Täna pakume teile, kuulete järjekordset saadet sarjast akadeemikud. Saatejuht on Mart Ummelas. Meie akadeemikute sarjas on nüüd järgmiseks külaliseks üks tänane Eesti Teaduste Akadeemia nooremaid liikmeid Urmas Varblane, kes alles järgmisel aastal jõuab oma esimese juubelini. Aga sellest hoolimata on humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja. Kuidas siis nii noorelt? Nii kõrgele, no see kõik on väga suhteline, ma arvan, et on akadeemias olnud akadeemikuid, kes on valitud ka neljakümneselt ja võib-olla nüüd kui uus valimine tuleb detsembris, äkki me näeme ka 30.-te sees akadeemikuid, niiet Mulle tundub, et siin lihtsalt vahepeal oli üks periood, kus akadeemia me enam ei uuenenud ja siis ma nagu saangi nüüd selle nooruki seisus endale võtta. Te olete koos Arvi Freiberg. Ja siis kõige uuemat ka akadeemia liikmed, ühtlase alles eelmisest aastast 2009. Jah, ja majandusteadlased, kes minuga koos seal on jälle hästi eakad, et meil on seal väga väärikad näiteks akadeemik, kronsteini, akadeemik, haagelberg ja Köörna, kes on kõik väga tuntud nimedega nende kõrval, ma olen tõepoolest noor Teie esindajate Tartu majandusteadlaste seltskonda, et kas see on mingi eraldi koolkond võrreldes näiteks Tallinna omaga? No ma ei tea, kas nii karmilt saab öelda, aga, aga noh, mõnes mõttes ma arvan, et minu taust on tegelikult majandusküberneetika. Ja see oli küll üks selline eriala, mida õpetati selle meie N Liidu ajal ainult tark Eestis ja, ja see eriala oli, oli päris huvitav selles mõttes, et seal oli küllalt palju matemaatikat, me esimesed kaks aastat õppisime praktiliselt nagu rakendusmatemaatikat ja samal ajal oli seal ka üksjagu selliseid tollel ajal huvitavaid tundmatuid asju, nagu küberneetik alused ja räägiti noortelt viinrist ja Rosäesbist ja ja seda kõike õppida selle nõukogude liidu ajal oli päris huvitav. No äsja alles küberneetika instituut tähistas oma viiekümnendat aastapäeva, nii et tegelikult see on meie lähiminevik. Te olete tihtilugu esinenud koos Raul Eametsaga, et moodustate paari. Kena meie taust on hariduse mõttes veidi erinev, sest Raul on hoopis õigusteaduskonnast kes hakkas huvi tundma majanduse vastu ja nemad tookord alustasid oma majandusteadlasekarjääri joppisse poliitökonoomia õppetoolist ja nende otsene selline ülemus või juht oli akadeemik kronstein, kes oli, oli sellel ajal poliitökonoomia õppetoolis. Rauli tee algas sealt, aga mina pidin vahepeal hoopis oma kandidaaditöö tegemise jaoks moskvatee ette võtma, sest Eestis ei olnudki üldse võimalik näiteks majandusele, analüüsi alal kaitsta. Kandidaaditööd. Ma olin Moskvas aspirant ja see kolm aastat, mis ma käisin Moskva vahet oli muidugi ka päris suur elukool, ma ütleks nii, et see nõukogude majandusteadus ei ole teile sugugi võõras, ei ole võõras ja ma olen pidanud ka õppima seda kapitali niimoodi eestpoolt taha poole ja tagantpoolt ettepoole, nii et Marxi Kapitali. Me pidime uurima sellel ajal üsna palju ja võib-olla väga nagu kummaline on see, et selliseid kaasaegseid majandusteooriaid sai kõige paremini uurida siis, kui ma Moskvas olin võõrkeelse kirjanduse raamatukogus, mis oli sellel ajal see niinimetatud Hinostrantka jäävad seal, olid olemas tegelikult ka need uued inglisekeelset majandusteooria õpikut, aga neid ei saanud ka koju laenutada, nii et pidi seal kohapeal lugemas käima. Aga kas selles ENSV aegses majandusteaduses oli ka midagi head, noh, ma toon näiteks siin Raoul Üksvärava juhtimisteaduse, mis jõudis ikkagi päris arvestatavale tasemele. Ma ei taha mitte üldse seda rääkida, et, et nõukogude ajal ei olnud nagu majandusteaduste olemas oli küll ja, ja väga palju oli just sellist osa, mis oli näiteks seotud erinevate metoodikate. No võtame kas või näiteks ka akadeemik Mereste tööd, kõik see, mis puudutab statistika, üldteooria, statistika, erinevaid mudeleid, indeksi teooria, mida ta näiteks väga korralikult uuris ja kirjutas seal huvitavaid asju, ainuke õnnetus oli, et need ei levinud rahvusvaheliselt. Nad levisid ainult selles vene keeleruumis ja sealgi vahel väga piiratult. Loomulikult kogu see üks värava koolkond on väga nagu tubli omal ajal ja, ja oli jällegi noh, tekkis tal võimalus taseerida, ta sai juurdepääsu nagu infole ja pärast oli väga tubli ja püüdis seda siis kasutada ja rakendada. Et väga olulised olid Nõukogude Liidu eriti lõpupoole võimalused, kes sai kuskile minna kasvõi lühiajalisele, Staseerimisele, välismaale ja, ja natukenegi ka juurdepääsu paremale kirjandusele. No kui võtta nüüd natuke laiemas plaanis, siis tänapäevalgi taas räägitakse, et Markson üsna aktuaalne oma majandusteoreetiliste vaadetega, samal ajal ütleme need turumajanduse apologeedid on mõnevõrra ennast diskrediteerinud, et kas me saame niimoodi üldse tõmmata väga selget joont, ütleme sellise marksistliku poliitökonoomia ja tänapäeva kapitalistliku majandusteaduse vahel. Marks igal juhul oli selline teadlane, kes lõi ühe terve makromajandusliku käsitluse. Sellisena on ta igal pool tunnustatud praegu majandusmõtte ajaloos ja keegi ei võta talt seda ära. Pigem milles, nagu probleem oli, et see, mida Marx kirjutas majanduse kohta, et see seoti pärast kogu selle klassivõitlusega ja kõik, mis sealt edasi tuli ja, ja sellepärast nagu on võib-olla seal tema need üldised