Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, teisest detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Euroopa keskpanga otsus tõsta intressimäärasid ei muuda Eestis võetud elu asemel oluliselt kallimaks. Valmib õpetaja, kutsestandard keskendub liialt noore õpetaja, kutseaastale, tervikut pole, leiab Eesti Õpetajate Liit. Eesti põllumajandus on varjusurmast üle saanud, kuid teistele Euroopa Liidu riikidele järele jõudmine võtab aastakümneid, tõdeti põllumajandustootjate liidu aastakonverentsil Pärnus. Keskkriminaalpolitsei uue juhi Elmar Vaheri sõnul peab keskkriminaalpolitsei olema tugev menetlusüksus. Pärast reforme ei ole keskkriminaalpolitsei päriselt oma kohta leidnud. Tallinki aktsiaemissioonis osales üle ühe protsendi Eesti elanikest, aktsiate pakkumise hinnaks kujunes 82,5 krooni aktsia kohta. Euroopa Liidu eesistujamaa Suurbritannia peaministri Tony Blairi kohtumine uute liikmesriikide peaministritega Budapestis lõppes läbi murdeta nagu Tallinnaski. Valgevene parlament karmistas karistusi meeleavaldustele õhutamise eest. Tallinnas Sakala keskuses avatakse täna pidulikult Pimedate Ööde filmifestivali põhiprogramm. Rahvusvaheline žürii. Tööta Norra filmilavastaja Eva lisaks seni juhtimise allilm on öösel ja homme sademeteta. Mandri-Eestis on öösel kaks kuni kaheksa kraadi külma, päeval on külma üks kuni neli kraadi, saartel on õhutemperatuur nulli ümber. Euroopa keskpank tõstis eile baasintressimäära 2,25 protsendini laenuvõtjale tähendab see laenuintressitõusu kommertspanga taga ei kutsu kliente üles laenulepinguid üle vaatama. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Euroopa keskpanga baasintressimäära tõstmine 0,25 protsendipunkti võrra Eestis võetud eluasemelaene oluliselt kallimaks ei muuda. Juba mõnda aega on laenuintressi värav kuue kuu Euribor olnud veidi kõrgem ja uusi laene antakse välja kõrgema intressimääraga. Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul jätkub mõõdukas intresside tõus tõenäoliselt ka järgmisel aastal. Ilmselt Euroopa keskpank on nüüd jõudnud arusaamisele, et intressid on Euroopas püsinud juba üle kahe aasta, võib-olla liiga piisavalt madalal ja selleks, et hoida hinna, kasvasid edaspidi kontrolli all, tuleb hakata nüüd vaikselt intressi tõstma, et nõudlus ei oleks liiga suur. Russi kinnitusele hüppelist baasintressimäära tõusu oodata ei ole, lähiaastatel võiks see tõusta veel poole protsendipunkti võrra. Samas tunnistab ta, et intressimäärasid liigutab eurole üle läinud riikide inflatsioon, millele meil endil suurt mõju ei ole. Euroopa keskpank suunab oma rahapoliitikat, praegu tugines ainult eurotsooni liikmesriikide majandusolukorrale ja seetõttu on ka selge, et see hinnatase, mida Euroopa keskpank jälgib mustri juures on eurotsooni liikmesriikide hinnatase. Eesti kommertspangad soovitavad klientidel oma tulevased tagasimaksed laenukalkulaatori abil läbi arvutada ja kaaluda vajadusel fikseeritud intressimäära kehtestamist oma laenule. See muudab aga tagasimaksjad juba praegu oluliselt kallimaks. Triin Messimase Ühispangast. Tasub kaaluda, tasub mõelda, kas seda teha mõistlik kindlasti on kliente, kellele see oleks väga soovitav, on ka neid, kellel ilmtingimata ei ole vaja intressi fikseerida. Kelleltki pigem soovitaksite fikseeritud intressi kasutada. Võib-olla need, kellel on laenujaak, väga suur, mis tähendab seda, et iga väiksemgi muudatus, intressimäärad mõjutab päris palju maksta. Et kui nüüd kuue kuu Euribor, millega meil reeglina laenud on seotud, peaks tõusma märkimisväärselt, et siis võivad laenukulud juba väga suureks minna. Samas võib-olla praegu saab fikseerida veel suhteliselt sellise hea soodsa hinnaga. Välissõnumid võtab kokku Indrek Kiisler Budapestis lõppes täna Euroopa Liidu eesistujamaa Suurbritannia peaministri Tony Blairi kohtumine Ungari, Slovakkia tsehhi ja Poola valitsusjuhtidega. