Tere kõigile kuulajatele stuudios taas Vikerraadios Hardo Aasmäe ja Uku toom ja tänase saate oleme välja kuulutanud, et räägime turumajandusest ja selle saatusest või õieti kirjutasin ma saate pealkirjaks, et turumajandus areneb, mis saab edasi? Hardo Aasmäe, mis saab edasi? Alustaks kõigepealt sellest, et turumajanduse tulekust on meil tänasel päeval võiksime öelda, et 15 aastat noh, väga jämedalt ja Eestis ja kui arvata, et see turumajandus on nüüd midagi sellist mis on messias ja, ja päästab kogu maailma siis ma pean tunnistama seda, et ilmselt on õige aeg rääkida sellest, et ükski ükski asi siin ilmas ei ole veatu. Sest kui me juba loeme niisuguselt finantstegelased nagu George Sorose raamatut globaalse kapitalismi kriis, mis on ka eesti keeles välja antud siis ilmselt on asjal teatud mõttes ikkagi tuli takus. Sest kapitalismi ehk turumajanduse teatud mõttes tuleviku pärast ollakse palju üldisemalt mures, kui meie siin praegu Eestis selle ülem muretseme ja selle kohta ütles üks saksa päris huvitav mees. Ulrich Ernst von Vaidzecker, kes eelmises Bundestagi koosseisus oli parlamendikomisjoni esimees, kes on siis ka vuperdajale instituudi pealik ja tema iseloomustas viijad viimase 15 aasta jooksul toimunud muudatusi turumajanduses järgmiselt. Ta ütles, niikaua kui meil oli vastasseis nõukogude süsteemiga, oli meil Saksamaal sotsiaalne turumajandus, aga nüüd on meil kapitalism. Ehk teisisõnu öeldes, et sellest hetkest alates kui suur võistlus mitte turumajandusliku süsteemiga ära kadus. Sellest hetkest alates on turumajandus iseenesest teinud läbi arvestatavaid muutusi ja ta on jäänud nagu omapead. Ta on jäänud nagu konkurendid ja, ja ütleme, kui mingisugune mõtteviis kusagil maailmas ei oma mingit konkurentsi, siis kaob ära sisemine distsipliin ja lodevus, ehk teisisõnu öeldes, et hakkab maad võtma kõikelubatavus. Ja, ja praegu tegelikult kapitalistlik maailm sellega nagu vaevlebki. Ja kui me kunagi rääkisime sellest, et, et vaata, et me läheme üle turumajandusele Nõukogude liidus, oli see niisugune hea ümberütlemine, nagu meie maarahvas alati ütles, et ei tohi kurje nimega nimetada, et tuli hundi asemel kas võsavillem kriimsilm. Et see toob kohe hädamajja, siis kogu aeg räägiti, kus turumajandusele, aga see turumajandus oma olemuselt kapitalism ehk ehk kapitalile, tema liikumisele põhinev arengu ja toimimismudel. Sellest räägiti nagu väga häbelikult, sest kapitalism oli teatavasti teatud mõttes Marxi väljamõeldis. Ja Marx nimetas seda kapitalismiks, kusjuures marks pookis sinna külge ju teatavasti lisaväärtusteooria, mis pole siiamaani, nagu öeldakse, leidnud kinnitust. Sest seda lisaväärtust ei ole võimalik kuidagi mõõta. Ja seetõttu kapid seetõttu Marxi, mida seletas, et on jõhkrad kapitalistid, kapitalistid, kes imevad töörahva verd. Nii nagu kirjutas siis juba hiljem Vladimir Lenin ja vaat et, et selle tulemus on see, et töörahvas aina vaesuva vaesumine kapitalistid lähevad aina rikkamaks ja rikkamaks ja selle tulemuseks on revolutsioon, kus revolutsionäärid tulevad ju löövad kapitalistid maha ja jagavad ära nende vara. Noh, kui on väga-väga lihtsalt seletada Marxi teooriad selliselt või Marxi teooriat lihtsalt seletada, siis ta näeb umbes niisugune välja. Nüüd paraku on see, et turumajandus, mis, mis oma olemuselt on kapitalism, sellepärast et, et kapital on see, mis, mis määratleb selle ühiskonna toimimisvõime, see määrab ära ka jätkusuutlikkuse. Ja, ja seal näeb pilt välja järgmiselt. Kõigepealt esimene küsimus alati turumajanduslikus situatsioonis, kus ka tööjõud on ostetav ja müüdav. Ehk teisisõnu öeldes, et kõige üldisemalt kõik on ostetav ja müüdav, on esimene küsimus sotsiaalses kesistamises. Ja sotsiaalne kihistumine. Marksistlikult on muidugi hea, lihtne, keegi rikas, keegi ekspluateerib teist ja toimub ekspluateerimine inimese ekspluateerimine inimese poolt ja nüüd tuleb siis sotsialism, kus nagu vanas nõukogude anekdoodis öeldi. Et kapitalismis on toimub inimese ekspluateerimine, inimese poolt aga sotsialismi, vastupidi. Nüüd on meil ülikoolis, et kui kapitalismis on sotsiaalsed vastuolud, siis sotsialism Ka seda vastu nii ja, ja, ja ses mõttes tundub, et need kaks teooriat on tegelikult see põhiküsimus ikkagi rahvatulujaotuses inimeste vahel ehk sotsiaalse kihistuse küsimus ehk ehk teisisõnu öeldes, et kui palju ja kui rikkad võivad olla inimesed ühiskonnas, et, et ka need, kes on väiksema sissetulekuga, oleksid rahul ja mida see üldse tähendab. Ja nüüd seda peaks natuke seletama. Tõenäoliselt see seletus ei meeldi väga paljudele raadiokuulajatele, mida ma praegu annan. Kuid, kuid kahjuks on see nii nagu kaks korda, kaks või, või või nii nagu maa läbimõõt on teatud kilomeetreid. Kõigepealt tinglikult võiks jagada inimesi kahte ossa. Need, kes elavad palgapäevast palgapäevani ehk järgmiseks palgapäevaks, kulutavad ära oma teenitud raha. Kas nad seda teevad õieti või valesti, on seda vähe või palju, seal on natuke teine teema. Aga kes kulutavad selle ära ja nüüd sealt edasi on need, kellel on säästud. Kusjuures see piir ei lähe mööda. Vaeseid ja rikkaid, on suhteliselt tagasihoidliku eluviisiga inimesi, kellel