põhimõtted paljuski kõrvale jäänud ja keegi ei vaevu enam neid väga lugema. Ja räägime siin kaasaegsetest majandusteadlastest, siis väga paljud tunnistavad, et nemad peavad näiteks Marxi üheks oluliseks inimeseks, kes tervikliku mudeli tegi ja järgmine oligeinz, kes tuli ütleme seal 70 aastat hiljem. Ja vahepeal ei olnudki ühtegi sellist terviklikku kontseptsiooni tegijat. Ja mis on väga oluline tõepoolest, et selle Marxi tõlgendus ja noh, rääkimata sellest, kuidas seda Nõukogude Venemaal pärast revolutsiooni tõlgendati, see diskrediteeris. Aga see, et praeguses majanduskriisis kuidagi toimub selline tagasipöördumine niisuguste teooriate juurde siis. Ma arvan, et see turumajanduse lõpp küll ei, tähendab praeguse majanduskriis selles mõttes ma ei ole nagu nõus, et nüüd kaob nagu selline tururoll ära. Pigem, mida see kriis näitas, et regulaatorid teatud hetkedel on, on nõrgad ja ei ole oma tööd teinud. Ja see kehtis eriti finantssektori koht. 29. aastal, kui suur depressioon oli suur majanduskriis oli siis sellel ajal kriisi järel, Ameerika ühendriigid näiteks rakendasid terve rea seadusandlikke akte, mis piiras, tahtsid seda vabadust finantssektoris ja nüüd need tühistati kuskil, noh, ma ei julge täpselt öelda, seitse-kaheksa aastat tagasi ja siis algaski see, kus regulaator astus sammu tagasi, mingite huvide tõttu. Toimus kuritarvitamine, mida me nüüd kõik koos nagu kannatame. Teie ei olnud ise osaline otseselt Eesti majanduspoliitika väljakujundamisel pärast taasiseseisvumist. Kas meil oli mingi selgem pilt sellest, mida Eesti tahab majanduses saavutada? Meil on ju see imeidee, aga see oli seotud ikkagi teatava iseseisvusega suurema riigiga koosseisus, aga ühtäkki olime me üksinda maailmas iseseisvatena ja kõigi oma probleemidega silmitsi, ma isegi lähedal. Selle ime ja selle ime ümber tegutsejate juurde tagasi ma arvan, et see, mida tookord Eestis tehti ja mõeldi, oli omas ajas väga eesrindlik. Ja ma arvan, et Ida-Euroopa kontekstis oli ikkagi meil sellel ajal väga selline selgel vaade, et mismoodi ikkagi minna sellest plaanimajandusest välja ja miks seal need loosungid olid sellised liidu sees, sellepärast et see oli ainuke võimalus, kuidas üldse oma mõtteid levitada. Ja me peame nagu praegu ka tagasi tõlkima seda sõnumit, mis seal sees oli, sest ega sellel ajal ei olnud nii lihtne ju kõike kirjutada otseselt välja. Ja kõik see, kuidas Eesti noorte majandusteadlaste selts oli sellel ajal ja mina isegi käisin nendel koosolekutel seal 83 ja neli kus tutvustati näiteks Ungari kogemusi, mida ungarlased on teinud, kuidas on teinud Jaanus Kornai töid, näiteks nendest õpiti, püüti vaadata, et mida annab teha ja ei ole päris juhuslik, et kui siin see 90.-te alguses 80.-te lõpus ütleme, kotisuu tõmmati veidi lahti siis hakati meil kiiresti kohe mõtlema selle peale, et kuidas hakata hindasid vabaks laskma missuguste mudelite kaudu tulevikus erastama kõik sellised rasked küsimused. Ja selle koha pealt ma nagu tunnustan küll, et see, see töö, mis oli seal, ütleme kaheksakümnendatel Hotel tehtud, oli hea ettevalmistus 90.-te algul midagi ette võtta. Ja väga oluline samm ikkagi oli see, et me ei andnud järgi näiteks valuutafondi juttudele ja kelle tahes juttudele oma krooni ära tegime 92. On väidetud ka, et valis väga lihtsat lahendust. No see on see valuutakomitee küsimus, aga, aga me peame jälle mõtlema selle peale, et mis olid sellel hetkel valikud ja ma arvan, et isegi Eesti krooni sisse tooma, milline on minu arvates väga huvitav näide sellest, kuidas vana Eesti vabariik pani õla alla taastatud Eesti riigile? Mis mõttes just selles mõttes, et Eesti vabariigi kulla põhjal oli üldse võimalik seda rahasüsteemi luua. Sest siis oli see aeg, kui me saime 91, kas uuesti tagasi selle kulla, mida siin mitmed riigid olid juba ära andnud? N liidul näiteks siin Inglismaa näiteks oli juba seitsmekümnendatel meie kulla tagasi andnud siis Rootsi samamoodi ja nüüd me saime selle raha tagasi ja sealt tekkiski see kate vara, mille alusel üldse Eesti krooni käima lasta. Ja kuna seda vara nii väga palju ei olnud, siis oli vaja mõelda, missugusel moel niimoodi oleks võimalik teha, et tal oleks usaldusväärsus. Räägime noh, tihti siin näiteks eurotsooni astumise või mitteastumise diskussioonis, et usaldusväärsus on hirmus tähtis. Aga sellel ajal, kui meil oli inflatsioon 1000 protsenti anti 92. aasta esimese kolme kuu keskmine, kuskil seal oli aasta keskmisena võttes oleks tulnud 1000 protsenti. Et väljapääse, nagu kiiresti oli vaja teha. Ma olen teiega nõus, et konverteeritav valuuta tõi meie poodide riiulid täis ja inimesed said seda, mida nad tegelikult olid ju kogu nõukogude perioodi eriti viimased aastakümned nii hirmsasti oodanud. Aga teisest küljest on ju ka öeldud, et erastaminemis pöördes ärastamiseks võib-olla ei olnud kõige õigem, sest meie majanduses nii-öelda see tööstussektor nagu kadus Ma neid väiteid olen muidugi kuulnud, eks seal on omajagu tõtt ka, aga minu arvates on päris nagu hea vaadata Eestit nüüd ka niimoodi võrdluses, et mida siis on teised riigid samal ajal teinud ja kuidas neil on läinud ja üks riik, kes proovis teha teistmoodi algul oli tšehhi näiteks tšehhid, püüdsid siis need erastamisvautšereid sisse viia, jagada inimestele laiali ja niimoodi laiapõhjaliselt tekitada omandit. Aga neil juhtus pärast seda midagi, mida nad näinud ette tulid investeerimisfondid, kes ostsid inimeste käest need vautšerid, kokkufondid muutusid hoopis nende ettevõtete omanikeks ja selle asemel, et seda ettevõtet arendama hakata, hakkasid nad ettevõtetest raha välja pumpama ja tšehhist veel ära viima. Ja näiteks muutsin oma mudeleid siin 97, kaheksa ja hakkasid ka müüma raha eest nagu meie, aga noh, loomulikult maas sellega olen nõus, et 90.