Näeme juttu Ivalo Randalu ka mul on hea meel, et sa leidsid selle aja tulla rääkima pisut teistmoodi, kui tavaliselt eetris oled. Ja tagantjärgi veelkord sulle õnnesoovid Eesti Raadio välisautori aastapreemia puhul. Muidugi tempimisel viimase muidugi ivale ma tahaksin siin nii-öelda lõhki ja, ja puruks tõmmata kuulaja ees pisut rohkem sind avada, sest inimesed, kes sind kuulavad, need on täiesti sinu, noh, tänapäeva mõistes fännid, kes sind teavad ja tunnevad, aga ka klassikaraadio kuulajaskond on noorenenud ja paljud noored võib-olla ei teagi sinust niivõrd palju, kui seda tasuks. Vaat mina arvan, et minust kõike teada ei tasu üldse, sellepärast et mul on jäänud vahest mulje, et mind peetakse palju targemaks, kui ma olen. Ja näiteks paistab see mulle endale vägagi tegevusest, mida nimetatakse arvustusekse, millega ma hakkasin kunagi väga hoogsalt julgesti vaprasti peale. Ja millest ma nüüd olen juba 15 aastat, no võib-olla mõned üksikud juhud aga, aga põhimõtteliselt täiesti loobunud. Sellepärast, et, et no kuidas saab üks niisugune mees, kes ise midagi ei tee, emegi ühtegi pilli tunneb muusika, ajalugu pinnapealselt. Kuidas saab see, noh, näiteks neeme järit õpetada emeride kontserti siin? Ma sandast vaimustun isegi vaimustrumiseks on vaja ju tarkust. Ütleme nii, et teada, mis on hea, vähe on ju selleks kriitiku ja arvustaja muusika, publitsist ongi, et ta peaks oskama seletada, miks see, et, et asi on kontsert, oli hea või halb, seda tunnet iga muusika tuttav omasele hingekeelega juba ära, kas tal oli iga või mitte, aga ta tahab teada, miks miks ta vaimustus või miks ta nii kaua. Ja vot seda mina ei oska tark olema väga suur ütlemine. Võib-olla seemnehaige tarkus, aga mitte edevuse, tõenäoliselt mitte edevusest, räägini. Ivalo, milline oli sinu kodu? Emale õpetaja ja isa oli sunnitud elama lahus meist. Ta oli nii-öelda julgeoleku organite järelvalve all või nagu nüüd öeldakse, kommunistide agent väga, ma tean päris täpselt, et ta pidi seal aru andmas käima ja Turastega kõigiga läbima, aga ta ei ole kunagi kedagi millegiga reetnud ja tead, ta oli küllaltki tark inimene, et rääkida neile niisugust juttu, mis mitte midagi pakkunud, tegelikult materjali, klaver osteti alles siis mulle, kui oleks kümnene. Muidugi tunnis pidin varem käima, aga, aga ma käisin rohkem jalgpalli mängimas muidugi ja ja sellest oleme rääkinud juba ei, aitab küll ja mul on võib-olla äkki mõni õpilane juhtub kuulama, siis ma ei tohi ennast paljastada nendes tempudes, aga ega muusikat pimisega, mis siis kodus ei osatud ju ka väga jälgida, mind hakkas, mul läheb hästi või mitte, sest me klaveri taga istusin hea meelega mäe, ludistasin kogu aeg oma asju seal venima improviseerida. Ja nojah, õpingud ei läinud kuidagimoodi tegelikult. Kuni siis jah, ütleme, 11 12 meil oli raadio ja ma hakkasin jälgima raadioprogramm. Jah, ja nii, nii otsesemal ludistamine ikkagi läks endale ka hinged, et ma ikka tahtsin muusikat õppida, muusika juurde saada. Ma ei kujutanud päris selgelt ette, see õppimine on tohutu vaev, minule pidid ikka rõõmu pakkuma jäävatele, pärast jäi minust lõpuni kehvarjutaja ikka muusikakooli sisse, paralleelselt abitooriumiga käisime reaalkoolis. No ja seal oli seesama lugu, et minu, kuidas öelda, see küpsustunnistus oli nagu tapeet, üks kolmede rodu eesti keel ja kirjandus, see oli sisserikkusele tapeedi natukene ära seal paremaid hindeid. Ja 54 sügisel valmistas mind ette veel koolivend vanem koolivend Hillar Kareva. Ja ma sain siis sinna sisse Tallinna muusikakooli ja väga tore kursustage meil seal, et Arvo Pärt imperans, Helmut Rosenvald, Olev Oja lauljatest, Krumm, Tauts ja, ja nii edasi ja nii edasi ja me olime niisugused täiskasvanu mat, kui ütleme praegused, kes tulevad pärast põhikooli juba konservatooriumi, siis sama lugu. Aga jah, minul jäi lõpetamata, sest et 60.-te algusest kuidagi need huvid läksid väga laiali hakkas kinovitamasime, sain aru ka, et, et ega seal ei ole mul suurt midagi teha ja ja Pärt on muide minu elus mitu korda mänginud üsna suurt rolli, me olime suured semud, ta proovis mind siin juba 50.