on suured säästud ja võib olla suhteliselt suurte sissetulekutega inimesi kellel on enne palgapäeva laenavad sadat krooni. Tinglikult on ta alati niimoodi olnud. Ootan huviga, millal sa jõuad selleni, mis meie kuulajatele ei meeldi. Ja kuulajatele ei meeldi tegelikult see, et kui meil oleks selline heaoluühiskond nagu Rootsis näiteks see, mida tuuakse alati näitena vaata et Rootsis, noh ütleme seal õpetajad saavad keskmise üle keskmise palga, saad keskmist palka mida iganes. Kuid põhimõte on see, et kui miinimumsissetulek koos palkade ja kõikvõimalike ühiskondlike toetustega on vähemalt 50 protsenti keskmisest palgast siis alla keskmise sissetuleku on 75-l protsendil ühiskonna liikmetest. See tähendab, et isegi sellise heaoluühiskonna puhul on teoreetiline võimalus, et üle 25 protsendi inimestest saaks üle keskmise palga. See ei ole võimalik. Ja nüüd meil on need sotsiaalsed erinevused suuremad ehk teisisõnu öeldes, et meil keskmise ja alla keskmise palga saajaid on veelgi rohkem, minu hinnangul kusagil 83 kuni 85 protsenti, aga igaüks tahaks saada keskmist palka vähemalt ja, ja kui kõik saavad keskmist palka, siis on see kommunism ja siis on keskmine palk vaesuse piir. Sellepärast et teisiti ei saa olla ja paraku tuleb tunnistada, et ühiskond on rikkam siis kui teatud sotsiaalne kihistumine. Ei, kuid siin on omad piirid. Kui sotsiaalne kihistumine on Ladina-Ameerika tüüpi, kus piltlikult öeldes üks kaks protsenti, ehk ütleme nii, et 10 perekonda näiteks Guatemalas 10 perekonda kontrollivad valdavat osa majandusest, nende käes on maad, kõik ülejäänud on rentnikud siis siis ülemkiht saab raha liiga kergelt kätte lihtsalt tänu oma monopoolse seisundi 10 perekonda lepivad kokku ja nad ekspluateerivad ülejäänud ühiskonda ja ülejäänud ühiskonnale kadunud jälle igasugune perspektiiv pürgimiseks alates õppimisest alates sellest, et nad tahaksid ametialaselt kuidagi edasi jõuda, sest teil perspektiiv ei ole. Meie olime sellises olukorras kusagil sageli 19. sajandi algul, kus kõik maali saksa mõisnike käes maarahvas oli tegelikult ütleme, feodaal töö rentnikud ja, ja sealt välja rabeleda selles süsteemis praktiliselt võimalik ei olnud. Ja nüüd sellest nüüd niuksed dünaamilisuse saavutas ühiskond sellest hetkest alates, kui ta võttis ülem kihtidelt võimaluse liiga kergelt oma tulud kätte saada. Ja nüüd see kapitalism või turumajanduse, ükskõik kellele, kuidas meeldib, on üles ehitatud selle peale, et kõik peavad olema mures ja kõik peavad tööd tegema alates Pill Keitsist, kes muretseb iga öösel ilmselt selle üle, et kui ta magab, siis Tokyo börsil võivad tema aktsiate kursid langeda puhmiku olla näiteks kaks miljardit vaesem. Ja teiselt poolt jällegi selleks, et see asi üldse tal koos püsiks selleks on selleks ta peab tööd tegema ja, ja need inimesed teevad tööd väga palju selleks, et see varandus, mis seal on, et see üldse säiluks. Nüüd see jutt on kõik senini olnud meie raadiokuulaja äärmiselt ebamugav. Nüüd ma võin raadiokuulajad ka lohutada. Ja nimelt selle selle koha pealt, et need inimesed, kes elavad palgast palka saavad oma raha eest kõige rohkem kätte. Nad riskivad kõige vähem, Nad saavad kätte oma teenuse, nad saavad kätte oma kaubad ja, ja nende käesoleva raha väärtusega saab kõige vähem juhtuda. Eriti kui siin räägitakse, et vot, et valuutakursid peda, stabiilsed Me peame hindade taset hoidma stabiilsed ja nii edasi ja nii edasi, kõike pürgivat stabiilsuse poole. Nüüd need, kellel jääb natukene raha üle, jõukas, mitte jõukas, jääb raha üle. Kui te hoiate oma sukasääres seda kusagil, siis see tähendab seda, et te riskite sellega, et sellega ei toimu midagi. Ja kui on raha suhteliselt stabiilne, ega temaga midagi ei juhtu, nii kui ta hoiab seda pangas. See tähendab seda, et see teie raha on muu ühiskonna käsutuses. Pangad ei hoia raha hunnikus kasvõi seal serveril laona sinna juurde neid elektrone, vaid, mis loevad teie raha, vaid see raha on ju kogu aeg käibes ja nüüd küsimus on selles, et mida rohkem on teil vaba raha, seda rohkem ühiskond seda tegelikult kasutab. Ehk teisisõnu öeldes, et et on väga hea kujutada ette, et kui, kui see raha on teie auto mille te panete ööseks garaaži, siis sisuliselt teie selle autoga öösel sõidab keegi teine. Ja sisuliselt pangad rendivad teie käest seda raha, nad maksavad teile pisikest protsenti selle eest, aga ise laenavad suurema protsendiga välja. Ma ei hakka rääkima, et, et moslemite maailmas ja kristlikus maailmas kõik võimalik nisukene liiga kasu, nagu tollel ajal öeldi, liiga kasu võttali, kõik saatanast see oli, issandale ei olnud üldse meelepärane. Meenutame, meenutame Jeesus Kristust, kes variseride tõlgnerit kirikust välja ajas ja selle koha peal oli kristlikus ja islamimaailmas olid juudid. Jaa, juutidesse suhtumine oli Euroopas selles mõttes natukene halb. Nad tegelesid häbiväärse asjaga, nad tegelesid liiga kasuvõtuga, mis nüüd on äärmiselt lugupidamist vääriv tegevus, sest sest pangandus on teatavasti nagu isegi öeldakse, et Eesti majanduses vaata et et alustala, et stabiilne pangandus, stabiilne majanduse krediteerimine, vot see on nagu ütleme see, mis hoiab asja koos. Ja, ja