Kabinetis on küll mõnus rahulik. Vaikne on siin õhtul ja siis, kui, kui hommikust saginat hommikul ei ole siin Vaiknega valve ajal vahel ikka saab, oleneb valgusest. No kui me täna räägime, siis on nii nagu selle saate päevalguski selle saatetunni algus meie jaoks. Kell 11 õhtul. Täna on teil siis poolvalvekorda selja taga juba ja varelt ja lihtsalt ei saanud mind vastu võtta sel lihtsal põhjusel, et teil oli kogu aeg tööd. Ja täna linnavalve, see tähendab, et noh, ikka tööd jätkub ja tänan teda tõesti olnud, jah. Ehtimu meeskonda räägid natukene põlglikult pead vangutasid, et oi, sa lähed nüüd naistearstiga rääkima, millestki räägite ja mõtlesin, et oh kõigest muust ma siiski alustaksin sellest, et ma olen siin Pelgulinna naistehaiglas. Ja teie olete naistearst. Ja naised tulevad oma naiste hädadega siia. Sageli neid lausa tuuakse siia. Harvem õnneks tuuakse jah, ise tulevad ikka rohkem ja see on parem. See tähendab, et ta tuleb veel sel ajal, kui ta ise tunneb, et ta, ta võiks tulla ja tahaks tulla veel jah, tuuakse tihtipeale siis, kui enam muidu isa vaja. Ja see kipub olemagi niisugune öötund juba, kui und ei tule ja valu ja vaev on suur ja ja midagi on valesti. Jah, reeglina küll ikka öösel, siis kui mujalt abi ei saa, muidu ikka minnakse veel oma arsti juurde, nüüd on see ikka enam-vähem välja kujunenud. Huvitav, miks on see Et inimesed nii kaua kannatada tahavad, suudavad seda õiget abi õigel ajal otsida. Kardavad. Naine on üldse kannatlik ja noh, ma olen ikka öelnud, et ei kannata ükski mees nii kaua iialgi. Kui mehel oleks mingi verejooks, siis oleks ta ammu juba kohana, kui ma tulen õhtul üheksa paiku, helistasin siis ta ütlesite küll, et oi, praegu on niimoodi, et lõikama. Tänan olnud jah ja täna on, ma ütlen, see on see suurlinnavalve siis niimoodi, et ikka juhtub. Tänan olnud, iga päev ei ole küsinud asjatundmatult, aga kas teil sünnitusabi ka äkilised tuleb anda, aga selleks on juba teine osakond? Jah, selleks on teine pool ja, ja minul on rohkem selle günekoloogi poole peal. Kui, kui seal tekib niisugune häda, et on vaja juurde käsi või, või abi siis. Aga reeglina ma seal ei valva, praegu. Aga üks naistearst peab kõike teadma ja tundma, mis naise hädasid ja ja omadusi siis nagu puudutav. No see nii lai mõiste, need naiste häda, ütlesin sama lai mõiste nagu naisverejooks, seda me ikka naerame siin. Kiirabi saatekirja peale niisugune diagnoos, et naisverejooks niisugune diagnoos pannakse. Nojah, see on niisugune, vahel ka natuke vigases keeles ja nii. Aga neid on tulnud ja eks neid tuleb veel. No ei ole mitte midagi parata, loodud niimoodi, et siin elavad mehed ja naised ja nad on erinevad. Paraku või õnneks või õnneks, ja mis te nende arvate, te juba korra ütlesite, et naine on kord juba niisugune kuidas ta õieti ütlesite, mis ta siis on vastupidavam või vintske või kannatlikum või? Natuke kannatlikum olema, vastupidavam, ma ei oska öelda, võib-olla vastupidavam ka, aga vist kannatlikum eelkõige. Võib-olla tõesti, mees on haigena abitum kes tuleb vihises keelde ja, aga noh, ega see ei ole kindlasti kõigi meeste kohta ja samamoodi ei ole kõik naised kannatlikud, aga aga reeglina naised on küllaltki kannatlikult ja võib-olla mõnikord liiga kannatlikud. Lasevad hädad kaugele minna. Nii et praegu on teil siis see vaba hetk ja kui kaua me rääkida saame niimoodi rahulikult? Ei tea, beiberdandaskuseks, eks ta siis hüüab. Siis ta hakkab kohe hüüdma ja siis kutsutakse, tõid välja ja see võib juhtuda peaaegu iga sekund. Seda küll jah. Ja ei tea kunagi, mis teil siis teha tulebki, kauadel seda teha tuleb. Senise midagi ikka teab, tähendab teab, et on naine kindlasti ja ja enam-vähem neid piire, milles me tegutseme, see on ikka teada. Ega see, see päris kogu kogu organismi ulatuses ei olegi. Nii et väga suuri üllatusi ei tule. Üllatusi võib alati tulla, aga, aga noh, ma olen nii kaua valvanud juba, et, et ma arvan, et ikka suures osas need hästi suuri üllatusi ei saa tulla. Mis mul hästi suur üllatus. Hästi