Tere, vikerraadiokuulajatele taas stuudios Hardo Aasmäe ja Uku toom ja on juulikuu. On suvekuu, on puhkusekuu ja meie räägime ka puhkamisest, ehk Hardo Aasmäe lubas meil täna arendada mõttekäiku teemal, kuidas on üldse tekkinud puhkus, kui organiseeritud eluvorm sellepärast et inimesed ikka puhkavad, kui nad väsinud on või tööd on teinud. Aga kuidas see kõik on muutunud selliseks asjaks, mida peab teadma, kirja panema ja arvestama. No võib öelda lihtsalt seda, et et on taas mõistlik korrata seda vana hiina rahvatarkust, mida me siin paar aastat tagasi oleme juba stuudios korra maininud, et kõik need asjad, mis on uuemad kui 2000 aastat on nii uued asjad, et need ei või päris usaldada. Ja, ja puhkus kui selline noh, meie mõistes või kaasajal niisugune linnalise kas industriaalsel või postindustriaalsel ühiskonna tused, vaat et inimesed lähevad puhkusele, võtad puhkust, on siis kaks nädalat või neli nädalat või kuus või või kuda iganes, see on äärmiselt hiline nähtus. See on nii hiline nähtus, et tegelikult siin ei ole puhkusega asjad nagu inimühiskonnas päris selged ja, ja, ja tegelikult nisukene, massiline puhkamine ja puhkuse kumine. Sellele reageeris turumajandus alles eelmise sajandi keskpaigal ja asus kohe ahven puhkusetööstust ehk teisisõnu öelda, et inimene on mingisugusest tööprotsessist puhkamas ja nüüd ta satub subjektist objektiks järgmise tööstusharu kätte, kes siis tema puhkamise ära korraldab, et oleks noh, niivõrd puhanud, eks ole, et kõik oleks nagu korraldatud, aga aga tulles selle asja juurde tagasi, siis tegelikult on ilmselt mõistlik teha siin vahet kahel asjal. Üks on jõudeolek mis on väga vana nähtus ja mis oli aristokraatia ja ülikute privileeg, on ta siis hammurapi aegadest või vanast Egiptust kus iganes ja teine asi on siis puhkus mis siis oma olemuselt peaks olema see, mis noh, seda inimese vaimset ja füüsilist seisundit taastoodab. Ja sa tahad öelda, et jõudeolek ei tooda või jõudeolek võib toota, aga jõudeolek ei ole oma olemuselt, et vaheaeg töö tegemisele sellepärast et jõudeolek eesti keeli ikkagi tähendab enamasti seda, et ega seda tööd nagu eriti ei, ei tehta. Ja, ja kui me mäletame niukseid möödunud sajandi alguse karikatuur, kus oli Paksu kõhuga prantslast näidata, et see siis pidi olema sees, pidi olema rantjee, kes omakapitalist elasin, aga mitte midagi teinud käis seltskonnast seltskonda ja kui me mõtleme keskaega, kus õukond ühelt poolt olid töö, sest see oli, ütleme, kuninga või monarhi ümbritseb mõjugrupp, mitte küll parlament, otse, aga, aga, aga see ühiskonnakiht, kes siis tegelikult monarhi tegemisi suuresti määras ja tema asi oli seal hoida erinevate rühmituste vahel tasakaalu ja jagada ja valitseda, aga väliselt nägi see ka niisuguse jõude olekuna kangesti välja, seal naiste ja meeste roll oli veel eraldi. Kuid, kuid kui me mõtleme sellele, mismoodi puhkas ütleme, nimetatud tavainimene, siis see on illusioon, et et tavainimene üldse ei puhanud. Ja kui me mõtleme sellele, mismoodi eesti inimene puhkas näiteks sügaval orjaajal sügaval orjaajal on ju, on ju meil rahvusromantilistest aegadest ju ka räägitud palju sellest, et et vaat, et sügaval orjaajal tuli asuda orjama varahommikul mõisniku, eks ole, juba kell viis tuli üles tõusta ja ja, ja siis hilisõhtul sai magama. Kusjuures see kirjeldus langes paljuski nisukesed tööstuse aja alguse või tööstusajal või tööstusajastul oleva inimese arusaamadele töö tegemisest. Ja, ja on täiesti selge varavalgest hilisõhtuni kusagil metallurgiatehases rabada, siis ei kesta väga kaua. Et meie esivanemad ja mina olen seda isiklikult elus katsetanud, seda, seda jubedat orjamist. Nimelt kunagi nõukogude ajal saadeti mind sundkorras rebane, miks ja teatavasti, kui vilja tuleb väga palju, siis rehepapid ööpäev läbi, 24 tundi on vahetus ja see on üsna kurnav, kuivatad ville ja palav ja, ja ja jood kalja ja õlut nagu väga uue või kuna masinad, et oleks seal niukse keskaegne väike ahi, noh siis see oleks nagu vähe mõnusam see asi, aga aga seal tohi tohi nagu Kilkiga peas olla. Kuna võimsate masinatega tegu ja kui põlema läheb, põleb maha kõik. Ja ega ta oli üsna kurnav, aga saabus ühel hetkel see aeg kusagil septembri algul, kui viljadele vähem ja öösel enam kuivatame pidanud, siis me otsustasime elada. Ning orjaajal tõusime üles kell viis esimese kukelauluga sõime hommikust niimoodi siis hakkasin vilja kuivatama, siis tuli keskhommikune aeg. Keskhommikul sõime, panime masinad seisma, pikutasime mõnikümmend minutit, siis hakkasime uuesti tööle. Siis tuli lõunaaeg, siis lõunal sõime korralikult, tegime hobusemehe lõuna no see on siis kaks tundi sellepärast, et ajalooliselt ta pidi umbes nii palju olema, et et hobust jõudnud süüa ju. Ja loomulikult tegime lõunauinaku siis hakkasime jälle tööle ja siis tegime linnupete disväikselt pikutasime ja siis tuli õhtusöök ja, ja ma võin teile öelda, et pärast õhtusööki minna küla peale veel külla ei, ei pakkunud nagu ütleme füsioloogiliselt mingisuguseid keerukusi. Ehk