see on muide tõsi. Nüüd edasi üten miljardär tset, keegi miljardär. Küsimus on selles, et mida talle annab tema rikkus see rikkus annab talle stabiilse keskkonna, sest tegelikult me ei osta mitte niivõrd kaupu ja teenuseid, vaid me ostame kättesaadavust selleks, et kõik oleks meile kättesaadav. Aga kui palju me seda vajame, siis on teine lugu. Sellepärast et kolme praadima lõunal ei söö. Viie autoga me korraga ei sõida. Me ei viibi erinevates maailma paikades puhkusel Floridas, samal ajal kui Tais või ma ei tea kus iganes ega, ega söö õhtust hoopis kusagil Madisson kaadeni või, või kuskil niisuguse koha peal. See tähendab seda, et, et inimlik võimalus tarbida on tegelikult piiratud ja see tähendab seda, et kui näiteks Bill Gates tahaks ühel päeval võtta kõik raha, ta läks hulluks ja ta tahaks kõik oma aktsiad maha müüa ja tahaks seda rahahunnikut näha kusagil oma palees või, või tuhanurgas või aianurgas ja supelda kullas, supelda kullas, midagi niisugust, siis tõenäoliselt kui Bill Gates oma aktsiaid müüma järsult korraga, siis muidugi tekitas niisuguse umbusu, et tema, tema aktsiate kurss langeks niivõrd palju, et et on meil ainult mõistatada, mitu protsenti ta sealt kätte saaks. Mitu protsenti on üldse võimalik sealt kätte saada, sest see tekitaks üldise aktsiakursi languse. Ja see tooks kaasa paratamatult olukorra, kus. Me võime öelda, et, et see vara, mida ta ise ei suuda tarbida, on teatud mõttes ühiskonna käsutuses üldiselt ja avalikes huvides. Ja näiteks Ameerikas on täiesti selge, et kui Bill Gatesil tuleks nagu hull mõte pähe, ta tahab oma aktsiad ära müüa siis esimene telefonikõne tuleks ilmselt George Bushile. Ja ma arvan, et ta ei teeks seda isegi abi kaudu, vaid ta helistaks ise ütles, et kuule, tule korra siia arutama, seda asja ikka natukene ette, et see toob kaasa üleüldise kaose ja kõik see, mis me oleme, usaldus, raha ja väärtpaberite peale üles ehitatud, see tooks kaasa segadused ja nüüd siit tegelikult tekib järgmine küsimus mis esimesel hetkel tundub olevat täitsa kaudselt sellega seotud. Ja see on küsimus selles, kui palju majanduses on mõistlik hoida üldse valdkondi erakätes ehk see valdkond, mis on nõndanimetatud eraäri, mis on kasumit taotlev kus tahetakse kasu saada ja kui palju peaks olema neid valdkondi, mis on siis avaliku sektori käsutuses ja mille roll on pigem tagada stabiilne keskkond. Ja selles mõttes on kasulik nüüd praegu, kui me seda arutame vahet teha majandusliku tulukuse ehk majanduslik efekti ja efektiivsuse ehk toimekuse vahel. Ja näiteks kui me lülitame sisse elektri, siis meie jaoks on maailmas üldse majanduse seisukohalt ei ole mitte niivõrd oluline, et elektrijaamad teeniksid väga palju kasumit vaid elektri kogu pidev kättesaadavus on see tema TEMA toimekus, tema toimimisvõime ja, ja samal ajal samal ajal teatud sektorid on sellised, kus on mõistlik anda erakätesse, et toota kasumit, mida siis paremal või halvemal moel on ühiskonnas võimalik kasutada eelkõige ühiskonna arenguks ja uuendamiseks. Ja teiselt poolt siis ümberjagamiseks. Ja nüüd majanduses, paraku selles samas kapitalismis on ju olukord selline, et, et on valdkondi, mis on väga kõrge majanduslikud tulukusega kuid väga madala ühiskondliku toimekusega või, või selle efektiivsusega näiteks alkoholikaubandus, alkohol, väga hea äri iseenesest ka riigi jaoks tänu aktsiisidega, aga ühiskonna seisukohalt on tal on tal tegelikult pärssiv toime, nüüd teiselt poolt on terve hulk valdkondi, mis on väga madalat tulukusega. Aga mille toimekus on väga kõrge avalikud teed näiteks Nad peavad olema kättesaadavad veevarustus, kanalisatsioon, kui me räägime linnalisest elust, kui me räägime elektrist. Ja nüüd kogu küsimus on selles, et inimesed teenivad oma igapäevast leiba ja nad ostavad teenuseid ja tarbeid selleks, et muuta oma keskkonda stabiilsemaks. Ja nüüd on niimoodi, et ühiskond peab tagama, noh, mõned asjad, no näiteks avalikud teed oleks läbi pääsete, iga inimene võib seda kasutada ja nüüd saabub see valdkond, kus inimesi, kus inimestel algab privaatruum ja nemad tahavad samuti rajada oma väikest maailma, kus neile sobivad asjad oleks kättesaadavad. Näiteks mõni inimene tahab, et tal oleks kättesaadav vaata elektrilülitid, et ta ei peaks seina juurde minema, on ju selliseid kortereid, kus on makstud palju raha, selleks, et on üks pult, kusesid, klõbistad, nüüd lülitub telekas sisse, nüüd lülitub raadio, selgitab välja, need tulevad, lähevad põlema, need teised ja kolmandad, viiendad, aga noh, kes tahab suurt vanni, kestab väikest vanni, kes tahab, see tal saun oleks kodus kättesaadav. Ja seda ei pea ühiskond tervikuna avalikes huvides tegema üldiselt kättesaadavaks. Ja vaat see piir on tegelikult õhkõrn. Ja selle piiri üle on vaieldud, et kui palju peaks olema nüüd seal ühiskonnas ümberjaotatavad vahendeid sedavõrd palju, et, et nende vahendite toel oleks tagatud kõigile teatud noh, kättesaadavus on avalikud pargid, metsad, veekogud, supluskohad, teed, tänavad mis iganes ja mis on nagu see personaalne kättesaadavus, mida siis igaüks rajab endale ise ja see valdkond, mida tohib anda kasu saamisega ja mida kasusaamise kätte anda ei tohi, on siiamaani turumajanduse, turumajanduse üle toimuvates vaidlustes üks, noh, ütleme tõsisemaid küsimusi üldse. Kusjuures head retsepti pole siiamaani. Ja siit tuleb muidugi juba järgmine küsimus. Nimelt Karl Marx on kirjeldanud meile ja Vladimir Lenin ja kõik, kes on kirjutanud mägede viisi kõikvõimalikke raamatuid on kirjutanud sellest, et vaata, et areng on tsükliline ja teil võib küll hästi minna, kuid varsti saabub kriis ja siis on kõik kohad täis, töötuid inimesed on õnnetud, nende isiklik elu on purunenud ja nii edasi. Ja tõepoolest areng on tsükliline. Kuid paraku ei ole areng tsükliline mitte ainult tänu turumajandusele vaid turumajandus on pigem see, mis reageerib loomupärastele tsüklitele. Ja möödunud sajandi 20.