13, kuulete saadet 39. nädal, millest täna kokkuvõte lõppeva nädala olulisematest poliitilistest sündmustest, kodu- ja välismaalt. Stuudios on Hillar Nahkmann. Eesti sai taasiseseisvumise järel oma esimese poliitvangi. TALO ja valitsusdelegatsioon kohtusid taas, et arutada palgatõusu. Valitsuses arutati sotsiaalkindlustuse seaduse eelnõu. Riigikogus hakati arutama järgmise aasta eelarvet. Kopenhaagenis arutati NATO laienemisega seonduvat. Taleban vallutas afganistani pealinna Kabuli ja Lähis-Idas on taas rahutu. Ja nüüd kõigest pikemalt. Tallinna linnakohus tunnistas Tiit Madissoni kolmapäeval süüdi riigireetmise ettevalmistamises ning määras talle karistuseks kaheaastase pikkuse vabaduskaotuse. Liites karistusele Madisson eelmise tingimisi mõistetud aastase vanglakaristuse, saatis kohus Madisoni türmi kokku kaheks aastaks ja kaheks kuuks. Tallinna linnakohus hindas kõiki kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis ja leidis, et Tiit Madissoni süü riigireetmise ettevalmistuses kriminaalkoodeksi paragrahvide 71 62 kohaselt on tõestatud. Riigikord on riigivõimukorraldus, riigivõimu- ja valitsemisorganite moodustamise kindel seos ning kord võimu- ja valitsemisorganite omavahelised seosed ja suhted. Nende struktuur ja pädevus, mis on fikseeritud eesti vabariigi põhiseadusega, defineeris kohus oma arusaama riigikorrast. Valitsuse vahetamine mitteriiklike jõuvahenditega on riigikorra vägivaldne muutmine. Kohtu arvamuse kohaselt hõlmab riigireetmise ettevalmistamine endas isiku tahtliku mõtestatud tegevust mis sisaldab plaani väljatöötamist, kaaslaste otsimist ning vahendite muretsemist. Kohus leiab, et Tiit Madisson pani toime talle inkrimineeritud kuriteo kallutades kaitseväe juhatajat ja kaitseliidu peastaabiohvitseri sõjaväelisele riigipöördele. Samuti otsis ta oma plaani teostamiseks toetajaid, pakkudes Urmas Sõõrumaale kohta loodavas valitsuses ning püüdes Robert vili kaudu astuda kontakti Endel Lippmaaga kui võimaliku peaministriga. Kõigil kohtumistel konkreetsete isikutega püüdisti Madisson jätta muljet, et sõjaväeline riigipööre on reaalne ja kergesti teostatav ning et selle ettevalmistamisel on kaasatud suur hulk inimesi. Nii seisab kohtuotsuses. Kohus leidis samas, et Madisoni näpunäidetel sündinud programm Eesti saatus ei sisalda otsest üleskutset riigikorra kukutamiseks. Küll aga on karistatav riigireetmise ettevalmistamine. Ettevalmistamise katkestas asjaolu, mis ei olenud süüdlase tahtest. See on Tiit Madisson ja arreteerimine selle aasta 31. mail. Kohus leidis, et Tiit Madissoni poolt on toime pandud esimese astme kuriteo ettevalmistamine. Et Madisson oli kuriteo toimepaneku ajal süüdiv ning et kuritegu pandi toime Pärnu linnakohtu poolt eelmise kuriteo eest määratud katseajal. Seega kohus tunnistas Tiit Madissoni süüdi ja otsustas teda karistada kaheaastase vanglakaristusega. Liites sellele karistusele varem määratud aastase karistuse, määras kohus lõplikuks kinnipidamisajaks kaks aastat ja kaks kuud. Kohtuotsuse ettekandmist mõru muigega kuulanud Tiit Madisson lahkus kohtusaalist hüüdega. Elagu Nõukogude Eesti kohus kui kõige õiglasem siin maailmas. Eilaga esitas Tiit Madisson linnakohtu otsuse peale edasikaebuse ja nõudis enda õigeksmõistmist. Millal kohtuistung taas toimub, selles küsimuses selgub peagi. Esmaspäeval kohtusid taas TALO ja valitsuse esindajad, et arutada palgatõusuga seonduvat. TALO esindajate sõnul oli nendeni jõudnud ajakirjanduse kaudu info, et valitsus on oma reservfondist eraldanud 50 miljonit krooni palga