teisisõnu öeldes, et mis ma kõige selle jutu juures tahan öelda, et ajalooliselt inimesed puhkasid päev läbi või päeva sees oli see puhkus ja töö oli rütmiliselt vaheldunud. Ja seetõttu seetõttu see taas valgest hilisõhtuni, kus kõik valge aeg ära kasutati, tegelikult nii kurnav ei olnud. Ja kui me mõtleme seda, et see kõva rühmamine eesti talu talumajapidamisest tuli ikkagi siis, kui tuli maksta võlgu mõisale maa väljaostmise eest, vot siis läks tõeliseks rabamiseks. Aga enne oli ikka see mõisa köis, las lohiseb, ega siis, ega siis selles mõttes Eesti rahvas on ellu jäänud ikka tänu sellele, et ega ta ennast ikka tööga ära tapnud päris ikka ei ole. Praegu võib pigem olla see probleem, et et, et see pürgimused ja need ootused ja need taotlused on nii suured, et et just niisuguseid ettevõtlikud mehed varisevad kusagil neljakümneselt viiekümneselt, eks ole, oma kõrgete vere rõhkude ja, ja, ja, ja südamerabandusega, aga tollel ajal siis puhati nagu ööpäev läbi. Ja nüüd, kui tulid tööstusajastu, siis tööstusajastul tekkis, tekkis ju see, see probleem, et masinat ei saa niimoodi seisma panna. Sa ei saa ju tööstuses panna hobuse hobusemehe lõuna jaoks ja kui tulid need ajad, millal tööstusest tuli töötada 16 tundi või 12 tundi, siis Meil on palju ironiseeritud Marxi üle ja noh, ütleme teoreetilises mõttes on nagu põhjust, aga marks omal ajal sadul ei olnud mitte ainukene, kes kirjeldas näiteks inglise või saksa või Sileesia kaevurite niuksed õudset olukorda. Ja ega seda olukorda on praegugi maailmas, võtame kasvõi Ladina-Ameerika kaevandused või hiina noh kus on, kus on illegaalseid kaevandusi ja kus iga-aastased tuhandeid inimesi surma ja seda keegi nagu eriti ei loe. Aga aga tollel ajal oli tõepoolest, võrreldes nüüd sellega, et ega Inglismaal täpselt samamoodi ju see talurahvas töötas rütmiliselt puhkus puhkas päeva jooksul mitu korda ja elas värskes õhus ja nüüd, kui ta sattus linna, kus tuli 12 tundi järjest tahmased tolmus ja kuumuses töötada siis Inglismaal oli ju kusagil 19. sajandi lõpuni ikkagi niisugune olukord, et et linn ei suutnud ennast demograafilised taastoota. See linnatööstus elu sõid tervised nii välja, et kogu aeg oli vaja maalt uusi, värskeid, terveid ja noori inimesi. Ehk teisisõnu, öeldes, et see tööstus nagu õhkis inimesed ära ja paljuski sellepärast, et Polnud puhkustest kujutage ise ette, kui te peate tegema 12 tundi füüsilist tööd, aga algul oli tööpäev 14 tundi ja 16 tundi. Ja siis väga palju räägitakse klassivõitlusest. Klassivõitlus oli see, mis sundis selle kaheksatunnise tööpäevani, aga, aga teiselt poolt otsast tabas ühel hetkel tööandja, et tal on pigem mõistlik masinaid hoida kahes vahetuses. Ja kaheksa tundi jaksatakse tööd teha ja siis on hommikune ja õhtune vahetus ja noh, ütleme tööstus veel öine vahetus. Et need kaheksa tunni peale on see tööpäev läinud ikkagi mis siin salata, tööandja kapitalistide huvidest, sellepärast et isegi meie oludes, kui need ettevõtted, kus ettevõtted või noh, ütleme kui sisulised inimeste jutud 10 tundi on karta, et ta ühel hetkel konkurentsis jääb alla nendele kaheksa tunnilistele efektiivsetele töötajatele ja nüüd on nüüd põnev, et kuidas see kaheksatunnise tööpäeva jooksul nüüd see nüüd see puhkamine siis käid, noh, päeva jooksul peab ka puhkama. Siis kes on läinud, kes on noh, ütleme, Kesk-Euroopas käin või ka Lääne-Euroopas, et et see näeb sageli välja niimoodi, tööpäev saab läbi ja siis Prahas minnakse õlletuppa ollakse seal paar tundi, siis võiks koju õhtust sööma ja, ja brittidel on täpselt samamoodi käiakse õhtul pubist läbi, et see on siis ütleme, mingisugune lõõgastus ja siis minnakse koju, et siis valmistuda järgmiseks tööpäevaks. Ja kõik see niisugune puhkuse ja tööpäeva ütleme, ööpäevaringse puhkamise reziim on teinud ju siin ka niukseid kummalisi muudatusi. Sest sest tundub, et inimene füsioloogiliselt kaheksa tundi siiski suudab töötada alla kaheksatunnise tööpäeva, kusagil pole tervetel inimestel lastud ja üle käib vist üle jõu. Ma võin siin natukene olla ebatäpne, sest tõenäoliselt on neid füsioloogilisi uuringuid tehtud väga mitmesuguseid, kuid see, et maailm on jäänud üldiselt kaheksatunnisele tööpäevale, tundub, et et see on niisugune noh, piir, millest üle minna pole võimalik. Nüüd mõni raadiokuulaja ütleb, et, et on ka lühemat tööpäeva. Et Euroopa läksin kohati seitsme sele kuuesele, vaat siin mingitel hetkedel. Ja nõukogude Liiduski oli üks aeg, kus oli küll kuuepäevane töönädal, aega oli seitse tundi, siis tehti viiepäevaseks ja, ja kaheksatunniseks jälle. Ja põhimõtteliselt see puhkamine on siis niimoodi, et ikkagi tundub, et Euroopas mindi paljuski sellepärast, et sellel ajal, kui Euroopa ütleme, jõudis heaoluühiskonda ja noori inimesi palju, siis selle lühendatud tööpäevaga hakati ju tööjõuturult välja suruma vanemaid inimesi, langetati seda pensioniiga, noortel inimestel oleks tööjõuturul kohta. Nüüd tänasel päeval, kus rahvastik vananeb, on eurooplased hirmus hädas selle