-te aastate lõpus oli Nõukogude liidus niisugune mees nagu Kondratjev päris kuulus. Ja loomulikult laste 37. võib-olla 38. aastal maha nagu Venemaal oli tal ikka kombeks või siis nõukogude liidus ja tema mõõtis välja majanduse arengus kolme tüüpi tsükleid. Üks tsükkel on sihuke konjunktuuritsükkel, noh, see on siis viieaastane. Ja see tähendab seda, et noh, teatud kaubad on moes, noh ütleme näiteks teksad ja viie aastaga tüdinenud läks ära, siis tulevad noh, ma ei tea, sametpüksid või, või, või midagi muud. Noh, see on niisugune lihtne näide. Nüüd edasi ta eraldas välja umbes 25 aastased investatsiooni tsüklid. Ehk teisisõnu öeldes, et paigutatakse teatud sektorisse raha ja, ja arendatakse mingi sektor välja ja see ammendab ennast umbes 25 aastaga. Seadmed, hooned, rajatised, turg, eks ole, see on umbes 25 aastat ja siis on arvestuslikult kusagil 70 kuni 100 aastat on teatud arenguloogikatsükkel. Et vaat, et me oleme üles ehitanud tänavavalgustuse gaasi peale ja umbes 100 aastat seda gaasivalgustust oli, siis tuli elekter ja kõik need gaasid, torud ja kõik gaasilambid, Need tuli kanda prügimäele ja, ja enam-vähem noh, ütleme 100 aastane tsükkel on, kusjuures sellele on veel see tähtis mõõt, mida ei saa muuta. Nimelt, kui Eestiski mõõdetakse kinnisvara või seda hinnatakse, siis arvestuslikult on enam-vähem nii, et et hoonete ja rajatiste, eelkõige hoonete amortisatsioon või kulumit arvestatakse umbes üks protsent aastas ehk teisisõnu, öeldes, et kui te ehitate maja valmis, siis arvestatakse, et tema täielik kulum, isegi kui seal mingit noh, midagi on püsti. Et nii moraalne kui materiaalne kulum on 100 aasta pärast läbi ja vot see on nüüd nagu see mingi arenguloogikatsükkel ja see on täiesti selge, et kui 100 aastat tagasi ehitatud telemajade saite selle päranduseks ja olete võib-olla pärandanud veel kellelegi 100 aastat saab mööda ja see majakas lammutatakse ära või noh, ütleme puuma kogemata läheb põlema kord 100 aasta jooksul kipuvad majad põlema, noh, see on ka niimoodi systeem, lapsed enam samasugust maja ei ehita. See ehitatakse teistsugune. Ja vot nii on selles ühiskonnas kat tervikuna umbes sajaaastane tsükkel. Turud nagu reageerivad sellele. Aga kui kunagi üks meie peaministritest siin turumajanduse algul ütles, et turg teab ja ta langetab õige otsuse, noh mingis situatsioonis siis mina juba tookord on ajakirjanduses ütleme nii, et peenel tilku siin selle üle, väites et turg ei tea. Turg toimib väga hästi, suhteliselt stabiilses olukorras, kuid turg toimub, võib toimida absoluutselt metsikult, nii nagu elevant portselanikaupluses olukorras, kus stabiilsus on kadunud ja on kadunud usaldus, no näiteks kas või raha vastu, et sa ei saa seda kullaks vahetada, nurka panna ja seda siis kusagilt raamatu saartel sama hinnaga edasi müüa. Et tekib niisugune olukord, et üldise majandussüsteemi vastu tekib umbusk ja, ja turg ei langeta õigeid otsuseid vaid turul langetavad otsused inimesed, turg on ainult süsteem, turg on, olgu ta pärsia turg on ta üks plats, aga seal platsil on terve hulk inimesi, müüjaid ja ostjaid ja niisama vaatajaid niisama asja uurivad niisama niukseid ootavaid ja turu soodsat turumomenti, varitsevaid isikuid, mehi, naisi näiteks ja see tähendab seda. Et kui turg läheb käest ära, siis ei ole arutumaid, otsuseid, mida turul tehakse, kui seal algab paanika, see on ikkagi täpselt samasugune, kui piisonikari läheb endast välja, nad ehmatavad millegi üle, siis ajavad tallavad omad ka alla. Ja näiteks börside reageerimine ja börside kokkukukkumine. Üks arutumaid mehhanisme, mis on turu üks põhimehhanism, on arutamaid mehhanisme üldse, see tähendab seda. Jälle järgmine samm. Turud vajavad reguleerimist ja nüüd algab see lõputu vaidlus selle kapitalismi, teoreetikute, praktikute ja kõikvõimalike tegelaste hulgas, kes kapitalismi mingil viisil pruugivad, kasutavad ja kellel on sõnaõigus või kes peavad kuidagi muganduma sellega kui palju reguleerida. Ühed ütlevad, servast pole mingit regulatsiooni üldse tarvis. Sellepärast et turg on see kõige targem ja ja kui seda ei reguleerita, läheb kõik iseenesest paika. Nüüd ja nende jaoks on tavaliselt igasugune riiklik sektor ja avalikud teenused nagu punane rätik. Et kui ühed ütlevad, et eieiei tegelased, kiirabi, niisugused hädatarvilikud, tuletõrje peaks olema, noh, ütleme avalikus sektoris ja ta peab olema kõigile kättesaadav, siis loomulikult kõik, mis