tõstmiseks. Ametlikku dokumenti polnud Talovaga saanud ja seetõttu viimased soovisidki valitsusdelegatsiooniga taas kohtuda. Hanno Swed küsis kultuuritöötajate ametiühingu liidrid Linnar Kaldma alt, millest siis kohtumisel juttu lõpuks tuli. Valitsusdelegatsiooni juht kordas selle üle, mis siis valitsuse poolt oli otsustatud. Me võtsime selle teadmiseks, et ka selle, et valitsus on siiamaani oma seisukohal, et nad näevad võimalust ainult 50 miljoni eraldamiseks ja leppisime kokku nii et nädala jooksul kõik TALO liikmed, liidud küsitlevad oma liikmeskonna üle, kuidas on suhtumine, kas ollakse nõus seda raha vastu võtma ja leppisime kokku järgmise nädala esmaspäeval kell 12 valitsusdelegatsiooniga uuesti. Enne kui TALO on oma liikmete seisukohta küsinud ja selle teada saanud siiski töörahu ei katkesta. Antud hetkel loomulikult me ei saa seda enne teha, kui me oleme nüüd liikmesarvamuse teada saanud, 10 protsenti on praegu niikuinii eelarves kavandatud palgatõusu, nüüd see, mida me taotleme juurde, see võimaldaks veel 10 protsenti tõsta see 156,8 miljonit, nüüd kui antakse võimalus 50 miljoni kasutamiseks täiendavaks palgatõusuks, siis see annaks juurde kuskil kuskil kolm, neli protsenti sellele 10-le lisaks. Et siis oleks nagu palgatõusu 97. aastal kuskil 13 14 protsendi vahel. See annaks täiendavalt praegu eelarves olevale juurde. No ma pakun välja üks 60 kuni 100 krooni vahel. Mis juhtub siis, kui valitsus ikkagi endiselt jääb sellele seisukohale, nagu on rahandusminister Mart Opmann öelnud, et seda 100 viitekümmend kuut koma kaheksa miljonit krooni riigieelarvest eraldada ei saa ja jääb valitsus oma seisukoha juurde 50 miljoni osas. Selle selgitamegi selle nädala jooksul välja sest ütleme, TALO iseenesest on ainult liikmesliite ühendav niisugune keskorganisatsioon ja selge on see, et otsustavaks osutub nüüd liikmeskonna liikmesliitude liikmete arvamus ja tahe, mismoodi nemad seda väljendavad, seda me kavatsemegi siis järgmine nädal esmaspäeval valitsusele edasi anda, kui tehisedasi minna kõige tõsisemalt asi ikkagi võib minna streigini välja. Ja te näete seda reaalse võimalusena. No ei tahaks seda näha, aga kui see on liikmeskonna soov, siis nii see tuleb. Ja nüüd valitsusdelegatsiooni kuuluva sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhataja Malle kindla kommentaar tänasele voolule. Tänane voor puudutas siis seda, et valitsus pool kohtus ja tutvustati siis valitsuse otsust eraldada täiendavalt Talole 50 miljonit krooni. Rahadeks. Sellega tutvustas siis härra Vilosius seda valitsuse otsust ja TALO ühesõnaga, arutab sel nädalal oma liikmeskonnaga oma liitudega läbi. Järgmine kohtumine on meil siis 30. kell 12 siin meie sotsiaalministeeriumis, kus siis TALO juba tuleb välja sellise ettepanekuga, mis siis nemad oma liikmeskonnaga leiavad. Kui TALO jääb endiselt oma seisukoha juurde, et valitsuse pakutud 50 miljonit on nende jaoks, on vähe ja nad nõuavad ikkagi 156,8 miljonit. Kuidas valitsusdelegatsioon sel juhul käitub? Sest praegu lihtsalt valitsuse puuduvad võimalused nii suure summa eraldamiseks ja no seda näitab siis ilmselt meie edaspidiseks, et läbirääkimised ähvardatud ju meid on, aga hetkel tänases läbirääkimises küll TALO ei väitnud seda, et ta tuleks streikida, kuna nemad ei osanud ka veel öelda, ega mis arvavad nende Alboli Nende liikmeskond. Sellest valitsuse otsusest. Aga öelge, kui reaalne see on, et ikkagi streigi ähvardusel valitsus äkki leiab reservfondist veel 100 miljonit juurde. Täna selleks küll võimalust ei ole, sellest valitsus on teinud