Täna kuulete järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, seekord tuleb juttu Hispaanias elavatest kolleegidest stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Nõukogude ajal nimetati seda rahvast Kaljeegideks. Jah, nõukogude ajal oli kasutusel termin Kaljeegid aga viimasel ajal eelistatakse sõnaga leegid ja tuleneb see siis selle omakeelsest nimetusest kaleegos. Ja me oleme ju paljude rahvaste puhul püüdnud liikuda selliste nimedeni, mis sarnanevad võimalikult palju rahva oma keeles. Nimetustele kolleegide kohta võib öelda, et nad on rannikurahvas. Jah, kolleegid on tõesti suuresti rannikurahvas, sest elavad nad ju Hispaania loodenurgas ajaloolises kalises. See on tänapäeval siis autonoomne piirkond ja sekk piirneb põhjas merega. Piirneb läänes merega. Seda rannajoont on küllalt palju, nii et võime tõesti öelda, et tegemist umbes sama palju rannikurahvaga. Kui eestlased on rannikurahvas. Nii et kalandus on olnud kolleegide jaoks väga tähtis majandusharu. Kalandusega on piirkonnas tegeletud palju sajandeid. Tänasel päeval muidugi kalandus on oma kunagist tähtsust kõvasti kaotanud, kuigi kaliisias asub saatma ja mida peetakse Euroopa suurimaks kalasadamaks ja ka ühtlasi maailma suuremate kalasadamate hulka kuuluvaks. Aga Californias on tänasel päeval mitmeid teisi harusid, mis on kalandusest palju olulisemad ja mis on kalandusest maailmas ka palju. Tuntumad. Kolleegidest on meil üsna vähe kirjutatud ja räägitud ja seepärast pole midagi imestada, kui mõni inimene diakolleegidest absoluutselt mitte midagi. Jah, ma olen täitsa nõus, et kolleegidest teatakse suhteliselt vähe, enamasti ka leegid ja Galiitsia ei jõua uudistesse või kui jõuavad uudistesse, siis näiteks Eestis tundub, et kõige enam jõuavad uudistesse seoses spordiga. Vahe seoses jalg palliga, vahel seoses jalgrattaspordiga. Aga poliitilises mõttes või rahvuslikus mõttes kaleegid Jakalitsiad uudistesse ei jõua. Seal on suhteliselt rahulik, neist ei ole nagu justkui midagi kirjutada. Kui näiteks võrrelda baskidega, siis kolleegid on oluliselt vähemal määral saanud tunda sellist hispaanlaste poolset rõhumist. Kolleegidel ei ole olnud põhjust ennast nii tugevasti kaitsta, nagu seda on sunnitud tegema baskid. Seetõttu kaliisias ei ole olnud selliseid väga ärevaid perioode, nagu Baskimaal aeg-ajalt on. Teisest küljest, Californias üle 90 protsendi elanikkonnast on kolleegid Nad elavad seal isekeskis, nende osatähtsus palju kõrgem kui baskide osatähtsus Baskimaal või kui ka katalaanide osatähtsus katalaanide ajaloolisel asualal. Ja võib-olla ajaloolises mõttes ei ole see kaleegide asuala millegagi silma paistnud, kui katalaanide asualad on pidevalt olnud Hispaania kõige rikkamad piirkonnad. Kui baskid on võib-olla silma paistnud eriti tõsise seismisega iseolemise eest siis kaliisias ajaloost midagi võib olla väga erilist välja ei paista. Vahest kõige tuntum fakt, mis on seotud kalisi, aga on asjaolu, et keskajal mitmetes tuhandete jooksul oli tänase Galiitsia pealinn Santiago de Compostelasse kristlike palverännakute sihtpunktiks põhjustaja väga lihtne. Väidetavalt siis Santiago de Compostelasse avastati apostel Jaakobi haud, tegelikult apostel Jaakob suri hoopis Palestiinas. Aga väidetavalt jah, toodise surnukeha laevaga sisse Californiasse ja, ja see apostel Jaakobi hautsis põhjustaski, mitte ainult palverännakuid, aga põhjustas ka teatavat sellist aposte, Jaakobi kultust ja, ja kusjuures isegi selle linna nimi, see Santiago de Compostelasse on just saanud nime poste Jaakobi järgi. Santiago tuleneb siis rahvaladinakeelsest nimetusest Jaakobi kohta. Ja tõepoolest apostel Jaakobi ka seotud lugu ongi vahest kalisi ajaloo kõige tuntum fakt ja mõnes