lühendatud tööpäevaga. Ja, ja need, kes on võib-olla teinekord televiisorit vaadanud, näevad seda kui palju prantslasi tänavatel, kui taheti pikendada nende noh, ütleme sedasamast tööpäeva. Ja siis see, et ütleme, Ameerika majanduskasv on praegu hetkel Euroopa keskmisest kõrgem. Aga ta ei ole muidugi nii kõrge kui Eestis, eks ole, et Eesti majanduskasv muidugi ameeriklaste ees oluliselt. Ja nüüd see on päevane puhkamine, nüüd tegelikult teine puhkamine. Me räägime kogu aeg puhkusele minekust, aga tegelikult teine puhkemine tsükliline. Ajalooliselt nägi see välja niimoodi, kui me võtame jälle meie meie esivanemad siis kujutada, et 300 noh, ütleme 40 päeva rühmati ja siis võetakse üks puhkus, eks ole, mis on siis 25 päeva ütleme või 25 30 päeva. Ega see ju ka ei vastanud ja tegelikult tõele. Sest kui võtta lahti kasvõi kõige tavalisem raamat, mis käsitleb meie esivanemate elu etnograafiliselt ja kui me vaatame fenoloogilist kalendrit, siis siis see on ju ka tsükliline, on üks kibe tööaeg. No vot eesti keeles öeldakse kibe tööaeg varavalgest hilisõhtuni, näiteks kündmise ja külvamise aeg. Aga pärast seda tehti hädapärased töid ju kuni jaanipäevani tinglikult jaanipäevani, millal hakkas siis kõva heinategu ja seal oli ju ka täpselt samamoodi. Siis tehti ainult hädapäraseid toimetusi, toimetati loomi ja ja, ja natukene ütleme raudtee võib olla rege mingil viisil, aga ega see väga kõva rabelemise aeg ei olnud. Ja nüüd, kui tuli heinatöö, siis heinatööga on ju ka sedamoodi need, kes veel mäletavad, kuidas vikatiga heina niideti. Nüüd kui tuli juba masinaline, nüüd seda probleemi otseselt pole, aga aga vikat, et mida sa pead kogu aeg hõiskama teritama siis on ju niimoodi, et, et kõige paremini läheb vikat rohust läbi siis, kui rohi on niiske ja käidi ju tegelikult ikka heina niitmas kohe, nii et varavalgest siis kui rohi oli pehme, päeval on see kõrs on kõva ja on lihtsalt nii raske ja siis on niimoodi, et lõuna ajal ju ka ütleme selles suures palavuses niitmist juhi olnud Heino võiks kokku panna, aga, aga mitte niita ja siis on jälle õhtupoole. Ja kui me näiteks läheme nüüd Eestist ära Kesk-Aasiasse siis kusagil 30 aastat tagasi, kui ma esimesel hetkel sattusin Kesk-Aasiasse kahjuks sattusin alti suvel juulis ja augusti kõige palavam aeg siis oli ka niimoodi, et põllud, puuvillapõllud olid kõik tühjad ja meie siis vaatasime päeval usbekkide Turkmeenia ja kirgiisid, kõik nad olid seal kuskil varju all ja uimerdasid ja me siis vaatasime, et noh, et et ega neist töötegijaid ei ole, aga ühel hommikul ärkasin üles rongiga sõites kell viis ja minu hämmelduseks olid, et päike ei olnud veel tõusnud, aga minu hämmeldus puuvillapõllud silmapiirini inimesi täis. Ehk töötatakse sellel ajal, millal sobib ja puhatakse sellel ajal, millal sobib ja, ja noh, me teame, et pärast pärast heinategu tuli ju jällegi niisugune vaike aekuni algas siis viljalõikusel ja ja sügiskünniaeg ja ja me ju teame seda, et rahvakalendri järgi ikkagi noh, jõulust kuni kolmekuningapäevani korralikust perest tööd ikka tehtud ainult hädapärased loomi toimetada, siis oleks metsatööajad ja ja siis, kui oli teedelagunemise aeg, siis ei saanud jälle midagi eriti teha ja ja, ja selles mõttes aastaringselt ka puhati mitte ainult ööpäevaringselt ja aastaringselt. Ja nüüd meel omakorda puhkame ju ka tegelikult, et ka aastaringselt, sest ega ütleme nii nagu vanasti talus öeldi, et et ega see, kes pühapäeval ikka tööd tegi, see oli ikkagi noh, kas just jumalasalga oli, aga ega ta väga arukas inimene ei olnud, lõhub ennast tööga ära. Ja meie ju tegelikult puhkame ka seitsmest päevast kaks. Me puhkame laupäeval ja pühapäeval ja, ja see, mis ajalooliselt nagu selles fenoloogilises kalendris oli pikemate tsüklite kused kibedad tööajad. Siis meil on see töö tegemine tänapäeval tiba rütmilisem ja näeb siis välja niimoodi, et me viis päeva töötame ja kaks päeva puhkame. Et kui keegi hakkab rääkima, ütleme, piiblilugudest siin, et jumal ka puhkas seitsmendal päeval kuus päevale, siis rühmanud seda maailma teha ja ja noh, mõned ütlevad, et pole kõige parem just välja tulnud, eks ole. Jumala künnivaod on ikka kõrged ja takistavad elamast ja ideaalmaastik oleks parem ja siis oleks maakera kaetud 400 oleks oleks maakera tehtud ümarik päris siis maakeral oleks igal pool 400 meetrine veekiht aga põhimõtteliselt tundub jällegi, et füsioloogiliselt, see on jällegi niisugune mõõt, et see tsükkel ei saa olla üle seitsme päeva vaat-vaat, nii nagu on siin maailmas välja timmitud, et ega see tööpäev suurt üle kaheksa tunni olla ja kui need ületundega tehakse, ega need ületunnid need kõige kõigemad enam ei ole. Et see produktiivsus langeb ja seda kasutatakse ainult hädaga. Ja nüüd tundub, et see tsükkel iseenesest on, mis on vastuvõetav, on ka seitsmepäevane tsükkel. See, et algselt oli seitsmes päev, oli see hingamise päev või puhkamise päev. Noh, nüüd on siis ütleme kaks päeva, mis ei tähenda mitte midagi muud kui seda, et vaevalt turumajandus lubaks