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu eelarvekava aastateks 2007 kuni 2013. Kuigi vaeste Kesk-Euroopa riikide juhid kinnitasid pärast kohtumist, et ei nõustu uusliikmetele mõeldud abi vähendamisega märkisid siiski mitmed vaatlejad, et kompromiss on nüüd võimalik. Ühe Ungari diplomaadi sõnul on Suur-britt rannia nõustumas kompromissiga viieprotsendilise abi vähendamise kohta. Seni on räägitud kuni kümneprotsendilisest abisummade piiramisest. Suurbritannia on lubanud konkreetsed numbrid avalikustada esmaspäeval. Valgevene parlament kiitis heaks seaduse, mis näeb ette karme karistusi meeleavaldustele õhutamise ja riigi huve ohustava info levitamise eest. Seaduse eesmärk on ohjeldada rahvaliikumisi, mis püüavad korraldada samasuguse võimuvahetuse, nagu see toimus eelmisel aastal Ukrainas. Valgevene juhtkonda on juba pikka aega süüdistatud inimõiguste rikkumises. President Aleksander Lukashenko on lubanud lämmatada iga meeleavalduse, mida õhutatakse välismaalt. Valgevene julgeolekuteenistuse teatel koostasid nad seaduse seoses sündmustega Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis. Seal täiesti kohane viis tegelemaks olukorraga, mis Valgevene ümber areneb, ütles kohaliku KGB juht Stepan sucharjenko ajakirjanikele. Võimulolijate vastastel on õigus oma arvamusele, kuid nad peavad seda väljendama piirides, mis ei kahjusta meie riiki, lisas ta. Seadus näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse. Selliste õigusrikkumiste eest allkirjastas müügikokkuleppe, mille järgi ostetakse Venemaalt maa-õhk tüüpi rakette. Iraan ostab tõrjerakette, mis on kavandatud lennukite ja rakettide allatulistamiseks madalal kõrgusel. Tegemist on viimase viie aasta suurima Venemaa ja Iraani vahelise relvatehinguga. Venemaa kaitseministeeriumi kinnitusel müüakse Iraanile ka muid relvi. Tehingu kogusumma on üle miljardi USA dollari. Ühendriigid on Moskva käitumist teravalt kritiseerinud, sest Moskva teeb koostööd islamirežiimiga, mis üritab ilmselt omandada tuumarelva. Veel kord Euroopa Liidu eelarve ettepanekute juurde. Res Publica esimees Taavi Veskimägi rõhutas täna tehtud avalduses, et Euroopa Liidu uue eelarve tegemisel ei saa loobuda liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttest. Tema hinnangul on Eesti asunud liiga pehmele positsioonile. Meil ei ole Euroopa Liidu eelarve osas nii kiire kui teistel liikmesriikidel, kelle eesmärk on pigem teha kiire ja halb eelarve, kui jätta praegu eelarve sellistel tingimustel tegemata, leiab Veskimägi. Veskimägi sõnul on oluline Euroopa Liidu praegune eesistuja. Suurbritannia pakub lähipäevil välja eelarve osas kompromissi aga uutele liikmesriikidele ette nähtud toetust, et vähenevad viie kuni seitsme, halvemal juhul kuni 10 protsendi võrra. Eesti jaoks oleks sellise kokkuleppe hinnaks ilma jäämine ligikaudu kolmest kuni kuuest miljardist kroonist, märgib Veskimägi. Valmiv õpetaja kutsestandard keskendub liialt noore õpetaja kutseaastale, leiab Eesti Õpetajate Liit. Kutsestandard oli kõne all Tartus toimunud õpetajahariduse konverentsil. Toomas keelt räägib lähemalt. Õpetajakutset viiakse standardi alla kahelt poolt, Euroopa komisjonis on eelnõu õpetajahariduse võtmekompetentsidest ning lähiajal on valmimas ka Eesti oma õpetaja kutsestandard. Tartu ülikooli õpetajate seminari direktor Toomas Kink