on seotud inimlike hädadega, on kohutavalt hea business. Ja näiteks selles valdkonnas surutakse peale ka Eestis, muide meil on teada üks f tähega firma, kes, kes kogu aeg räägime, võiks võtta kogu selle parameditsiini ja kogu selle kiirabiasjanduse enda kätte, aitäh ja me võiksime turulisel alusel selle käima panna ja mitte see, et, et seal on keegi abitu ja oimetu isik on maas. Ja me küsime tema käest rahaküsimis raha avalikust sektorist tat. Me teeme mingisuguse vihiku ruudulises vihikus kirjas täna öösel korjatud üles 16 maha kukkunud inimest, eks ole. Me tegime akti, need inimesed on nii palju, katkime, osutasime niisugust teenust. Ja vot teie sealt On see siis haigekassa või ükskõik kus avalik sektor, kandke see raha neile üle. Nüüd teiselt poolt need, kes väidavad, et selleks, et vältida turgude metsistumist ja turgude märatsemist, need ütlevad, ei, turgu on vaja reguleerida, on vaja reguleerida kolme viisi, et kõigepealt maksudega. Jutt ei ole mitte sellest, et makse koguda vähe või palju, vaid sellest, et makstud regulatiivne tähendus näiteks meil on siin Eestis on teatavasti proportsionaalne maksustamine, aga ma võin teile öelda, miks paljudes riikides on just see progressiivne maksustamine. Progressiivne maksustamine ei ole mitte sellepärast ilmtingimata kuigi valijate niuksed alamaid tunded kasutatakse ära, et vaata, et võtame sealt rikastelt raha, neil on niivõrd palju, võtame, võtame selle raha ära ja siis jagame omavahel laiali, selline revolutsiooniline meeleolu. Kuid, kuid tegelikult me võime ju küsida, et miks siis need jõukad kihid Euroopas ja Ameerikas on selle progressiivse maksustamisega leppinud. Ja seda tehakse sellepärast, et kui ekstra tulude näiteks börsil teenitud ekstra tulud, mida eesti keeles nimetati eelmisel Eesti ajal, kui ka turumajandus nimetate teatavasti hõlptuluks siis selleks, et, et vaba kapitali paiskub avantüüridesse lõputult vaid teenindaks stabiilselt majandust, siis see hõlptulu võetakse ära, et vähendada sedasorti, et kogemata kukkus välja hästi, aga mitte see, et kõik mängivad börsil hasartselt nagu kasiinos kuni ütleme, viimse püksi ööbini. Nüüd kui me küsime, et kas Eestis proportsionaalne maksustamine on tänasel päeval õige või peaksime minema progressiivsele maksustamisele, siis mina väidan, et Eestis, praegu ja täna ja lähiaegadel on see proportsionaalne maksustamine õige mitte progressiivne maksustamine ja sel lihtsal põhjusel, et meie oleme praegu tõusev majandus, kuid eelkõige me oleme järele rühki, majandus- ja proportsionaalne maksustamine. Aitab akumuleerida kapitali. See, mida on, ütleme meil ringluses vaja ja kuna meie süsteem on üles ehitatud selle peale, et ettevõtetel, need, kes paigutavad raha tagasi uuendustes arendusse, nad neid riigimakse ei maksa, ei maksa tulumaksu. Nüüd, kui maailmas tervikuna nisukene asi pööraks siis maailmas tervikuna muidugi sotsiaalne kihistumine süveneks ja tõenäoliselt tooks see maailmas kaasa ühe niisuguse. Ma ei tea mingit revolutsioonide ajastu tõenäoliselt. Ja ja see turgu tänu sellele turgude reguleerimise küsimus on ka nendel valitsevatele klassidel ütleme jõukatel eelkõige maks selle eest, et mitte lasta revolutsiooni möllama, nad maksavad nagu kindlustussummat, nii nagu meie maksame kahte protsenti või peaksime maksma kahte protsenti riigikaitsesse, nii nagu me elukindlustus maksame, maksame oma, ütleme majakindlustust ja nüüd selle turgude reguleerimise. Kui, kui see küsimus on mingil viisil klaaritud või mingile seisukohale jõutud, siis järgmine küsimus turumajanduses on see, kui avatud turud jälle lõputu vaidluse koht. Ehk teisisõnu, öeldes, et küsimus on selles, kas peaks olema globaalne turumajandus, üleilmne turumajandus, nii nagu nii nagu Lenin kunagi kuulutas välja väga revolutsioonilise rahuplaani ilma contributsioonide annektsioonideta, ehk on ju neid turufundamentalistide, kes ütleb, et meie vajame maailmas globaalset või üleilmse turumajandust ilma tollide ilma kitsenduste ilmad, kvootide ta ehk ilma regulatsioonid. Nüüd vastased ütlevad, et see purustaks maailma majandus. Ehk probleem tekib seal suuresti selles, et, et kui rahvuslikul tasandil Prantsusmaal või ütleme Euroopa liidus või ütleme, Ameerika Ühendriikides ükskõik jaapanis rahvuslikul tasandil on turumajandus reguleeritud ehk seda peru hobu ei lasta lõhkuma siis rahvusvahelisel tasandil pole ühtegi kontrolliorganit. Mitte ühtegi kontrolliorganit ei ole ja see tähendab seda, et võib tekkida niisugune olukord, et, et kui see kapitali liikumine ja kaupade liikumine ja, ja kõik võimalik majandustegevus oleks ilma riikliku regulatsioonita, siis tekib niisugune olukord, et rahvuslikul tasandil riiklikul tase riikide tasandil on see reguleeritud, aga rahvusvaheliselt galopeerita, kuhu tahad ja tõenäoliselt, kui, kui ta väljub kontrolli alt, siis tulemus on see, et, et maailma majandus esiteks avaneb ja see tõenäoliselt variseb kokku või suudetakse luua üleilmsed, kapitali, rahasüsteemi ja muude majanduse regulatiivsed, organid, mis samal ajal jällegi paljudele inimestele kangesti meenutab. Vladimir Lenini, Adolf Hitleri ja veel tervete koguhulga muude tegelaste