mõttes des Galiitsia teenib selle fakti peal ka täna ka lihtsalt külastab aastas väga palju turiste, peaaegu kuus miljonit turisti, seda on üle kahe korra enam, kui on selles piirkonnas elanikke. Mõned ajauurijad püüavad ka kolumbust Kalitsiaga siduda. Nimelt väidetakse, et kaks Kolumbuse laeva on kalises ehitatud. Jah, seda väidetakse, aga Kolumbus on selline nimi, et sellega seotud tegelikkust ja müüt, et on kohati raske eristada neid rahvaid kiu, kes väidavad, et Kolumbus on just nende seast pärit, on õige mitmeid. Aga on tõenäoline, et kaks laeva kolmest on ehitatud kalises ja ega siin midagi väga imeks panna ei ole. Laevaehitus on kaliisias väga tõsine olnud pikki sajandeid ja tänasel päeval on laevaehitus ka täiesti arvestatud majandusharu. Rääkides kaliisiaga seotud isikutest võiks tänasel päeval häkkida Fidel Castro. Fidel Castro on siis mees, kes on pikka aega olnud Kuuba valitseja ja Fidel Castro. Isa oli rahvuselt kolleeg. Fidel Castro, ema oli ikka issi ja päritolu, nii et jah, Fidel Castro on tõesti kaleeg. Castro on üldse selline nimi, mis on kaliis laialt levinud ja, ja see gastro mäletamist mööda peaks tähendama siis sellist väikest sõjalist tugipunkti. Kolleegid elavad Hispaanias, Hispaania on meie jaoks Lõuna-Euroopa. Aga kui palju neis on kõike seda, mis iseloomustab lõuna-eurooplast. Kolleegid mitmeski mõttes ei ole väga Lõuna-Euroopale rahvas, me oleme harjunud, et sageli lõunaeurooplastel iive on kõrgem kui Põhja-Euroopas, et sageli Lõuna-Euroopas sündivus on kõrgem kui Põhja-Euroopas. Kolleegidega on asi küll hoopis teistsugune. Kaleegide sündivus on väga palju madalam kui eestlaste sündivus Eestis. Kolleegide suremus on ligilähedane eestlaste omale, ent kaleegidel on väga tõsine negatiivne iive. Siinkohal võiks meelde tuletada, et viimasel kahel aastal eestlaste iive Eestis on olnud positiivne. Nii et kahanev rahvas loomuliku iibe tõttu. Ja ei ole jah, neil ka sellist lõunaeuroopalikus temperamenti ja võib isegi öelda niimoodi, et isegi usu mõttes keskmine kaleeg on natukene vähem uskliku hispaania elanik keskmisena. Noh, kolleegid on valdavalt katoliiklased, nii nagu Hispaania põliselanikkond ka laiemalt on valdavalt katoliiklased. Aga see keskmisega, Leigi usk ei ole väga tugev. Kui mõelda selle rahvaarvu peale, siis neid on palju rohkem kui eestlasi. Kolleege on palju rohkem kui eestlasi maailmas arvatakse olevat kuni neli miljonit Hispaanias suurusjärgus kolm miljonit. Konkreetselt kaliisias üle kahe poole miljoni. Kalisse elanikkond on umbes 2,8 miljonit ja selgelt üle kahe poole miljoni on kaleege. Kalitsiat pindala on natuke vähem kui 30000 ruutkilomeetrit ehk siis kui Eestiga võrrelda umbes kaks kolmandikku Eestist. Kui nüüd võrrelda Eesti ja Galiitsia rahvaarvu, siis on selge, et Galiitsia elanikkonna keskmine tihedus märkimisväärselt suurem, kui Eestis on täna umbes 95 inimest ruutkilomeetril seal. Meie jaoks on see kindlasti küllaltki suur tihedus. Kui rannikualad on selgelt kasvava elanikkonnaga, siis sisemaad on selgelt kahaneva elanikkonnaga. Sisemaad ei kahane mitte niivõrd loomuliku iibe tõttu, kuivõrd selle tõttu sisemaalt noored kipuvad rändama rannikualadele kipuvad rändama suurematesse linnadesse kipuvad minema sinna, kus on rohkem tööd, kus on kaasaegse majandus, nii et jah, majanduslikus mõttes ja, ja ka demograafilises mõttes on kallis ja küllaltki selline tugevate kontrastide maa. Kallis ja see ei ole eriti palju suuri linnu. Suuri linnu tõesti palju ei ole ja kui me näiteks räägime pealinnas Santiago de Compostelasse, siis seal on kogunisti alla 100000 elaniku. Californias on suuremaid linna kui Santiago de Compostelasse aga üldiselt, et on siiski linnas väikesed, samas ka