-te lõpul tool meistriks teha, rääts oli siinses ja räätsa jälle see, kes Pärdi tõi omal ajal ja ja räätsa minu teada, tõsi, Tamberg, need, see oli niisuguste Lootustandvate noorte kompositsioonitudengite päris koht siin tool, meistri veidi režissööritööd teha ja see oli väga ilus. Ilus, tark kui andmed, sellepärast et siin õppisid nad ju lindistamise käigus väga palju muusikat läbi kuulama, mitte ainult sealt aktiivses seisus, kui seal seal mikserit ja taga ja nii edasi. Kust aga minul Niukest akustilist kõrva ei olnud mina kõrvale, siis. Aga kas oli siis 61 või noorteraadionooltel toimetus seal väga vahvad toimetus, seal töötasid siis Marju Lauristin, Helju jussi, Jaan Ruus ja oli vaja muusikalist kujundust. Noorte tund tehti tunniajane saade, iganädalane ja taheti Pärtidega. Ei olnud aega ja siis helista minule endale sinna ette ja nii ma sain siia majja siis päriseks, sisselepinguga muidugi. Lühidalt. Hakkas siis vene toimetus, seal olid peatoimetajaks väga tore mees, sel ajal kalju krell. Ja hakkasin siis neile tegema mitte ainult kujundust, vaid vahendussaateid Moskvale. Minule meeldis neid tekste, aga treida ikka oma väljendit otsisin ja kõik ja väga tore. Naisterahvas oli Tatjana Vaino kes tõlkis, ta tõlkis käest ja temal ka need tekstid meeldisid ja siseseks. Kolmas mees oli üks väga tore mees juudi soost Leonid protski. Alalõpmata oli ta armunud seisundis. Tema oli diktor, luges muide väga ilusti. Aga vähe sellest, ta tal jätkus, seda enesearmastust ka oma hääle vastu. Et mul on hästi meeles, et iga kord, kui me olime sisse saanud, salvestanud ma olin lugenud, mina olin, siis foonikas kuulasid, pealt jälgisin. Ja kui ta lõpetas pöördustaselt säravi silmi sena phony katmasse Ivalo Pravdowniekassivi koos kusagil 64 diviis siis ka muusikasaated, Ants Sõber oli peatoimetaja, vene tõenäoliselt saated sinna paikaks tegema, muusikasaadetele vaikseks räägi. Minu patrooniks sai Eesti muusika ema toimetajana viima Palma. Siis Rolf Uusväli tegeles lääne muusikaga ainult Strutski isetegevusega. Helga Aumere, tema ampluaa oli siis Venemaa siis nõukogude muusika. Ja olid siin tegevad nii veel Harri Külvand ja, ja veidrik Kivilo. Kerge muusika, pooleli Winter, jää Uno Veenre ja alustasid siin ka ele võsamäe ja Merike väitma, et igavene kõva punt selle nimel ja oli kaks programmi, oli, oli, oli siis tavaline programm, esimene programm ja niinimetatud ul lühilaine. Ta oli Donaralid madalad, aga tõesti tõesti isuga teed, mina nende seas. Ma olin siin Õist, kui oli vaja musta linti puhastada ja toona üldse hoolitseti keele eest rohkem puhastati, lindistati ja siis puhastada igasugused komistamised välja ja see oli niukene šnit sel ajal ka üldse peale selle nähtuga oli saadud igal juhul lindil olema tükk aega, need programmid tulid hiljem hoopis sellepärast, et rehitsiti poliitiline niuke, reha aga selle juurde. Väga palju arutati sisekuulas teineteise tehtud saateid. Praegu minul on niisugune tunne, et kangesti eraldi keeta ja teil pole aega, ka tööstiil on selles mõttes ka muutunud. Vanasti ei olnud ju niisugust asja, et tuleb üks või teine või kolmas, autor tuleb väelasele usaldusväärne autor, ma loodan, et ka mina sinna kuulun, tuleb oma oma plaatidega. Ta teeb selle ise ära. Tüli ei ole seda hirmu vist, et ta väga. Mööda paneb ja ütleme nii, nendel uutel tegijatel ikka on abiline ikka kõrvana alguses kindlasti ja, ja omasaated omavahel ikka toimetus siiamaani väga teraselt. Kuulge, aga ma ütlen, et autorid on siin aastakümnete jooksul palju ja väga häid olnud, aga näiteks niisugust nagu Reinvere oih, jumal tänatud, et ta olemas on, meil. Toona ma isegi meelega kirjutasin tekstid, pildid, kirjutatud olema, kirjutatud teksti üldse noh, ja sisse, et natukene mängisin niisugust noh, et ma mõtlen siin kohapeal selle mõtte välja siis tuli mängida seda natukene iseks. Aga praegu inimesed mõtlevadki eetris, tule. Paus on normaalne asi. Aga kuidas sulle tundub, need otse-eetrikülalised või mis sa