unistusi üleilmsest valitsusest ja ülemüleilmselt ühesugusest korrast, millest ei saa nagu asja. Ja nüüd on küsimus selles, kui palju siis tegelikult peaks seda rahvusvaheliselt kaubandust, majandust ja rahavoogusid piirama. Ja siin kerkib jällegi järgmine küsimus. Nimelt enamus, turumajanduslik kapitalistlik riik on üles ehitanud oma tasakaalustatud süsteemis ja kui me näiteks vaatame Ameerikat, siis Ameerika on palju nisukene, noh kapitalistlikum selles mõttes, et seal on väga palju funktsioone antud erakätesse, mida Euroopas näiteks rakendata. San Diego loomaaed on eraloomaaeda üks edukamaid Euroopas. Eraloomaaedu peaaegu ei ole selles mõttes, et see püütakse muuta kõigile kättesaadavaks. Nüüd on kaks põhimõttelist mudelit jällegi, et üks on selline mudel, mida ehitab praegu üles Venemaa ja meie oleme Venemaa ja Euroopa vahel või selle Vana-Euroopa vahel, kus siis Venemaal on mindud madalate maksude. Ma ei saa öelda, et vaba ettevõtluse ja mõõduka privatiseerimisteed, meili või üheksakümnendatel aastatel oli ju väga kindel loosung, madalad maksud, vaba ettevõtluse privatiseerimine, 10 10-ks aastaks. Vot selle viimase viimane muide Eestis ära unustatud. Tollel jutt sellest 10-ks aastaks 10 aastaga see majandamise reziim veab meid mülkast välja. Ja muide, vedas. See ei tähenda seda, et pärast kümnendat aastat peaks ilmtingimata täpselt samamoodi edasi kihutama. See on nagu lennukiga. Et, et see, et lennukil on stardirežiim, ei tähenda seda, et kui ta on jõudnud nagu juba tavalisele selle tavalisele lennukõrgusele, et siis peaks aga aga kõrgemates kihtides edasi kihutama. Ehk teisisõnu öeldes, et selleks, et pääseda üle ookeane, kõigepealt tuleb tõusta 10 kilomeetri kõrgusele, siis tuleb lennata seal 10 kilomeetri kõrgust, kuna see on kõige ökonoomsem tuleb Lenna lennata siis paralleellennul ja siis ühel hetkel läheb, minnakse laskumise režiimil, et jõuda kohale majandusega muide on täpselt samamoodi, ehk majanduspoliitik tuleb kogu aeg korrigeerida. Ja nüüd on ju kujunenud niisugune olukord, et et meie, ütleme näiteks siin ma räägi Venemaast, nemad ütlevad veel rohkem nendele maksud veel madalamad kui Eestis. Me ütleme seda, et vaata, et meil on madalad maksud ja tänu selle ja vot meil on proportsionaalne tulumaks ja see, et ettevõte on tulumaksust vabastatud juhtumil, kui ta kasumit välja ei võta. Et see on ainuõige majandamismudel. Nüüd vaatame Taanit taanim kõrval kõrgete maksudega. Ja kui, kui me räägime Taani ettevõtjatega ja räägime Taani inimestega, siis üks kõrgete maksude kirumise jutt ei lõpe ja mida rohkem viskit valatakse, seda rohkem juuakse muide seda rohkem õlut, eks ole, seda rohkem kirutakse kõrgeid makse. Kuid miskipärast Taani kapitalistid ei võta oma rahapuud selga ja ei too siia. Ja samal ajal Taani eksportkaubad on odavad. Ehk teisisõnu öeldes, et see näitab, et ka kõrgete maksude suhteliselt tasakaalustatud sotsiaalse või suure sotsiaalse tasakaalu juures on võimalik turumajanduslikult ka efektiivselt toimida. Nüüd ma seletan, mis on selle asja võti, selle asja võti on see esimene võti on see, mida meil veel ei ole ehk piisav kapitali kontsentratsioon. Kuid kui kapitali on piisavalt kogunenud, siis on ju niimoodi, et Taani ettevõtja, no võtame selle mingi õlletehase. Kui temal on vaja õlletehases välja õpetada õllemeistrit või meistri abi või, või keda iganes, elektrit siis temal ei ole ju neid hädasid nagu meil näiteks balti laevaremonditehases, et on vaja kolmesadat laeva keevitajat, keegi Eestis väljaõppeta käib jutt, et toome Ukrainast sisse. Me saame kusagilt mujalt keevitajaid ja siis võib öelda seda, et siis ei ole vaja Eestis laevu keevitada. Kui ei ole inimesi, kes keevitavad, siis polnud vaja laevu keevitada. Sellepärast et et ühiskonna eesmärk ei ole mitte see, et keevitaks palju laevu, vaid sellepärast, et kõigil inimestel oleks sissetulek järeldanud, oskad midagi muud teha, järelikult peavad tegema midagi muud. Nüüd nüüd nüüd selle dilemma juures, loomulikult on väike kiusatus, et noh, me peame tööjõu sisse ja siis ma palju laevu keevitada, siis kõik näitavad, palunud makse, maksavad, aga samal ajal iga inimene kujutab enesest potentsiaalset sotsiaalset probleemi. Nii nagu praegu Prantsusmaal juhtunud aastakümneid veeti neegreid sisse araablasi, eks ole, odava tööjõuna seal ütleme, restorani hinnad olid madalad, kuna nõudepesija peaaegu raha ei saanud. Aga nüüd on neid niivõrd palju nad on, nad on konsolideerunud, joon kumuleerunud või on, või on kontsentreerunud praegu nende sotsiaalsed probleemid. Ja nüüd Taanis samal ajal need ettevõtted, kellel on perspektiivitaju, need ettevõtted ei tee ju mitte midagi muud, kui hakkavad kirjutama riigile. Vaat mul on neid erialasid nii palju, neid erialasid on vaja nii palju, neid erialasid on nii palju ja nad saavad selle Nendest kõrgetest maksudest makstakse kinni. Nüüd nad hakkavad kirjutanud, mul on vaja täiendõpet. See oli ametiühingutega käib ju täiesti niisugune, nagu pritsis, öeldakse papat-mammat trumplauast ja ja, ja käid käest, seal on samamoodi. Tööandja teeb plaani valmis. Ilmselt suhteliselt väike riik ilmselt ei ole välistatud, et, et