-te alguses toimus Eestis ka see, mida siin rääkisime marksist, mida Marx kutsus kapitali esialgse akumulatsiooni. Et kust tekkis esimene vara ja väga suures osas oli see täpselt nii, et riigiettevõtete juhtkonnad olid tihti Need, kes erastasid ettevõtted ja sealt tekkis see esimene kapital. Nii et väga raske on nagu tagantjärgi öelda, et, et mismoodi siis oleks pidanud nii tegema, et need inimesed, kes ei olnud kunagi omanikud olnud, käituksid nagu omanikud, kõik siin on nagu loogiline külge väga keeruline, et et me olime elanud ikkagi väga kaua aega olukorras, kus meie eest otsustati ja suur osa inimestest Teie arvates, sest raisanud mudelile ei olnud alternatiivi. Ei no alternatiiv oleks võinud olla. Aga ma arvan, et see alternatiiv oleks kestnud väga kaua ja väga palju ettevõtteid vahepeal oleks ikkagi ära surnud. Ma kardan, et see oleks võinud nii minna. Sest Rolandi mudeli juures, mis oli nagu oluline ja mis oli tema selge pluss see tehti ära kolme-nelja aastaga suur osa. Ja siis selgus, et 96, seitse, et nüüd kas neil oli omanik või mitte ja neist hakkas midagi tulema uuesti. Aga samal ajal, et meil tööstuses väga palju ettevõtteid ära kadus. Sellega ma nagu olen ka nõus, et, et selle erastamise käigus need tingimused, milles erastati, et need oleks võinud mõnelgi pool veel nagu olla valivamat, seal olid teatud nõuded, see ei olnud päris nii, et te lihtsalt saate ettevõtte, seal oli investeerimiskohustus ja tööhõivekohustus läbi mingi perioodi. Lootus oli, et kujuneb välja rahvuslik kapital, aga rahvuslik kapital realiseeris need varad kiiresti ja müüs kõik maha. Väliskapitalile. No ma ütleks, et sellele eelnes veel enne midagi, miks nad nii tegid, enne toimus veel selline, ütleme, optimismi puhang ja buum 96 seitse kaheksa alguseni siis enne Venemaa majandustreial just kus toimus selline tõeline tunne, et kõik on võimalik meile, see oli see aeg, kui, kui ehitati selliseid võimsaid nagu see praegune SEB maja, mis oli tol ajal ühispank ehitas oma võimsad majad püsti ja mindi, osteti pankasid, Ukrainast ja Venemaalt, rääkimata Lätist, Leedust ja kus tunnused, nagu meil on kõik võimalik, võeti väga suured riskid. Ja nüüd, kui tuli Vene kriis, selgus, et, et see, ütleme, kapitalikiht on väga nõrk ja satuti tõsiselt miinustesse ja tohutu palju ettevõtlust sellel ajal müüdi ära. Et see suur müümine oli tegelikult vene kriisi järel ja, ja ajal 98 99. Ja, ja selles mõttes praegune majanduskriis on mõnes mõttes isegi hoopis teist laadi, et siin juba olukord on selline, kus üks välismaine firma müüb ennast teisele ära või teine ostab ühe tahad, sest neid Eesti ettevõtteid on tööstuses näiteks ainult üks kolmandik Eesti kapitali ettevõte kaks kolmandikku on väliskapitaliga ja öelda, et ikkagi sellest majanduskriisist piisavalt ei. Topitud te olete 2008. aastal ühes artiklis öelnud, et tegelikult nüüd tänase majanduskriisi juured on selles, et 2003.-st aastast algas erakordselt suur laenukoormuse kasv, see on väga suur, samal ajal meil ju väidetakse, ütleme riigi tasemel, et meil ei ole laenu. Jah, ei noh, see on vaieldamatu tõsiasi, et Eesti elanikud ja ettevõtted 2003 kuni 2008 olid ikka Euroopas ühed rekord laenukoorma tõstjad ja kui arvutatakse välja näiteks sellist näitajat, et milline on säästumäär elanikkonnal, ühesõnaga mitu protsenti oma teenitud tuludest Nad säästavad, siis meil oli lood seal aastal 2006, ma arvan, kus säästume, seal oli miinus viis. Me ei säästnud üldse eesti peale tervikuna, kui võtta kõik elanikud kokku. Euroopa Liidu keskmine säästume. Meil on olnud 20 protsenti jaapanlastel 30, hiinlastel 50, ameeriklastel 10 ja meie oma oli siis miinus viis ja praegu kriisi ajal hakkasid inimesed uuesti säästma ja kriisi ajal see säästumäär tõusis kuskile 18 protsendi peale tagasi. Inimesed on hakanud või hakkasid siin ütleme, 2008, üheksa säästma ja ei tarbinud. Mis oli siis ikkagi kriisi põhjuseks, kas Lehman Brothersi pankrot või olid need kriisielemendid ka siin eesti majanduses olemas? No võib kindlalt öelda, et Eesti majandust sisenes maailma majanduskriisi juba nii, et tal oli oma kriis olemas ja see omakriis oli täiesti selline laenupõhine, et me olime väga palju laenanud. Selle laenamise tulemusena oli tekkinud siis selline seis. Need ettevõtted, kes müüsid siseturul, nägid, et nõudlust on tohutu, palju veelgi rohkem tehti kõikvõimalikke siseturuteenuste pakkujaid, kõikvõimalike teenuste rentimist, teenused ja raamatupidamisteenused ja turismiteenused, kõik, mis olid siseturule orienteeritud. Hästi palju. Nüüd, kui see siseturule orienteeritud maailm meil oli juba nii suur, siis need ettevõtted, kes eksportisid, vaatasid, aga miks mina kinnisvaraturul näiteks ei osal ja tekkis olukord, kus paljud Eesti tööstusettevõtted tegid veel oma