arvad, kas kuulaja kuulab seda teistmoodi kui saadet? Sest tegelikult lainest saada vaade, mis on puhastatud ja, ja, ja korralikud ja ta saab kaasa palju huvid. Tähendab, kui üks asja loeng arvad, Zaitse köidab rohk ja tähendab seal ka nende pausidega ja, ja võib-olla nende Exnemiseks hirmus torm kaasa mõelda. Ja näiteks võtame noh, niisuguse näite nagu minema turniir. Küsimus esitatakse ära, nad ei tea, nad hakkavad piilima siit seal, nii huvitav on ju kaasa kuulata, kuidas nad nüüd lähevad, uuri või saavad pihta. See, see on huvitav mõte, et on huvitav jälgida mõtte sündi on huvitav jälgida. Sellepärast on isegi, ma ütleksin väga põnev ja mida vähe vähe kasutatakse, on muusikatudengite seas näiteks proovide kuulamine. Kas peetakse kinni? See on teinekord põnevam kui, kui lõpptulemus olgu see siis hea või halb, ükskõik. Aga tol ajal, kui sa aktiivselt kirjutasid, oli sul ka tagasisidet. Ma alguses olin üsna terav ja mind muidugi õhutas ka natukene teravusele see, et Karl Leisterilist kõik väga lugu pidasime ja peame temalegi meediast üldine stiil. Tookord oli tõesti väga uimane, väga ettevaatlik. Ja Irikali solvumise kõvastuse. Viimane solvumine oli just tänu minu tarkusele eri eeli solvus, mina solvusin, kuidas ütelda, tähendab see Garmini lavastus? Seal oli mitu koosseisu, ma käisin seitse korda vaatamas erikokkulepped, et ma kirjutan sellest sirpi. Ma käisin seitse korda vaatamas, käisin isegi kulisside vahelt vaatamas monitori pelgad, dirigenditööd ja ikka aedas, mulle ei meeldinud selle vastus. Etendus kaheksandal ei läinud ja ütlesin erilist. Tõepoolest, ma käisin seitse korda, miks siis? Ma ütlen, et mind olete peetud targemaks, kui ma olen, aga siis ma sain tegelikult just targaks. Mul ei olnud seda Carmenit mitte millegiga võrrelda. Ma sain aru, mis olukord. Ma ei saa kiita seda, mis yle kiitmist väärt. Ma ei saa laita seda, kus ma ei oska juhatada. Mis teha. Vot nii. Oled sa arvestust pidanud? Oled sa arvestust pidanud ka, mitu kirjatüki sul üldse vann, see, kas sa oled oma oma artiklistki kallase hoidnud või? Ei, ikka on hoitud ka, aga ei ole palju enamast ei ole ikka. Ja mis kunagi sai hoitud, neljana ära visatud, võib-olla hopsti. Aga mida artikliks pidada, ma olen üle 30 aasta teinud lihtsalt mu muusika, publitsist, ideed või ühesõnaga ise kutsun ennast. Kutsusin filharmoonia liblex ehk kellameheks neid kontserdi afisse ja noorte hääles hakkasid peale ja need olid jälle ka niux Proclatesse säng selles mõttes, et ruum oli niisugune, nagu olid kontserdil suhteliselt vähe, siis sai ikka natuke asjast ka kirjutada, aga tulles üldsegi madin praegugi teataval määral seda kultuurikajas, aga noh, nüüd on ainult Eesti kontsert seal mängus ja ka tuleb Ta palju kõrvale ja ja kunagi ma isegi arvasin niimoodi, läksin kah kontsertile ja vaatasin, et jäänud, kui see inimene ehk tuli, sellepärast et lugesin kontserdile, noh niisugune tunnen sealjuures vahest oli, et ta tühjalt ei läinud. Ja kui siit ja säält ikkagi inimesed ütlesid ja näiteks praegu kultuurikajaga seesama, et mul tuttavad ütlevad, oi jälle ma kuulsin, kuidas samal ajal nad ei käi kontserdil ja minu õigustus on eneseõigustus, oleks siis see, et kuulavatsioon kultuuriga, mitte ainult Literaadid mitte ainult moose kõndis, kuulab kõik see rahvas. Ja nad tahavad teada, mis toimub. Ja seesama kirjad solki ja näiteks kes kontserdil ei käi, ta kuulab ka selle ära ja ta teab, mis toimub, mis toimub Valgas, start Valgas ka tehakse niisuguseid asju, näiteks vot seda tahab inimene teab. Ja selle poolest ei ole nii, et ma enam ei lähe kontserdile. Kas nüüd keegi tuli minu kutse peale, mitte see? Vaid nüüd ma tean, et inimesed veavad ja nad on ütelnud seda, et nad tahavadki teada, mis toimub ka siis, kui nad isegi konsulteerige Kuidas saab praeguseid muusikakriitikute üllitisi, loed? Väljudes on vähe. Võtame siin veel viis aastat tagasi, siis Sõnumileht, tabloid veel ja ja Postimees ja, ja õhtulehes oli arvustusi ja nüüd on nad väga juhuslikud. Esiteks tabloidi ei ole üldsegi mõtet otsida, seal