ettevõtte juhatuse esimees ja ametiühingu esimees ühelt kursuselt ja siis käib niimoodi ettevõtjad teatab, et tal on lähenevad majanduslikud raskused, tema peab kohe, no ütleme, 30 inimest ära koondama. Mille peale Ametiühing hakkab protestima. Ja nüüd ütleb tööandja, jah, mul oleks küll tööd anda, aga see on teine töö, mille peal on ametiühing, kirjutab kohe mingisuguse projekti või mingi plaani tööturuametile ja selle ümberõpe makstakse kinni ja võetakse sealtsamast võetakse ja tegelikult seda kavatsust nagu ei olnudki, kui tulid kavatsus see, et säilitada konkurentsivõimet, et riik maksaks ettevõtte ümber ümberõppe kinni. Täpselt samamoodi on ju see, et suurendatakse pidevalt teaduse arenduskulutusi ja sõjalisi kulutusi, mida tuleb teha ka Eestis, sellepärast et praeguses situatsioonis, kus meie see keskmine sisemajanduse kogutulu on kusagil 15000 dollarit inimese kohta ja praegu me liigume nendele 20 ja 21 ja 25000 dollariste Euroopa riikidele liigume järele, kuid see on nagu mäkke ronimine. Mida kõrgemale lähed, seda hõredam on õhk ja seda, seda raskem on minna ja seda kompenseeritakse sellega, et kui me oleme praegu siin 15000 tasemel, siis me ostame need vajalikud kaasaegsed seadmed, organisatsiooni põhimõtted, ostame sisse nii nagu on, öeldakse, oskusteave. Ja läheme selle järgi. Kuid Ühel hetkel me satume olukorda, kus me jääme alati sammu maha, sest kui me juba ise ei loo uusi tehnoloogiaid, oskusteavet, mida me suudame ka müüa, on seda vähe või palju, see on teine teema, aga miljoni kohta peatud olema sama palju kui miljoni soomlase kohta või miljon ameeriklase kohta. Asi ei ole mitte selles, et Ameerikas on 300 miljonit, et me peaksime sama palju suutma teha kui 300 miljonit ameeriklast, aga me peame proportsionaalselt suutma sama palju teha. Siis me ei osta alati üks päev üks kuu, üks aasta vanemat tehnoloogiat. Ja nüüd kogu see loogika on üles ehitatud selle peale, et avalikus sektoris, kus on maksnud suhteliselt kõrget, pannakse raha uuendustesse ja sõjalistesse kulutustesse, mis on samuti osaliselt uuendused. Sest me teame, et terve hulk ikkagi täiesti põhimõttelisi tehnoloogilisi leide on tulnud siis kas kosmoseuuringutest või sõjalistest uuringutest või, või peaaegu üks ja see sama. Ja nüüd, mis on viimane probleem selles maailmakapitalismis, kui me nii võime rääkida? Nimelt ei pea paika tees, kui me räägime maailma globaliseerumisest ja tänasel päeval ei ole Euroopa ja kõrgelt arenenud riikide jaoks ohuks mitte odavaliseerlane mis muutub probleemiks tänu sellele, et ta ei taha olla odav. Sest tema arusaam ühiskonnast lähtub suhtelisest heaolust, mis seal valitseb vaid odav hiinlane. Ei ole mõtet rääkida näiteks Euroopa liidus sellest, et vaat nüüd me võtame Rumeenia, seal on odav tööjõud või, või Poola torumees tuleb tehtu luusis kõik korda. Borat Poola torumees on viie aastaga selle Duluusi taseme ära õppinud. Aga ta ei saa, niipalju kui täna seal tuluusis need torumehed saavad, sest seal tohutu defitsiit. Tulus on niisugune linn, kus torumees on sama defitsiitne nagu meil Nõukogude liidus. Koos majavalitsus maksis mingi raha, aga sa pidid ikka raha juurde panema, et toru saaks tehtud või et üldse kohale tuleks või panid pudeli noh, sõltuvalt sellest, mida siis mida siis peetiliseks ekviolendiks. See, et teatud hinnad langevad, see ergutab tegelikult seda uinunud ja täissöönud Euroopa heaoluühiskonda, kuid teiselt poolt, kui ütleme, poola torumees on sellele vanale Euroopale erguti äratab nad unest ülesse, siis hiinlane võib mõjuda hävitavalt. Ja seetõttu Euroopa liit praegu võitleb Hiina kaupade vastu. Ja võimalikke noh, kaudselt teenuste vastu. Sellepärast et Hiina oma selle massiga ja tõeliselt odava tööjõuga võib muidugi mõjuda Euroopale ja Ameerikale muide suhteliselt hävitavalt lämmatab ära ja lämmatab oma embuses. Ja, ja nüüd nüüd viimane, mis on probleemide probleem, nimelt üks tee, see ei pea paika, mida turufundamentalistid kogu aeg räägivad, nimelt et kapitalil ei ole kodumaad. George Soros ütleb väga delikaatselt, ütleme, keskus ei ütle koduma, ütleb keskus ja toob just värvikaid näiteid sellest, kritiseerides praegust kapitalismi, temasugune finantsspekulant ja maailmakuulus ja kes on ikkagi teeninud raha väga palju terve inglise naela põhja laskunud ja teeninud selle pealt päris korralikult. Ja tema ju väidab seda, et, et kui me näiteks ütleme maailmas on süüdistatud umbes a la et Argentiina majandus, no ei ole piisavalt turumajanduslik ja teevad, tead seal igast kitsendusi, kapital voolab välja. Tegelikult ei hakka algus mitte sellest, et kusagil seal arenevates maades, kes vajavad kapitali, et seal oleks kuidagi kuidagi see majandusregulatsioon väga halb ja ja poleks nagu uuele rahale piisavalt soodne ja vot sellepärast raha ei tule, raha voolab välja vaid tegelikult kusagil keskuses tehti viga ja seal on hoopis tehtud mingi valearvestus. Bilansis on augud, need tuleb kinni toppida, nüüd hakatakse vaatama, kust võtta ja nüüd võetakse tõesti nagu nõrgema koha pealt tuuakse kapital välja, et päästa oma nahka. Ja, ja kui me mõtleme näiteks kas või sellele, kui haavatav tegelikult on maailma