meile seda, et kui on võimalik inimesi ahvatleda kuuendal päeval töötama et siis seda ei tehtaks, aga tõenäoliselt paistab ikkagi nii, et see viie päevane ja kaheksa tunnine töö intensiivsus on sedavõrd kõrge, et selleks taastumiseks vajatakse ikkagi seda, seda kahte puhkepäeva. Ja me võime siin rääkida küll perekonnast ja külmad ja muudest kavatsustest tahtmistest siis ikkagi põhimõtteliselt paistab, et selles niukses kaasaegses postindustriaalsel ühiskonnas ja see töö intensiivsuse ja puhkamise tsükkel on, on niisugune seitsme päeva tsükkel. Ja, ja me ju teame seda, et on maailma ajaloos siin, kui seda maailma nagu parandatud on ju püütud teha kümnepäevast töönädalat ja, ja mitmesuguseid muid, siis need on ikka kõik läbi kukkunud. Proovisid seda ju proovite, seda natuke prantsuse revolutsiooni ajal seda nädalat nihutada, kui seal tehti kalendergi ringi ja, ja ega siis ka Nõukogude Venemaal prooviti, kus olid ka väga revolutsioonilised meeleolud, aga ega see maailm on igal pool läinud suuresti seitsme päeva peale ja mis on üllatav, et kui meile öeldakse seda, et noh, näiteks, et võtad ütleme, et tõsikristlased on kindlasti veendunud, et see jumala poolt sätitud kas siis ihuliselt või vaimselt, aga sõltumata sellest, kes, kes, kes need inimesed oma kultuuriliselt päritolult on, annad, moslemid või juudid või, või, või, või kristlased või, või budistid või, või konfitsiaalased. Miskipärast inimkond armastab seda seitset seitset päeva. Aga kui sa ütled, et kaheksa tundi on selline optimaalne ja see kujunes juba üsna ammu välja, siis see, et on kaks puhkepäeva nädalasse on siiski suht hiljutine. Ja see on suht hiljutine nähtus ja tõenäoliselt on see seotud siiski sellega, et märgati, et see töö intensiivsus on kasvanud. Sest kui me vaatame ka seda, mis on meie tegelik töö sisu, siis töö sisu suuresti on üha rohkem. Selge on see, et sa pead keskenduma, tähelepanu, mis, mis vaimselt sind väsitab. Kas te sõidate autoga, te peate vaatama, et auto keset teed või, või kui te olete arvuti taga, kui te tegelete asjadega, mis mis paratamatult sunnivad anda mingeid käsklusi või kasvõi see, et meie teeme praegu siin saadet. Me peame tunniks ajaks keskenduma mingile teemale, meie mõtted ei tohi kusagil uidata. Aga kujutage ette, kui me samal ajal oleksime heinakaarel, kaalutaksime heina. Noh, see on niisugune, kuidas nüüd öeldakse suhteliselt mehhaaniline töö ja meie mõtted võivad rahumeeli uidata, see ei vaja niisugust keskendumist ehk seda vaimset väsimust või seda, seda, mida on vaja välja puhata, nii palju ei ole. Ja see tõenäoliselt on seotud eelkõige just niisuguse töö intensiivsuse kasvu ja, ja keskendumise vajaduse suurenemisega. Ja see omakorda on jälle seotud sellega, et igal töökohal on tõenäoliselt käsutada rohkem võimsusi ja rohkem materiaalset vara. Sellepärast, et kui me võrdleme näiteks eelmise sajandi alguse treipingi maksumust tutvutav treipingi näiteks või tänapäeva treipingi maksumuse siis see, see, kes on treial noh, ütleme sekest selle pingiga töötab kas me teda tänapäeval treial, eks nimetama natuke teine teema. Aga, aga kui ta teeb mingisuguse vale operatsiooni tinglikult vale liigutuse ja lõhub masina ära, siis kahju on tänapäeval kordi suurem, kui see eelmise sajandi algul oli. Ja see muidugi sunnib jällegi peale omakorda kõrgendatud nõudmisi nendele, kes siis kes siis töötavad ja võtame kas või selle kõige tavalisema traktor, kui palju traktor muutunud viimase 50-ni aasta jooksul suhteliselt lihtsast riistast on saanud küllaltki efektiivne, aga keeruline ja temaga kummuli minek on võrratult kallim, kui kunagi Bella Russiks kraavis käidi. Mis seal siis ikka nii väga ei juhtuks, aga praega ikkagi Jondeeriga kraavis käinud, noh siis ei ole teada, kui suured need kahjud tegelikult on. Ja nüüd, kui me räägime sellest, et see puhkamine on vaatamata sellele, et me aastaringselt puhkame, on igal juhul selgunud mingi puhkeperioodita, kus tööd üldse ei tehta ja mis on pikem kui kaks päeva, ilma puhkeperioodid ta ikkagi see tööjõud ei taastu ära ja sealt on nüüd kasvanud välja see, mida nimetatakse meil korralisteks fookusteks. Ja need korralised puhkused on maailmas küll üsna erinevad. Jaapanis on üsna lühikesed, Euroopas on suhteliselt pikad, Ameerikas on vist ka lühike, Ameerikas ka suhteliselt lühike. Ja see sõltub valdkonniti ja ja, ja ka osariigiti ja Ameerikas on väga palju seotud veel töölepingutega lausa. Aga põhimõtteliselt on niimoodi, et, et ikkagi on selgunud, et taastoota on vaja veel nüüd ühte niisugust puhkust, mis ei ole tsükliline, vaid noh, kus sa oled tööst üldse eemal ja selline puhkuse, nisugune, massiliste puhkuste võtmise või saamise aeg see jõudis suuresti kätte ikkagi eelmise sajandi. Noh, ütleme väga jämedalt eelmise sajandi keskel, ma räägin arenenud riikides, ma ei räägi Afganistanist praegu, ütleme enamus rahvast elab nii, nagu meie esivanemad nad puhkavad tsükliliselt ööpäevaringselt, aga karja kasvatada peab kogu aeg karja juures