suurüllatusena. Igasuguseid tähendab kui tuuakse lihtsalt mõni mõni, kes, kes arvab, et ta ja et ta on haige ja arvab, et tal on mingi muu haigus. Tal on õnnestunud siis ka see nendele abi abiandjatele nagu selgeks teha, siin natuke aega tagasi on toodud järjest nüüd korduvalt ühte sama tüdrukut mitu korda psüühiliselt haige, aga aga tal õnnestub selgeks teha järjest kiirabil, et tal on ikka naiste haigus. Palun teid Toris, ta tahab haiglasse tulla, jah, miks ta seda tahavad, see on juba nüüd järgmine küsimus. Väga haiglasse ta tahab. No reeglina inimesed ei taha haiglasse, reeglina nad tahavad väga ruttu haiglast ära, kui nad ka siia vabatahtlikult tulnud. Ma enam ei ole seda pikka olekut ka ju, see on niisugune vanasti oli küll, et need olid siin pikalt ja mõni oli kaks nädalat ja mõni oli, mõni oli veel kauem ja on väga noh, need ei ole ju nüüd on ikka see aeg nii lühike, et tavaliselt see aeg on, kus on halb olla ja sel ajal ei ole enam erilist soovi ära minna, nagu juba soov tekib, noh siis on ka niisugune, seiskus, võib juba. Et see läheb nüüd juba nende uute võimalustega, tähendab teil haiged siin pidada nagu kokkuse oma soov ja ja haiglaluba koju minna. Nojah, niisuguseid, mis vähegi võimalik, ikka ravitakse kodus ja ambulatoorselt ja haiglaravi on ikka tõesti neile, kes on juba ikka päris haiged. Siin me nüüd teie kabinetis istume. Aga me oleme haiglas naistehaiglas, palju neid naisi siin siis praegu sees on, kas täna jätsite ka nad ikka enam-vähem kõik sisse, kes õhtul tulid? Ja kes, kes õhtul tulid, need on need on sees. Hommikul oli maja peale kokku oli kui ma ei eksi, 128. Kõiki kokku sünnitajaid ja haigeid. See on niisugune enam-vähem tavaline suurusjärk praeguseks küll, jah. Tähendab, kunagi oli siin majas peaaegu poole rohkem. Ma usun, et sünnitajad olid need, kes andsid selle kaalu juurde või Mõlemad mõlemad olid sünnitajaid, oli praktiliselt poole rohkem ja haigeid oli ka rohkem sees. Mähkime nüüd räägime nendest naistest, kes siin iga haigetena mitte oma laste ilmale toojatena, sest see pole õnneks miski haigusel suur. Siis räägime sellest teisest poolest ikka nendest, kes nüüd oma beebidega seal teisel teisel poolmajas on ja kes võib-olla praegu ka ma usun, et on seal mõni, kes on kanges valusi alles ootel. On küll, jah, ma olin seal just natuke aega tagasi, seal on kaks, on praegu ootamas kaks naist koos oma abikaasadega. See on täiesti tavaline, et mehed on kaasas. Kui mees on, kui lapsel on isa. Aga kes teda ootab? Lapsel isa on ikka seegi, kui mees on nüüd teine punkt, aga, aga isa on ju ikka ja ja ega tihti ei seal ega tulevadki lapse isa tuleb kaasa, on ta siis abielus, ei ole abielus, kui ta tahab olla sealjuures ja toetada naist ja olla selle. Tähendab kui ta tahab olla isa, jah, kui ta tahaks olla või tahab isaks saada. Sellest siis ikka palju abi ka? Üldiselt küll jah. Tähendab, psühholoogidel on teinud kindlaks ei arvanud, et need pered on palju unised, püsivamad ja kindlamad ja ja nad isa-lapse suhted on paremad ja meie Meie kogemuse peal ju seda ei saa tegelikult öelda veel, sest et see isade juuresolek või noh, ükskõik kelle ema või ämma või minu pärast kellelegi lähedase juuresolek, et see on kuskil niisugune mõne aasta küsimus meil olnud sinnamaani oli ju ikka sünnitusmajaks kindel koht, kuhu väga võõras inimene sisse ei tulnud, aga üldiselt on ju sünnitusmajad ikka praeguseks nagu üks, üks tavaline, ükskõik milline raviasutust külastajatele lahti ja muidu. Kas see Segaco täida? See on kahe otsaga asi omamoodi. Ja kui me nüüd räägime sellest kõigest sellest puhtusest ja korrast ja ja pisikutest, keda ma nii hirmsasti kardame Segamise koha pealt oli see hirm ilmselt suurem kui, kui see segamini ja tegelikult on sünnituse juures eriti noh, see kaugel sellest, mees ise ka mees on ikka abiks. Või noh, on see siis ükskõik, ma ütlen, kes on ta mees või keegi, aga sest ega seal ikka see suur oli, hirm või sünnitajal oli see, et on üksi ja, ja keegi, vaata teda ja keegi ei ole