otsuse mitte tõsta makse, et maksud jäävad samaks, siis ei ole hetkel küll leida sellist võimalust. Teisipäevasel valitsuse istungil arutati põhiliselt sotsiaalkindlustuse seaduseelnõu jätkab Erik Sammel. Seaduseelnõus määratakse kindlaks, mis asi üldse on sotsiaalkindlustussamuti sotsiaalkindlustuse liigid ja finantseerimise alused. Nagu märkis sotsiaalminister Toomas Vilosius, pole sotsiaalkindlustust Eesti vabariigis varem defineeritud. Sotsiaalkindlustussotsiaalse kaitsemehhanism, millega tagatakse sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikute kaitse sotsiaalsetest riskidest tingitud sissetulekute vähenemise, kaotamise või väljaminekute suurenemise vastu käesoleva seaduse tähenduses on sotsiaalseteks riskideks vanadus, haigus, vigastus ning püsiv töövõimetustoitjakaotusemasid, lapse hooldamine ja kasvatamine, töötus, surm, Need kõik on sotsiaalsed riskid ja kuidas siis riik võtab enda kanda selle kohustuse, kuidas neid inimesi nende riskide puhul aidata? Seadus sätestab, kuidas ja kuhu laekub sotsiaalmaks mida selle maksu arvelt võib teha nii pensionikindlustuses kui ka ravikindlustuses. Määratakse kindlaks ka riikliku sotsiaalkindlustuse liigid. Need on riiklik pensionikindlustus, riiklik ravikindlustus, riiklik tööõnnetus-ja, kutsehaiguskindlustus, riiklik töötuskindlustus ja riiklikud peretoetused, sealhulgas matusetoetused. Sellest seaduseelnõust on juristide soovitusel välja viidud kõik maksu puudutavad küsimused. Kõike, mis puudutab sotsiaalmaksu, hakkab reguleerima sotsiaalmaksuseadus. Praegu seda seadust täiendatakse. Vajalikud muudatused tehakse ka riigieelarve seaduses. Sotsiaalkindlustuse seaduses pole Toomas Vilosiuse sõnul juttu ka kodanike vabatahtlikust kindlustusest. Lahendust on saamas arutelu selle üle, mis järjekorras tuleks ehitada Eesti kolm suurt kultuuriobjekti, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseum ja Eesti Rahva muuseum. Valitsusele olid otsuse eelnõu esitanud riigikogu liikmed Kaljo Kiisk ja Tõnu Tepandi. Peaminister Tiit Vähi. Valitsus põhimõtteliselt toetab, et võiks olla selline järjestus Muusikaakadeemia, Kunstimuuseum ja Eesti Rahva muuseum. Aga meie soovitus oleks, et mitte fikseerida aastaid, millal ühte või teist objekti alustatakse vaid riigikogu otsusega määrata järjestus. Käibemaksuseaduse muutmiseks olid ettepaneku teinud nii Heiki Kranich, Jürgen Ligi kui ka Olev Raju. Valitsus tegi ettepaneku need seaduseelnõud ühendada ning autorid on Tiit Vähi sõnul sellega ka nõustunud. Saab ka lahendatakse niinimetatud sõiduautode liisimise probleem ehk topeltkäibemaksu võtmine, nüüd välditakse seaduseparanduse kaudu. Reisiparvlaeva Estonia hukkumise asjaolusid uuriva komisjoni esimehe kohale pooldab valitsus kapten Uno Lauri nimetamist. Uno Laur on oma nõusoleku sellele kohale ka andnud. Eesti kodakondsus anti täna rohkem kui 1000-le inimesele. Kokku on kodakondsust naturalisatsiooni korras ja eriliste teenete eest antud ligi 88-le 1000-le inimesele. Valitsuses oli täna arutlusel ka üleminek talveajale. Seni lähtuti Eesti NSV 1989. aasta otsusest, mis määras ülemineku septembrisse. Ühinemisel Euroopaga hakatakse ka selles küsimuses Euroopa seadusandlusest lähtuma. Tiit Vähi sõnul näeb Euroopa direktiiv number seitse ette, et talveajale minnakse üle oktoobri viimasel pühapäeval, seega sel aastal 26. oktoobril. Järgmise aasta riigieelarve on jõudnud parlamenti. Milliseid vastukajasid see riigikogu esimesel arutelul tekitas, kuuleme Gunnar Paali intervjuust. Tuleva aasta riigieelarve on orie Deeruvalt 