Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti peaminister Andrus Ansip sai Euroopa Komisjoni presidendilt tugeva toetuse vastu seisval brite eelarvekavale. Kärbib uute liikmesriikide toetusi. Eesti ja Vene välisministri kohtumisel soovis Vene välisminister taastuda valitsustevahelise komisjoni töö. Ka lepiti kokku jätkata kahepoolseid poliitilisi konsultatsioone. Piirilepingu asjus aga annab arutust aeg. Geenivaramu projekt jätkub, aga mitte äriprojektina, vaid seda kavatsetakse rahastada riigieelarvest. Vajalik on kiiresti jõuda 10-lt 1000-lt 100000 geeni proovini. Eestis on tekkinud piirkondi, kus rahvaarv kasvab kontrollimatult, näiteks Tallinna lähivaldades. Analüütikute hinnangul peitub lahendus linnastupõhises. Koostöös. Tartus lõpetati konverentsiga akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni aas. Tänavu möödus Wiedemanni sünnist 200 aastat. Välismaalt Teheranis kukkus sõjaväe transpordilennuk, elurajooni surma sai vähemalt 116 inimest. Parlament kinnitas presidendi otsuse kuulutada Krimmis linnugripi tõttu välja eriolukord ja ilmast. Homme võib Eestis kohati veidi lund ja lörtsi sadada. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Peaminister Andrus Ansip kohtus Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga, kellega rääkis Euroopa Liidu eelarvest aastani 2013 ja Suurbritannia eelarve-ettepanekutest. Euroopa Komisjoni president toetas Eestit ja teisi uusliikmeid vastuseisus Suurbritannia eelarvekavale, vahendab Hanno Tomberg. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso võrdles tänast Suurbritannia pakutavaid eelarve kärpeid, mis mõjutavad palju suuremal määral liidu uus liikmeid kui seniseid liikmesriike Aalibüüdis võivaid. Avatensiiena projekti mõtetentursenud kägu Suurbritannia saadad tagasimakse Euroopa Liidu eelarvest moodustab 0,27 protsenti riigi rahvuslikust koguproduktist. Võrdluseks Eesti puhul on 10 protsendi suurune Euroopa Liidu eelarve kärbe aga võrdne 0,4 protsendiga selle riigi rahvuslikust koguproduktist, lausus Barroso. Vaid väikene osa Euroopa Liidu netomaksjate järeleandmistest kujutaks väga olulist tähendust kõigile uutele liikmesriikidele, lausus ta. Peaminister Andrus Ansip tunnustas Euroopa Komisjonitööd eelarve kokkuleppe saamiseks ja komisjoni tasakaalustavat rolli Suurbritannia ja uute liikmesriikide vahel. Toetust saime me kindlasti ja sel ajal, kui jagatakse raha, on kõik keskendunud huvidele ja kõik vaatavad ainult seda, kuidas saaks suurema hunniku raha. Sel hetkel on just Euroopa komisjon selleks institutsiooniks, kes hoolib ka väärtustest ja kaitseb väärtusi ja Euroopa komisjon teeb seda praegu hästi. Ansipi sõnul kavatseb komisjoni president kohtuda ka Suurbritannia peaminister Tony Blairiga. Eesti valitsusjuhi hinnangul on kokkulepe finantsperspektiivi sellimiseks järgmisel nädalal veel võimalik. Me oleme väga huvitatud uuest finantsperspektiivist kõige lähemal ajal, kuid me pole valmis igasuguseks kokkuleppeks ja ka Euroopa komisjon, see oli sõnum on, et läbirääkimistega tuleks kindlasti edasi minna. Minu seisukoht on, et Luksemburgi viimane ettepanek oli läbirääkimiste alusena märksa parem kui praegune brittide ettepanek, kuid kuna meil teist ettepanekut aluseks võtta pole, siis me peame sellega edasi minema. Kindlasti ei ole õige praegu katkestada läbirääkimisi ja oodata siis hoopis mingisugust, et alusettepanekud selle ettepanekuga peame me minema edasi ja, ja ma ikkagi tahaks veel loota, et on võimalik 15. 