tema juures ja. Aga noh, nüüd on see pool on nagu ju ära, sest et kui, kui tema lähedane inimene tema juures siis ta juba ei ole üksi ja ja selles mõttes ei seganud küll puhtuse ja selle poole pealt muidugi, tööd on rohkem. Sest noh, paratamatult külastajate laskmine, sünnitusosakond on on oma nende probleemidega olemas ja noh, tihtipeale on ka see, et kui mujal on seal pikalt olnud need käigud ja need siis, kui, kui seal keegi on õhunest, teab ise ta noh, ta ei lähe, et ta on ohtlik ja ta on ohtlik eelkõige seal võib olla lapsele. Meil seda teadlikkust ju veel ei ole, meil ikka tuleb terve seltskond kohale ja kõik nad tahavad näha seda ema ja last ja on nad siis, millised nad on parasjagu. Nii et sellega on tegemist, küll ta natuke on, ma ei saa öelda, et küll on, ega, ega see ei ole niisugune, valdav osa, aga natuke rohkem muidugi on tegemist ja eks ta paneb selles mõttes personalile niisugune niisugust noh, suhtlemist või sellist vajadust juurde, et nendega normaalselt käituda ja neile ka inimlikult selgeks teha, et kui nad ei võiks tulla külastama, siis miks nad ei võiks. Suhtlemistreening kõva. Ja muidugi ega see isend on asi ja, ja noh, ma ütlen, et kogu see külastajate, isade juuresolek üleüldse on, onju personalikäitumisele on ta kindlasti andnud oma oma mõju ja ma usun, see on küllaltki hea sellepärast et kui keegi kõrvalt kogu aeg vaatab, kuidas sa käitud ja kuidas, kuidas sa räägid ja kuidas sa oled ja noh, siis paratamatult ikka natuke ennast jälgid isegi rohk teiselt poolt, ega see, kui siin oli, ma juba ütlesin ka, et kui siin ikka poole rohkem oli sünnitajaid, siis siis maja on ju seesama ja ruumid on needsamad ja ja see palat, kus enne oli neli ja viis, siis nüüd kaks inimest siis ja see tähendab, et juba puht niisugused inimlikul tasandil olmetasandil on tal parem olla. Rääkimata sellest, et personalil on ju sedavõrd vähem patsiente, seda rohkem on nende jaoks aega nendega tegeleda ja olla. Aga jumal hoidku, see ei saa olla meie eesmärk, et et see jääkski nii, et teie sünnituseks ja sünnitusjärgseks olemiseks mõeldud ruumid on pooltühjad. Ei, ega nad tühjaks ei jää, muidu see, need, need kõverad liiguvad ikka oma rada pidi ja, ja kord on see niisugune noh, madalseis initses ja siis ta tuleb jälle kõrgemale. Muide, mis seisus need kõverad praegu teie majas on? Ma arvan, et nad on oma oma selle sügava madalseisu saavutanud, sellepärast et möödunud aasta on. Ta ei ole veel tõusul, aga ta ei ole ka enam langus. See on pidama jäänud vähemalt. Temalt on pidama jäänud ja ja mõtlen meie praegustes tingimustes praegu, kui me vaatame siin noh, 20 aastat tagasi või 10 ka või, või ükskõik see oli see, kui siin oli veel kaua sünnitusjärgselt siis ja, ja kõik see taktika, kuidas teda kuidas teda raviti või kuidas teda jälgiti sünnitusjärgselt ja see on muutunud ja selle tõttu sünnitaja läheb ka palju kiiremini koju, kui ta siis läks juba seal. Ma liikumise, nii et seda hirmu, et noh, ei suudaks vastu võtta siin rohkem sünnitusi või siis ta läheks hirmust täis ja läheks jälle kõik sinna vana rada pidi, et seda ei ole tead, ootamas kogu aeg ikka optimistid. Näoga linna peal ei ole näha neid lapseootel emasid ikka need lapseootel noori naisi. Ikka on, ega teie näete, muidugi näeme ja meil on muidugi ja et meil on võib-olla sõnaga aga teine on see, et ega noh, see lapseootel ema ise on ju ka muutunud ja ütleme, miks peab, naersime siin, et see noh, see tüüpiline ruuduline kleit, mis, lase endale selga, tõmbasin härrased seal ainuke kindel märk, et need on noh. Et nüüd nad käivad ju ikka rõõmsad noored edasi ja ega nad ei ole nii haiged, rasedad, et nüüd ma olen rase. Ja vapustavaid niimoodi on mida saab kasutada sel ajal? On ja võimalusi on ikka palju ja noh, need, need on muidugi noh, teistpidi nad rahaliselt võib-olla natuke nii piiravad siis või, aga võimalusi on muidugi palju. Nii et naine võib oma kõhukesega lausa uhkustada ja mitte seda varjata, vaid lausa näidata, kui ta tahab. No muidugi aega rase naine