10 protsenti suurem kui tänavune eelarve ja sellest võib siis välja lugeda ka seda, kas meie maksukoorem suureneb. Rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. Vastupidi, maksukoormus isegi natuke väheneb. Maksukoormus oli see aasta planeeritud 36,5 protsenti kogu sisemaisest koguproduktist ja järgmine aasta on ta 35,7 plaani järgi, muidugi juhul, kui riigieelarve maht riigikogus menetlemise käigus ei kasva. Kuidas tuleb raha riigieelarvesse, missugune on see riigikukru allik põhiline allikas, pool sellest on siis käibemaksust? Päris poolt need käibemaks ei ole, aga käibemaks on tõesti suurim tuluallikas, 5,6 miljardit on käibemaksust. Järgneb üksikisik, füüsilise isiku tulumaks, siis aktsiisid ja ettevõtet, tulumaks, need on siis nüüd üle miljardiliselt kõik. Ja teised on juba väikesed siin hasartmängumaks ja lõivud ja mitmesugused sega tulutult riigivaradelt ja nii edasi, need on mõnesaja miljonilised, teised on siis üle miljardi. Kui riigil rahakotis raha vähe, kas siis minnakse jälle aktsiisimaksu tõstmise teed? Praegu on valitsusel plaan natukene aktsiise tõsta, tõsta aktsiise Sorry kütusele, see tähendab, et alkoholile, tubakale ja mootorisõidukitel ei ole plaanitud midagi. Seal kuskil viis 60 senti liitrile juurde panna, seda seaduseelnõu projekti riigikogus veel ei ole. See oli sissetuleku puhul aga väljaminekud, väljaminekud on traditsiooniliselt teada. Kaks kõige suuremad kulutajad on haridusministeerium ja sotsiaalministeerium, kes mõlemad kulutavad üle kahe miljardi. Küllaltki suured kulutajad on veel siis kaitseministeerium, siseministeerium, ka kultuuriministeerium, teiste ministeeriumide kulud on väiksed, Asso keskkonnaministeerium on ka veel küllaltki suur kuluta. Kui nüüd vaadata, millise ministeeriumi, millise valdkonna kulud õigemini on rohkem kasvanud, siis kõige rohkem on kasvanud kaitsekulud. Nende kasvuprotsent on 40,6 planeeritud kasvuprotsendiga, järgneb siis riigikohus 33,3. Suured on veel justiitsministeerium 25,3 ja välisministeerium 21,7. Et noh, kui teha mingi ühise nimetaja D alla nad on kõik Eesti riiklust ja Eesti kodaniku turvatunnet tagavad asjad. Kas kaitsekulude suurendamine nõudis ka millestki loobumist? Kindlasti ikkagi millestki, sest selle summa oleks võinud jagada kas või haridusele või teadusele või kultuurile. Aga kuidas on lood siis nende kolme kuulsa kultuuriobjekti ehitamisega, kas riigieelarves on selleks raha piisavalt? Kolmsas sellest kuulsast kultuur objektist on praegu käigus ainult muusikaakadeemia ja selle ehitamiseks on summa olemas vaid päris kindel, öeldakse summa. Vaidluste käigus on üks põhilisi objekte, kuhu poole teda muuta, suurendada, vähendada ja ma ei ole kindel, et ta selleks jääb, aga on arvestanud kuskil kümme-viisteist miljonit, võib ta ka peale neid vaidlusi alla. Missugune on selle projekti edasine käekäik, mille arutlused jõuavad siia usalik? No kõigepealt tuleb ta kõigile riigikogu liikmetele ära paljundada, see on ka tükk tööd. Tegemist on ikka mitmesaja leheküljega, oktoobris tuleb ta siis esimesele lugemisele ja riigieelarve peab läbima kolm lugemist. Hea oleks muidugi, kui õnnestuks asi vastu võtta enne jõule. Sest kui ja ei suudeta enne jõule vastu võtta, siis satuvad väga paljud eelarvelised asutused ja kõik omavalitsused väga raskesse olukorda, arvestades praegu tohutu suurt fraktsioonide hulka Riigikogus ja arvestades ka seda, et väga paljud riigikogu liikmed on midagi kellelegi lubanud, mida nad proovivad nüüd sisse pressida on oodata väga nihukese keerulisi vaidlusi. Eesti