on suurtes naga staaride pildid on seal. Pop-poplauljate pildid on pool lehekülge, aga seda ruumi ei leita, eks ole, et tähendab, neil ei olegi üldse niisugust poliitikat toimetustel kahjuks on see kadunud ka postipäevalehel on väga juhuslikud. Näiteks ma kujutan ette, et kõige kõige laialdasemalt sümfooniline muusika vähemalt üks endast lugupidav Päevaleht peaks vähemalt need kõik võtma kohe. Aga, aga see on niivõrd juhuslik, et, et ja seda on arujärv, ütles mulle ka möödunud aasta kohta, et ta ju Postimehe juures väga huvitavat kirjutasin veel neli-viis aastat tagasi. Teinekord ka liiga teravalt, võib-olla ka, noh, see on maitse asi ja ja sealjuures ta kirjutas ikka tõepoolest väga hästi ja ja et see uus kvaliteet ikka täiesti kriitikute seas kaneeliväljundid enam, mis ma siin rahul sõnul kunagi oli aeg, kus öeldi, et kirjutajaid on vähe. Nüüd on vastupidi, peab väga selge olema, kellele sa kirjutad. Kui Estonial ei ole parajasti ühtegi tenorit siis ei ole mõtet materdada neid, kes on seal hädapärast näiteks noh, ei ole mõtet, see ei too ju, sa ei tee head sellega. Nii, ja teisest küljest Sa pead ikka teadma neid lavastaga raskele vastu pead, muidugi võrdlusmaterjal peab sul olema lähtud ainult ühest kogemusest, teine plaadi kuulamine, ka lavastus on teine asi. Nii et see peab väga selge olema, kellele sa kirjutad, kui sul on siis midagi öelda, siis võid kirjutada. Aga kui ütleme, lavastusi meeldi, no siis ei ole mõtet seda kirjutada, et see meelde, et see oli väga paha. Kui ma tean, et ma sellega teatrite austa, teatril ei ole kusagilt võtta paremat lavastajad selle asja jaoks või kuidas? Need asjad on niisugused. Mis sa arvad, millal Eesti publik saab harituks selles mõttes, et ta keset sonaat enam ei laksuta? Minul on muide niisugune positiivne, arvan, et nad enam ei plaksutanud. See aeg oli jah ja mobiilid ja aga see aeg on saanud mööda, sest et nüüd on jõudnud vist kõik, palju neid meil ikka need uusrikkad on, on jõudnud ikka kõik käia promineerimas ütleme kontserdil ja on saanud ka elamusi, et mõtlen, et no see on mitme otsaga asi. Et suvekontserdid, järve kontsertid ja tegelikult see toob küll mingil määral ikka publiku juurde, tekitab mingisuguse aru saama, need ei hakka muidugi käima Šostakovitši kuulamas, sellepärast veel või kvarteti kontsertidele minema, kui tulevikus tulevärki ei ole. Aga sellest on ju ka kirjutatud ja räägitud ja mis on seda paunist väänanud, seal välja toodud? Nad on ikka kasvanud küll. Ja mis mina ise loodan, on see, et kui ongi mõni napsivabrik, on niisugune põhikooli haridusega, läheb aeg edasi, kui ta läheb kõik normaalselt edasi, siis ta oma lapsed paneb ükskord ikkagi kolledži. See toimus muidu enne sõda Eesti vabariigi aegu ka need uusrikkad, kes 20. aastal kerkisid nende lapsed kas läksid hukka või või siis sai tarit tuse, millele tõmbas jälle muidugi sõda kriipsu peale, nii et praegu peaks korrutama kusagil, ma usun. Ja, ja sealt need andekad inimesed ikka keda me praegu ei tunne veel, käivad kolmandas klassis, praegu võib-olla. Aga ükskord jah, nemad haridusest ilma jääma ja ma arvan, et, et see muusika, puu, mis nüüd, eks, et see ei sohi välja. Kuigi kontsert on, ütleme kolm-neli korda rohkem kui siis, kui kaevati, kontsert on palju, kaevati selle üle, et kuuekümnendatel aastatel nagu ütles, ei ole väga palju. Jätan ma ütleksin siia juurde, ega, ega see, kui keegi ütleb, et oi, tühi saal tohigi kvarteti kontserti pakkuda tuhandusele saalil? On ju nii ideaalne muidugi, las ma teen nalja, oleks mingisugune niukene, mittestatsionaarne või, või, või niukene niisugune saal, kus seinad on liikuvad, ütleme nii, et tõmbame kokku, viis inimest mahub parajasti sisse, seal täis on. Ja, ja siis lükkame laiali, 5000 inimest on sees, Saljali täis on. Ütle, kuidas sina suhtud sellesse, et meil on selline suurte staaride sissetoomise rändamise aeg, tähendab siin väiksel Eestimaal on oma püha jalaga astunud manseraagavaleen ja king Singers. Samas kui võib-olla on väga andekaid muusikuid, kes ei leia võimalust