ei ole niisugune hirmutis, kellega mees peab käima, teine, teisel pool tänavat, siis see naine on ikkagi ta on ju ilus ja. Muide, ta ongi ilus. Ma olen vaadanud, tähendab, et naine muutub fantastiliselt ilusaks sellel ajal ta nägu muutub ilusaks. Talle muud dominendid ja tal on muud asjad tähtsad ja teda see. Võib-olla see kogu see pisiasjade värk enam nii väga ei häiri. Ta kuulata. Midagi, mida teised ei kuule, ta näeb ja tunneb midagi, mida teised ei näe, ka ei tunne. Ta elab kuidagi sisse vist. No ikka, tal on oma oma tegemised oma suhtumised juures veel siis muidu öeldud, et raseda, eks olemine, seltsi õnnistatud oledki tsink. Ja naine on siis õnnistatud olekus. On ilus aeg. Kas te olete viimastel aastatel palju pidanud naisi ümber rääkima, mitte selles suunas, et kuulge, teil on mingi tervisehäire. No te olete liiga vana juba üle 30, mis te sünnitate. Muide, ka selliseid jutte on teie kolleegide suust kuulnud nii mõnedki naised, kes soovivad emaks. Ma mõtlen selles suunas, et kuule mainet, mõelge hästi järele, tegelikult laps on see kõige suurem rõõm. Tooge ta ilmale. See on see, see alati on jutt, et võtke günekoloogi juurde, lähed ikka kõigepealt öeldakse, et tuleb aborti teha ja siis peale seda võib-olla sünnituse, et noh, ega see nii hull ei ole. Ei noh, eks need vähesed Kogemused ilmselt kuidagi võimenduvad, neid arutatakse võib-olla suurema häälega kui seda, et, et näe, ma tahtsin ise oma lapse ära kaotada ja mind nüüd veendi ümber. Seda ilmselt nii väga ei reklaamita. Nojah, halb levib, aga aga teisalt on muidugi see ka, et ma ütlen, et ega see on seesama suhtlemisküsimus ja see, et kui arsti kohus on ette näha neid asju, mida naine ei oska ette näha ja, ja ilmselt ka nyyd riske või, või kui see risk on ikka väga tõenäone, siis et kuidas ta seda esitab ja, ja kuidas see ja, ega meie naised olid ka sellega harjunud, et noh, arst otsustas, sest ütles nii, et sa pead sünnitamiste sünnitab ja arst ütleb, et seda ei tohi sünnitada, siis noh, see on arsti otsus, ei ole minu otsus, et selles mõttes on see aeg ikka edasi läinud ja ja arsti kohus on naisele selgitada, mis, mis ohud on ja mis teda võib oodata ja kas ta on selleks valmis. Ja samas teda siiski tema otsuse puhul toetada. Noh, muidugi, aga, aga ma ütlen veel kord, et ma olen ikka kindel selles, et ega see, kas naine sünnitab või sünnitasin ikka perekonnaotsus ja see on, see ei saa kellelegi väljast tulnu niimoodi, et noh, keegi nyyd ütles, et vot nüüd sa pead, aga aga loomulikult toetama ja, ja mõnikord võib-olla on vaja natukene lihtsalt koos mõelda mõni asi selgeks, et need hirmud kaovad ära. Julgust vajav inimene kellegi teise poolt ka, et ta ei olegi nii hull. Jah, seda muidugi sellepärast mõtleva tennise koosmõtlemine. Nendel seda siin aega ja tahtmist teha iga üksiku inimese puhul. Ja ikka tähendab Allen muiugi, igaks juhuks võib öelda, et ma võtan nii vähe vastu juba, et noh siis muidugi et kuna mul on tõesti vastu võtta nii lühike ja nii harva, et siis sel ajal võib seda endale lubada, aga ei, ma arvan, et ma üldiselt püüan viitsida. Imelik küsimus, aga öelge, kas te naudite oma tööd. Naudin küll ja laadin küll. Naistearst peab olema eriliselt õrn öeldaksegi sellepärast et kõige paremad naistearstid on mehed. Et nemad on nagu õrnemad ja õrnema käega ja tundlikumad ja et naine muutub kuidagi. Et nad võib-olla tunnevad suuremat aukartust naise vastu, kui naine ise. Ei oska öelda, ma ei tea, meil on suhteliselt vähe mehi, günekoloogi. Aga need, kes on, need on tõesti väga head günekoloogi. Mis ei pea tähendama seda, et nende naiskolleegid neist halvemad peaksid olema, eks heinu, luu. Ja nad on lihtsalt tehti head, nii et selles mõttes võib-olla nad on õrnemad, ma ei oska öelda, et ja, ja võib-olla see noh, see mehelik tugevam olemine ja, ja selline, et kes teab No naine lihtsalt on vist nii loodud, et ta tahab kuidagi siin ilmas elades mehe peale loota mehele toetuda, võib-olla on see sealt? Kuskilt ei, jah, ei tea. Võib-olla osa