16. detsembril saada uus finantsperspektiiv aastateks 2007 kuni 2013. Ansipi kinnitusel on Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi osas kokkuleppe saavutamine ka Eesti huvides. Kuna 2005. aastal tehtud väljamaksete taseme säilides oleks Eesti igal juhul kaotaja. Kui rahastamine jätkub praegusel tasemel, siis see on Eesti jaoks väga suur kaotus kuna praegu see tase jääb kõvasti alla ka brittide pakutud tasemele. See allajäämine on isegi kaks korda finantsperspektiivis kokkuleppimine on Eesti huvides. Igal juhul Eestisse tulevate vahendite hulk kasvab, kokkulepe peab olema õiglane. Kokkulepe peab võimaldama kõigil liikmesriikidel tunda end mugavalt. Suurbritannia eelarve ettepanekute vastu on Itaalia, Prantsusmaa, Holland, Rootsi ja paljud uuest liikmesriigid. Euroopa Parlamendi poliitilised grupid alustasid Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisi, räägib europarlamendi liige Tunne Kelam. Täna algavat poliitiliste gruppide töögrupid valmistutakse tuleval nädalal Strasbourgi plenaar-ile ja seal on siis Parlamendi seisukoht. Aga ma ei usu eriti, et see oluliselt erineks nendest seisukohtadest, mida väljendas komisjoni president Barroso. Parlament kahtlemata võib kinnitada või tagasi lükata, aga praegu on selgelt ball liikmesriikide valitsuste väravas. Nemad peavad tegema jõupingutuse ja tagama selle, et Euroopa Liit oleks see, mis ta on välja kuulutatud. Eesti välisminister Urmas Paet kohtus Ljubljanas Vene välisministri Sergei Lavroviga. Urmas Paeti sõnul leiti, et mõlemad riigid soovivad tihedamat infovahetust ja kontakte. Kontaktid vene poolega peaksid olema süsteemsemad kui seni ja. Ei, näiteks järgmise aasta alguses peaksid siis toimuma nüüd kahe välisministeeriumi vahel poliitilised konsultatsioonid. Juttu oli ka siis Vene poole initsiatiivil valitsustevahelise komisjoni tegevuse taaselustamisest pead siis ka selle raames rääkida näiteks eesti vene lepingutest, mis on senini sõlmimata või mille heakskiitmine on takerdunud. Välisminister Urmas Paeti sõnul olid jutuks kõik olulised küsimused, mis Eesti-Vene suhetes praegu päevakorral on. Alustades kultuurivaradest ja presidendi ametirahast. Ametiraha küsimuses Sergei Lavrov väljendas veel kord seda põhimõttelist otsust, et ametiraha tagastatakse ja atraktiivselt tegeldakse siis juriidiliste lahenduste leidmisega, et see otsus siis ka täide viia. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi varad laste puhul on siis Vene pool valmis edasisteks konsultatsioonideks ja koostööks siis nii Tartu kui Voroneži ülikoolide vahel. Mida arvas Vene välisminister piirilepingus, kas sellest ka midagi konkreetsemat? Ja piirilepingust oli ka juttu, selles osas midagi uut ei juhtunud. Vene minister nimetas veel kord seda, et nad näeksid meeleldi, et tuleks alustada siis ikkagi uusi läbirääkimisi, noh, meie ei näe selleks põhjust. Noh, näib, et tõenäoliselt on siin ikkagi aeg see, mis võib seda olukorda lahendada. Siis oli juttu ka Narva Ivanka kuradi uue silla ehitusest. Sergei Lavrov väljendas siin iga vene poole huvi, juttu oli ka koostööst meie ühiste murede lahendamisel nagu inimkaubanduse vastu võitlemine, narkootikumide leviku vastu võitlemine, kuritegevuse vastu võitlemine. Kas Vene välisministrile oli ka omapoolseid huvisid, omapoolseid teemasid, mida just tema ekstra tõsta tahtis? Ta nimetas ära ka meie kavandatava haridusreformi ja