kinnitas, et vaja on veel vaid standardi rakendusmehhanisme. Need peaksid valmima lähikuudel. Samas sisaldas standard õpetajatele midagi uut, ütles Kink. Põhimõtteliselt üldteadmised, oskused, teatud kutsealased oskused. Kahtlemata kuulub siia ka keeleoskus, need on suhteliselt elementaarsed asjad ja ma arvan, et väga paljudel õpetajatel on need täna olemas. Eesti Õpetajate Liit pole aga standardi kehtestamisega rahul. Õpetaja ja tööd on raske standardi alla suruda, hindamisega tuleks tegeleda ikka tsunftisiseselt, leiab Õpetajate Liidu esimees Lehte Jõemaa. Tsunft ise hindab oma töötajaid, annab välja tunnistusi, praegu on nagu see kutsekvalifikatsiooni süsteemist välja rebitud ainult see noore õpetaja kutseaasta kutse omistamine, terviklik süsteem on käsitlemata. Küllap see oli liiga keeruline ja raske ülesanne, aga see, mida peab käsitlema ikkagi ühtses tervikus. Konverentsil oli kuulda kriitikat ka õpetajahariduse kohta, praktikat on vähe, õpetajate koolitajad on tihti elukauged. Võib mõtted kui võtta. Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen on sellega üldiselt nõus. Tema hinnangul oleks vaja ülikoolide ja koolide tihedamat koostööd. Ülikoolid on sellest ka huvitatud, kuid seni pole mõtetest edasi jõutud. Küll on aga üks väga väärt ettevõtmine noore õpetaja kutseaasta. Kutseaasta iseeneses on üks üks väga tubli ja tõhusam õpetajahariduse kui sellise probleemide lahendamisele ja täiendõppe valdkonnas. Praegu on puudu süsteemsusest. Just koolid peaksid lähenema täiendõppele süsteemselt, leiab Mattisen. Siis oleks sellest ka kõige rohkem kasu. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Põllumehed pidasid Pärnus aastakonverentsi ja autasustab tublimaid. Euroopa liidus olemise aja jooksul on põllumajanduses edusamme tehtud, kuid vanade liikmesriikidele vanadele liikmesriikidele järele jõudmine võtab aastakümneid. Nii ütles Annely ERM'ile antud intervjuus põllu. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra. Eesti põllumajandus on varjusurmast üle saanud, Eesti põllumees ei ela sugugi halvasti, aga kui me võrdleme ikkagi vanade riikidega, siis on praegu meie põllumajandustoetuste tase ainult 60 protsenti. Ja täna me siin konverentsil arutame seda, et analüütikud on teinudki sellise arvestuse, et tegelikult lähema 10 aasta jooksul jääb see tase vanade liikmesriikidega võrreldes ikkagi kuskil ühele kolmandikule on praegu paratamatus. Kuidas sellest üle saab, seda ei tea. See ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid see puudutab kõiki uusi liikmesriike. Konverentsi olulisemaks teemaks oli maaelu arengu määrus aastateks 2007 kuni 2013. Nii Brüsselis kui Eestis võetakse see järgmisel aastal vastu ja pärast seda muutuvad oluliselt põllumeeste toetused, et seotakse tootmisesse lahti ja hakatakse väga palju toetama, lihtsat maastiku hoida. Teine plokk on meil siis põllumajandusharidus, põllumehed ei ole päris rahul selle kvaliteediga, mis kutsekoolidest välja tuleb. See ei olegi niivõrd kutsekoolide süü, see on ikkagi nende koolide alarahastamise süü, sest nende koolidel ei ole uut tehnikat, mille peal Need õpilased saaksid õppida. Tihti juhtub nii, et nad tulevad meie põllumajandusettevõttesse ja näevad uut traktorid alles siis hakkavad seal õppima. Milline võiks olla lahendus, millised on teiepoolsed ettepanekud? Kas lahendus on ainult see, et põllumajanduslike kutsekoole tuleks paremini rahastada, et nad saaksid oma tehnika kaasajastada. Kui me räägime rahastamisvõimalustest, siis tegelikult on ju väga palju Euroopa Liidu struktuurfondide ja kuna põllumajanduskoole on jäänud ikkagi