on alates kevadest Euroopa Nõukogu eesistujamaa. Teisipäeval tuli meie välisministril Siim Kallasel, kui nõukogu ministrite komitee esimehel parlamentaarse assamblee ees aru anda. Riina Eentalu küsis Siim Kallaselt, mida ta oma kõnes pidas vajalikuks eriti rõhutada. Sa ei räägitud Euroopa nõukogu visiidist Taga-Kaukaasiasse, mis oli kahel laadal selle perioodi võib-olla kõige niisugune olulisem sündmus ja on kindlasti jätnud oma jälje ka Euroopa nõukogu ajalukku, aga peale selle küsimused, mis on erutavad Euroopa nõukogu ja teisi rahvusvahelisi organisatsiooni, Horvaatia küsimus, mis on siin väga kuum, kas nüüd Horvaatia võetakse vastu Euroopa nõukogu liikmeks või mitte siis on olnud siin Albaania valimistest ja ühest ja teisest muust asjast veel. Aga peale selle tuli 21 kirjalikku küsimust, millele tuli vastata. Ja need küsimused puudutasid küll väga laia spektrit. Mis need olid? Noh, tähendab ma, ma ütleksin lihtsalt seda, et igas riigis on peaaegu midagi, mida siin on küsitud, eks ole, on on Horvaatia, on ma siin, vaatan, siis on, on Kreekas Muhamedi vähemuse küsimus. Rumeenias seksuaalvähemuste küsimus, siis on siin, Türgi oli türgi vanglate küsimus ja Prose olukord ja oli ka küsimus, et kuidas Eestis on või milline on rahvusvähemuste legaalne positsioon, nii et nendele kõigile vastused, mis on Ministrite komitee seisukoht nendes kõigis nendes küsimustes. Eesti eesistujaaeg saab novembri alguses täis. Kuidas on Eesti välisministri arvates hakkama saanud? Me oleme praegu, siis ma arvan, päris korralikult oma asjaga toime tulnud siin ja see on üldiselt ajaloo poolt kätte kukkunud üsna uskumatu sans, sest et ei ole ju reaalne oletada, et Eesti võiks sattuda kuskile rahvas organisatsiooni eesistuja maaksjast, muudes organisatsioonides seda asja nii ei otsustata, tähestiku alusel läheb edasi, nii et me kindlasti kinnist otsime oma mainet rahvusvaheliselt soliidsemana. Aga ees on veel meil üks nõndanimetatud neljapoolne kohtumine Euroopa Liidu ja Euroopa nõukogu siis kaks pluss kaks kummaltki poolt kaks Euroopa Liidust siis Sealne Ministrite komitee Ministrite nõukogu eesistuja ehk Iiri välisminister ja, ja siis Euroopa Komisjoni esimese meil siis Euroopa nõukogu peades sekretär Daniel tarsis ja mina ja, ja siis tuleb, siis on oletatavasti kui mingit tõrget ei tule, tuleb Horvaatia vastu võtta, mine. Ja siis tuleb viimane Ministrite komitee kohtumine mille eel on ka veel mitmest, üritasin, kuu aega on veel ees, peab olema ebausklik, et liiga vara hakata ütlema, et asi on kõik juba tehtud, on ohtlik. Aga siiamaani on läinud küll päris hästi. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee istungjärgu raames kavandatud kuulamised tšetšeeni maa küsimuses lükati aga edasi novembrisse. Kuulamised pidid algama esmaspäeval ning neil oli plaanis ära kuulata Vene Julgeolekunõukogu sekretär Aleksandr leebeedi ja tšetšeeni iseseisvuslaste staabiülem Aslan mas Haadovi ettekanded. NBA juhtkond sai laupäeval leeveedilt kirja, milles too teatas, et ei saa kuulamistele tulla, kuna on väga hõivatud tšetšeeni maa probleemidega Moskvas. Esmaspäeval selgus, et Kamaz Shadow Strasbury sõita ei saanud. Fischer rõhutas, et levelile jaamas Hadovile saadetud kutsed jäävad jõusse. Seekord piirdus tšetšeeni küsimuse arutamine parlamentaarse assamblee erikomisjoni esimehe Ernst Müller manni, ettekande ja väikese diskussiooniga. Taani pealinnas Kopenhaagenis olid koos Põhja- ja Baltimaade ning mõnede Lääne-Euroopa riikide kaitseministrid, kes võtsid osa seminarist, millel räägiti NATO