avaldasin lootust, et, et see kulgeb normaalselt. Et ikkagi venekeelne haridus on ka edaspidi Eestis võimalik ja siis ta avaldas ka lootust, et meie integratsiooniprotsess kulgeks kiiremini, et inimestele kodakondsuse saamine on väga oluline ja, ja selles me leppisime, kokkuvõtmine, süsteemne suhtlemine hoolimata erimeelsustest teatud küsimustes on oluline ja, ja kui nüüd ka välisministeeriumite vahelised poliitilised kontaktid järgmise aasta alguses toimuvad, et siis ta täidab seda eesmärki. Venemaa uudisteagentuur Interfax märkis Eesti ja Vene välisministri kohtumise kohta, et Eesti ja Venemaa võivad sõlmida viisarezhiimi lihtsustamise kokkuleppe. Venemaa välisministeerium avaldas pressiteates lootust, et riikide suhted arenevad heanaaberlikkuse suunas, kui Eesti koostööle konstruktiivselt läheneb. Moskva märkis taas ära ka Eestis elavate sõjaväepensionäride ja venekeelse elanikkonna õiguste järgimise jätkamegi sõnumitega välismaalt. Neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Teheranis sai surma vähemalt 116 inimest, kui Iraani sõjaväe transpordilennuk pealinna elamurajooni kukkus. Piloot teatas tehnilistest probleemidest kohe pärast õhkutõusmist. Järel püüdis ta sooritada hädamaandumise, kuid lennuk kukkus kümnekorruselisele elumajale ja süttis põlema. Kõik lennukis olnud 94 inimest said surma, lisaks on ohvreid ka elanike hulgas, nende täpset arvu ei ole veel teada. Nike sõnul elas majas umbes 250 inimest, leegid ja tihe suits on päästetöid raskendanud. Eelmine õnnetus sõjaväelennukiga oli Iraanis 2003. aasta veebruaris, siis sai surma 276 inimest. Bagdadis toimunud kahes pommiplahvatuses sai surma vähemalt 36 ja vigastada 72 inimest, teatas Iraagi politsei. USA armee teadaandes oli ohvrite arv väiksem. Samas märkis Ühendriikide armee, et ükski kreeklane surma ei saanud. Terroristid lasid end õhku kui Bagdadi politseikooli klassiruumis otse kadettide keskel. Seni pole teada, kuidas terroristid karmide turvameetmetega hoonesse pääsesid. Iraagi politsei märkis esialgu näoliselt olid end õhku lasknud naised ka ise politseikooli õpilased. Viimases teates on siiski märgitud, et enesetaputerroristid olid mehed. Vastutuse plahvatuse eest võttis endale Al-Qaeda Iraagi haru. Hispaanias plahvatas viis väikese võimsusega pommi, keegi vigastada ei saanud. Baskimaa iseseisvuse eest võitlev organisatsioon ETA oli plahvatustest ette hoiatanud. ETA pommihoiatused evakueeriti päeval inimesed ka ühest Põhja-Hispaania lennujaamast. Täna tähistatakse Hispaanias põhiseaduse päeva, et ta on varemgi just riiklikel tähtpäevadel oma rünnakuid korraldanud. 2003.-st aastast saadik ei ole neis siiski ükski inimene surma saanud. Ukraina ülemraada kinnitas presidendi otsuse kuulutada Krimmis linnugripipuhangud tõttu välja eriolukord. President pole veel teatanud, kui kauaks ja millisel territooriumil eriolukord kestma jääb ning milliseid elanike ja ettevõtete õigusi piirata. Takse. Linnugripipuhang on haaranud Krimmis vähemalt kuus küla. Ukraina eriolukordade ministri hinnangul võib taud levida ka riigi teistesse piirkondadesse. Seda ei välistanud ka Ukraina peaveterinaar kuid tema sõnul selline oht siiski kahaneb, sest lindude ränne on vähenemas. Krimis lindudelt võetud analüüsid on kavas saata uurimiseks Venemaale ja Suurbritanniasse. Ja uuesti Eestist majandusministeeriumis arutati geeniprojekti saatust ja vahendab Meelis Kompus. Geenivaramu nõukogu esimees