lihtsam piirkond, kus on hästi palju väikeseid asustatud punkte. Öeldakse seda, et asulate arv küündib isegi 40000-ni. Seda on tohutult palju ja selliste kohtade arv, millel on olemas kohanimi, küündib miljonini. Hispaania kõikidest kohanimedest ligikaudu pooled asuvad kalises. Nii et tõesti, igal väikesel paigal on olemas oma kohanimi ja väikesed külad omakorda koosnevad valdavalt hästi väikeste maatükkidega majapidamistest. See on ju üsna mägine piirkond. Jah, kõrgeim punkt asub enam kui kahe kilomeetri kõrgusel üle merepinna. Samas kalisse on piirkond, kus rannikul on hästi palju väikesi saari, selliseid saarekesi, sealhulgas kaljusaid, saari Californias on hästi palju väikeseid jõgesid. Jõekestele on ehitatud mitmeid hüdroelektrijaamasid, kusjuures Franco diktatuuri ajal ehitatud hüdroelektrijaamad tõid mõnel pool elanikkonnale ka parajalt kahjusestega elanikkonna soovidest ja vajadustest. Eriti lugu ei peetud ja hüdroelektrijaamade tõttu ujutati üle ka üsna ulatuslike piirkondlik. Californias on kohad eriti tehtud lageraiet ja on piirkondi, kus tõesti metsad on täiesti maha võetud. Ent sellest hoolimata on kalisse ikkagi kogu Hispaania kõige metsasem piirkond. Rääkides kaliisiast tuleb kindlasti rääkida kaleegide Jaka IC ajaloost ja kuigi ma ütlesin, et selles ajaloos ei ole väga tähelepanuväärseid sündmusi on selles ajaloos siiski nii mõndagi huvitavat. Ka issi oli piirkond, mille teadaolevad varased asukad olid keldid. Keldid, kes Euroopas tõesti asustasid väga erinevaid piirkondi, asustasid siis vähemasti 11.-st sajandist enne Kristust ka tänapäeva Galiitsia Põhja-Portugali ka Kalitsiaga piirnevaid idapoolseid alasid ja Kellid elasid seal mitmeid-mitmeid sajandeid ja see tänapäeva kalisse nimi, see nimekuju, see tulenebki just nimelt sealsetest keldi rahvastest. Keldi hõime, kes seal elasid, nimetati Kalaetzi ja nad elasid piirkonnas, mida tunti galatsiana ja sellesama nimega ka laes ja oli ka hiljem roomlaste provints, mis asus tänapäeva kalisse aladel. Nüüd selleks hetkeks, kui roomlased asusid tänapäeva kalisee ala vallutama, elasid seal jätkuvalt keldid ja roomlased alustasid oma sõjarekkeid siis 136. aastal enne Kristust. Sased gildid panid roomlastele väga visalt vastu, kusjuures kihtide jaoks oli alistumine väga raske. On teada, palju juhuseid sellest, kuidas alistumisele eelistati enesetapukusjuures koguni nii karmilt, et ema võis tappa kõigepealt oma lapsed ja seejärel ise Enda ja vastupanu oli tõesti visa. Kuigi roomlaste armee oli hästi välja õpetatud ja hästi relvastatud siis keltide vastupanu seal kestis sisuliselt sadakond aastat enne kui roomlased suutsid selle piirkonna täielikult oma kontrolli alla saada. Muuhulgas käissis kalisi agente vallutamas ka Julius tseesar. Tehtide vastupanu roomlastele jätkus mõnes mõttes ka peale seda, kui neist olid saanud Rooma impeeriumi alamad ja tähendas see seda, et keldid romaniseerusid aeglasemalt kui paljud teised rahvad, kes rooma riigi all olid sunnitud elama. Sellest hoolimata. Siiski toimus ka keltide seas romaniseerumise protsess väga selgelt asjaolu, et ka liigid täna räägivad romaani keelte hulka kuuluvat keelt, et kaleegina romaani rahvas. See asjaolu tuleneb siis põhimõtteliselt sellest, et sealsed keldid olid rooma alamad. Roomlased surusid peale oma ladina keelt ja rahvaladina keele mõjul siis keldid tasapisi selle rahvaladina keele omaks võtsid ja hakkasidki rääkima keelt, mida me täna tunneme kaleegi keelena. Kusjuures see keel, mida seal siis räägiti, ei olnud sama mitte ainult siis tänapäeval Californias, aga see oli samaga tänapäeva Põhja-Portugalis. Nii et Portugali keel ja kaleegi keel on välja kasvanud ühest ja samast rahvaladina keelel