rahasüsteem, kui me mõtleme sellele loole, mille, mille peakangelane niklisson, kes oli üks andekamaid maaklereid Kaug-Idas, inglise soliidne pank, eks ole, oli seal taga mis oli aastasadu, nagu öeldakse, Londoni City üks niukene stabiilsuse sümboleid ja, ja Nick Liis oli väga andekas maakler ja ühe korra tegi suure vea tõmbast terve panga põhja ja see on täiesti selge, et pank pidi hakkama oma positsioone igalt poolt likvideerima, et sealt keskusest tekkinud aukudega ära täita. Natuke meenutab see meie kultuurkapital, kus on, kus on samasugused lood juhtunud, noh lihtsalt juhtimises tehti viga, mis võimaldas viiulit teha. Ja, ja see tähendab seda, et praeguseks on tuldud maailmas kolmele põhimõttelisele järeldusele, esimene on see kapitalism vajab perestroika sellest on juba lausa räägitud, teiseks on vaja rahvusvaheliste turgude kontrollimiseks teatud kontrollimehhanism. Et kui maa maailmas majandus avardub ehk teisisõnu, öeldes, et, et rahvuslikke barjääre langetatakse siis vastukaaluks selleks, et see hobu ei läheks lõhkuma maailmaturul, mida nimetatakse kapitalismiks. Et seal oleks vaja mingeid rahvusvahelisi, mingit kontrollimehhanism. Ja praegu, siis noh, peetakse, et võib-olla see maailma kaubandusorganisatsioon võiks võtta teatud funktsioonid. Ja kolmas järeldus, millele on tuldud on see, et, et ega see turumajandus ei ravi kõiki majandushädasid ja turumajandusse ehk turumehhanism ise kui selline ei saa lahendada kõiki ühiskonna ees seisvaid probleeme vaid vaid turumajandus on edukas, toimekas ja mõistlik rakendada nendes valdkondades kus tegemist on tulu taotlemisega. Kuid see ei ole inimkonna põhieesmärk, see ei ole inimeste põhieesmärk, inimesed tahavad elada ja, ja see, et me iga päev teeme võimaluse korral tööd, mis toob meile sisse, ehk me oleme nagu turumajanduse suhtes, siis inimelu on ikkagi mittetulundusühing. Ja kui me vaatame oma igapäevaseid rahalisi tegemisi, siis ainult kulud, ainult kulud. Aga inimlik õnn ei seisne mitte selles et te teenite palju, vaid inimlik õnn seisab selles, et te suudate selle eest, mis te teenite nutikalt kujundada enda ümber suhteliselt stabiilse ja teile vajaliku vajalike tarvete kättesaadavuse keskkonna sest me ostame tegelikult stabiilset keskkonda, ostame stabiilseid suhteid ja see on juba suur elamise kunst, kus ei aita ükski kapitalism. Lasin sul nüüd selle loogilise jutu ilusti ära rääkida, jaganud, küsimustega segama. Aga lõpuks üks küsimus siiski niimoodi kogu eesti vallast. Vaata, sa rääkisid, et Me püüame kõik kuhugi ja kellelegi järele jõuda oma majandusega, kogu aeg. Kui palju segab see, et me teatud määral oleme juba kuhugi järele jõudnud, ehk Euroopa liidus me oleme jõudnud nende reegliteni ja nende piiranguteni, mis kehtivad üle terve Euroopa Liidu. Kas siin on vastuolu ja kui palju sellega? No see ongi järele rühkijale on see ikka takistuseks, sellepärast et mida kauboilikum on maailm, noh, ütleme majandusmaailm, mida kauboilikume majandusmaailm, seda suuremad akumulatsioonivõimalused on, sest kui me mõtleme praegu seda sellele, et kui palju niisugusest Eesti majandusest on teeninud oma esimese miljoni, vot see on see, mida Ameerikas sageli räägitakse, et meie ärimeeste suguvõsa kogu tegevus on teile avatud, kuid palun ärge küsige, teenisime esimese miljoni ja kui me mõtleme näiteks seda aega, kui Eesti majandus oli puhtalt praktiliselt spekulatiivne 90. aastate algul, kui kõigepealt tuli suur Siis oli kõigepealt suur rauaaegseid, suur pronksiaeg kiviaega ei olnud siis sellel ajal ju tegelikult teeniti seda kasumlikkust, seda kasumit teeniti pöörastas kogustes ja tänu sellele, et, et miski seda reguleerinud venelased ei reguleerinud noh sealt, kus kõik see metall toodi. Ega meie ei käinud ju Venemaa Triisumas sellepärast vaatamata sellele, et vene sobinistidel viis aastat tagasi rääkisid Baltimaade kogu õitseng seisneb selles, et nad rikuvad Venemaad paljaks ja siitpoolt sai öelda teise toote. Toote oma hindadega raua siiami natukene tulu jagame ja müüme läände, kus raud maksab mitu korda rohkem. Aga see suur rauaaeg sai läbi ja kõik need, kes jäid suure rauaaja Suure rauaaja loogika küüsi, need on Eesti majanduses hammu kõik läbipõlenud ehk teisisõnu öeldes, et sellest rauast teenitud rahast tuli teha midagi muud. Nüüd tuli panna juba vabrik püsti, et ta toodaks midagi muud, kasvõi sellest rauast juppe või, või siis keevitatud või, või siis seda rauda veidi kokku keevitada, mitte millegi keevitada seda rauda kokku millegi muu jaoks. Ja see tähendab seda, et et loomulikult niisugune majandus nagu meil praegu on juba välja kujunenud sellele need Euroopa reeglid hakkavad muutuma teatud mõttes tülikaks. Ehk teisisõnu öeldes, et see paratamatult kärbib, meil kärbib meil just kapitali akumulatsiooni ja seda nüüd kompenseeritud sellega, et me ei võta ettevõtetelt tulumaksu ära, kui nad investeerivad sealt tagasi. Meie jutuaeg on läbi ja seda teemat võiks muidugi arendada nagu kõiki muidki teemasid, mida me oleme rääkinud, aga sedakorda lõpetame, Hardo Aasmäe rääkis turumajandusest, kapitalismi-st ja raha liikumisest ja stuudios koos Hardo Aasmäe, Uku Toom. Aitäh kuulamast.