Tänane saade räägib soome noorest dirigendist sagari Oramust. Sagari Orama juhatas mitu aastat Soome raadio sümfooniakontserte. Noore dirigendi nimi. Kontserdi kuulutustel jättis enamiku publikust külmaks kuid siis äkki toimus suur muutus. Alates hetkest, mil sai teatavaks, et Oramaan kutsutud Birminghami linnaorkestri peadirigendiks. Tema kontserdid Soomes välja müüdud. Publik juubeldas ja täht oli sündinud. Oramu ise oli üsna üllatunud ja küllap on tema mõttekäik tutta meilegi. On kummaline, et muusikud peavad omale nime tegema kõigepealt välismaal, alles siis hakatakse neid märkama ja tunnustama ka kodus. Orama meenutab näiteks, kuidas tema vanemad kolleegid Jukka-Pekka, Saraste ja Esapekka salonen enne oma suurt läbimurret kurtsid. Kui raske oli saada kutset juhatama Vaasa või koopio orkestreid. Sakari Orama võttis talle esitatud väljakutse hakata pärast saime rätlit Birminghami orkestri dirigendiks vastu kindlameelselt hinnata, tehes oma oskusi reaalselt. Ta ütleb, et on õppinud 20 protsenti sellest, mida dirigeerimisest üldse teab mängides viiuldaja orkestris ning nähes, kuidas maestro tööd teeb. 10 protsenti dirigendi oskustest väidab ta olevat saanud Sibeliuse akadeemiast Jorma panula terrigeerimis klassist. Ja ülejäänud 70 on tarvis alles omandada, väidab ta. Seetõttu ei kipu taga väga hoogsalt suurendama oma repertuaari, valides esitatavaid teoseid väga hoolikalt. Arvestades oma vanuseoskustega meenutame siinkohal tema hiljutist esinemist Birminghami linnaorkestriga Tallinnas. Erakordselt elamusrikas oli Brahmsi teise sümfoonia esitus. Selle taga võis tajuda suurepärast Brahmsi tunnetust, aga ka selget mõistust ning valikuoskust räägib sagari Oramuise. Brahmsi teine sümfoonia on Oramu arvates tema sümfooniatest kõige nooruslikum sobides noorele dirigendile kõige paremini kuid järgmistel aastatel plaani Borama selle orkestriga terved Brahmsi sümfooniat sarja. Ja üldse tunnistas Orama, et Brahms talle eriti südamelähedane on. Sagari Oramo on tuntud uut muusikat esitava kammerorkestri Avanti üks asutajaliikmeid ning mängis seal aastaid alates selle loomisest 1981. aastal. Ta lahkus orkestrist alles siis, kui asus tööle Soome raadio sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Siis alustas taga Sibeliuse akadeemias Jorma panula juhendamisel dirigeerimise õpinguid. Enda sõnul polnud sagari Orama varem tundnud põletavat kirge saada dirigendiks. Olles rahul võimalusega mängida viiulit, hakkas temast tasapisi järjest suuremaks kasvama soov olla palju tihedamalt ja veel täiuslikumalt seotud muusikaga. Ning siis ühel hetkel otsustas ta hakata õppima dirigeerimist. See tundus lihtsalt loomulik ja iseenesestmõistetav. Meeldiv silmale ja kohutav kõrvale. Nii kommenteeris Orama debüüti diplomikontserdil Soome muusikute hirm, kriitik seppa Heikin, Heima. Aramo ise tunnistas leplikult, et küllap see oligi vähem või rohkem niimoodi. Kuid ainult mõned nädalad pärast diplomikontserti saabus võimalus end proovile panna ning teha tõeline läbimurre. Nimelt haigestus ootamatult enne Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontserti dirigent Ants Valberg ning värskelt diplomeeritud Oramat paluti teda asendada. Seda hetke 1993. aastal peab sagari Orama oma professionaalse dirigendikarjääri alguseks, sest pärast mainitud kontserti sai temast Soome raadio sümfooniaorkestri teine peadirigent. See kontsert muutus legendiks. Orama tunnistas, et oli uskumatu, kuidas orkestrandid teda toetasid. Sel kontserdil ütles Oramo end esmakordselt tõeliselt tajuvad ka Brahmsi muusika olemust. Sel kontserdil juhatas Aramo Brahmsi esimest sümfooniat ja Ungari tantse ja Suumanid kontserti. Oli lihtsalt õnnelik juhus, et ta oli Brahmsi esimest sümfooniat juhatanud