laienemisest. Erik Sammel Taani pealinna. Kogunenud NATO liikmesriikidest USA, Suurbritannia, Saksamaa, Hollandi, Taani ja Norra Kaitseministrid. Põhjamaadest olid kohal Rootsi ja Soome esindajat ning NATOsse pürgivates riikidest. Poola ja Baltimaade kaitseministrit. Andrus Öövel sõnul oli kohtumiste sisuks terve rida põhimõttelisi seisukohti, mis said Kopenhaagenis veel kord kinnitust. Detsembris esitatakse need Andrus Öövel sõnul NATO liikmesriikide välisministrite kohtumisele. Ja võib-olla kõige kõige tähtsam ja kõige põhjapanevam arusaamine seisneb selles, et NATO ei ole loodud organisatsioonina sõjalise vastasseisu tekitamiseks maailmas. Kopenhaagenis deklareeriti veel kord Nato avatust. Selle ideestiku ellurakendamine saab toimuda ainult läbi järk-järgulise protsessi kus tänased allianssi kuuluvad riigid ja tänased partnerriigid saavutavad koostöövõime ning läbi partnerriikide valikuvõimaluse saavad nad võimaluse osaleda NATO poolt pakutud üritustes ning läbi selle iseennast määratleda. Kui sellesse ühisesse areaali kuuluvad riigid. Taanis esitas omapoolsed ettepanekud ka Eesti Oleme seda meelt, et 97. aasta ülesannete hulka peaksid kuuluma võimalused partnerlusprogrammis kaheksandast peatükist tulenevalt koordinatsioonimehhanismi välja töötamiseks ning väga täpseks kehtestamiseks. Ehk see on siis mehhanismis töötab NATO liikmesriikide vahel ning mille kaudu on võimalik pidevalt anda objektiivset informatsiooni riigi olukorrast ning mille kaudu on võimalik siis ka kutsuda kokkumehhanism, mis saaks ühele või teisele liikmesriigile vajaduse korral abi osutada. Järgmisel aastal on Eestis kavas korraldada õppus Baltic Challenge. Õppused viiakse läbi Paldiskis, kasutatakse nii Ämari lennuvälja, Paldiski sadamat kui ka Klooga polügooni. USA kaitseminister William Perry teatas aga eile Norras NATO kaitseministrite kohtumisel esimest korda avalikult, et Eesti, Läti ja Leedu pole veel valmis alliansiga liitumiseks. Norra ajakirjanikele Bergenis antud pressikonverents siin ütles, et ta on oma kohtumistel baltimaade esindajatega öelnud, et me pole veel valmis liikmeks saama, kui te tema rõhk on. Sõnadel pole veel. Peri toonitas samas, et Ameerika ühendriigid, Põhjamaad, Saksamaa ja Poola töötavad kõik koos balti riikidega, et nad tulevikus oleksid NATOga liitumiseks valmis. USA kaitseminister kinnitas, et isegi kui NATO tippkohtumine otsustab mitte pakkuda Balti riikidele liikmestaatust siis tähendab see veel mitte aga mitte ei. Küsimusele, mis suhtes Balti riigid vastuvõtutingimustele ei vasta, vastas Perry, et NATO on sõjaline liit, mille liikmetel on kohustus osaleda agressiooni alla sattunud liitlaste kaitsmisel. Igal NATO liikmesriigil peab olema minimaalse-ile tõhustus nõudele vastav armee, mis peab suutma mingil määral NATO vägedega koostööd teha, ütles USA kaitseminister ja ütles, et tema arvates balti riikidel veel seda valmidust ei ole. Kuid nad töötavad väga tõsiselt, et selle saavutamiseks Põhjamaad ja USA püüavad neid selles igati aidata. Ta rõhutas, et NATO ei keeldu balti riikide liikmeks võtmisest, kuid need riigid pole selleks praegu veel siiski valmis. Teine takistus balti riikide vastuvõtmisel NATOsse on nende riikide suhted Venemaaga. Liikmeks võtmise kriteeriumide hulka kuuluvad ka stabiilsed suhted naabermaadega. Sel aastal teatas üks USA kõrgem kaitseametnik. Sama mees lisas, et üks Venemaa põhilisi etteheiteid on vene vähemuste halb kohtlemine Balti riikides ja sel alal tuleb Eestil, Lätil ja Leedul midagi kiiresti muuta. Venemaa on NATO