jah, võib-olla osa tahab tõesti kogu aeg toetada, aga praegu tänapäeval on ikka noh, hästi palju õnnist, iseseisvaid noori daame, kes vähemalt väliselt tundub küll, et nad ei taha kellelegi toetuda ka mitte oma tulevase lapse isa. Ei tea, seda on raske öelda, aga ma ütlen, et ega see väline kest on üks ja ega see ei pruugi alati olla päris. Päris. Ta jõudsimegi selleni, mis on ju ka väga oluline taust nendele teie majatöödele ja tegemistele. See naise mehe suhe Nojah, see naise mehe suhe on tulnud rohkem sisse, nüüd mõtlen see varem, kui oli see siis ehitus, ma olin selline suhteliselt kinnine maja, siis see meestega suhtlemine oli. Noh, meist jäi nagu kaugemale ja ka see naise mehe omavaheline suhtlemine emist kaugemale selles mõttes. Ja me räägime praegu sellest, kes toodud, kes on ilmale tulemas, keda oodatakse keda ootavad mõlemad vanemad või keda ei oota ka võib-olla õieti keegi siia. Aga naise ja mehe suhe algab märksa varem kui siin selle maja õnnelikumas poolest selle sünnitusmajas, kas see ka kuidagi välja paistab, see perekonnaelu taust see, kuivõrd mehed üldse naistest hoolivad. Samahästi võib Kristjan, kuidas naine oma meest hoolib. Ega see, see ei ole ühepoolne, meie kontingent on läinud nii nooreks või noh, see seegis sinna günekoloogi poole sisse satub niisuguste ägedate haigustega see see nooreneb järjest ja minu meelest seal ei saagi veel rääkida neist välja kujunenud suhetest. Kui nooruse noor kontingent, siis on teil ka kes siia siis nagu ravile satub juba tõsiste naisterahva hädadega? No see on, see on ikka läinud, tõesti, oleks need kuskil neli-viisteist Jelena, mingi ime. Neli-viisteist olnud siis juba naised selle sõna tõsises tähenduses. No muidugi ikka ikka ja, ja kõigi nende hädadega. Nii et noh, see on muidugi see, mis, nagu on kurvem Poolat. Et noorenenud tõesti ja ta on läinud ja ega me oleme ise ka juba sellega nagu harjunud, et nad neid Ikka olemiselt ja niimoodi on nad veel lapsed ja eks nad siis vastavalt ka käituvad ja ja on, aga teisalt nad on juba ikkagi naised ja oma õigustega. Et üks külg on see väline kest ja see lapsemeelsus ja ja teadmised, oskused, elu, nägemine, kogemus. Ja see kogemus on muidugi siin suure küsimärgiga, et kes on mõnikord kogenud, kas nii-öelda hästi kasvatatud ja korralikult elanud 25 aastane või tema 15 aastane sookaaslane, eks. Nojah, see on kõik see, mida kogemuseks pidada. Millist kogemust? Aga te võite siin oma kogemuse põhjal siis öelda, et meie, tüdrukud kahjuks on küllaltki kogenud nii mõnedki nende hulgast Mõnedki ja aga, aga noh, ma ütlen, et ega seda ei saa võtta nüüd niimoodi, et kell on hirmus, kõik tüdrukud on läinud, ma ei tea, mis teile ja kõik see, et et meie majas all on, on noortekabinet ja ja see töötab ilusti ja seal käivad ju noored inimesed ja nõmmelt ainult tüdrukud, seal käivad nad koos, poiste vahel käivad nad koos klassiga kus nad käivad nõu, küsimusi, abi saamas ja sümpaatsed noored tüdrukud, milleski. Ja on ju tõepoolest sümpaatne see, kui tüdruk tuleb oma poisiga. Nad on ise koolilapsed alles, aga nad siiski tahavad teada rohkem kõigest. Nojah, see ongi see, mida, mida peaks nagu või mida oodatakse, et nad saaks, et et nad julgevad küsida ja et nad julgevad tulla, noh, see on juba suur asi. Kui aeg, mida ütlevad meie vanaemad nüüd selle kohta No see on see, et me püüame nad vanaemadega kokku, ei saa meie majas niimoodi, otsekui nad tulevad nõu küsima siis või vanema sõbrannaga, kes läheb siis kohe ütleb, et sellepärast et ega, ega siis ei ole ühene suhet nagu tüdrukult naiste nõuandla uksest sisse, et ta on nüüd kindlasti rase ja hirmus paha. Kas see on paha, kuid on 10.