kama diplomikontserdil. See kogemus oli innustav. See tähendas noorele muusikule, et tema unistused võivad muutuda tõeks sest kontsert õnnestus ootamatult saabunud võimalus eneseväljenduseks oli täis spontaanset loomingut. Sagari Oramaa ütleb ise. Ideaalis alustad kontserdil nullist ning hakkad looma midagi unikaalset, enneolematut just selles ruumis just sellele kuulajale. Kõik, mis toimus proovis, ei tähendaks nagu kontserdisaalis enam midagi. Teisiti olekski see lihtsalt kui kontroll, kas muusikud on oma õppetükid korralikult Tomandanud. Sagari Oramo musikaalsusest pulbitsevad interpretatsioonis on nii noore dirigendi kohta siiski ebaharilikult sügavuti minevad ja elamuslikud. 33 aastane sagari Oramo kuulub nende muusikute hulka ka kelle ümber hõljub dirigendile nii vajalik lummav aura. See haarab enda alla nii publiku kui ka orkestri. Ega asjatult ei palutud just sagari Oramat Birminghami linnaorkestri peadirigendiks. Sellena töötab ta möödunud hooajast alates siis, kui saime küll lahkus sellest ametist pärast 18 aastat kestnud koostööd orkestriga. Intellendil ja. Sitama jorin taas gen kaks kontsert ja soli sellele kesa kontserte ja seal oli Perli on fantastiline sümfoonia Mummasse. Esimene tutvus sagari Oramo ja Birminghami linnaorkestri vahel leidis aset 1995. aasta varakevadel. Siis tajuti kohe ka vastastikust sobivust. Aasta hiljem, kui teati juba ette, söör, saime rättel varsti orkestri juurest lahkub, kutsuti Oramot uuesti dirigeerima. Esimesest proovist räägitakse lugu, kuidas metsasarvemängijad püüdsid noort uustulnukat haneks tõmmata mängides noote, mis muusikaga küll hästi kokku sobisid. Kuid ometigi partituurile ei vastanud. Aramo märkas pettust kohe ning tegi mängijatele märkuse. Mis peale hüüdis kontsertmeister Nad lihtsalt testivad sind. Pärast üht kontserti kui ora mooli saabunud Soome ja läinud puhkama suvilasse helistati Talle ning tehti ettepanek hakata Birminghami linnaorkestri peadirigendiks. See oli noorele muusikule väga ootamatu ning ta kõhkles pikka aega. Alles siis, kui spetsiaalsed sõitsid kohale, mõned orkestrantide teda veenda, mõistis Oramo, et sellisest pakkumisest ei saa loobuda. Sellest hooajast alates on Oramoga orkestri kunstiline nõustaja. Orkestriga kaasas olnud. Ajakirjanik kommenteeris seda järgmiselt. Orkester pidas Oramat kohe selle töö vääriliseks samas kui näiteks Timon rättel sai kunstilise nõustaja õigused alles pärast 10 aastat kestnud peadirigenditööd. Oramo ise on öelnud köömighami orkestri kohta, et see pole mitte ainult professionaalne, vaid ka väga õige hoiakuga. Nad tulevad proovidesse avatult arvamata, et nad on väga head mängijad ja väga kuulsad. Nad on uskumatult kuulekad ja tahavad kogu hingest õppida intensiivsus, millega nad on võimelised töötama. Tohutu. Orama viieaastane leping Birminghami linnaorkestriga algas 1998. aasta sügisel. Selle kohaselt tal hooaja jooksul juhatada vähemalt 30 kontserti. Töökoormus teda ei kohuta. Kui dirigent tahab sümfoonia harjutamiseks mitut nädalat, siis ta teab, et saab selle aja. Birminghami linnaorkestri komme on selline, mis garanteerib normaalse aja ruumi tööks. Mitmed mängijad Londoni orkestrit, sest nende tapate töögraafikute pärast on tulnud tööle just tööminghami orkestrisse. Põnevusega jälgitakse, kuidas nii noor dirigent nagu sagari Orama on, saab hakkama, pärast saime rätli sugustki kanti. See teema on andnud briti kriitikutele ka üsna palju põhjust skeptitsismi ks eriti just seal algushetkel, kui uus peadirigent välja kuulutati. Kahtlemata tuleb rätli varjus töötades ette ebameeldivaid hetki. Kuid mida ma saan sinna parata, ütleb Oramo. Ainus asi, mida teha saan, on anda endast parima. Mängijad arvatavasti usuvad, et suudan orkestrisse tuua midagi