baseerunud keelest. Aga jah, siis ajaloo käigus on need keeled teineteisest eraldunud. Neljanda sajandi lõpus jõudsid piirkonda Suebid ja aastal 411 lõid nad seal sisuliselt esimese keskaegse kuningriigi Euroopas. See oli siis aeg, kui tegelikult Lääne-Rooma riik oli veel täiesti alles. Ja see riik, kallaetsia kuningriik hõlmas siis täna päevakalisi alad tänapäeva Põhja-Portugali alad ja osa ka tänapäeva Põhja-Hispaaniast. Kuuenda sajandi lõpus läks Galiitsia piirkond germaanlaste hulka kuulunud visi gootide võimu alla. Visi koolid on siis teadagi seesama rahvas, kes 410. aastal Roomat kõvasti laastas. Missigootide võimuperioodil oli huvitav asjaolu. Põhjaga asjasse niinimetatud tooniasse rändasid Suurbritanniast anglosakside invasiooni eest põgenenud keldid. Osa nendest põgenenud Celtidest rändas siis Prantsusmaa pretani poolsaarele tänapäevabritanniasse aga osa nendest jah, rändas siis Põhja-Californiasse ja, ja need põgenenud heldid rajasid seal oma kolooniad. Kaheksandal sajandil vallutasid Pürenee poolsaare serverid ja siinkohal on nüüd kalisee aladest põhjust eraldi rääkida sest kalisee alad olid piirkond, kus berberid reaalselt olevat võimu ei suutnudki endale kindlustada. Niiet kolleegide esivanemad suutsid siis jah, perveritele väga visalt vastu panna ja, ja sellist jah, reaalselt tugevat püsivat võimu berberid ei saavutanudki. Ja juba sellesama kaheksanda sajandi keskel muutus Galiitsia hoopis kristliku Astoria kuningriigi osaks. Nii et see berberite tegutsemine kaleegid esivanemate aladel jäi tõesti väga lühikeseks. Nüüd sas tuurja kuningriik oli siis selline riik, mis hõlmas eeskätt kaleegida esivanemate ja baskide alasid, niiet seast uurija oli algselt jah, selline riik, kus sisuliselt ei elanud tänapäeva hispaanlaste esivanemaid vaid elasidki just nimelt Siskaleegid, esivanemad ja baskide esivanemad ja kolleegid ja baskid siis mingil ajal jah, olidki naaberrahvad. Üheksandal sajandil algas siis kaisias väga tõsine Apostel Jaakobi kultus, nagu ma juba nimetasin ja, ja see kultus kestis sisuliselt 15. sajandini välja kaisiasse toimus rida kristlasteks palverännakuid ja palverännakute eesmärk oli siis jah, külastada Apostel Jaakobi hauda, mis Santiago de Compostelasse siis väidetavalt leitud oli. Üheksandale 10.-le sajandil oli kalisse ja korduvalt sisuliselt iseseisev piirkond, aga see jäi ka viimaseks perioodiks, kui suudeti iseseisva rahvana tegutseda sealt edasi alates 11.-st sajandist oli kaisse erinevad väikeste riigikeste eeskätt siis Hispaania riikide osaks. Ja kuigi esimestes nendest riikidest olid kolleegid ka tähtsal kohal, siis mida aeg edasi, seda marginaalsemaks muutus nendes riikides kaleegide tähtsus ja seda suuremaks muutus siis hispaanlaste tähtsus. Nii et ja siis juba alates 11.-st sajandist on kolleegide esivanemad pidanud elama pidevalt võõra võimu all. Ja see võõras võim on eeskätt olnud hispaanlaste võim. Juba 16. sajandil algas Kaleigi keele allakäik ja see allakäik tulenes just nimelt hispaanlaste mõjuvõimu suurenemisest ja sellest, et hispaanlased sundisid jõuga peale hispaania keelt ametlikuks keeleks hispaanlaste poolt vallutatud aladel oli hispaania keel kaleegi keel oli tõrjutud täiesti teisejärguliseks keeleks järk-järgult, et jah, siis kolleegid ka ise võtsid järjest enam üle hispaania keelt. Selline Galil keele ja kultuuri allasurumine ja mõnes mõttes tagakiusamine, kes siis õige mitmeid sajandeid ja sisuliselt alles 20. sajandi algul tekkis kolleegide seas selline tõsisem rahvuslik ärkamine, tõsisem rahvuslik liikumine ja kolleegid said aru, et Nemad, olles hoopis erinev rahvas hispaanlastest vajavad oma keelt oma kultuuri, vajavad selle keele ja kultuurikaitset selle