-st klassist on seitsmeteistkümne aastane, 16-ni koguni. Tal on oma poiss ja ta ei hoia ainult sellel poisil käest kinni. Taha ja, ja on alati suhteline asi olnud. Kunagi, ütles üks, üks vanem kolleeg, kui mina hakkasin tööl olles, niisiis ta pani mind loengut lugema ministrile, teismelistele ja, ja siis ütles, et ärme ainult kavatse minna sinna rääkida, et kuidas nad ei tohi midagi teha, nad teevad nagunii, et meie asi on rääkida, mis siis mis siis juhtub, kui nad ei tea, mis nad teevad ja kuidas nad ennast hoida saada. Praegused noored noh, enamuses ma usun küll on selles mõttes, et need on ikka head, mõnusad mõnusad jah ja mõtlen, et mulle meeldib see, kui hästi nad tegelikult teavad, mida nad sellelt elult tahavad. Olete te siis taibanud ka, mida nad õieti tahavad? Natuke taibanud ikka, jah. Mul on natuke sinna oma isiklikku kogemust, aga mul on selline samas vanuses tütar jam kuivana 18. Nii et noh, ma ütlen, et see, see, nende mured ja natuke noh, tuleb ka sealtkaudu niimoodi ja mõtlen, et nad on toredad. Huvitav, mina olen täpselt sedasama mõelnud, et küll on tore väljend see tänapäeva nooredex küll, et tänapäeva noored on tegelikult vahvad ja üks asi, mis mulle nende juures hirmsasti meeldib, on see, et nad tunnustavad, et teise inimese õigust olla selline, nagu ta just parajasti on. Olete tähele pannud, et tõepoolest noh, meie lapsed on. Sallivamad, ja küll pasunat enamuses on selle nagu ikka, igal ajal on omatised väiksed väiksed erandid ja väiksed sellised, aga ma usun, et enamuses on nad küll sellist. See on mingisugust lootust mulle küll vähemalt tähendab, et võib-olla siis kogu meie armsal Eestimaal muutub elu veidi sallivamaks. Küllap ta sinnapoole läheb selles majas tunnetada seda, et muutub ka midagi. Kas seal üldse on keskealist üle keskealiste inimeste puhul, aga ma usun, et näiteks paljud teie kolleegid ju on just niisuguses eas on üldse selline ümbersünd võimalik, mis te arvate, kas meie teiega suudame mõelda ka veel teist, Woody, kas me suudame oma mõtteid suhtumisi korrigeerida veel? Me oleme me juba nii head, nii valmis, et enam paremaks minna ei saagi. Kõige paremad? Ei, ma usun, et oleme ikka korrigeerinud siin ja kes vähem, kes rohkem, aga noh, päris selliseid jäiku ja päris nii siukseid, kes kes endas midagi muutnud ei ole, ma ei, hästi ei usu muidugi vanemalt see korrigeerimine sama tunni ikkagi raskem, aga oma elukogemus on taga ja ega ma ei arva, et noh, kõik see, mis, mis praegu noored teistmoodi teevad või see, et ma oleksin võib-olla nõus seda ise tegema, aga aga noh, see ei tähenda, et see ei meeldi mulle. Võib-olla see enesemuutmise töö ongi see kõige raskem töö võib-olla siis suudame Gazeta järeltulevat põlve natukene aidata, toetada, kõneleda, tarvis on, kui me naise hästi mõtlema. Mis te arvate sellest hästi mõtlemisest. Mina olen sellest isiklikult hästi palju mõelnud, et, et kuidas see hästi mõtlema, et kõige parem on ja kas seda üldse saab niimoodi teha, et ma nüüd tõusen hommikul üles ja mõtlen, et vot nüüd ma hakkan hästi mõtlema. Ma mõtlen, et hakkan lapsi käsutama? Ei usu. Ei usu sellesse, aga, ja teiselt poolt mõtetega see muutumine ja muutmine igal eal on ikka omad rõõmud ja omad asjad ja, ja ma arvan, et ega noh ega need noored ei taha ka, et me päris niisugusteks muutuksime, nagu nemad ju meil peab olema ikka oma roll ja pehme ei hakka nendega koos puu otsa ilmselt ronima. Ma usun, et saaksite sellega hakkama küll ja ja ma kahtlustan, et te seda võib-olla vahel isegi teete. Ja teen küll. Ja mitte ainult ei, ma teen nendega hea meelega, palju asju koos ja mis on need asjad, mis teie arvates teie eas enam ei sobi või ütleme, teie elukutse juurde ei käi, või no ütleme, tema ei tee ometigi niisugust asja enam, kui tal on kaheksateistaastane tütar. Mustrit, et vaata, milline sa välja näed ja sinu sellega jah, see niisugune problemaatiline vanast ajast on ju noh, eriti maal oli ikka see, et see külakooli, õpetaja, arst, et noh, see verdabilist selg sirge, olevaiks velg sirge, ikka soliidne. Saan aru, et ma ei ole suutnud sellest nagu kinni pidada pabistate jälle nagu mõõtu välja mõõtu välja? Ei, seda. Ei tea, ei, mul ei ole seda probleemi olnud, et ma pean hirmus suur ja paks ja tähtis olema. Võlude noh, jah, ehkki teil on kadestamisväärne kehakaal. Ei kuule, aga ma ei mõelnudki praegu seda. Matu välja, soliidsuse