uut ja värsket. Muidu nad poleks mind nii üksmeelselt välja valinud. Söörsaime räppil ise on aga öelnud, et orkester võttis endale palju suurema riski siis, kui nad kunagi teda valisid. Nüüd sagarid kutsudes olevat risk palju väiksem. Ta arvab, et orkester on sattunud väga headesse kätesse. Oramo peab oma praegust tööd väga põnevaks. Omal ajal oli rättel üks vähestest, kes pühendus ühele kindlale orkestrile alustades noore mehena ning arenedes koos orkestriga väga pika aja jooksul. Rättel oli selle vastu, et dirigent peab kogu aeg rändama ühe orkestri juurest teise juurde. Tema põhimõtteid järgivad praegu mitmed dirigendid, sealhulgas näiteks kaasalonen, Sarastewanske, Jansons ja mitmed teised. Kuid mis juhtub, kui tuleb aeg lahkuda orkestri juurest, mõtleb praegu sagari Oramu. Alustades dirigenditööd Soome Raadio Sümfooniaorkestri juures 1993. aastal jäi sagar joramo algul edasi ka kontsertmeistri kohale. Ta armastas seda tööd ja kuigi ta ei teinud panust solistikarjäärile, tähendab viiulimäng talle siiani väga palju. Sakari Oramo esineb praegu solistina mõned korrad aastas, kuid see vajab loomulikult väga palju tööd ja harjutamist. Praegu 33 aastasena, tunneb ta veel, on võimalik hoida end vormis kuid samas on ta väga hästi teadlik sellest, et mõne aasta pärast pole lihased enam need, mis praegu ning vajavad hoopis rohkem treenimist. Kuid ometi, ütleb Oramo end mitte mingil juhul loobuvad viiulimängust sest see on tema jaoks ainuke tõeline võimalus rääkida muusika keeles. Aga oskus mängida pilli tuleb kasuks ka dirigeerimisel. Sellest on tohutult palju kasu, kui dirigent on kursis probleemidega, mis on seotud ühe või teise pilliga, arvab teisalt kui arvestada pilli traditsiooniliste võimalustega, tekib oht muutuda liiga leebeks. Muusikalised nõudmised peavad alati olema kõrgemal kui see, kuidas me tavaliselt mängime. Suurimaks tühimikuks nimetab Orama oma repertuaaris ooperit, mida ta peaaegu polegi juhatanud, välja arvatud paar eksperiment. Aga ooperiga on tihedalt seotud tema abikaasa Anu komsi, keda seob leping Bremeni ooperiga. Samas on teda abikaasaga sidunud pikaajaline koostöö. Abikaasa, kes on sopran koos temaga esitasid nad salvestasid teise muusikute paarina maailmas Tjordi kurtma vägagi fragmente kahkast viiulile ja sopranile. Praegu aga kuulame sagari Orama mängu Avanti kvarteti koosseisus. Seal osales ta Bernard Henriku selli klarnetikvarteti esituses. Oma mõjutajatest nimetab Orama kõigepealt loomulikult geneed soome dirigente, kelle käe all ta on mänginud. Jukka-Pekka säraste on jätnud tugeva jälje Soome raadio sümfooniaorkestrile. Nii et oleks naljakas, kui ta poleks mõjutanud ka Oramat. Paavo Peri Lundi pea parama suureks eeskujuks rääkides Jorma panula klassist hinda parama kõrgelt sealt saadud praktilist kogemust ja panula individuaalset õpetust. Video ja mitmete teiste õppevahendite Te kasutamine on andnud Oramootorigeerimis tehnikale selguse ja plastilisuse. Orav on nõus, et siin peitub ka oht pöörata liigset tähelepanuvälisele küljele kutsudes seda korreograafiaks. Muusikaline idee jäägu ikkagi esmatähtsaks. Rääkides dirigentidest tunnistab Orama, et viimasel ajal on teda järjest rohkem hakanud võluma legendaarsete dirigentide kunst ja Nimeta Fort Venglerit Tascaniinitia Klemperit. Praegustest dirigentidest kuulub tema eriline austus Nikolaus harnokuurile. Ta näeb ka otsest sidet Arnokuuri ja Toscaniini ning kortfencheri vahel. Näiteks juhatades Beethovenit ei püüa nad siluda muusikas peituvaid teravusi ja aktsente. Harnokur võlub alati oma uute ideedega suure kujutlusvõime ja improvisatsiooni lisusega. Just seetõttu huvitab harnokurt Oramat rohkem kui näiteks kaadi närvi. Norrington. Väga veidraks peab Oramo Karajani kommet