kinnisvaraosakonnad ja panid USA raha, mis nad teenisid oma põhitegevuses veel kinnisvaras, tollele hetkel tundus juse kullaorg, millised vägevad tulut sealt tulid. Praegu tagantjärgi vaadates võib öelda, et need firmad, kes sellel ajal jäin oma põhitegevuse juurde on praegu selgelt edukamad. Ja ma siin olen teinud päris palju intervjuusid ettevõtete juhtidega. Ja näiteks siin Belluse juht Rolf Lander, kes töötab Valjalas ja teeb seal mööblit, müüb üle Skandinaavia. Tal oli väga palju selliseid ahvatlejaid, kes ütlesid, et tule ka kinnisvaraärisse ei hakka tegema, aga tema jäi oma liistude juurde, et mina olen, olen selles äris ja kogu lugu ja nüüd ütleb, et küll sa ikka hästi tehtud. Tegemist oli siis küllaltki tüüpilise sellise mulliga ülekuumenemise ka majanduses, et see olnud esimest korda. Miks seda ei märgatud? Aga selle taga on veel hoopis teine pool. Praegu räägime kogu aeg sellest poolest, et inimesed laenasid, ettevõted laenasid, keegi pidi ka raha andma Rootsi pensionifondi ja nüüd me jõuame sinna teisele poole, kust raha tuli. Ja raha tuli ju tegelikult tänu sellele, et meil oli siin sees mitu omavahel konkureerivat Skandinaavia panka, kes võitlesid turuosa eest ja kes võitlesid ka lühiajalise kõrge kapitali tootlikkuse eest kellel oli väga hea kodus oma aktsionäridele rääkida, et vaadake, näed Baltikumis investeeringud on nii ja nii tootlikud ja me saame sealt nii palju kasumit. Ja see kõik ju kestis mitu-mitu aastat. Ja sealt oli siis tohutu rahapakkumine ja kui veelgi kaugemale läheme, siis kõige selle taga on ju tegelikult see, mis on nüüd majanduskriisis räägitud, et ahnus, inimeste ahnus, aga see on soov teenida kõrgemad, tagastavad tulu. Ainult nüüd on see teema, et kuskil ühel hetkel see riskihindamine jäi tahaplaanile ja kasumisoov tõusis esiplaanil. Kasiinomängur just, ja kuri karjas ja selle tulemusena tegelikult me nägimegi, kuidas siis olukord äkki muutus. Enam ei olnud võimalik sealt igalt poolt raha juurde saada, onju, sealt keerati kraanid kinni, kus finantskriis algas. Ja siis me loobusime täiesti teistsugusesse perioodi, kus mitte iga kuu laenupakkumine kasvas, vaid see hakkas järsult vähenema. Ja nüüd viimased juba kaks aastat, praktiliselt 2008 oktoobrist. Siiamaani on ju olnud niimoodi, et iga kuu on inimesed laene tagasi maksnud rohkem kui uusi laene on välja antud ehk laenuportfelli vähenenud kaks aastat järjest Eestis erasektori laenuportfell nüüd hakkab kasvavas vastupidi riigilaenu ja hakkabki, sest riigil on ju praegu juba päris mitmed sellised laenulepinguid ju tehtud ja tasapisi see laenukoorem kasvab, aga õnneks mitte niisuguse kiirusega nagu erasektoril 2003. Sest praegu näeme ikkagi seda ju siin suurusjärk oli, oli, ütleme, seitse-kaheksa protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust oli avaliku sektori võlg. Praegu ma arvan, et see kasvutempo on küsimus, võib-olla jõuab seal 14 15 protsendini, aga mitte sajand. No see on ikkagi väga madal võrreldes siin teiste Euroopa riikidega, see on väga madal. Aga ma tuleksin selle kriisi ühe kõige sügavama hetke juurde, kui te koos Raul Eametsaga avaldasite artikli kevadel 2009 ja kommenteerisid OECD vaatenurka Eesti majandusele väljaviimiseks kriisist ja te tõite seal välja selle, et OECD meie eelarve poliitikat kritiseerides väitis, et me tegeleme nii-öelda prootsüklilist eelarve poliitikaga, ehk Me võimendame tsüklilise majanduse negatiivseid külgi. Ja OECD selles oma raportis tõi selle päris kõvasti välja. Ja võib-olla see on väga nii keeruliste sõnadega seal öeldud, et proov tsükliline ja mõte oli seal iseenesest selles, et kui meie tulubaas on hirmus kõvasti sõltuv sellest, et me maksustame tarbimist siis sellel väga heal ajal meil valitsuse tulud olid suured ja nüüd oleks pidanud veelgi rohkem tegema sellist asja, mida ütleme, rahanduses võib öelda, kasutatakse sõna steriliseerimine, see tähendab, me teenisime. Aga me käiku ei pane, tõstame ta kõrval ja sellega ei küta tarbimist ja ei tekita buumi ja seda tehti natukene ja sealt ju need reservid tekkisidki üldse. Aga seda oleks ilmselt pidanud hoopis rohkem tookord tegema. Sellel väga heal ajal ei oleks tohtinud riigieelarvet tõsta 25 30 protsenti. Aga see ei ole nii lihtne, kui Ühelt poolt on valijaskond, kes nõuab seda teist ja kolmandat ja on valitsus, kes tahab hääli saada ja meeldida. Ongi nüüd see küsimus, et kui tugev on valitsus, kas ta ütleb, et mis on tähtsam kas tulla sellele nõudmisele järgi või mitte, sest räägime ka sellest, et mis juhtus ju avaliku sektori palkadega aastatel 2006, seitse kaheksa kasvasid keskeltläbi 20 22 protsenti aastas ja võime öelda, et noh, seda ka ei oleks tohtinud siis teha, et no väga raske on praegu öelda, et missugune oleks pidanud olema see väga mõistlik ja optimaalne tase, aga tundub, et tookord oleks pidanud siiski rohkem raha kõrvale panema valimiste ajal alati räägitakse sellest jälle, kas on ikka astmeline tulumaks või mitte astmeline tulumaks. Küsimus on pigem laiem küsimus, see on see, et milline on see maksubaas, kust riigi tulud kujunevad ja kas see on äärmiselt käibemaksu ja aktsiisimaksupõhine või meil on seal kõrval midagi veel. Ja ja samal ajal ka on seal küsimuseks see ettevõtte tulumaksuküsimus ja mismoodi seda võetakse ja kas, kas