mõttes üldset. Julgete ikka ronite sinna puu otsa, nii et naabrinaine näeb ka äkki või noh, linnas ei tunne keegi kedagi sinust ükskõik mida teha. Aga ei, miks ei julge. Aga reeglina ma teen seda, kui ma tunnen sellest mõnu ja noh ja ega ega mõnu ei tunne siis, kui tead, et mõni niisugune kiibitsejad seal kuskil siis paneb tähele. See on suurepärane omadus on suurepärane. Võime hoiduma tervist nii vaimset kui füüsilist. Kui inimene suudab olla üle sellest, et aga mida teised minust arvavad tegelikult seal on vist on pahatihti selle kõige kütkes, et mu lapsed peavad olema iga hommik välja minnes viimase malli peal puhtad ja ja triigitud ja jumal hoidku, et nende Pükste peal ei ole mingisugust eelmisest päevast jäänud plekki, sest et noh, naabrinaine vaatab ja tema lapsed on alati nii ilusad ja puhtad ja nii edasi ja nii edasi, eriti meie väikelinnades tundub, mul on seda mentaliteeti veel eriti vanaemadel küllaltki palju väikelinnades ja väikestes kohtades alati sotsiaalse sotsiaalne kontroll. Meil on ikka kõva ja igaüks teab, kelle laps on kes ja ega see paha pole muidugi nojah, ei ole muidugi ja teiselt poolt, eks ta siis distsiplineerib niimoodi mõlemaid vanemaid ja lapsi ja mis ta siis ise peate, muide, mulle kõrvasin enne ütles, et jah, täna hakkan lapsi kasvatama, hakkaks tööle ka vahel niimoodi ette võtnud või ei ole, see minu minu isa ikkagi ütles niimoodi, et noh, kui hakati Watetzee kasvatasime lapsi hästi, ikka ei osanud kasvatada, isa ikka, ütles ta, hakkan lapsi kasvatama, lapsed kasvavad ise, mida sa kasvatad. Mulle ka tundub nii jah, ega, ega lastega, aga pead suhtlema muidugi ja lastega, noh. Aga see, kui mõtled, no niisugune lapsi kasvatama ei oska? Ei oska jah, ja samamoodi ei oska palju asju ette mõelda, et nüüd ma olen niisugune teena. No aga, kas teil elus niisuguseid perioode pole olnud, et ma usun küll, et te olete alati olnud väga tubli ja alati piisavalt suutlik, kõva, aga et te vahel mõtlete, et noh, nüüd ma koristan ära, endal näiteks lauasahtlid võib-olla muidu ongi teil alati korras, ma ei tea, minul ei ole. Aga mul tuleb küll vahel niisugune tunne, et nüüd ma alustan millestki, teen selle hästi korda. Moonustanutelunud. Ma tahan saada paremaks. Ei, niukse paremaks saamise tahtmine igaühel vahel peal vist hakkab tõsis sahtleid koristama või ma ei tea, mis teie siis teete, kui te tahate saada paremaks endast laiskusest jagu soulis. Mis teete siis? Käib mingi, mõtlen, et ma ei teagi, mis ma teen, siis? Ju see on niisugune ikka vahendub või? Kas te üldse tahate saada paremaks ja, ja eks ole, et kas ma olen juba nii hea, et paremaks. Igaüks tahab ikka vahel saada, aga mõni ei tea vist seda konkreetset, mis ma siis tegema hakkan? Mina näiteks raudselt koristan ära, siis lauasahtlid või ei korista? Ei koristamist, käisin siis ikka püüdsin tennist mängida. Võtsin ennast nii palju kokku, ütleksin natukene nagu mu seina. Võib-olla siis oli see tahtmine, et saaks korralikult paremaks. Siiani. Suvel ta on ikka niimoodi seina jah, ega mis, ma ei ole ju. Aga see on niisugune, et siis, kui on aega ja, ja kui parasjagu ilma ja. Kas mõni asi siin ilmas, mis teid iseenesest paremaks teeb, teie enda meelest? Lapsed teevadki, lihtsalt. On mingi niisugune hetk, et tunned. Et tasub elada selle pärast juba, et lapsed on. Ei, mitte no lastega on, mõtleme lastega hea suhe ja ma loodan, et teile mõnuga ka hea suhe ja ja meil on niisugune mõnus. Mul on kahju, et mul ei ole praegu kaasas aprilliga eesti naist, kus oli päris ilusasti kirjeldatud küsitud ka samas, et huvitav, et kes Eesti naine siis on, et missugune on tema koondportreega, tähendab päeval seal olid siis pakutud tõesti välja need ärinaised ja siis niisugused amatsooni tüüpi naised ja ja need pehmed, head armsad pereemad, kes muud elult ei tahagi. Kui olla kodus, teha kodus, hoiaks oodata seal meest, kasvatada lapsi ja olla õnnelik või prostituudid või lihtsalt need väsinud, oma igapäevatööd tegevad naised, kellel muud ei olegi, kel õnn, rõõm on