keele, kultuuri edendamist. Kolmekümnendad rattal aastatel Hispaanias valitses tõeline demokraatia. Oli siis ühel hetkel ette nähtud, et kalisse saab väga suureulatuslik autonoomia ja muutub Hispaania föderatiivse vabariigi üheks osaks. Ent tegelikkuses seda ideed reaalsest autonoomiast ei saadud kahjuks ellu viia, sest enne tuli peale Hispaania kodusõda ja, ja me teame, et Hispaania kodusõja võitis, Franco Franco oli aga nii-öelda suur hispaanlane kellele ei meeldinud ükski hispaania põline väike rahvas, kusjuures, mis Franco puhul on väga huvitav. Franco sündis kalises, Franco ei olegi rahvuselt kaleeg, Franco esivanemad on pärit hoopis Lõuna-Hispaaniast ja nagu see sageli nii on, kui mõne suur rahvaesindaja on pärit väikerahva keskelt, siis ta millegipärast tunneb eriti suurt vastikust väikerahvaste suhtes. Ja erandiks ei olnud siinkohal ka Franco. Ja nii nagu Kataloonias, nii nagu Baskimaal niigakalitsias keelustati, siis Franco ajal kõik kolleegide rahvuslikud organisatsioonid laiali, saadeti parteid ja ametiühingud ja algas väga tõsine kolleegi, rahvuslaste tagakiusamine. Aga see tagakiusamine ei olnud mitte üksnes tagakiusamine, vaid selle käigus, et iga rahvuslasi või poliitikuid iseenesest Hispaania kodusõda oli Californias noh, suhteliselt vähem verine. Hispaania mitmetes teistes piirkondades oli, oli see sõda palju tõsisem, ka lihtsalt solid, purustused, väiksemad olid ohvrid väiksemad, ent siiski kodusõja käigus ja kodusõjale järgnenud repressioonide käigus sai surma üle 4000 kaleegi. Tapeti paljude kohalike omavalitsuste juhid Franco käsul. Et see oli selline eriti karm lähenemine, et just omavalitsustegelased, kes olid nii-öelda kaleegide, demokraat ja kesksed tegelased, need Franco jah käsul, siis tapeti. Franco diktatuuri ajal viidi kogu Hispaanias sisse väga rangelt üksnes hispaania keele kasutamine. Ametikeeleks on hispaania keelt, koolides õpetati hispaania keelt. Ei toimunud mingisugust Kaleigi keele õpetamist, ent teisest küljest ametlikult kaleegi keele sellist igapäevast kasutamist näiteks kodudes või ka inimeste vahel tänaval ära ei keelatud. Franco võimu ajal olikalicia, Hispaania üks vaesemaid piirkondi. Kalistleja peamine eesmärk oli varustada Hispaania teisi piirkondi toormega ja Kalitsiast toimus üsna tugev väljaränne. Ka lihtsast oli toimunud ulatuslik väljaränne juba 19. sajandil toimus siis mujale Hispaaniasse, aga ka näiteks Ladina-Ameerikasse näiteks Argentiinasse, näiteks Brasiiliasse, näiteks Kuubale. Aga Franco ajal toimus samuti selline väljaränne, kusjuures Franco ajal see väljaränne oli ka suuresti Euroopasse näiteks Prantsusmaale näiteks Šveitsi. Nii et jah, rahvaarv vähenes ja Galiitsia oli tõesti küllaltki vaene piirkond. Ja 1900 kaheksakümnendatel aastatel hakkas rahvas tagasi tulema. Põhjus selleks on ju väga lihtne, Franco diktatuur oli selleks ajaks lõppenud ja Hispaanias oli tõesti demokraatia hakanud näitama oma esimesi tundemärke. 1981. aastal sai näiteks Kalitsiaga oma autonoomia autonoomia, mis siis tegelikult esimest korda oli juba 1936. aastal välja kuulutatud. Rahva tagasitulek käis käsikäes sellega, et viimastel aastatel võiks öelda Galicia majanduski tunduvalt mitmekülgsemaks muutunud ja ka lihtsalt ei saa enam pidada selliseks väga vaeseks ääremaaks. Majandus on üsna mitmekesine. Näiteks olulisel kohal on laevaehitus, kus olulisel kohal on autotööstus. Pannakse aastas kokku pealpool miljonit autot. Valdavalt siit röönid noh, pool miljonit on küllaltki arvestatav number. Kaliisias on väga olulisel kohal ka tekstiilitööstus. Paljudele noortele ütlevad väga sellised kaubamärgid nagu Pevkur ja Saara ja need kaubamärgid Saaraja perska on mõlemad pärit Kalitsiast sest neid