me dividende maksustame liiga kõrgelt ja see küsimus, kas Eesti praegune maksusüsteem soodustab investeeringuid masinatesse ja rauda aga mitte inimestesse, mis ma selle all mõtlen, on see, et praegu meil on ju süsteem, kus investeeringutelt on tulumaksuvabastus aga investeeringud, antud juhul on just investeeringud materiaalsest varasse masinatesse ja seadmetesse majadesse. Aga kui firma investeerib inimestesse, siis ta seda sotsiaalmaksu maksab ikka tavalisel moel. Et kui sulanud valida, kuhu oma kasumit panna, siis nagu piltlikult öeldes on, on soodustatud see, et pane masinatesse ja majadesse, mitte inimestesse, sest seal on vähem maksustatud. Alles äsja Äripäev kirjutas seoses sellega, et me oleme nagu veidi maksuparadiis, sellepärast et meil on küllalt palju vägagi suuri ettevõtteid registreeritud kuni miljardilise käibega, mis üldse Eestis mitte midagi ei tee, neil on ainult nii-öelda postkast siin. Kas see on ikkagi päris õige, et me investeeringute enam üldse mingit maksu Noh, ma siin hoopis võin rääkida seda, mida ettevõtjad on rääkinud ja siin on laias laastus, ma arvan ütleme, kaks kolm rühmangi, kellel erinevad seisukohad, ühed firmad, sellised, kellel on rahvusvaheline võrgustik, kellel on väga paljudes riikides allüksused, nemad on meie süsteemiga väga rahul, sellepärast et selles süsteemis on neil võimalik käituda nii, nagu on antud hetkel kõige või tähendab, kus riigis nad teenivad tulu, kus riigis makstakse makse, optimeeritakse üle kogu maailma. Need on sellised ettevõtted, kus näiteks peakorter võib olla Luxemburgis või Delaware osariigis või kaimani saartel või väga paljudes sellistes kohtades, kus on meist tunduvalt soodsam süsteem. Nii et ma kindlasti ei võrdleks näiteks Eestit selliste kohtadega näiteks Delaware osariigis Ameerikas, kus praktiliselt igasugune maksukohustus puudub ja kus rootsin 500-st tippmaailma ettevõttest mingi 260 on registreeritud sinna. Et nendega võrreldes me ei ole kindlasti maksuparadiis. Nüüd teine osa ettevõtteid on sellised ettevõtted, kes on Eesti ettevõtted ja kellel ei ole selliseid rahvusvahelisi allüksusi igal pool. Kui nemad tahavad näiteks vilja võtta dividende, siis neil tuleb maksta päris kõrget maksu võrreldes Euroopa teiste riikidega. Nii et selles mõttes näiteks selle dividendide väljavõtmisel Eestis ei ole meil midagi väga head. Aga kui on tegemist sellise ettevõttega, ta on Eestis ja tal on ka mujal maailmas allüksused, siis ta võib muidugi kasutada neid aukega kotis, nii et siis see toimib. Kui omal ajal tuldi välja selle ettepanekuga ja see seadustati seisu, loodeti, et meile hakkab siia voolama välismaist kapitali, tulevad ettevõtete peakortereid. Midagi sellist ei ole ju järgnenud. Selle kohta ma võin ühte sellist esialgsed poolikut järeldust öelda ühest tööst, mida on praegu meil seal üks rühm noori majandusteadlasi teeb just rahandusministeeriumi tellimusel, mis uurib ettevõtte tulumaksu mõju. Ja nüüd üks asi, mis nad tegid, Nad võrdlesid Eestit ja näiteks Lätit, kus ei ole niisugust süsteemi nagu meil ja mis neil küll on järeldus sellest tööst, et see muudatus pani Eestis olevaid ette võtma Teid rohkem investeerima seadmetesse, masinatesse, varadesse võrreldes Lätiga. See, mis me siin enne rääkisime, see on toimunud, kas see on alati väga otstarbekas teatud perioodil, ma arvan, võis isegi olla väga otstarbel, kas aga praegu me räägime järjest rohkem ka sellest, et kõige olulisem tootmistegur ei ole mitte enam masinad, seadmed, vaid teadmus, inglisekeelne sõna Nolitš. Ja kui me räägime nendest ettevõtetest, kellel väga oluline on just see tööjõud ja inimene siis meie praeguse maksusüsteemi puhul tekib probleem, et see, see tööjõu maksustamine ei ole sugugi ütleme, võrreldes teiste riikidega kuidagi väga soodne. Ja siit tulevad need ta nimi on vist teenustemajanduse ettevõtete liit või midagi sellist, kus nad on tulnud tervete rea ideid ideega välja, et võiks ikka proovida sellist süsteemi, kus sotsiaalmaksul oleks ikkagi mingisugune lagi ja teatud tasemest alates see enam ei suureneks. Ja näiteks siin vestlustes kas või Skype'is näiteks Sten Tamkiviga, tema räägib seda, et et väga paljud ettevõtted ei laiene Eestis kahel põhjusel, et ühelt poolt tarkvara arenduses on inimesi vähe saada ja teiselt poolt on see seesama maksustamise teema. No on ka majanduspraktikute hulgas selline arvamus, et me ei peaks liialt keskenduma sellele teadmusmahukale, arvestades meie riigi väiksust, potentsiaali, vähesust, kõrghariduse noh, ütleme võib-olla mitte nii head taset kui maailma tippudest, et võib-olla me peaksime siiski jääma, nagu öeldakse. Jah, ega ma ütleks, et see ei olegi mitte ainult nagu Eestis, vaid praegu ikkagi väga laialt Euroopas selle üle arutatakse, et lähenemine, et meil on olemas sellised madalatehnoloogilised tööstusharud ja kõrgtehnoloogilised ei ole õige, et niimoodi ei tohiks vaadata. Et alati on niimoodi, et selle kõrgtehnoloogilise sektori sees on neid teid, mis ei ole sugugi väga kõrgtehnoloogiliselt ja vastupidi, et selles traditsioonilises või madalatehnoloogiaga, mis selline üldsildikene on kleebitud külge, selles sektoris on ettevõtteid, mis on väga tootlikud ja mis on väga sellised edumeelsed ja et lahendus on hoopis nagu teises kohas, et me peaks