see, minna hommikul tööle, tulla sealt õhtul kõike on meie Eestimaal ja on veel palju, palju muud. Ta on igal pool ja, ja see, mis puutub nendesse peremehesse, kes ainult kodus istuvad kaaslane on luule Viilma ja, ja kui ma temaga rääkisin, siis ta väga ilusti rääkis sellest, kuidas naine peab olema oma mehele selleks kaelaks riik niimoodi, kuidas naine on, see, kelle pärast tegelikult mees edasi liigub ja mees peab liikuma edasi ja noh, kui, kui see on selle pereema roll, siis jumal hoidku Luule Viilma on praegu, kuidas öelda, kuum teema, eks ole, kuum nimi. On ikka, seal on muidugi väga palju sellist, millest tõsiselt tasub mõelda. Ma ostsin tema ellujäämisõpetuse teise osa ja lugesin sealt kusagilt üsna algusest kohe, et mõte oli umbes selline, et maailm pööras ennast halvema poole sellest hetkest, kui kord ürgema tahtis hakata seda maailma ja meest selles valitsema. Võib-olla on selles tõesti mingi väga tõsine iva sees vestlusse lugenud, aga tont teab, millal ta põõs. Olgu sellega kuidas on, aga Mul on endal tulnud, sest ma ei tahagi praegu küsida, et kuidas te suhtute naisesse, kes soovib olla valitseja. Just kõik sujuta siis valitseda maailma või, või oma meest või oma lapsi. See on tema probleem, eks küsiks hoopis nii, et kas te tahate kedagi valitseda? Igaüks valitseb kedagi, tahab ta seda või ei taha, aga ju see peab ikka nii toimuma, et ta ise õnnelik on ja kõik need teised tema ümber siis nüüd valitsetavad, oleksid siis rahul sellega vä? Tähendab naine soovib, et miski või keski oleksid tema käpa all või. Ma ei usu, et seda seda alati soovitakse kõigutada, vahel kukub välja lihtsalt niimoodi, et vahel tugevam pool. Naine peab tegema vahel otsustusi, eriti perekonnaelus, eks ole noh, alates sellest, mis lastele hommikul selga panna, rääkimata sellest, mida perele selsamal hommikul lauale panna ja nii edasi, nii edasi. Nojah, see on niisugune. Tavaline, ja, ja noh, on nii suured otsustused või väiksed, aga naisel on oma roll kanda ja ma ei usu, et see väga niisugune karm ja raske talle andma. Aga mõned naised tahaksid rohkem, tahaksid võimu lausa enda kätte saada. Ja tahaks muidugi ja ma käisin paar aastat tagasi Viinis oli üks üritus, nisugune feministide üritus ja ja seal oli hästi palju igas vanuses naisi ja arutati kõikvõimalikke teemasid ja igasuguseid, mida iganes. Ja kahjuks on siis lõpp, oli see, kui noh, kõigega, millega ei oldud rahul ja millega naised veel ei peaks tegelema kõik. Ja kui siis leiti põhipuudus lõpuks oli see, et mikser ühtegi meest, kool. Mida tegite teie feministide üritusel? Olin seal osaleja kuulaja tegelikult oli väga laia teemaga noh, talinaise tervis, kui selline. Muidugi, minism on tõsine asi, noh praegu on Eestimaal ka kujunenud niisugune olukord, et on üks rida, no niisuguseid võitlevaid naisi, kes nimetavad ennast feministide või või keda nimetavad teisedki ministriteks ja siis on terve hulk neid naisi ja mehi kes suhtuvad sellesse õla kehitusega lihtsalt. Ja siis on veel hulk inimesi, kes suhtuvad sellesse teatud niisugused valgusega üleoleku Katima, mis see siis nüüd on? Ja milleks, milleks see kõik on? Tõtt-öelda minus tekitab ka see sõna feminism veidi kõhedust, ma ei tea, miks, võib-olla ma olen neid naisi, kes soovib, et teda juhitaks ja, ja läheks hea meelega pimesi kuhugi kellelegi järele. Ma ei tea seda täpselt. Aga vahetevahel selle peale mõtlen, siis tunnen, et, Et võib-olla ma lihtsalt ei tea, mis asi see on, kas te teate, mis see feminism on? Ei tea ja ma ütlengi, et ma suhtungi selle kõlari ehitusega ilmselt ikka väga kindlalt ja ma ei ole päriselt aru saanud, kuigi ma pean ausalt tunnistama, et ega ma ei ole püüdnud väga endale selgeks teha selliseid humanismi olemust või probleeme Eestis ja mis tegelikult siis ikkagi on, kas te sellel suurel rahvusvahelisel üritusel siis ometi selgeks ei saanud, mis on siin, mainis et see on kõik. Puhtad üritasime, ütlen, see oli niisugune naise terviseprobleemid hästi-hästi mitmekülgselt vaadatuna ja hästikandjalt.