vormida kõik teosed tandardsetesse pakenditesse. Praegu on aeg, mil kõik orkestrid püüavad saavutada seda niinimetatud Philadelphia saundi. Üheks põhieesmärgiks on luua helilooja loomingule iseloomulikku helipilti. Kuigi igal orkestrile on oma nägu ja iseloom, muutuvad rahvuslikud iseärasused järjest väiksemaks. Samas avastas Oramo Berliini raadio sümfooniaorkestrit juhatades et saksa muusikud ootavad palju detailsemat tööd ja rangemat distsipliini kui näiteks Soome orkestrandid. Soome orkester ütles, rääkides aga meeldib varamule, et tegutseb palju orkestrisiseseid ja ka mitmetes erinevates orkestrites töötavatest muusikuid, mõtest koosnevaid kammeransambleid. Oramo peab kammermuusikaga tegelemist aluseks heale orkestrimängule. Samas tahab Inglismaal iga orkester leida oma kindlat missi ja isikupära. Kuid treenimise eesmärk on suunatud niinimetatud ilusa kõla saavutamisele. See aga tähendab tihti saavutatakse küll homogeenne kõlapilt, kuid kaotatakse isikupära. Sellest püüab sagari Orama hoiduda. Kuidas aga saab dirigent mõjutada orkestri kõla kontserti olukorras? Oramo on avastanud, et kõik võib sõltuda üllatavalt väikestest ja esialgul tähtsusetuna. Nendest asjadest näiteks, kuidas dirigent seisab või kuidas ta jagab oma lööke. Erakordselt oluline on, et dirigent näeks ette olles kogu aeg sündmustest mõne sekundi võrra ees. Sagari Oramo ei kasuta, proovis erilisi treenimisvõtteid, pole mõtet püüda, näida targem kui oled. Kuid kui tead täpselt, mida tahad, siis tuleb see saavutus seda orava pöörata eraldi tähelepanu igale pillirühmale. See on eriti vajalik Helsingis, sest Finlandia TALO kohutavas akustikas muusikud lihtsalt ei kuule 11. Üldiselt püüab Orama proovides sõnadest hoiduda kuid alati pole see võimalik. Näiteks on mõnikord vaja lausa välja juurida mõttetuid harjumusi. Kuid üldiselt olen selle poolt, et ühe kõnekas Eestiga võib öelda rohkem kui kümneminutilise selgitusega, ütleb Oramo. Sakari Oramoi kasutab partituuri õppimiseks instrumenti. Tänu oma suurepärasele nägemismälule võib ta muusikat endaga kõikjal kaasas kanda ning igal võimalusel mõttes sellega töötada. Et paika panna detaile, heidab ta vahetevahel taas pilgu partituuri. Arama, täpsustab, et see pole mitte fotograafiline mälu sest Talle jääb meelde ainult see muusika, mis temale omane on. Pole mingit mõtet tekitada endale peavalu sellega, et püüda mõttes juhatada hingele võõrast muusikat. Laiast repertuaarivalikust rääkides valitseb mõnda dirigenti oht muutuda pinnapealseks. Küllap selline oht on olemas, et mõni helilooja pole hingele väga lähedal et tunned teda pinnapealsed ja küllap võib siis juhtuda seegi, et tulemuseks on pinnapealne esitus. Ise üritab sagari Orama seda vältida ja õnneks tunneb ta, et on võimeline omaks võtma üsna erinevat muusikat. Ja nii peabki seda ametit pidades olema. Seetõttu pole Oramol kavatsust ka spetsialiseeruda mingile kindlale ajastule või stiilile. Tema jaoks on kõige olulisem luua nägemus kogu muusikakultuurist koos oma väga erinevate külgedega alates barokist kuni tänapäevani. Oramo repertuaar on tõepoolest erakordselt mitmekülgne, kuid eriti hästi teatakse tema oskust toime tulla just kaasaegsete partituuridega. Oramu arvates ongi väga tähtis tuua laiema publikuni kaasaegset muusikat, mis tihtipeale jääb väikese asjatundjate ringi pärusmaaks. Sagari Oramo ütleb, uuel muusikal on tema jaoks tõesti suur tähendus. Ja uut muusikat on muidugi väga erinevat kuid ka Birminghami orkestri üks tähtsamaid ülesandeid on nii Briti kui ka muu maise uue muusika esitamine. See on tänapäeva orkestri töös väga loomulik osa. Kuid tegelikult peab mõtte ulatuma üle kogu suure kirju sajandite jooksul loodud muusikakanga. See on dirigent sagari Orama suurim soov.