hoopis vaatama, millised on sellised nõrgad kohad selles väärtuses väelased. Kui me räägime, et algul on meil üks idee, siis me hakkame otsima selle ideele mingit rahastust, teeme mingisugused prototüübid, näiteks mõtleme välja mingid lahendused, kuni lõpuks me saame ta valmis, müüme näiteks välisturul, on terve pikk ahel ja nüüd me peaks tegelikult mõtlema selle peale mitte nii, et vaat üks hektar on hea ja seda me toetame ja teine sektor on kehvad, enam ei toeta, vaid vaatame seda ahelat, mis on need nõrgad kohad. Kas ta müügipool on kehva, kas tema mingit tarnimise süsteem ei toimi hästi ja peaks tegelikult läbivalt sedalaadi kompetents Eesti majanduses tõstma. Ja siis on võimalik nendel ettevõtetel paremaks saada ja me ei pea hakkama tegema ära seda tööd, mida teeb turg niikuinii, kes ikka siis ka ei saa hakkama, siis ta jääbki kõrvale. Aga niimoodi, et me a priori tõmbaks mingisuguse ühe haru ümber risti, ütleme et vat näiteks, et õmblustööstus on mõttetu asi, sinna me mitte midagi kunagi ei anna. Õnneks praegu on ka Eestis, ma ütlen kohe kommentaariks, et EAS-is on sedalaadi suhtumine muutunud ja muutumas kõvasti ja on võimalik juba niimoodi teha, et, et ka ettevõte, kes töötab selles varem öeldud sellises traditsioonilises madalatehnoloogiaga harus võib ka saada näiteks eksporditoetust võib ka saada mingit tootearenduse toetust. No meil on hea eeskuju ikka seesama kuulas nokia, kes alustas kummisaabastest ja kasvas välja maailma üheks tuntuimaks brändiks, seal taga on muidugi ka veidi seda firmakultuur ja kuigi Nokia uus peadirektor saab olema ameeriklane, siis nad ei kavatse ikkagi oma peakorterit veel või Espast ära viia. Nii et see on ka mingi traditsioonide küsimus, meil lihtsalt ei ole võib-olla neid välja kujunenud. No eks meil on ju ka omal ettevõtteid, mis on ju väga huvitavad ja väga rahvusvahelised kas või Balti laevaremonditehas suurettevõtted, ta on tegelikult balti mere regiooni joonis väga oluline tegija ja mis mulle nagu hästi meeldib nende juures, et see areng on olnud kogu aeg järk-järguline ja tasa alustatud ja nad on järjest oma kompetentse laiendanud ja sellega õppinud kogu aeg juurde ja seal ei ole olnud sellist asja, et me tekitame sellise buumi pärast ettevõtet on nagu hädas ja võlgades ja ei tule enam kuidagi toime. Ikkagi ka juhtimise küsimus kindlasti väga tahtis meeskond, kes juhib, ja tema selline visioon peab olema ühelt poolt kindlasti peab julgust olema teha. Aga teiselt poolt meeskonnas peavad olema ka need, kes hoiavad jälle õigel hetkel tagasi, muidu võib, võib see Regiga nagu kraavi minna, niiet. Teine hea näide on kindlasti Tallink. Silja on kujunenud üheks Läänemere suurimaks laevakampaaniaks. Ja meil on veel väikseid selliseid tegijaid, keda nii palju võib-olla ei teatava, kes oma valdkondades on ikkagi maailmas väga tugevad tegijad ja no kasvõi siin oli, oli enne juttu tarkvara arendamisest ja sellest, et Eestis on neid IT-firmad päris tugevad. Kas või siin on ju käinud läbi see jutt, kuidas Webmedia nüüd Katarris süsteemi üles paneb? See on ilmselge tunnustus sellele kompetentsile, sest ma arvan, et seal konkurents tellimuse nimel oli väga-väga võimas. Aga ma tahaksin tegelikult nagu selle otsese majandusjutu lõpuks küsida, et kuidas te vaatate nüüd selle kriisi ületamisele tagasi, täna 2010. aasta hilissügisel. No ma arvan, et praegu võib küll öelda, et Eesti ettevõtjad selles kriisis olid ikkagi väga-väga kiired ja tublid reageerijad ja see võib-olla natukene valus öelda, aga aga tehti väga järsud muutused ja väga kiired muutused. Ettevõtted olid võimelised mõne kuu jooksul alandama oma kulusid 30 protsenti 40 protsenti, et jääda ellu, sest kui su käive langes 40 protsenti, kui maailmast enam ei tellitud, kui siseturule müüa ei olnud võimalik, siis oli see ainuke võimalus. Vaadati üleorganisatsioonid ja hakati otsima uusi turgusid, nii et see 2008 lõpp 2009, esimene pool, ma arvan, firmad tegid tohutult tööd selleks, et hakkaks tekkima uuesti portfell riikidest turgudest, kuhu müüa praegu 2010 sügisel Me võime ja et see on vilja kandnud, me näeme praegu ekspordi kasvu siin võrreldes eelmise aasta perioodiga, mis tõsi küll, oli madalam kui eelmise aasta oma aga ikkagi 20 kuni 30 protsenti iga kuu suurem kui n aasta tagasi. See näitab, et on uuesti leitud turud ja mis on veel hea. Et, et tööjõu tunnitootlikkus praegu kogu aeg kasvab, aga see ju suurendab tööpuudust tegelikult kaudselt kindlasti see ongi nüüd selles mõttes väga huvitav küsimus. Kui praegu on tekkinud tööpuudus, siis see tähendab ka seda, et praegu on põhimõtteliselt võimalik uutel ettevõtetel leida omale tööjõud. 