teha tööd. Sest meie omad tähendab meie omad. Mis sa sellest arvad, kuidas kass, möll? Paigas ei ole paigas, aga kas ta üldse paika väga pandav? Võtame nii et meil on väga andekad, keda ei tunta. Rahvas on ikkagi niisugune, tuleb mon sära peale välja, aga kui täiesti tundmatu nimi, sa võid ju mingisuguse, ma ei tea, mis kuldkellaga lüüa talle kella kui tal ei olegi ka juba mingisugune niisugune asi tehtud või kaasas või. Siis siis ikka see rahvasid, tule. Lavastab Kuustaabiga atraktiivsust nagu siin, üks väga vastik sõna tegelikult nüüd. Aga, aga ta on olemas, see mõiste on olemas. Et ma ei saa süüdistada kontserdikorraldajad, nad ei saa ikka teha suurt turneed. Väljak. Teadet ei tule, kuigi ta on andekas. Igal asjal on omad vaevad oma koolirahaga juba tähendab küpsel inimesel kunstnikul interpreedid, ta peab ikka veel selle kooliraha peale maksmata. Peab kusagil kusagil kukkuma niisuguse õnneliku platsi peale, kust, kus ta hakkab lehvima. Ta ei kõigile tagareas istujate jaoks. Nii et väga jääda, et käivad niisugused siin, aga samas on ju teine külg on ju see, et, et me ei saa väga palju noori, keda on teada juba läänes, mitte meie omasid. Aga rahvusvahelise suuri andekaid nimesid me ei saa lihtsalt selle sellepärast siia ära. See aeg on möödas, kui meile kingid Askynasi viimati veel kord kinkis, eks ole, aga aga üldiselt inimesed Pavarotti tule kinkima, ta ei ole enam ka see, kui nad tulevad, tulevad, väga sageli tulevad juba siis näen sama kunstnikku. Ka ja uusrikkad võiksid ju kanaari saarte asemel teinekord ka põigata läbi Müncheni kontserdisaalist. Ja käivad ju meie omad on käinud Londoni Londoni teatrites käinud ja just need on mida ei, mis ühelgi juhul ei tule siia. Seal tuleb ikka Sis muhamedi mäe juurde. Kui jutt on rahast ja räägime kontserdipiletist, siis inimene, kes nii-öelda sellel nõukogude perioodil võib-olla sai päris tihti kontserdil käia, sest pilet oli temale? Jah, siis kuidas sa sellele vaatad, et praegu on need inimesed, kes tõesti seda süvamuusikat väga austavad ja armastavad ikka väga harv sinna kontserdisaali jõuavad minna? Ja ma olen näinud ise tuttavaid, kes on põrganud tagasi kassa juurest seal on 50 kroonine ja pilet oli ka 50 krooni, aga tal oli veel nädal aega vaja elada. Ja ta läks lihtsalt keeras ringi. Tähendab, ja kahtlemata tuleb millestki ilma jääda. Tuleb ilma jääda, eriti nendest kallitest väliskülalistest, kelle tarvis on piletid üle normi kõrge hinnaga. Aga paratamatult tuleb leppida millegi vähemaga. Ja ma tahan öelda, et see vähem ei ole sugugi väike ja ma räägin sellest samast toimetusest, kuhu sina kuulud. Ikkagi need ülekanded, palju saab vähemalt sel kujul kätte saab elavaid ega midagi kätte mitte mitte see idee, eks ole, mis teinekord on mängitud, monteeritud kui aga, aga ta on ikkagi sünnib selsamal momendil, kuigi sa ei ole seal ruumis see ülekanne, see on omaette jälle niisugune elamus ta muidu kodustatud tingimustel on üks asi, teine asi oli see, sellega kahtlemata raskus üks kolm aastat tagasi, kui mindi Euroopa lühilained peale. Vaestel inimestel paljudel ei olnud siis kindlasti veel kuradi ookeani peenikeste pillidega, eks ole. Ei olnud veel seda Euroopa lühilainet, aga nüüd juba on. Iga asi toob ohvreid, igasugune muudatus, aga teisest küljest midagi liigub ikkagi paremuse poole, tähendab ohvritega. Tõsi aga nüüd on, ma tean, enda tutvusringkonnast pingutasid inimesed ja jäi neil aasta-paari kuulmata ühte koma teist teada, aga nüüd on siis nad saavad selle kuulata ja klassikaraadio pakub. Noh, minu õnnistus. Eesti Raadio arhiivi mida need kolm sõna sulle tähendavad? No need tähendavad minu jaoks konkreetselt, tähendab isegi minu enda minevikku ja mul on seal päris patakas neid saateid omal ajal sinna pandud, sellepärast et juba siis nägime, toimetus tähendab, nägi ette. Ei kuusik, ei Ernesaks, ei Eller, ega nad ei ole ju igavesed ja kõiksed, talletati nendega tehtud saated, jutuajamised, talletati ka saateid endid, valmis saateid, mis noh, kuidas seda öelda ei olnud mitte ainult