nii vähe järgi siis ei käi ka riigile üle jõu selle raha leidmine. Laevandusfirma Tallink tegi teatavaks avaliku aktsiamüügitulemused, pakkumine märgiti kolm korda üle. Aktsiamüügis osales rohkem kui 16000 eraisikut Eestist, mille tulemusel sai laevandusfirma osanikuks veidi üle ühe protsendi elanikkonnast. Hanno Tomberg. Aktsiaseltsi Tallink avaliku aktsiamüügi käigus müüdud 34 koma seitsmele miljonile aktsiale tuli pakkumisi ligi kolm korda enam. Kuna institutsionaalsed investorid märkisid aktsiaid madalamalt kui Eesti ja Soome eraisikud, kujunes pakkumise keskmiseks hinnaks 82 ja pool krooni aktsia kohta. Pakkumist korraldanud Suprema ettevõtete rahanduse juht Henrik Igasta. Kui jaetulemusi vaadata, siis tegelikult on ju püstitatud Baltikumi rekord. Aktsiaid märkis natuke üle 16000 jaeinvestori ja kogunõudlus siin 92 ehk siis selle hinna pealt, millega jaenagu sai pakkumise esitada. Sellelt tasemelt oli ta 1,36 miljardit krooni ja sisuliselt märkis aktsiaid üle ühe protsendi elanikkonnast, et seda peetakse, ütleme Euroopas üliheaks tulemuseks. Igasta sõnul rahuldatakse aktsimegi käigus kõik pakkumised, mis ulatuvad 23430 kroonini. Need kliendid, kes märkisid minimaalse koguse aktsiaid, saavad üheksa ja pool krooni aktsia kohta tagasi. 23430 kroonini, mis oli see välja lubatud garanteeritud jaotuse tase sinnani saavad kõik 100 protsenti oma orderist, mis ületab seda kuni 46860 kroonini jagatakse 25 protsenti nõudlusest. Kõik, mis läheb üle 46860 krooni, saab siis 5,75 protsenti. Aktsiad kantakse Eestis asuvatele väärtpaberikontodele hiljemalt kaheksandaks detsembriks. Kauplemine aktsiatega Tallinna börsil algab nädala pärast, üheksandal detsembril. Ka Tallinki investorsuhete juht Peeter Roose väljendas rahulolu aktsiaemissiooni tulemuste üle. Tallink Grupp on väga rahul märkimiste tulemustega 16 üle 16000 investorid märkisid Tallinki aktsiaid Eestis ja ma arvan, et see näitab, et on olemas suur usaldus jällegi vastu. Hansapanga aktsiaturgude juht Lauri lind pidas aktsia hinda mõistlikuks. Samas kritiseeris ta korraldajate soovi jagada aktsiad tulevast aktsiaomanike vahel, nii et eraisikutel õnnestus saada vaid 15 protsenti aktsiatest. Ma arvan, et see on ikka korraldajate nagu äranägemisel nii tehtud, eks ju, ja, ja kindlasti ka nagu emitendi enda, et kui vaadata nagu muid Ida-Euroopa pakkumisi, siis tavaliselt antakse kohalikele investoritele ikkagi rohkem kui 15 protsenti 20 ja kõrgem. Linud ennustas elavat kauplemist Tallinki aktsiaga esimesteks päevadeks ja tema hinnangul võiks hind tõusta juba enne börsi avanemist. Keskkriminaalpolitsei uus juht on Elmar Vaher, seni töötas ta põhja prefektuuri kriminaalosakonna juhina. Kriminaalpolitsei senine juht Lauri Tabur asub tööle siseministeeriumi nõunikuna, jätkab Riina Eentalu. Siseminister Kalle Laanet põhjendab kaadrimuutust vajadusega kasutada inimesi võimalikult efektiivselt. Kas siis keskkriminaalpolitsei töö võinuks olla parem? Kindlasti võiksid kriminaalpolitseitöökogu Eesti riigis parem olla, selleks peabki vaatama, kuidas oleks kõige parem oma inimressurssi kasutada. Aga mis siis jääb puudu kriminaalpolitsei tööst siiamaani? Siis tegelikult pärast taasiseseisvumist ei ole toimunud ka Eesti riigis ei ole üldse kriminaalpolitseiniku baaskoolitust ja kõige suurem puudus hakkab sealt peale eeldama küll, et kriminaalpolitsei töö efektiivistab tänu tänu Elmar Vaheri asumisega kriminaalpolitsei keskkriminaalpolitseid juhtima, sest tema enda initsiatiivikus ja kriminaalpolitseiniku kogemus on kindlasti vajalikud. Kriminaalpolitseinike juhtumid. Kui me vaatame Lauri