olema. Kohtades puhatakse siis, kui laskmisest aega üle jääb. Jah, on ka on ka selliseid tegelasi. Et siis pärast lahingut on see puhkus eriti magus. Ja, ja nüüd see nüüd see puhkuse aeg või massiliste puhkuste aeg on meile siis selles niuksed arenenud või tööstusriikides on siis kohale tulnud ja esialgu loomulikult Ta oli puhkus eelkõige ikkagi jõukamate kihtide pärusmaa. Aga nagu saate algul sai öeldud, et et kui Euroopasse suures plaanis jõudis juba ka heaoluühiskond, siis noh, nagu on kombeks öelda, et et korralised puhkused jõudsid laiade massideni ja, ja see tõi kaasa kaks nähtust. Et kui, kui algselt oli noh, ütleme tõepoolest, see oli jõukate kihtide rida ja, ja selle jälgi näeme ka Eestis. Sest kui me hakkame mõtlema sellele, et Eestis hakkasid supelasutused tekkima 19. sajandi keskpaigas, no väga jämedalt, et Haapsalus kõigepealt ja Pärnu jäi maha, oli ka 19. sajandil ikka suhteliselt vilets koht, ütleme nii puhkamise seisukohalt ja teine, mis Eestis oli siis noh, tollel ajal ta ei olnud eesti tol ajal Peterburi kubermang oli muidugi Narva-Jõesuu ja põhjus oli selles, et niukene aristokraatia või ütleme, jõukate inimeste puhkamiseks Venemaal ju supelus kohti õieti ei olnudki, sest venelastel oli siis Põhja-Kaukaasia seal veel paugutate 19. sajandil 19. sajandi keskpaigal, siis Haapsalu ja Narva-Jõesuu oled ikka täiesti õdusad kohad, kus, kus võis ütleme, naisterahvad kaasa võtta ja ja Mägilasi ei kohanud. Ei olnud nagu mingisuguseid tülisid ja, ja kui me mõtleme sellele, kui hilja kuldtekkisid grimmi Supeluse asutused ja kui me mõtleme sellele, et tollel ajal Peterburist sõita Krimmi, see oli terve ekspeditsioon, kui sa pidid veel perega kaasa võtma, sa jõudnud puhkusega kohale ja ja see tegelikult seletab ära, miks need Eesti, need vähesed, noh, meile tundub, et mis see siis ikka nii oli, mis, mis, mis kohad need ikka siis olid, seletab ikka ja selle, miks Haapsalus oli mitmed Vene keisrit käinud kas siis oma ametiaja jooksul või siis troonipärijatele ja ja miks see Narva jõe sooleni popule tarne ja kõigepealt vaat niisugune puhkused, tööstus kui selline hakkas tekkima just nimelt kohe, kui, kui selliseid aegu võeti. Jaa, massiliseks pöörasse asi muidugi ikkagi, nagu me oleme juba sind korranud 20. sajandi keskpaigas, kus siis tõesti juba reklaamiti, et vaat, et iga tööinimene võib endale lubada puhkust ja ja, ja kui meiegi võib-olla mäletame seda aega siin kusagil 80.-te aastate algul, seitsmekümnendatel pul kui, siis kes käis Soomes, tõi siis salamahti kaasa mingisuguse mingi turismifirma reklaam, üllitised, kus siis oli näha, noh, võite sõita paari saartele Tuneesiast, Bahamale kuhugi, siis see tegi muidugi hirmus kadedaks ja siis selgus, et et kui nõukogude töörahvas võib minna sotsi või grimmi, kui ametiühingu heatahtlikkuse kvoodid seda võimaldasid, siis Soome tööline võtta ja minna Kanaari saartele. Ja siis ajaleht Pravda kirjutas, et ega see nii hea ei ole, nad pead ikka talvel minema siis kui nii soengu suvel. Nüüd me teame kõik, et ega suvel seal Kanaari saartelt päris hea olla üldse polegi. Sest suvel on mõistlik olla Eestis, kus on palju valgust ja ja arukas inimene ei pane keset suve kuhugi Vahemere äärde, vaid Vahemere äärde minnakse või kuhugi sinna sooja kohta minnakse kas siis kevade poole, et teha ühest otsast ehk kevade poolt seda suve meil pikemaks ja või siis minnakse pärast, siis kui juba kõik on puuviljad valmis ja värske vein on valminud. Jaa jaa. Ütleme korraliku tubli inimese, õige aeg on ikkagi sinna lõunasse minna kusagil septembris, ütleme see on nagu see. Õige aeg ja kuidas see siis on, Ameerikas taastuvad paremini, kui meile. Ameerikas on ühiskond teisiti orienteeritud ja ma ei oska öelda selle kohta midagi väga-väga selged. Kas me sarnanema ameeriklastega rohkem kui eurooplastega, aga eurooplased väärtustavad töövälist aega rohkem kui ameeriklased, sest ameeriklaste puhul on ju see niisugune käibeväljend, on see pisi Aime, pisi, et ma olen õudsalt hõivatud, vot see on niisugune prestiiži märk, see näitab, et sa oled edasipürgiv, eks ole, see, kes on edasipürgiv, peab ju palju raha teenida, eks ole, või vähemalt oma võimaluste juures ja kuna ameeriklast kõik võlg on, siis, siis Ameerika töötab väga palju, kellel tööd on ja kes tahab ja suudab töötada ja, ja see toob kaasa tegelikult selle, et Ameerika on orienteerunud rohkem sellele tööajale. Nüüd euroop. Ma natuke teistsugune. Ja, ja kui me vaatame seda, millele Euroopa näiteks sellesse puhkusetööstus rõhub, et kui algselt olid siin supelasutuse, tead, siis tulid meile supelsaksad ütleme juba 19. sajandil, siis nüüd, kui puhkamine massiline ütleme, puhkuse korraldamine, massiline nähtus siis esimese lainena Eestis oli ju ka sedamoodi, et kõik tahtsid kuhugi sõita, mitukümmend aastat pold saanud sõita, kõik tahtsid kuhugi sõita ja siis neid sõite korraldati. Ja on ju kaks täiesti kindlat nihukest puhkamise liiki. Üks on niisugune rannapuhkus. Mis on siis? Sellel on niuksed jõudeoleku