hetkekajastused, milles võis näha, et, et neil on pikemaajaline väärtus. Objektiivne, kus ei olnud seda nõukoguliku maiku man ja ja, ja ma ütleksin niimoodi, et neid saateid kasutatakse vähesed, arhiivi kasutatakse vähe minu meelest ja ma saan sellest aru ja kui ma siin enne lugesin ülesse, kui palju oli siis muusikat, toimetuses, inimesi igal oma valdkond ja aeg ja ruum teha ja omad autorid siis praegune olete neljakesi ja, ja ei ole ju suurem, suhteliselt siiski oli. Ja ma kujutan ette, et ei jõua siin selle palga eest olla 12 tundi. Et nüüd see selle 10 inimese töö neljakesi ära teha. See tähendab seda, et ta tuleb läbi kuulata, ei saa panna neid arhiivilinte otse-eetris endale ümber võtta. Tuleb läbi kuulata, tuleb valida, mis sealt välja võtta ja nii edasi, see on seal töö, see on suur töö ja, ja ta võiks ka huvitav olla, aga mina ei saa teid süüdistada. Nelja keset ei jõua seda teha. Ja teine asi ei tea ise ka nende sisu. Ei tea, millise Kullovnikutas ta tegelikult istute. Sest teil ei ole aega neid läbi kuulata. Aga kui te saaksite kusagil 50 krooni palka otsa, ma kujutan ette, et siis te võtaksite ühe lisatunni ja võtaksite arhiivist mõne lindi õhtuks välja kuuleksite õhtupoolikul. Süstemaatiliselt, kas te ütleksite läbisel arhiivi? Aga nojah, tulevad jälle uued inimesed, jälle nad ei tea, mis seal fakt. Et jah. Tuleb loota, et tingimused lihtsalt paraneks. Praegu oli meil asja hoopis hirm, kas me üldse alles jäänud, eks ole. Klassikaraadiost rääkida. Nii et praegu ei ole kohane aeg arhiivi kallal, äkki Minnalile. Ivalo Randalu ja televisioon. No see oli jah, 70.-te aastate teine pool, kuni ütleme 80.-te keskpaigani päris tihe. See oli see aeg, kui mul olid põhjusi, miks mind raadios ei kasutatud. Eetrikeeld Ma ütleksin ja väljateenitud minu enda poolt ütleksime ausalt. Ja siis korjas televisioon mind üles. Jah, jaa. Mul on meeles. Käis neil üks harimisest peale alanud ja juhtis seda või sisuliselt autor oli Tiia Järg, see puudusel halb on öelda praegu, aga siis öeldi ka loomulikult nõukogude muusika, aga ma ütleks vene muusika. Ja just need kaasaegsed interpreedid ja heliloojad ja nii edasi. Läksime sinna juurde niimoodi ja see oli igavene, põnev, kui palju oli komandeeringuid Moskvasse põhiliselt just ja. Ja kellega seal kõik puutunud, kohkus triinidega ringis ka pärast Tallinnas siin oma sõjarahu balletiga ja aga siis jah, Boris haikinides oli igavene vahva aeg. No siis tulid seal ka, nii nagu siingi raadios oli, väga palju oli ju niukseid juubeli saada, tõid ja mälestussaateid ja nii edasi sai tehtud seal ja mis minule endale väga hästi meelde jäid, heas mõttes just oli 79 selle kappide aasta. Siis me käisime Artur Kapi asjus, käisime Astrahanis piga iga Zuzu huvitavaid asju, mida me filmisime väga palju ja see materjal peaks seal kõik alles olema. Mis seisus südameid ja see tuleks kõik ümber? Ta võib olla mustvalge, oli see külla, mis siis see oli materjal seal. Me käisime tiivamäel, näiteks kus Artur Kapp püks vajas, huvitas son, anna ligidal. Tallinn-Tartu maanteel ääres. Seal oli üks talumees veel hirmus andekas inimene kes ise ka või mäletas, kuidas ta jutustas ja tegi järelekapi, tähendab, ja, ja no need on lood, need on lood. Me käisime Hüpassaarel, käisime Mart saarel, lese vestlused, see sõge raadiost ei tehtud neid lugusid Mart Saarest kõike, mis on ülestähendus, atraktiivne, nagu praegused ajaleheneegrid tahavad juhid. Aga ta oli ka igas mõttes inimene, kuid lood ja toredad. No ja viimased olid seal oreliga seotud, lepp, nurme ka see tehtud. Saade Peeter südast siis Ines Maidre ka. Sai orelit otsitud, Peeter süda alles oli hirmus vahva saade minu meelest. Me käisime mitmetes Eestimaa kirikutes ja filmisime ja niukene, noh. Ja viimane päris, mis ma neile seal tegin, oli vist Põltsamaal väga-väga ilusa inimesega. Pastor kärbet koormega, kelle pojapoeg oli päris hiljuti veel minu õpilane restoranis. Ivalo, Randalu ja pedagoog. Oled sa eakad? Ei usu. Tähendab, siin on jälle see sedax ruumi. Aga nüüd on seal Westholmi gümnaasiumisse