2008 alguses oli see võimatu, tööpuudus oli kolm protsenti, praktiliselt kolm, neli, ühesõnaga ei olnudki võimalik, tuli ainult üle osta vastastikku tööjõudu ja kui sellest 2000 kaheksast veelgi nagu tagasi minna ja ja meenutada, siis ettevõtjad ütlevad, et see oli õudusunenägu. Tööjõu voolavus oli mõnes ettevõttes 50 protsenti aastas. Praktiliselt personaliosakond võttis vastu, koolitas ja siis läks keegi jälle kuhugi ära ja nii käis päevast päeva. See ka ei ole normaalne, et see oli nagu teine äärmus. Praegu pigem on teema just selles, et et need inimesed, kes on nüüd jäänud töölt kõrvale et missugusel moel ja missuguses ametis nad tööle tagasi tulevad ja see ei ole üldsegi Leon juba riigi ülesanne ja see, see ei ole ju riigi üksinda, see on kõigi tasandite küsimus, see on keskvalitsus, omavalitsused ja ettevõtluset kõik koos praegu kaks kolmandikku töökohtasid, on ju ettevõtlussektoris, mitte avalikus sektoris. Nüüd see küsimus, keda me koolitame, mis laadi oskusi koolitamas? Ta ei saa ju nii teha, et meie ütleme erasektorile, et me nüüd koolitama teil ainult neid, neid, neid inimesi, see peaks koostest olema. Aga häda ongi, et paljud ettevõtjad praegu ise ka ei tea, milliseid inimesi on vaja kolme, viie või seitsme aasta pärast. Neil on mingid tunne, et vot ma tahan näiteks seda piltlikult öeldes sinivalge kraadio proportsiooni muuta, mul on vaja hakata rohkem võtma tööle neid inimesi selle oskustega. Aga kas neil õnnestub või mitte, millise kindlusega? Ega see ei ole nii liht. Läheks hoopis nüüd natukene ajas tagasi, te olete ise pärit mõisakülast linnast, mille elanike arv ilmselt viimastel aastatel on üha vähenenud ja milles peegelduvad need meie sotsiaalsed probleemid. Me rääkisime siin majandusest kui sellisest, aga majandust ei saa lahutada kuidagi sotsiaalelust regionaalpoliitikast. Missugune see Mõisaküla teie nooruses oli? Minu nooruses oli Mõisaküla veel ikka selgelt tööstuskeskus selles mõttes, et seal oli ju Tallinna ekskavaatoritehase siis oli seal vaguni, teeb poogus, remonditi siis erinevaid seal konteinereid ja oli linavabrikus, naised said tööd ja nendes kõigis kokku töötas seal ma arvan, et julgelt 500 inimest rohkemgi veel. Nii et seal oli töökohti väga kõvasti ja veelgi enam ajaloos tagasi minna, siis Eesti vabariigi ajal oli selles raudtee depoos tööl 700 inimest ja tsaariajal siis oli see täiesti manufaktuur, et see allakäik ilmselgelt on seal olnud ja väga kiire allakäik on olnud viimase 20 aasta jooksul ja minu arvates see, mis seal toimub, see peegeldab ühte väga sellist kurba asja Eestis, et meil tegelikult maakonnatasand juhtimises puudub ja meil on olnud ainult selline omavalitsus ja, ja siis keskvalitsus. Ja antud juhul on ka näide, kus omavalitsus on olnud selgelt nõrk ja ta ei ole olnud võimeline kuidagi seal ettevõtlust looma ja arendama ja keegi teine sinna ka tegema ei tule. Maakonna tasandil ei ole jõudu ja ei ole üldse isegi sellist funktsiooni mõnigi üldse kuidagi toetada praegu regionaalset arengut, sest meie maakonna tasandi Eestis on praegu ikka väga nõrk. On teil veel mingeid kontaktid mõisakülaga on ikka, mul ema elab siiamaani Mõisakülas ja ma käin seal küllaltki sageli ja ja näen selles mõttes ka seda, kuidas seal on praegu väga raske üldse kuskilt otsast pihta hakata ja seda uut tõusu nagu luua, sellepärast et see infrastruktuur, ütleme, raudteed seal enam ei ole. Suurtest teedest kõrvale see lätipoolne kontakt omal ajal kadus ja seda uuesti taastada on väga raske, sellepärast et kui juba mingid loomulikud liikumisteed on ümber kujundatud, siis neid uuesti tagasi pöörata on, on ülimalt raske mitte võimatu, aga, aga igal juhul raske. Ja loomulikult, mis on oluline kõigepealt, et kuna seal ei ole enam keskkooli, siis ütleme, õpetajaskond väheneb üldse ütleme, selline inimeste kriitiline mass hakkab ära kaduma, kes võiksid midagi uut teha ja praktikas näeb välja, et noored lähevad siis ära ja, või siis lähevad välismaale tööle, et kuidagi hakkama saada. Nii et seal see pensionäride protsent ma peast ei julge öelda, aga ma pakun, on küll 40 või kuskil niimoodi. Või teie seal õppisite, millega te tegelesite lisaks õpingutele vaevalt sel ajal väga süvenesid poliitökonoomia. Poliitökonoomiast ei süvenenud, aga aga väikeste koolide suur eelis oli see, et kõik, kes seal õppisid, pidid olema erakordselt mitmekülgsed ja see mitmekülgsus olid ka väga head tagantjärgi võttes nii et õppimise mõttes ka seal olid koolis väga tugevad õpetajad ja ma arvan, et ei olnud seal midagi häda, et on vaja minna kuskile suurde linna erikooli ja targaks saada, kes tahtis, sai seal väga hästi hakkama ja meil tuli käia küll matemaatikaolümpiaadidel ja emakeele, olümpiaadidel ja kirjanduse olümpiaadidel ja ajaloos ja nii edasi ja edasi. Tegelesid spordiga tuletõrjespordiga? Ja see oli meil Mõisakülas väga unikaalne selline spordiala, millest paljud ei tea üldse mitte midagi, aga aga tuletõrjerakendussport kui selline oli tollel ajal täiesti selline levinud spordiala ja sellised olulised keskused olid muidugi kõige kõvem keskus oli kindlasti Pärnu-Jaagupis ja seda tehti ka Mõisakülas ja tehti Tallinnas ja, ja Räpinas näiteks veel peeti Eesti meistrivõistlusi, oli olemas Eesti koondis sellel ajal, kes käis üleliidulistel võistlustel ja selles alas olemas isegi näiteks rahvusvahelise suurmeistri ja liidu meistersportlase tiitli, nii et see kõik oli olemas. Tegin seda sporti ka veel terve ülikooli aja ka. Ja seal oli mul algul väga sellised väärikate treeningukaaslased siin võib-olla on huvitav öelda, et Jüri Raidla näiteks, kes on nüüd tuntud advokaat ja kunagi minister olnud temaga me käisime ikka hoolega trennis koos. No kui te valisite Tartu Ülikooli edasiõppimiseks kes oli siis see, kes teie pead pööras, olite ise? Ja see on huvitav lugu jah, selles mõttes, et mul nagu erinevad ained läksid kooli ja ei olnud niimoodi selged eelistust, et