tulid hiljem järele, siis ta otsis mind jälle seal me peatusime kuskil nolgi Mostoli, siis rajooni keskus, naaban tolgemast rajoon likvideeriti. Lüliti lahti lastud vangidega, kas te tundsite end vabade inimestena? Ei, absoluutselt mitte, sest ainult, et meil ei olnud konvoide juures, aga meid sunniti minema sinna, kuhu Nemad tahtsid, mitte sinna, kuhu meie tahame. Ja no passi asemel anti meile üks niisugune suur napakas, kus olid iga 10 päeva tagant tuli ennast registreerimas. Komandant oli seal kohapeal, kolledžit panin, kojusõiduluba ei saanud saanud ja alguses me ei teadnud üldse midagi, kui kauaks meid jäetakse. Igatahes kui me olime Kirovi vanglas, siis mina lasin ennast viie ühe voliniku juure sinna linna ja küsisin, mis pärast mind saadetakse siis asumisele, et mul ei olnud mingisuguseid kitsendusi, et 10 aastat ja kõik. Aga vahepeal oli Moskvas juba uus seadus välja antud, et me ei tohigi tagasi lasta. Ja minule vastate niimoodi. TAK ja kõik. Ja viige ära kogu seadus, kogu seadus kõik. No ja siis käisime muidugi metsatööl seal, muud tööd seal ei olnud jälle ja mees, kes metsalangetamisel, mina käisin Nende puuklotside jaoks kaskede kaarimisel ja pärastpoole nende räiumisel. Olete niimoodi, 10 rubla anti meile avanssi metsade eest 15 rubla, 10 rubla maksis ämber kartuleid, võid ei olnud, suhkrut ei olnud. Kuidagimoodi sai siis pudeliõli endale ostetud, siis sai jälle, elad kuskil kirjavahetuse luba oli siis juba ja kirjavahetuse luba oli selles vangis olles seal ei olnud piiratud nendes eelmistes laagrites, aga int laadis oli kaks korda aastas ennust lubatud. Mäel, kuhu kirjutada, mul oli tädi siin onunaine oli siin, nii et ma sain temaga kirjavahetusele ja siis oli kooliõde klassiõde ja siis üks kommertskoolitüdruk oli ka. Aga kuhu jumal, Nemad olid läinud ära Kanadasse, mul ei olnud aimugi, nendest. Ema pääses küüditamisest 41 ja ema ja õdesid. Nemad kogu aeg vahetasid oma elukohti ja nad pääsesid. Ja nad läksid siis ära. Ja teate, kui ma sain Eestist kirja, siis ma olin alati väga endast väljas. Niisugune õudne igatsus oli, et mu mees lausa kartis neid kirjast. Ja siis kuidas ma oma emast kuulda said, minust sõbrannad ei teadnud üldse, kuhu need on jäänud. Ja teadsid, et nad ära läksid, aga kuhu, kuidas alguses nad läksid Saksamaal olid seal selles internatsiooni laagrites ja pärast 50. aastal neile pakuti võimalust, kas jääda Saksamaale või ära sõid täna Saksamaa kedagi ei meelitanud tellik. Ja siis nad otsustasid sõidakas sõita Kanadasse, aga Kanadas pidi olema alguses keegi ees, kes teenis küllalt raha, et perekonda tähendab vastu võtta ja õemessiks eksin? Elavadki seal. Kas teie teada oli määratud, tüütas Toyota asumisele? Lihtsalt ei taha, eks ole? Mitte midagi, lihtsalt olime, asume selle kõike mitte kellelgilt küsida ei olnud ka ja siis ma ei mäleta, mis aastal see oli. Igatahes enne Stalini surma, kas oli 52 või? Jah, vist 52. aastal tuli sinna üks sõjaväes lastest koosnes mingisugune delegatsioon või kes ta oli ja siis kutsusid meid välja ja teatasid meile, et me oleme sundasumisel elu lõpuni. Omavolilist lahkumist karistati 20 aastase sunnitööga erirežiimiga laagritesse. Nii et oli meil teada ja siis me otsustasime osta endale majake mis aastal Eestisse tagasi sõita kodumaale tagasi, 59., aga mitte Tallinna. Ma olin 20 80 ära viidi. Ja ma olin 56 koma oma kodulinnas.