omab ka ettevõtte. See ettevõte inglitega üks on Euroopa suurim ja maailma suuruselt teine tekstiiliettevõte. Ja sellel ettevõttel on näiteks üle maailma pea 4500 kauplust ja kui rääkida selle ettevõtte haardest, siis tuleb öelda, et selle ettevõtte aastakäive on pea kaks korda nii suur kui Eesti aasta riigieelarve. Kalis seas on selgelt kasvava tähtsusega turism. Turism kui majandusharu on muutunud vägagi arvestatavaks majanduse kogutuludest, turism täna juba üle 10 protsendi ka töökohtadest enam kui 10 protsenti on seotud just nimelt turismiga turistide jaoks Ankalitsias vaadata üksjagu palju ja kindlasti mitte ainult Santiago de Compostelasse kalistes on üksjagu arhitektuuri, vaatamisväärsuseid on küllalt mitmekülgne, loodus on ilusaid randu ja, ja turismist muidugi loodetakse tulevikus teenida veelgi enam ja selleks on välja töötatud ka spetsiaalseid programme. Kusjuures turismi puhul on viimasel ajal hakatud pöörama tähelepanu kolleegidel rahvuslikule poolele. Et siis turisti jaoks ei oleks atraktiivne mitte ainult see loodus ja arhitektuur. Aga turist võiks vaatama tulla ka seda, mis on omane eeskätt kolleegidele kui rahvusele, et ka sealt pealt oleks võimalik, siis jah, turismi teenida. Kuidas kalised juhitakse? Kalis seal on olemas oma parlament, oma täidesaatev võimuorgan, parlamendi täidesaatva võimuorgani volitused ei olegi nüüd mitte väga laiaulatuslikud, ent siiski võib öelda, et seda igapäevast kohalikku elu juhitakse peaasjalikult ikkagi Galiitsia võimuorganite poolt. Parlamendis on siis 75 kohta, valimised toimuvad iga nelja osta järel ja täidesaatva võimuorgani nimi on siis kalisse hunta. Selle hunta koosseisus on president, asepresident ja 12 nõukogu liiget. Noh, me oleme võib-olla harjunud, et hunta on termin, mis tähistab mees kätt, selliseid sõjaväelisi diktatuur aga kalisse seasse, hunta tähistab hoopis siis seda kohaliku täidesaatvat võimuorganit ja kalis, seal on olemas ka oma kohtusüsteem koos oma ülemkohtuga ja madalamate astmete kohtute ka. Ja, ja lisaks kõigele valitakse siis loomulikult Galiciast ka delegaate Hispaania parlamenti, täpsemalt siis Hispaania kongressi valitakse 25 saadikut ja, ja senatisse valitakse siis 19 senaatorit, on ka oma rahvuslikud parteid. Need rahvuslikud parteid on valdavalt koondunud ühte sellisesse katuseorganisatsiooni, mille nimi on PNG. Ja see PNG on nad põhimõtteliselt selline Vasakpoolsete rahvuslike liikumiste ühendus. PNG esineb iseseisvalt valimistel ja kohalikel valimistel on ta tavaliselt kusagil kolmandal kohal ja kogub siis keskmiselt 15 kuni 25 protsenti kohalike elanike häältest juhtival kohal. Häältepüüdjad on siiski Hispaania üle riiklikud parteid ja nende parteide kohalikud esindused nii eskaleerida. Rahvuslikke partei ei ole ka kolleegide endi seas mitte kõige populaarsem. Ja põhjus võib olla ka selles, et kolleegid, kes on oma piirkonnas ikkagi väga valdavad ja kus ei ole väga teravat vastasseisu hispaanlastega kolleegide vahel. Nad tunnevad end üsna turvaliselt ja nad ei pea igapäevaselt rõhutama seda kaleegiks olemist. Kuigi nüüd linnades on kolleegid vähemusse jäämas ja üldiselt linnades ka näiteks keele mõttes räägitakse rohkem hispaania keelt. Jaga leegikeel on nagu pigem teine keel. Aga see ei tähenda, et oleks sellist väga teravat hispaanlaste kolleegide vahelist vastasseisu. Kui kuulata ka leegi keelt või vaadata ka leegikeelseid tekste siis võib selle keele küll portugali keelega segamini ajada. Ka riigikeelele lähim sugulaskeel ongi portugali keel, kuigi hispaania keel ei ole kaugel. Aga jah, kõige lähem keel on tõesti portugali keel ja no võib öelda nii, et portugali keeles toimus eraldumine kusagil 14. sajandil. Põhjus selleks oli väga