muusika süvaõppe. Ma ei karda ütlemast peaaegu et välja suretada tuud muusika ajalugu oli veel, möödunud aastal oli see süvaõppe poolel kaks tundi tänavastast üks tund, ainult medame muusikat tähendab ka kuulama, naisainult loengut pidada. Üldiselt ma midagi taotlen, see on kõige rohkem seda, et, et kui nad siit välja läheksid, muidugi peavad nad teadma, eks on Bach ja, ja kes Palestiina ja oli ja nii edasi. Aga peamise eesmärgina ma näen seda, et nad lähevad siit välja suurde ilma, ütlen, et suurkoolidesse. Et nad teavad, mis Eesti Eesti muusika väärt on. Ja ta on tõesti väga väärt eesti muskus. Aga selleks peab nüüd vähe ruumi ja käisin nendega proovides humalal nüüd katsunud, ehk saab ükskord käia semestri jooksul sümfooniaproovides vanasti algus oli kuus-seitse aastat tagasi, siis ma käisin kõikide klassidega kõikide klassi 10 11 12, A ja B. Kõigi õpilastega oli mul niisugune. Kuidas öelda päevik või glade, kuhu nemad kirjutasid ja väga ausalt kirjutasid. Kirjutas ka seda, kui need ei meeldinud ja katsute öelda, miks ei meeldi. Ja, ja mina siis kirjutasin ka midagi vastu ja väinad, mitte seda, kuidas nad. Ma tegin isegi siin kaks saadet sellest materjalist kunagi. Ei ole muidugi, aga mul on, need tekstis on alles nende enda välja, võtad nendegi kirjantsetest arvamustest, igavene maru. Ja siin on näha ka selle kolme aastaga, kuidas nad arenesid, muutusid ja nii hea meel ka. Mis jäävad, mõned pildid jäävad meelde? Midagi erilist, eks ole, aga mängisime saarlasest, mis ei ole muusika süvaõppe. Paar aastat tagasi mängin Tubina viiendad hooniat terve tükina sellelt plaadilt. Üheks nihuke poisterahvas. Suur või sportlane võib-olla hoopistükkis ja see eesnui, kui lõppesid eestlase servadega istuma, tulevad juurde. Papust. Sa tunned vist mingisugust erilist erilist tunnet selle Eesti mono ja aga selleks ma kasvasin raadios kuuekümnendatel aastatel ilma Paal markis, mind viis kõike seda kaasaegsetega vana tegema sellesse Venemaa ja, ja Jaanikuna arhiivi momentriga juurde. Ma ei mäleta praegu täpselt aastat seal ka 70 60.-te teine pool, kui Ellen Laidre otsis mu üles ja ütles, et tema suvitada pikakosel. Seal on üks väga kena inimene, aga tal on vähki, teda ei ole enam kauaks, siis oli Helmi Viitor. Minge mingi aeg jutu lindistada ja siis ma mõtlesin välja ka teemad, millega juurde minna. Karl Liit oli vist ajal ju. Väga-väga tugev Estonia solist, bariton Estonia oratooriumilaulja ja, ja noh, eelneviitol morfelt. Jakob Hurda oli, tähendab Jaakko Burdad tütretütar pastor morfielt eesti kultuuriloolased äärust, tead, väga hästi, kes see oli tolle tütar, ta mäletas ka Peterburi eest nii-öelda tütarlapsest peast oma vanaisa. No vot, ja siis siis oli niukene tunnega ma sealt ära tulin, oli see mulluse täis seda juttu Euroika Daci karjuda metsa vahel, hea meel olid nüüd nagu kuld oleks leitud. Ja seal oli niisugune jah, siis ma läksin sellepärast ka muuseumisse. Et huvitav. Siis hakkasid nii-öelda kullaotsijad Jaa, aga laisk muidugi jälle, tähendab mulle ikka veeretati siis ette ja aga väga põnev aeg oli seal muuseumipõlves käia, kui ma leidsin niuksed, ma ei tea, kelle ma leidsin küll ise niuksed teema, et huvitav, palju neid eestlasi siis on? Peetril konservatooriumis käinud, me kõik teame, pea ja saared ja kõik need lood 20 umbes väga tuntud inimest, eks ole, padja aga palju tegelikult ikkagi. Ja siis sai seal käidud palju kordi, ma ei hakka seda tööd rääkima, kui raske seda on Venemaal teha nende nende korralduse juures, kus sa pead Tallinnast sinna sõitma ja sulle antakse ainult viis säilitusühikut kätte. Ma ei teadnud seal nimede järgi otsima kõik saksa nimed ja eesti mehest rääkimata, läksin alt ka, vaata näiteks niisugune Joensuu pühadevahe soomlane või hiinlane tuli välja, noh, eesti muusika jõhvist, kes tol ajal õppis ka ja ja, ja sealt ma leidsin tõepoolest paljud eeld lõpetanud ma kirjelduses kõhtujatel mus küsimus omal ajal. Ma küll vahva ja mina leidsin sealt 120 vähemalt ma, palju teid veel pärast tuli nüüd nimesid, keda oleks pidanud