üks on nagu parem, meil oli näiteks väga kõva emakeel kirjandusõpetaja, kes ikka seal meid pani kirjandust korralikult uurima ja siis ma käisin seal emakeeleolümpiaadil ja ja mingil aastal ma sain Eestis neljanda koha ja seal oli vist isegi mingisugune punkt, et need 10 esimest said tegelikult astuda ülikooli niimoodi, et ei oleks eksamit pidanud tegema, kui ainult ühe või igatahes oli mingi soodustuse oli sellel ajal, et ma oleks saanud minna. Ja siis mul jälle samal ajal meeldis kõvasti kaasa statistika ja numbrid ja matemaatika läkski hästi. Ja siis ma nagu olin seal kahe vahel seesama kirjandusõpetaja ütles, et kuule, kirjandusse võid alati lugeda, et tead, minevik, õpi hoopis seda majandust, et küll sa seda kirjandust uurida ja siis läksitegi majandusküberneetikat õppima. No mulle tundus, sellel ajal kui seda punast majandust kole palju, oli suhe selgelt erinev olevat, et seal seda võiks nagu vähem olla. Keda oma õppejõududest võiksite esile tõsta, kes on teie jaoks olnud oluline selle teadlasetee valikul? Kui me astusime siis veel näiteks Raimund Angelbergunivel teaduskonnas kes oli rahanduse õppetoolis, minule ta muidugi väga vähesel midagi õpetas, aga ma arvan teaduskonnas mees oli see haagelbergi mõju ilmselgelt olemas rahanduse suunal siis oli meil küberneetikas, oli Heigi müüride, tema oli see, kes selle majandusküberneetika erialal loomise juures oli väga tegev. Aga Heiki Müür on nüüd juba hulk aega surnud, oli Janno Reiljan väga oluline kuju selles mõttes, et Janno Reiljan tuli sellel ajal Moskvas aspirantuuris tagasi ja tema püüdis väga ägedalt seda teaduse tegemist propageerida ja tegime sellel ajal kõvasti seal koostööd, nii et mul on ka siiamaani mälestused, kuidas ma käisin üliõpilaste teadusliku ühingu konverentsil Novosibirski Academm korrodokis. 83 arvavad kevadel, see oli ikka väga võimas käikes, nägid, mismoodi see elu seal välja näeb? Meil oli ka väga palju kokkupuutumist matemaatika õppejõududega, nemad olid ka väga vahvad. Seal oli ikka näha seda süstemaatilist lähenemist, kuidas ikkagi mingisugune teoreem ära tõestatakse, vahel oli ikka ilus vaadata, kuidas seda tehti. Karjäär ka Tartu Ülikoolis üsna kiire professori ameti nii välja. Noh, ma ei tea, see kõik on suhteliselt selline tavaline, ma arvan, et mul on nagu see karjäär väga igav olnud, selles mõttes, et ma olen nagu Tartu Ülikoolis. Kuigi, noh, ma vahepeal olen saanud igasugustes välismaakohtades nagu tarkust koguda ja selles mõttes ma ei ole kogu aeg Tartus olnud, et siin esimene kord, kui ma Saksamaal olin aasta aega, see oli ikka ikka väga kasulik, silmasid avav, see oli just see aeg, kui Berliini müür langes. Aga teie puhul on üldse üks iseloomulik asi, et te olete hirmus palju minu arust juhendanud väitekirja, neid on ikka kohe lehekülgede viisi, kui vaadata, et see on omaette suur töö. Ma olen ise suhteliselt vähe saanud aega niimoodi korralikult teadust teha, et ma olen pidanud kogu aeg tähtsaks, et meil tekiks oma koolkonnad ja see on asi, mis minu arvates on tänapäeval vahel ära ununenud meie teadlastel, kui meie seda ei tee, siis keegi teine seda ei tee. Mul on väga hea meel selle üle, et väga paljud õpilased on läinud ka tööle riigiametitesse on läinud tööle EAS-i majandusministeeriumile, välisministeeriumi paljudesse ministeeriumitesse. Te olete Eesti Panga nõukogu liige eelmisest aastast majandusteadlaste seltsis ja mujal tegev, et kuidas ikka inimene jõuab? Eks vahel ikka mõtlen, tegelikult vist ei tohiks nii palju rabeleda, aga samal ajal on, on jälle ka niimoodi, et jälle see väikeriigi eriolukord tuleb sisse. Et siin on niimoodi, et mingi probleem, küsitakse nõu ja siis tuleb ka selline tunne, et no et kuidas ma siis ikka üldse ütlen, et ei, mul ei ole aega ja katsuge ise hakkama saada. Et ma olen väga palju igasuguste selliste rakenduslike töödega tegelenud, millel on ka mingisugune seos praktikaga erinevat sektori uuringud ja ja siin me oleme seda arengufondiga püüdnud, et aidata ja ja siis meil on siin olnud selliseid ütleme, erinevaid välisinvestorite uuringud, neid me oleme teinud siin ikka väga ammu, 96 tegime esimest korda ja nüüd me oleme juba jah, 15 aastat järjest ikka uurinud neid välisinvestoreid, kes Eestis tegutsevad. Sellised asjad, et väikses riigis on vaja jälle olla mitmekülgne, pääsu ei ole, mõneaastast pakkusite välja Eestile arengustsenaariume see kõige ilusam oli põhjatäht, kui kaugele on siis Eesti sellest põhjatähest põhja täheni on meil veel minna ja ma arvan, et see, see põhjatäht sümbolina on väga ilus, et seda me võiks tegelikult meeles pidada, et sinnapoole minna. Aga oluline on see, et Eestis need noored, kes praegu üles kasvavad, et nemad oma võimet võimalikult parimal viisil ära realiseeriks, et see on nagu kõige tähtsam ja see tähendab, et kõik see tähelepanu nagu lasteaiast, algkoolist, põhikoolist pihta, see on väga tähtis on korras, siis meil tulevad juba need noored, kes on sellised leiduri mõttega ja kes otsivad erinevaid lahendusi ja kes ei raporteeri kohe täpselt õigeid vastuseid vile peale vaid, vaid mõtlevad loominguliselt ja see on väga tähtis. Ma tänan teid, akadeemik Urmas Varblane selle vestluse eest ja loodan, et teie oma töö ja tegevusega suudate selle põhjatähe siin Eestis särama panna.