lihtne, selleks kaks olid portugallased, jaga leegid siis elanud mõnda aega erinevates riikides erinevates riikides elades tõesti siis nad keelelt enesest natuke eraldusid. Aga kaugemas minevikus me võime rääkida portugallaste kolleegide puhul ühisest keelest, mida võiks nimetada siis kaleegi portugali keeleks või ka vana portugali keeleks. Nüüd kolleegide seas on rahvuslasi, kes ütlevad, et tegelikult ei ole kaleegi keel iseseisev eraldi keel vaid ka leegikeel on portugali keele dialekt. Samas leegikeeles endas on kolm peamist dialekti ja mitmeid alamdialekte jagaleigi keel on küllaltki sarnane Põhja-Portugalis räägitavatele portugali keele dialektidele aga näiteks Kesk ja Lõuna-Portugalis räägitavast keelest leegikeel siiski üksjagu palju erinev. Täna selline ametlik suhtumine hoonetkaleegi keel on erinev. Ent on jah, olemas teatav liikumine, mis püüab rõhutada kaleegi keele sarnasust portugali keelele. See läheduse otsimine portugallaste ka on justkui nagu teatav vastandumine hispaanlastele. Ja kuna kolleegid on siiski tõesti pikki sajandeid pidanud elama just nimelt hispaanlaste all siis on muidugi kolleege, kelle seast teatab väike vimm hispaanlaste suhtes, on hoopis sõbralikum, suhtumine on Portugal lastesse kui ühest küljest kõige lähemasse sugulusrahvasse, teisest küljest aga ka rahvasse seal ei ole elatud. Ja, ja kuna Portugal asi on palju portugallase mitu korda rohkem kui kaleegiat siis teatav sümpaatia ja teatavad ootused, nagu Portugali poolele on olemas, on isegi kõlanud selliseid mõtteid, et kogu Pürenee poolsaare läänerannik võiks olla Ühtne Portugali riiks, riik võiks siis hõlmata ka Galiitsia provintsi ja seegi riik oleks tegelikult oma asualad selline vägagi kompaktne. Aga muidugi reaalses elus on kaleegi keeles vägagi palju laensõnu Hispaania keelest. Ja tuleneb siis jah, sellest, et on elatud väga tihedas läbikäimises hispaanlastega. Ja nüüd ühest küljest on kolleegi, kellel siis tõesti kolm dialekt ja rida selliseid alamdialekte, ent teisest küljest on välja töötatud õnneks ka standardiseeritud Kaleigi keel. Jällegi, kui me räägime siiski suhteliselt väikesest rahvast, kolleegid ei ole küll väga väike rahvas ja, ja, ja võib-olla eestlaste jaoks isegi võivad nad tunduda rahvana tegemist maailma mastaabis on siiski suhteliselt väikese rahvaga ja sellise rahva puhul standardiseeritud keele olemasolu on väga oluline. See standardiseeritud keel aitab seda keelt hoopis paremini säilitada. Hoopis raskem oleks säilitada seda keelt siis, kui tõesti on seal tegemist 10 dialekti ja, või, või kasvõi kolme dialektika, mida kõike erinevates piirkondades siis koolis õpetatakse. Haridust antakse standardiseeritud kaleegi keeles ja kusjuures seda Kaleigikeelset haridust antakse, esmatasandil antakse kesktasandil antakse ka kõrghariduse tasandil ja hispaania keel on valdavalt kui lihtsalt üks õppeaine. Nii et põhiline haridus toimub paleegi keeles. Peaaegu 99 protsenti elanikkonnast saab ka riigikeelest aru, umbes 90 protsenti räägib seda umbes kaks kolmandikku loeb seda keelt ja veidi üle poolega kirjutavad kaleegi keeles. Noh, need näitajad ei ole võib-olla väga head, aga nad ei ole Euroopa riigita rahvaste kontekstis kindlasti mitte halvad. Positiivne on see, et lugejate kirjutajate arv kogu aeg kasvab ja põhjus selleks on hästi lihtne. Franco diktatuuri ajal ei õpetatud kolleegi keelt koolides. Kui vanemad õpetasid Kaleigi keelt oma lastele oma kodus, siis jah, aga paljud vanematest ei õpetanudki, või tõesti, rääkisid lastega selles keeles, ent ei õpetanud kolleegi keeles kirjutama. Ja nüüd, kus viimastel aastakümnetel on haridus valdavalt Kaleigi keelne nüüd tõesti noored väga valdavalt oskavad kaleegi keeles