ja Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems tõdeb, et geeniprojekt on üle poolteise aasta olnud külmutatud seisundis. Varamu küll funktsioneerib, kuid ei tegele oma põhitööga, milleks on geeniproovide korjamine. Me kaotame temposid ja selle tõttu on põhiline küsimus kas otsustada, sulgeda või siis lõpetada, ei kusagil olemine ja teha värske start. Otsustati loomulikult viimase kasuks. Plaan oleks hakata geenivaramut arendama kui avaliku sektori instrumenti, mis on suunatud rahva tervise uurimise ja tuleviku parema kindlustamise suunale. Teisisõnu, geeniprojekti ei jätkata enam äriprojektina, finantseerimine peab seega toimuma avaliku sektori abil, ütles sotsiaalminister Jaak Aab. Sotsiaalministeeriumi peale jäi ülesanne moodustada töörühm kolme ministeeriumi esindajatest. Paluda need arenguvariandid läbi, esitada selle põhjal selline arenguprojekt. Tõenäoliselt tuleb kaaluda ka ajutiste vahendite kasutuselevõtu. Me tahaksime need põhimõttelised otsused teha järgmise aasta esimese kvartali jooksul. Ometi ei ole geeniuuringuteks tuleva aasta riigieelarves pennigi ette nähtud. Majandusminister Edgar Savisaar selles probleemi ei näe ja kinnitab, et raha leitakse igal juhul. Kas see on nüüd juba valitsus reservi küsimus, vajadusel lisaeelarve küsimus või midagi muud seal juba tehnika. Puht praktilise poole pealt on asi nii, et praeguseks on kogutud 10300 geeniproovi vajalikonnaga jõuda 100000-ni ning veel kord mitte aega kaotada. Nii toonitas ka haridusminister Mailis Reps. Kas see peaks sündima järgmise mõne kahe-kolme-nelja aasta jooksul, muidu me oleme paratamatult jäänud liiga hiljaks, et seda Euroopas täna üles ehitatavat struktuuri väga konkurentsivõimelised ka edaspidi ennast jõuliselt sisse tuua. 100000. proovini jõudmine tähendab rahas umbes sadat kahtekümmet miljonit krooni. Geenivaramu nõukogu esimees Richard Villems pidas seda piisavaks. Kuna on nüüd kogemust täiesti piisav ja infrastruktuur on loodud inimesed 600 perearsti väljaõpetatud siis 120 miljonit on täiesti piisav selleks, et korjata kokku ja varustada vähemalt sama klassi terviseandmetega veel 90000 proovi. Distika ametis esitleti kogumikku linnad ja vallad arvudes. Meelis Kompus uuris, kui suur on probleem selles, et inimesed koonduvad kindlatesse piirkondadesse suurlinnade lähedal. Kuigi Eestis on viimase kümnendi jooksul rahvaarv vähenenud ja väheneb praegugi veel, siis ometi on Eestis piirkondi, kus vastupidiselt rahva harv rände tõttu kasvab ka osaühistu. Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv tõdes, et osa omavalitsusi on sattunud surve alla ning praegu on viimane aeg mõelda, kuidas selle survega toime tulla. Eelkõige on jutt Tallinna lähiümbrusest. Näiteks Viimsi vald Viimsi valla rahvastikuprognoos näitab seda, et me võime rääkida kuskil 25-st kuni 30-st 1000-st elanikust kuni aastani kuskil 2025 2030 ja kui me vaatame näiteks lähiaastate kasve kasvõi 2001 kuni 2005, siis võiks öelda niimoodi, et elanikkond arv on kahekordistunud. Kui me võtame tõepoolest üksikisiku tulumaksu ühe elaniku kohta, siis Viimsi vald on tipus aga samal ajal ei tähenda seda, et see rikkus võimaldaks neil toime tulla suhteliselt lihtsalt probleemidega sest kiire elanike arvu kasv tähendab võimsaid kulutusi infrastruktuurile, teedele, koolidele, lasteaedadele. Täna on Viimsi vallas ligi 500 last. Lasteaiajärjekorras. Kas Eestis on veel selliseid omavalitsusi, kus te näete seda tendentsi, et võib