kontrollima. See oli huvitav tööl. Väga huvitav, et üks väga õnnetu ettekujutus on noortel inimestel, eriti, et et need arhivaarid on igavesed, tuimad ja raamatukoid, niuksed tolmu ja käkid, aga, aga see on nii huvitav tegelikult öösel ja ahah. Sa oled meie selline viktoriinipealik kui oluliseks sa pead seda kuulajate osavõttu või kuulajat aktiivsust ja, ja kas see mõjutab ka sinu küsimuste tegemist, et kui sa vaatad, et liiga raske Käisin ja kõvasti mõjutab. No kuidas seda öelda? Ma ei reeda, kui palju me kirju saame, kirju ja telefonikõnesid kokku telefonikõnedeks ei ole ju palju aega, viis minutit, eks ole. Ma ei reeda seda, aga ma ütleksin niimoodi, et on raske selles mõttes neid küsimusi koostada. Professionaalile on seal muidugi ta teab neid asju liiga madalale, galati tähelast, ma tahan, et see oleks huvitav ja ometi saaks enam midagi kommentaaris midagi nagu juurde öelda ja ja see alguses vähemalt alguses inimestele meeldis küll. Ja, ja see tuumik, mis on meile jäänud, sellega on ikka hea kontakt. Aga jah, midagi ei ole teha, tähendab, tuleb kuhugi keskele kuhugi keskele väga suurt vaeva nõuaks neid asju, neid veel huvitavamaks teha. Lihtsalt see nõuab aega ja ei jõua. Sellepärast mul on niisugune tunne, et praegune vorm on vast kõige optimaalsem viis mängu ikkagi teha ühe mängu, üks auhind ja inimestega tahavad võite ka ju, eks ole, ja reglement meil niimoodi tehtud kaks korda järjest võita ei saa, et, et siis noh, on lihtsalt mõni on teises nii palju üle korjab kõik koore ära. Aga mida ma tean, on see, et palju suurem on kuulajate arv, kui osavõtjate arv. Need, neid passiivseid on õige palju. Ja Ma arvan, et et on oma koha peal. Mul on niisugune tunne. Ja kui ilusaid kaarte saame, et niisugune perekonna tunne Sa oled oma osavõtjatega rahul, ütles, et siis olen küll. Kuidas sa ennast üldse eetris tunned? Kui läksid lahti need esimesed otse saab, et ja, ja kui ma jälle tagasi raats tulin, olidki siin otseses teadvuses istust lahtise mikrofoni ette niukene kõrvust tõstetud tunne oli eriline tunne Krina käraka kaduma. Muidugi natuke tavaliseks muutuda äkkima, tabaneb mullunu uitmõtted peas ja hakkan vanaks jääma ja see ei ole hea, see on nagu näitlejad ütelda, väike närv peab alati sees olema. Aga kui seda ei ole, siis sisi tuleb häälestada ennast. Ütle, kuidas sellesse suhtud, et et aina rohkem ja rohkem inimesi, ma mõtlen just noori inimesi ka hakkab armastama ja kuulama klassikalist muusikat. Mis sa ootad, et me ütleme, et see paha Väga-väga mitte paha, mina olen väga lihtsale tõele tähendab, on inimeses, kas on see keel, mis hakkab kaasa helisema või ei ole. Ja loomulikult peab kuulamiskogemust. Kuulamiskogemust peab pakkuma, muidu see muusika ei satusele keele pihta üldse. Kuidas see tänapäeva noori heliloojaid kuulad? Vähe, ma pean ütlema vähe, sest ma olen laisk lipsu kaela siduma, kontsertile minema. Ja ei jõua kuhugi enam eriti palju, aga on põnevatuna, aga on ka mitte põnevat. Aga siis ma pean ütlema, et, et see eestlastest heliloojate plejaad on olnud kogu aeg eriti märgatavalt veganeid märgist alates pärast sõda on, ootame ikka Tubine kõik sinna, et jumal hoidku, tobias. Sama kass. Te ei ole mätta otsast rääkimine hoonete otsast rääkivat, pange praegu lätlased kõrvale. Ma ei räägi interpretatsioonis, siin on suuri auke ja, ja ületootmise Eigal tassi ja aga eriti toodetud, aga seisab, ületoodetud on helilooming. Ja niivõrd erinevad anded mis on vaieldamatult maailmaklass ja kuhu nad ka, kes veel jõuab. Kes on jõudnud tobias? Eller, Tubin. Siis Pärt, singist ma ootaksin ka sinka, sink on minu meelest Eesti kõige ilusam löörik. Jalutame tüürtornis, palun väga. Palun väga. Tuleb praegu otsa tuleb praegu otsa, veel saab Keremist ja, ja, ja, ja, ja meie noortest naistest. Tulve ja. Ootan ootan SM ilus, oota. Nagu ütleks. Asendiga mees. Aitäh sulle, iva lõõtsad olid ja ja aitasid mul ära oodata selle sinu avamise ja ma olen kindel, et ka väga paljud kuulajad said sinust väga sooja ja, ja väga ilusa pildi. Lepime ära, leppinud? Aitäh.