lugeda ja kirjutada. Kui olukord jätkub sellisena, nagu ta on, siis see protsess kestab üsna tükk aega. Ja, ja ma arvan, et me võime ühel hetkel rääkida tõesti juba vaata et neli viiendikku või enamgi kalisse elanikkonnast loeb ja kirjutab kaleegi keeles. Ja kuigi Unesco hinnangul on Euroopas ainult üks riigita rahvas, mille säilimine on üsna kindlalt kindlustatud ja see rahvas on katalaanid siis reaalselt siiski kalisses. Viimasel, mõne 10-l aastal toimunud protsessid näitavad, et ka kolleegidel on küllaltki head võimalused rahvana püsima jääda. Ja just nimelt segaleegikeelne haridus on siinkohal väga oluline. Kalistes ilmuvad loomulikult ka Kalegikeelsed ajalehed, ajakirjad olemas Ankaleigi keelne televisioon, kaleegikeelne raadio mõistega on seal võimalik osta ka hispaaniakeelset kirjandust, loomulikult on seal võimalik vaadata hispaaniakeelset televisiooni, kuulata hispaaniakeelset raadiot. Ent olemas on need kõik KK leegikeeles? Jaa, väga oluline on, et Kaleigi keel on järjest rohkem ka internetikeel. Internetis on küllalt palju erinevaid portaale erinevaid lehekülgi, mis on just nimelt kaleegi keeles ja me oleme siin saates ikka ja jälle vaadelnud seda, kui palju on mingi riigita rahvakeeles artikleid Vikipeedias ja kolleegi keeles on Vikipeedias artikleid üksjagu palju. Kui eesti keeles on praegusel ajal pisut üle 79000 artikli. Sis kaleegi keeles on Vikipeedias üle 64000 artikli. Jah, see rahvas on küll eestlastest arvukam ent siiski tuleb arvestada, et tegemist on riigita rahvaga ja riigita rahvaste seas. See number see enam kui 64000, see on vägagi hea näitaja. Kui rääkida spordis, siis kolleegide lemmik spordiala on kindlasti jalgpall. Pürenee poolsaarel on see jalgpall praktiliselt kõikide põlisrahvaste seas väga olulisel kohal ja kui me mõtleme selle peale, kui tugevad on Hispaania liigad jalgpallis siis väga see imekspandav ei ole. Et tõesti kolleegide lemmik spordiala on jalgpall ja praegusel ajal mängib Hispaania tippliigas, siis üks Californiast pärit meeskond on olnud aegu, kui Hispaania tippliigas on Californiast pärit meeskondi rohkem kui üks. Hispaanias on härjavõitlus ülipopulaarne, kuid kolleegid ei pea sellest eriti lugu. Jah, erinevalt hispaanlastest kolleegid ei pea lugu härjavõitlusest selle kohta on tehtud uurimusi läbi viidud küsitlusi väidetavalt üle 90 protsendiga leekidest, mitte ainult et ei pea sellest lugu, aga on suisa härjavõitlusele vastu, kuigi ka Californias siiski aeg-ajalt toimub härjavõitlused, aga ka seal on ka liikumisi, mis nõuavad härjavõitluse täielikku lõpetamist terves Hispaanias. Milliseks võib kujuneda kolleegide tulevik? Kolleegid on mõnes mõttes küllaltki positiivse perspektiiviga rahvas Hispaania küll Euroopas on väikerahvaste suhteliseks kõige ebameeldivama käitumisega maid ja eeskätt muidugi avaldub see selles, kuidas käitutakse baskidega. Aga viimastel aegadel on üsna tõsiselt püütud jalga taha panna katalaanidele. Kolleeg ei ole viimastel aastakümnetel hispaanlased väga rõhuda püüdnud, nad ei ole ka väga palju kolleege takistanud oma nii-öelda asjaajamisel. Põhjustasid muidugi selles, et kolleegid on ise võib olla püüdnud oma rahvuslikku olemust vähem välja näidata vaata kui, kui näiteks katalaanid baskid. Mulle tundub, et see pisut sõbralikum läbisaamine keskmisega leegi ja keskmise hispaanlase vahel. Et see mõnes mõttes nagu loob kolleegidele tulevikuks ka paremad väljavaated. Ja kui ükskord hispaanlased suurrahvana on jõudnud sellise demokraatia tasemeni. Nad lubavad oma riigi väikerahvaste tuleviku üle ise otsustada, siis ma ei välista, et kolleegid võiksid kunagi tulevikus omada ka oma iseseisvat riiki. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.