Taburi oskused, siis Lauri Taburi kasutada hoopistükkis juhtimisstruktuuride optimeerimiseks, mis on praegusel hetkel ka siseministeeriumi üks eesmärke, on tema võimed tunduvalt suuremat seal. Elmar Vaher asub keskkriminaalpolitsei juhi kohale seitsmendal detsembril. Mis suunas ta muutust näeb? Et ma arvan, nagu ise ei saa olla organisatsioon, kes tegeleb kõigega ja kõikjal vaid tema ülesanne on siiski olla selline tugev menetlusüksus, nii rahvusvahelises kuritegevuse orhideed kui töö kui ka keerukates ja mahukates uurimistoimingutes ja küsimus on selles, et peale reforme võib-olla ei ole ta leidnud oma kohta, et on otsitud pisut siit poolt ja sealtpoolt ja seetõttu on kusagil midagi tegemata. Kas teie ise jääte praegu keskkriminaalpolitsei tööga rahule? Kesklinna politseitööga võib täies mahus rahule jääda. Vaadake Kesklinna võltsija ise oma oma ülesannete täitmisel ei saa alati olla niivõrd nähtav nagu patrullpolitseinik tänaval, nagu on muu kriminaalpolitsei suhteliselt avaliku tegevusega. Julgen küll öelda, et, et see üksus töötab võib-olla lihtsalt ta vajas natuke hoogu juurde panna ja, ja see suund, suund teisele poolele. Tallinnas Sakala keskuses avatakse täna pidulikult Pimedate Ööde filmifestivali põhiprogramm. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Avaürituseks on koostöös Eesti kontserdiga film Kontsert Shandarki kannatused. Muusika on 1928. aastal valminud tummfilmile kirjutanud ja seda esitab Prantsusmaa elektroonilise muusika üks tähti Hector Suu. Täna kogunes esimest korda ka festivali põhiprogrammi žürii juhiks Norra filmilavastaja Eva Iisaksen. Rahvusvahelisel züriil tuleb 19 filmi seast valida Euraasia priim, millele on 10000 kroonise Grand Prix välja pannud ka Tallinna linn. Žürii hinnangul on PÖFFi programm sel aastal väga hea. Eestit žüriis esindav teatri ja filmikriitik Jaak Allik teab, et esmapilgul paistavad sel aastal PÖFFi filmid olevat isegi põnevamad kui eelmisel. Seda siis tutvustust järgi otsustades. Millest lähtub aga žürii hindamisel, kuidas üldse ära tunda head filmi. Jaak Allik. Ma arvan, et see on see, mida tänane Eesti intellektuaalne vaataja, kes väga harva käib kinos, mis tooks seda kinno. Järelikult peaks olema midagi, mis puudutab neid probleeme mis on meiega ümber, mis on meie sees. Mis tõesti räägivad midagi tänasele inimesele, konkreetselt siin Tallinnasse son Tallinna Genfis. USA filmikriitik ja luuletaja Tseemse leiab, et filmi sisu peaks olema suurem laiem kui see lugu, mida kinolinal näeme. Nii toob näiteks doktorsi vaagovi tuulest viidud, mis mõlemad räägivad ühtaegu laiemast ajaloolisest jant filosoofilisemalt põhjast. Esmakordselt säilitatakse PÖFFil sel aastal välja ka kodumaine parim täispikk film eriprogrammina. PÖFFi fookuses Kanada uuem film käivitub ka uus erikavade sari üldnimetuse all. Kõige keelatumad loolase Mart Laari koostatud programmis on filmid, mis peegeldavad kommunismi vaenulikkust külma sõja aastatel. PÖFFi filme näeb lisaks Tallinnale ka Tartus, Jõhvis, Narvas ja Viljandis. Festivali auhinnasaajad kuulutatakse välja laupäeval, 10. detsembril, kui toimub uue Eesti mängufilmi kõrini. Eelesilinastus. Nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega olulise sajuta Ta ilm. Edelatuul pöördub lõunasse ja kagusse ning puhub üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on öösel kaks kuni kaheksa kraadi, saartel on õhutemperatuur miinus ühest pluss ühe kraadini. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on üks kuni neli, saartel on õhutemperatuur miinus ühest pluss ühe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.