minna Viimsi vallateed? Rae vald on praegu ilmselt üks Harjumaa valdadest, kus väga kiire rahvastiku kasv tulemas. Rivo Noorkõiv rõhutas, et probleemide lahendamiseks on vajalik Tallinna ja lähivaldade tihe koostöö. Teisisõnu, lahendused tuleb leida linnaste põhiselt, mitte nii, et iga omavalitsus nikerdab midagi oma nurgas. Siin üks minu meelest positiivne näide, mida ka Viimsi vald on Tallinnaga koos teinud, on linna ühistransport ehk kuidas võtta maha transpordikoormust. Kui me vaatame kas või näiteks Tallinna ja Viimsi valla vahel toimunud liiklusintensiivsust, siis ütleks niimoodi, et praktiliselt see on tipptunnil 1000 autot ja kui see niimoodi edasi kasvab, siis eks ole, teise saate aru, et kodanikud muutuvad närviliseks ja siin üks võimalusi on see, et teha üks niisugune ühistranspordisüsteem, mis võimaldaks näiteks paljudel inimestel loobuda autost sõita Tallinna kesklinna tööle ja kui me vaatame naaberlinna Helsingit, siis seal on need probleemid lahendatud, nii et see on ka hea tahte küsimus. Vaja oleks, et kõik suurte keskuste ümber olevad omavalitsused saaksid aru probleemi suurusest. Praeguse ehitustempo juures pole kuigi usutav, et äärelinna ja lähimaale kolimise tendents kuigivõrd taltuks. Lõpetati konverentsiga akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni aasta tänavu möödus 200 aastat, Wiedemanni sünnist jätkab Lauri Varik. Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni on Eestile ja eesti keele uurimisele tähtis eelkõige tema poolt koostatud eesti-saksa sõnaraamatu ning eesti keele grammatika tõttu. Need olid pikka aega kõige põhjalikumad teosed omas valdkonnas ning teetähised järgmistele. Lisaks tundis viine man suurt huvi ka eesti folkloori etnograafia vastu, kus ta koguks kui rikkaliku saagi. Kuid Veideman ei tundnud huvi vaid eesti keele, vaid ka mitmete teiste keelte vastu, ütles haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Kui ta töötas 27 aastat õpetajana, siis tema põhiline õpetusaine oli kreeka keel. Aga mis puutub huvi eesti keele vastu, siis see keel oli ju siin lihtsalt tema ümber. Ja lisaks eesti keelele tundis ta huvi ka mitmete teiste soome-ugri keelte vastu. 30. märtsil möödus 200 aastat Wiedemanni sünnist, sel puhul toimusid sel aastal Eestis mitmed üritused, konverentsid, tõlkevõistlus, mälestuskivi paigaldamine, Paul Ariste, Wiedemanni raamatu kordustrükiväljaandmine ja loomulikult Wiedemanni-nimelise keeleauhinna väljaandmine, mis eelmisest aastast on riiklik autasu. Tänavu pälvis selle Haldur Õim. Jüri Valge sõnul näitavad kõik need üritused ja ka tänane Tartu sümpoosion, et Wiedemanni ja tema tööd on aktuaalsed ka täna. Ja ühtegi juubelit ei ole mõtet korraldada ainult juubeli pärast, eriti loomulikult niisugust suurt sarja vaid me oleme püüdnud kõiki neid küsimusi siduda tänapäeva keeleprobleemidega nii keeleuurimise, keele kasutamise kui ka keelepoliitikaprobleemidega ja teinud seda nii Eesti sees kui viinud sellega Eesti piiride taha. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, siin-seal sajab kerget lund ja lörtsi, saju võimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub kagu ja idatuul neli kuni kaheksa, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus neli kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm ja kohati võib veidi lund ja lörtsi sadada, õhtul jõuavad Lõuna-Eestisse tihedamad sajupilved. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.