ilminguid. Ja teine on ööd ja päevad bussis, loksumine ja magamine sealgi. Jajaa magamine sealgi, aga siis päeval vaadatakse losse ja maastikke ja mägesid ja metsi. Ühesõnaga see teine pool on noh, niisuguse kultuurilise suunitlusega kultuurihuvi suunitlusega ja Euroopas arendatakse üsa mõlematki ja mitte asjata ju terve Bay vuntsi, nii tinglikult öeldes ei vuntsi kõiki oma ajastulisi väärtusi. Ja selles mõttes Ameerika tõenäoliselt ei saagi nagu väga Euroopa moodi olla, sest kui ameeriklane ikka läheb puhkama, siis ta püüab minna kuhugi järve äärde või noh, Ameerika on suur maa, mere äärde sõitmine ei ole mitte kõigile jõukohane. Aga Ameerika on maa, kus on põhimõtteliselt võimalik vaadata ainult loodust. Ameerika on niivõrd uus, et et kui ameeriklane tuleb Euroopast talt, tundub kõik tohutult vana. Ja, ja kui te lähete näiteks New Yorki, siis kunagi näidati mulle suure uhkusega New Yorgi kõige vanemat pidevalt töötanud restorani ja ma võin eksida, aga ta oli umbes avatud 1880, eks ole või siis või oli natukene vanem, kuid, kuid noh, meie mõistes pole see tegelikult mitte midagi. Neile tuleb Praha pläku õllekas meelde, mis oli vist 1499, kui ma ei eksi. Jah, juba esimest korda ja kogu aeg toiminud, aga, aga kui, kui näiteks mina elan Tallinnas vanalinnas ja ja selle maja maja vundament ja esimesed korrused on ehitatud 13. sajandi esimesel poolel ja siis, kui sa seda möödaminnes ameeriklased ütlevad, et küsitletud vana su maja on, Sa oled 13. sajandi algusest, ta kusagilt on, eks ole, siis nad siis nad ei mõista seda sellepärast et Ameerikas seal nende valgete jaoks nagu ei olnud 13-l sajandil Ameerikas üldse mitte midagi. Ja, ja seetõttu see ameeriklaste orientatsioon on ka teatud mõttes paratamatu ja need, kes tunnevad tuuri huvi või ütleme, selle suunaga puhkuse vastu huvi, siis eks nad siirduvad Euroopasse või Aasiasse, kuhugi, kus on midagi vaadata, mitte Aafrikasse ja loodusehuvi, aga on niisugune lugu, et et ega me peame ikka tunnistama seda, et maailmas seda noh, niisugust loodust väga ikka vaadata ei ole. Meie ei suuda seda mõista. Sest sest eurooplase pilguga peaaegu kõik see, mis on Eestis, ongi loodus. Ja kunagi minu sakslasest sõber, kui ma läksin riklasse vastu sellele veel õndsat nõukogude ajal sõitsime Tallinnasse ja, ja ta jäi üha vaiksemaks ja vaiksemaks ja lõpuks ta küsis minu käest, et, et kogu aeg on mets, mets, et kus need eestlased elavad. Kõik see, mis meid ümbritseb, vaatamata meie eneste kirumisele on eurooplase pilguga sageli loodusmaastik ja suure tõenäosusega umbes pool Aafrikat vaataks sedasama moodi, sest kui me näiteks räägime Keeniast kasvõi ja noh, meil paljud inimesed on käinud Keenias nendes loomaparadiiside siis ega seal mingit paradiisi sellest paradiisist ikka väljas, seda enam ei ole. Need maad on kõik üles haritud, seal võideta, võideldakse elementidega, kes rüüstavad põlde ja ja noh, loomulikult tohutud loomakarjad, kes on kõik taimetoitlaste, kujutage ise ette, kui need jõuavad näiteks kusagil nisupõllule, sest seal seal ei jää järele mitte midagi, ehk teisisõnu öeldes, et, et kõik need suured, näiteks Keenia kaitsealad on ikkagi ümbritsetud põllumajandusmaastikest, kus keegi, ütleme nendest kohalikest neeger hõimudest mingeid looma näha ei taha. Neil ei ole mingit erilist armastust ja natukene ennast, samasugune armastus nagu meeldiv põllumehel metssea vastu metssea vastu ja, ja ega, ega meil ju kitsetki ja põdrad on sedavõrd tublid loomad, et et ütleme, metsameestel, kes, kes rajavad uusi noorendike. Ega nendel pole mingit erilist erilist prust sedalaadi loomastikuga, sest noh, kõik need ladvad tutid süüaksegi ära ja puud kängu ja ei tule sealt korralikku palki ega midagi. Nii et kui me vaatame ka Ameerikat, siis Ameerika on püüdnud kõik hõlvata või siis neil on tohutu suured need looduskaitsealad, kus siis, kus siis inimesed sisenevad, näevad siis päris loodust ja see kõik see massiline puhkamine, mis ja, ja puhkusele antakse tavaliselt kaasa puhkuseraha ja siis teisel pool otsas on siis need puhkusekorraldajat, kes teevad ettepaneku see raha viivitamatult ära anda neile loomulikult, eks ole. Ja, ja meile öeldakse sobivas vormis, see on omakorda toonud ju maailmas kaasa terve noh, niisugused tervet majandusgeograafilised uuendused. Sest eks meiegi oleme Eestis märganud seda, et noh, et mõnikord täiesti unustusse jäänud mingi liivarand kuskil metsa taga ja kus pole õieti teidki mis sinna viiksid, on, on leidnud omad omad kasutajad ja puhkusetööstus kui selline, see on ikkagi tänasel päeval juba täiesti üleilmastunud nähtus. Jällegi Moody, lennatakse pilkusest taisse, noh, kus meil käiakse, lennatakse taisse ja, ja seal on kolm võlu. Esimene võlu on see, et seal on ilusad liivarannad ja sealt saab teha ilusaid pilte sinisest merest. Teine, mida meil paljud inimesed igatsevad, et on soe. Kolmandaks on Tais tõesti ka üsna eripärane põhjalik kultuuripärand, noh, mida saab vaadata neljaks Taisu odav. Meie mõistes on tais odav ja kui