idasuunalisele laienemisplaanidele algusest peale ägedat vastupanu avaldanud ning olnud eriti terav just balti riikide küsimuses. Perry ütles aga samas, et mõned riigid on NATOga liitumiseks valmis. Nende sooviavalduste vastuvõtmisest teatatakse järgmisel aastal NATO tippkohtumisel. Millistest riikidest jutt käib, Perry aga seekord veel ei täpsustanud. Ja nüüd sündmustest Afganistanis, kus olukord on läinud väga tuliseks. Afganistani islamiliikumise Talebani armee kindlustas eile kiiresti kontrolli vastvallutatud pealinna Kabuli üle hukkades kunagise presidendi natsi bulla ja moodustades loodava islamiriigi juhtimiseks. Valitsusnõukogu. Afganistanist saab täielik islamiriik, teatas Talebani liider Mohammad Omar. Kukutatud presidendi pursanud rabani valitsuse asemele moodustatakse ajutine valitsusnõukogu. Kuueliikmelist nõukogu hakkab juhtima Omaari asetäitja Mulla Mohammad rabani öeldakse Pakistanis baseeruva uudisteagentuuri islamit press vahendatud deklaratsioonis. Mularabani, kes nimest hoolimata ei ole kukutatud presidendi sugulane juhtis seni Talibanile allunud idaprovintside administratsiooni. Taleban külmutas kõigi afganistani välissaadikute volitused, andis neile korralduse, mitte valitsuse raha kulutada ning palus nende asukohariikidel nendega mitte suhelda. Tunnistajate sõnul olid nad võib-olla ja tema vend Shapur Ahmadraid poodud presidendipalee värava juures paiknema valgusfoori posti külge. Hukatute ümber oli kogunenud tuhandepäine rahvaurg. Talebani komandör Nooragmal ütles usutluses uudisteagentuurile Reuters, et nad tapsid natsi bulla, sest ta oli afgaanide mõrtsukas. Hakkmale sõnul otsivad Talebani liikmed ikka veel president pursanud rabanit. Peaminister Kulbudin Hekmatyari armeejuhti Ahmad Shah Massoudi Talebani tankid ja jalaväeosad tungisid Kabuli idast, läänest ja lõunast ööl vastu reedet kella ühe paiku. Vastupanu peaaegu kohtumata. Valitsusväed olid linnast lahkunud juba mõned tunnid varem. Kabuli hõivamine toimus kaks päeva kestnud pealetungi järel, milles mõlemal poolel hukkus sadu inimesi. Valitsusi tsiviilohvrite vältimiseks läbi strateegilise taganemise, ütles Afganistani välisministri asetäitja Abdul Raheem. Ka Fordi sai New Yorgis. ÜRO peaassamblee istungil osalev kahvurzai vestles Oroitteri telekorrespondendi ka veidi enne Kabuli hõivamist Talebani poolt. Loodetavasti on Afganistani 1973. aastal kukutatud ja praegu Roomas elav kuningas sahhir šahh nõus taas riigi etteotsa asuma. Sellega nõustuks isegi Taleban. Pealtnägijate sõnul suundusid valitsusväed kabuurist põhja poole arvatavasti armeejuhi Massoudi peakorteril Reval uus Sharai suunas. President rabani ja tema poolehoidjad asuvad pealinnast umbes 25 kilomeetri kaugusel. Reede hommikul oli Kabulis võrdlemisi vaikne, kui mitte arvestada võitu tähistavat Talebaanlaste automaadivalanguid ja üksikuid plahvatusi. Talebani väed tegelesid kontrollpunktide rajamisega teedele. Kõik tähtsamad valitsushooned, kaasa arvatud presidendipalee ja kaitse-julgeoleku- ning välisministeeriumihooned, olid juba Talebani valduses. Omar kutsus linnaelanikke üles kodudesse jääma ja põgenikke tagasi pöörduma, kinnitades, et Taleban garanteerib neile elu ja omandi puutumatuse. Kuumaks on läinud aga olukord ka Iisraelis. Palestiinlaste ja juutide vahelised verised kokkupõrked on taas alanud ja olukorrast Iisraelis teeb nüüd kokkuvõte Agu Uudelepp. Iisraeli uue peaministri Benjamin Netanyahu võimetus ette näha palestiinlaste pühakoja juures tunneli avamise tagajärgi on peaministri kritiseerijate Luut jõudu andnud. Vastaste meelest on peaminister lihtsalt asjatundmatu. Valimiskampaaniasse lubas Netanyahu rahu ning julgeolekut, kuid praegune Iisraelis kõige tõsisem juutide ja palestiinlaste vaheline konflikt pärast rahulepingu allakirjutamist 1993. aastal. Praeguseks on hukkunud mitukümmend palestiinlast ning üle 10 juudi. Netanyahu andis käsu palestiinlaste pühamu juures asuva turistidele mõeldud tunneli avamiseks. Teisipäeval ise sõitis Euroopasse, kus külastas Inglismaad, Prantsusmaad ja Saksamaad enne ärasõitu just selles Netanyahu, et on tunneli avamise üle uhke ning arvab, et seda oleks pidanud tegema juba varem. Palestiinlaste sõnul rikub tunneli avamine palestiinlast Iisraeli vahelist rahulepet, mis keelab Iisraeli kontrolli suurendamise Jeruusalemma üle. Palestiinlased tahaksid seda linna näha oma iseseisva riigi pealinnana. Lisaks väidavad palestiinlased, et tunneli ehitamisega nõrgendati lähedal asuva mošee vundamenti. Kolmapäeva pärastlõunal oli Netanyahu selgelt üllatunud, kui ajakirjanikud esitasid talle küsimusi seoses palestiinlaste tapmisega Iisraeli relvajõudude poolt. Netanyahu süüdistas hoopiski palestiinlasi vägivalla kasutamises ning ütles, et niimodi soovitaks Iisraeli sundida järeleandmistele. Lisaks seletas ta, et tunnel on kasulik palestiina kaupmeestele, sest meelitab nende poodidesse kliente juurde. Netanyahu sõnul peab Iisrael otsustama, kas on Jeruusalemmas suveräänne või mitte. Neljapäeval otsustas peaminister siiski plaanitust varem koju tagasi pöörduda, et kohtuda julgeolekujõudude esindajatega. Valitsuse häda istung algas neljapäeva õhtul ning kestis terve jäika joont. Pooldavad ministrid avaldasid arvamust, et palestiinlaste suhtes on seni käitutud liiga leebelt ning nõudsid abinõude karmistamist. Näiteks soovitati viia palestiinlaste aladele täiendavad väeosad. Iisraeli opositsiooniliider ütles, et viimaste päevade kriis on selgelt näidanud Netanyahu ebakompetentsus peaministri ametikohal. Netanyahu kabineti akende all korraldati meeleavaldus, kus Iisraeli artistid nõudsid Iisraeli ja Palestiina vabastusorganisatsiooni vahel sõlmitud lepingute täitmist. Netanyahu valitsus ei ole ikka veel oma vägesid läänerannikulinnast veebruarist välja viinud, vaid hoopis laiendanud läänerannikul olevaid juudi asulaid. Enne valimisi lubas Netanyahu, et ta ei pea mitte kunagi läbirääkimisi palestiinlaste liidri Yasser Arafatiga. Siis laskis ta Arafati mitu kuud oodata, enne kui lõpuks selle kuu algul toimus esialgne kokkusaamine. Neljapäeval pakkus Netanyahu Arafati välja võimaluse uue kohtumise korraldamiseks, kuid Arafat teatas, et ei ole mingit mõtet pidada läbirääkimisi, kui Iisraeli peaministril ei ole rahuplaani edendamiseks uusi ettepanekuid välja. Kude verised sündmused leidsid aset sellel nädalal veel ühes Ida riigis nimelt Armeenias, kus opositsiooni esindajad ei olnud rahul presidendi valimistulemustega mis toimusid Armeenias pühapäeval. Praegu on Armeenia pealinnas tankid soomukid ja on pidevalt õhus oht, et kokkupõrked opositsiooni ja valitsusvägede vahel algavad taas. Nii et on veel üks kuum punkt siin maakeral juurde tekkinud ja huvitaval kombel ühel nädalal kohe sellist kolm eriti verist ja kuumasündmust said korraga alguse. Ka Eesti jaoks on see nädal teatud kurva alatooniga. Möödub ju täna kaks aastat Estonia uppumisest. Ja loomulikult on see selle nädala üks olulisim sündmus kuid sellest räägime pikemalt tänaõhtuses päevakajas. Sellega aga on meie saade lõppenud. Saate toimetas Hillar Nahkmann. Kokku mängis annereinberg kuulmiseni.