me võrdleme näiteks ütleme, Prantsusmaad või Riveirasse minna või taisse siis muidugi vahed on ju kordi muidugi Priveiran noh, ütleme nii, et prahti vähem maas ja, ja seal Tais või kusagil Sri Lankal või kusagil on rohkem, aga nii nagu inimtegevus üldse kipub kanduma mere äärde ja sellel on oma väga lihtne põhjus, nimelt veetransport on kõige odavam, see lihtsalt korraldab, sunnib niukseid ökonoomiliste kaalutlustel inimkonna koonduma, koonduma randadesse ja täpselt samamoodi kipub, kipub randadesse koonduma ka teatud mõttes üks osa nihukesest puhkusetööstusest. Ses mõttes, et rannas on vajalik vesi kõige odavam. Sest kui te kusagil Sisemaal hakkate korraldama, noh, ütleme nihukest õdusat puhkust ja siis ütlete, et aga meil on ka võimalus ujuda, siis te peate rajama basseini. Aga meri on tavaliselt, et ikka enamasti omast käest. Ta tuleb odavam kätte ja füsioloogiliselt puhkuseks jälle vett on vaja või noh, ütleme ujumist või vähemalt suplemist ligunemise mõttes. Ja eriti hea on veel ookeanivesi füsioloogiliselt ja, ja seetõttu hakkab ta kanduma ja kanduma mereäärtesse ja, ja kanduma ka nendesse kohtadesse, kus inimesed pole mitte kunagi elanud. Ja me võime alati küsida, et noh, miks inimesed mererannas ei ela, kusjuures see küsimus võib-olla nii Viimsis Kakumäel, kusagil tobu rannas või ütleme Häädemeestel ja täpselt sama küsimuse me võime esitada Indoneesias Sri Lankal kusiganes. Ehk teisisõnu öeldes, et seal, kus ajalooliselt inimesed elanud, mererannas ei ole ega seal ei ole elamine kõige kõige mugavam või mõnikord ka kõige ohutum. Kui meil on lihtsameelseid inimesi, kellel raha on üle hakkavad ehitama maja mereranda, siis nad tõenäoliselt lähtuvat mingist Vahemerele sellest loogikast, kus nad on läinud ainult kas siis Kreekas või Itaalias pilti, kus on siis seal kas kalju otsas või mererannal on seal kuskil majake ja seal on sinine meri ja seal on õudselt õdus olla. Ainult vahe meie ja meie ja Vahemere vahel on see, et, et maja kipub olema seal kõrgemal, sest näiteks Egeuse mere ümber on ikka maavärinaid ja hiidlaineid on sedavõrd palju, et vaatamata sellele, et mererannas elamine võiks olla õdusam ja odavam kipuvad seal ümbruse rahvad säilima ainult selles ulatuses, kes on selle vaeva võtnud, et, et nad on ehitanud oma linnad ja majad siiski natukene kõrgemale kui otse mere äärde. Ja, ja meil on ju täiesti selge see, et kui, kui Vahemere ääres on seda head aega on kuskil ütleme 10 kuud ja kaks, kaks kuud on sihukest vastikut torm ja kõike siis siis maja mere ääres tähendab seal ju ikkagi selle üldise kuumuse puhul niisugust väikest leevendust ja merelt tuleb jahe briis, mida siis kõik väga palju on kirjanikud ja poeedid kirjeldanud, kui õdus öö on ja kui ja kui õdus hommik või päev, kuidas, sest merelt tulnud ikka jahe õhk ja see on tõepoolest veidi jahedam õhk. Ja see tõepoolest on mõnus, meil on jälle see, et seda hääd aega seal mere ääres on kaks kuud ja ülejäänud 10 kuud on siis noh, see, mille kohta vanarahvas ikka ütles, et mets on vaese mehe kasukas ja, ja maja ehitati ikkagi rannakarjamaadelt eemale, ikka esimesse metsatukk isegi vanad kaptenit, kellel, kellel kondid kippusid seal purjelaevadel ristlemisest veidi haiged olevat ega ega nemadki ehitasid maja niimoodi, et seal üleval oli väike, et meri ka ikka paistaks. Aga ega ikka keegi mereranda ei ehitanud, sest mererannas ei ole hea elada tegelikult. Ja kui siin Pärnut parajasti uputas, hambavahest uputab ju Haapsalut ja ja, ja siis olid paljud inimesed imestanud ja kurjad, et et näed, et linnaplaneerijad, et kuidas nende majadega on ja kus need majad ja miks minu maja uputab, siis vastus on tegelikult seal väga lihtne, et noh, et et kui te ehitate maja rannakarjamaale, siis kord viieaastane jooksul ta tuleb ja täpselt samuti on olukord seal Kagu-Aasias, millest me ükskord oleme ka moka otsast siin rääkinud või, või egevuse mere ümber, et seal, kus ikkagi maa väriseb ja kus on ikka vulkaaniline tegevus ja, ja kus on nende bioloogilises mõttes laamade kokkupuutepunkt seal lihtsalt kord 50 aasta jooksul tuleb üks hiidlaine või tuletas 70 aasta jooksul ja ajalooliselt ka seal rannas ei elatud. Nii et seoses selle puhkusetööstusega on hakatud elama rannas, sest tulevad noh, ütleme, jõukas maksujõuline seltskond tuleb kohale. Kes tahab olla kõige unelmate maskohas. Et hotell on otse mererannas, et hommikul ärkad, vaata üles, pole jõudnud veel süüa ja juba lähed. Ja muide, ma ütlen väga mugav, ainult et kord 50 aasta jooksul võiks võiks olla üks päev, kus seal just parajasti ei viibi. Noh, Indoneesias, meil oli näide, ma tuleksin saate lõpus korra ja selle nädalavahetuse puhkuse juurde veel tagasi, aga ta on ju olemas, eks ole, inimese puhkus ja linnainimese puhkus, kui me räägime tööst, kui inimene töötab teatud määral ikkagi selles samas süsteemis, nagu sa minevikku meelde tuletasid, tema teeb põllutöid ja, ja selliseid asju, linnainimene on teistmoodi ja nädalavahetuse puhkus kui linnainimesel võib olla tõesti on see olemas. No võib-olla see töö on intensiivsem, sa ütlesid, et nad niitmise ajal on aega muudele asjadele mõelda, maainimene ikkagi nädalavahetusel teeb ka tööd ja vannub neid raadiotöötajaid, kes räägivad eetris, et vaadake midagi teha ei ole ja tulge sinna kontserdile ja tulge sinna puhkama, mis tähendab midagi teha ei ole, kui ma olen juba neli tundi tööd vihtunud. Aga kui nüüd need traktorid ja agregaadid on kõik keerukamaks läinud, tähendab, inimene ei saa ka ennast lõdvaks lasta, isegi mitte töö ajal, et kas see on siis nagu veidikene ennast nii tühjaks töötamine, et töö on sama intensiivne kui linnas, aga puhkepäevi sisuliselt ei tehta. Noh, ega ikkagi selles olukorras, kus põllumajandus on läinud nii produktiivseks, et kaks protsenti elanikkonnast toidab ära kõik 100 ehk iseennast ja veel 90 80 protsenti ja, ja olukorras, kus maatükkide või haritava maa suurus ühe traktori kohta ikkagi suureneb toob see kaasa paratamatult suure ettevõttete, väike ja suurettevõtetes on paratamatult jälle ka selline olukord juba, et seal on asendusvõimalus ja mida suuremad on need põllud, majanduse ettevõtted, seda suurem tõenäosus selles, et saab kasutada linnalist tööstuslikku tööorganisatsiooni, mis tähendab omakorda seda, et puhkepäevi antakse. Ja nüüd küsimus on selles, et kas puhkepäev saab alati olla laupäeval ja pühapäeval sest kui sa hakkasid siin praegu rääkima, et vaat et maainimene võib ennast üle töötada ja see on tõesti siis, kui ta peab tegema kõiki töid ise ega teenuseid sisse osta. See on nagu, ütleme niisugune mõnevõrra jõukuse küsimus. Aga meie oludes on paratamatult ütleme selle maa, rahva ja linnarahva nädalavahetuse puhkuseeelistused, teised üsna sageli maarahvas. Laupäeval pühapäeval tuleb linn turule, kes poes ja ja, ja minnakse nagu linna lõbutsema, lapsetad jäätist süüa ja ja, ja ma ei tea, ütleme kuradi rattaga sõita, mida maal ei ole. Ja nüüd linnarahvas jälle omakorda siirdub maale, et pääseda vaikusesse ja siis on täiesti põnev seda kuulata. Et siinsamas raadios need, kes on nõndanimetatud ranna või puhkuse raadio, kuulutavad välja selle, et sellel nädalavahetusel on väga hea rannailm ja puhkuste aegadeks on püsinud kuiv ja päikesepaisteline ilm juba kaks nädalat teiselt poolt otsast jälle maarahvas vannub, et vihm oleks vaja. Ja, ja eriti põnev on see siis, kui see satub nädalavahetusele. Linnarahva huvi oleks nagu see, et nädalavahetusel oleks kuiv maarahvale aga võib-olla täpselt vastupidi, et tulgu vihmavett, siis ei pea heinatöid tegema, et ongi vahe sees. Lähme, lähme, ei pea kastma, ei pea ja, ja on nagu öeldakse, on aeg nagu veidi jõudev ja saab enesele hingamiseks. Sest nädal aega on ju olnud juba kuiv. Seda kuiva päikest küll ja küll ja nädalavahetusel võiks tõesti minna siis linna oma sisseoste tegema ja, ja kõik, mis selle juurde kuulub ja mõnda mõnda nihukest olete või, või muud ettevõtmist külastada ja, ja selles mõttes paratamatult. Ega, ega see maailmakorraldus on ikka selline, et ta kõigile sobida ei saa. Ta võib sobida natukene paremini. Nendes kultuurides, kus on väga kindlalt näiteks aastaajad oma niiskusrežiimile, kui seal kusagil Kagu-Aasias on täiesti selge, et on vihmaperiood ja kuivaperiood siis noh, seal ei ole midagi vaielda, kuivaperioodil peab maarahvas arvestama sellega nii nagu kuiv ja vihmaperioodil peab arvestama täpselt samuti, et vihmaperioodil tehakse üheseid töid kuival perioodil teisi töid ja, ja linnarahval täpselt sama moodi, et tahad seal troopikavihmas meres sulistada, siis noh, see on nagu oma asi, aga meie oludes, kus ilm on tegelikult heitlik ja ootused puhkuse suhtes on erinevad, siis on täiesti selge, et kõiki ja kõikide ootusi meie ilmastik rahuldada ei saa. Välja arvatud üks asi, mis on meie oludes vankumatu, nii palju valgust. Meil suvisel ajal, kui on meil need klassikalised puhkuse ajad, ega maailmas ikka eriti puhkus kõlbulikes piirkondades ei ole, sest meil on palju valgust, aga meil on veel ka soe ja mõnisada kilomeetrit põhja poole pole juba soe ka ja kui me arvestame sellega, et soomlastelegi pole õiget. Ühtegi õiget supelranda ja veed on ju külmad, sellepärast et ikkagi see valdavad tuuled on meil ju loodest ja põhjast suveajal see puhub ja kõik soojad veed või Eesti randadesse, nii et me elame selles mõttes väga, väga heas kohas ja ainuke, mis võib meie tuju rikkuda, on see, et nädalavahetusel tuleb lihtsalt vihma, mida, mida maamehed nii ootavad. Jah, tundke rõõmu selle üle, mis teil on, aga sellepärast, et ei saagi nagu pidada kinni neist nõuannetest, et päike liiga erejärge, päikest võtke sellepärast, et kõik arvavad, et äkki homme enam seda päikest ei olegi ja ilusat ilma ei tule. Aga nagu öeldud, rõõmustage valguse ja puhkusele ja rõõmustage kasvõi selle üle, et teil on aega meid kuulata. Seepärast, et järelikult, kui teil on aega meid kuulata, siis ei pea sel hetkel parajasti intensiivselt tööd tegema ja saate puhata. Täna olid stuudios Hardo Aasmäe ja Uku Toom. Aitäh kuulajatele.