Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, kaheksandast detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uus arengukava, mis seekord loodetakse ellu viia. Eesti on Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest euroraha kasutamisel kõige edukam, selgub Euroopa Komisjoni ametnike hinnangust. Rahandusministeeriumi plaanide kohaselt suudab Eesti kogu eraldatava toetuse tähtajaks ära kasutada. Riigieelarve koostamisel oleks tulnud rohkem arvestada opositsiooni ettepanekutega, tõdes peaminister Andrus Ansip. Euroopa liidus on Ansipi sõnul olulisi erimeelsusi ka mitmes teises küsimuses peale eelarvekava. Lehtede liit kuulutas aasta pressisõbraks Copterline'i juhi Tõnis Lepa ja pressivaenlaseks Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki. Eesti politseihariduses on toimunud muutused, rohkem pannakse rõhku praktikale, kuid politseikooli soovijaid napib. Bosnia-Hertsegoviinasse läheb rahutagamismissioonil esmakordselt kaitseliitlastest moodustatud valveris. Sõjakuritegudes süüdistatav Horvaatia kindral Ante Gotovina vahistati Haanjas teatriliidu sünnipäevapeol. Nenditi, et aeg-ajalt tuleb ikka oma olemasolu eest võidelda, tõestada, et teatrit ja praegune teatrite arv just paras. Ilmateade lubab meile ööseks ja homseks kerget lumesadu. Öösel on külma kaks kuni kaheksa, päeval üks kuni kuus kraadi. Valitsus kiitis heaks Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uue arengukava, kuid rõhutas, et selle täitmine sõltub riigieelarvest. Peaminister Andrus Ansip peab oluliseks Eesti televisiooni digitaliseerimist. Kavatseme arutada jaanuarikuus digitaliseerimise temaatikat eraldi sellest arengukavast. Majandus-kommunikatsiooniministeerium valmistab praegu küsimuse arutelu ette ja minu isiklik seisukoht on küll selline, et me peaksime otsustavalt selle muudatuse ära tegema. Soome läheb väga kiiresti üle digitaaltelevisioonile. Ma saan küllalt suuri linnu, näiteks Berliin, kus on juba täielikult üle mindud digitaaltelevisioonile põhimõtteliselt see on väga oluline infotehnoloogiline Tartus ja mida varem me selle ära teeme, seda parem. Kui televisioon muutub interaktiivseks, siis on hoopis teine kvaliteet võrreldes praeguse televisiooniga. Arengukava läbis riigikogus esimese lugemise Uku Toom. Meil on Eesti raadio ja televisiooni arengukava tegelikult olemas, see võeti riigikogu eelmise koosseisu poolt vastu veidi üle kolme aasta tagasi. Aga tookord oli algusest peale selge, et täitmisest midagi välja ei tule. Jaak Allik. Nimetatud kava finantsprojektsioon nägi 2005.-ks aastaks ette avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuskuludeks riigieelarvelise toetusena 413,3 miljonit krooni ning riikliku investeeringute mahu ringhäälingusse kolme aasta jooksul 202,4 miljoni krooni ulatuses. Tegelikult oli 2005. aastal riiklik toetusringhäälingule 303,2 miljonit krooni seega 110 miljonit vähem, spetsiaalne investeeringutoetus aga kolme aasta jooksul kokku null krooni. Nii siseringhäälingul selle ajaga planeeritud loodetuga võrreldes saamata üle 400 miljoni krooni millega on seletatav ka enamik arengukava täitmata positsioone. Praegu asuvad raadio ja televisioon remonti vajavatest majades ja jäävad oma tehniliselt baasilt kaasaegsest üha rohkem maha. Üleminek digitaallevikule on pidurdunud, palgatase pole konkurentsivõimeline. Nüüd on siis meeleolukorra päästmiseks uus kava. Arengukava eelduseks on praeguse ja ka eelmise valitsuskoalitsioonilepingus sätestatud eesmärk Eesti Raadio Eesti televisiooni ühendamise abil uue organisatsiooni Eesti rahvusringhäälingu moodustamine Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ühinemise eelduseks on ühise materiaaltehnilise baasi loomine tähendaks ühise maja valmimist ja sisustamist mõlemale meediakanalile sobiva kaasaegse tehnoloogiaga. Vaid siis võime rääkida tõepoolest uue sünergia tekkest, mitavaid järjekordsest sildivahetusest või tarbetu administratiivse katuse loomisest kahele omavahel sisemiselt võõraks jäävale meediaorganisatsioonile. Niisiis nagu korduvalt on nenditud raadio ja televisiooni ühendamisel on mõtet ainult sel juhul kui tuleb uus kaasaegse varustusega maja. Uus kava näeb ette uusi rahastamisskeeme ning saab näha, kuivõrd need ennast õigustavad ja eelkõige, kuidas valitsuskoalitsioon peale üldise heakskiidu nendega kaasa läheb. Tänasel arutelul avaldati lootust, et ehk on see esimene parlamendi poolt vastu võetud arengukava, mida täidetakse. Eestis on Euroopa Komisjoni ametnikud, kes hindavad Eesti senist euroraha kasutust. Rahandusministeeriumi abiminister. Tea Varrak andis ülevaate. Regionaalarengu peadirektoraadi konkreetne hinnang meile, et me mitte ei ole uute liikmesriikide paremate hulgas, vaid me oleme parimad, hinnata saab kahte viisi, saab hinnata selle järgi, et kui palju raha see on kohustustega kaetud, ehk et juba otsustatud, aga pole jõutud veel välja maksta, sest väga erinevad meetmed on ja programmid on, kus väljamaksmine toimub ju nagu te teate tagantjärgi peale arvete esitamist. Ja teine hinnangu kriteerium on siis see, et tõesti palju reaalselt on välja makstud Eestis, täna oleme kohustustega katnud kuskil 60 protsenti ja väljamaksete hulk 31. oktoobri seisuga on 16,6 protsenti riiklikust arengukavast aga meile kõigile eeskujuks olnud Iirimaa omal ajal, kui hakkas väljamaksmisega tegelema, oli sama perioodi esimese pooleteist kahe aastaga välja maksnud 15 protsenti. Meie ennustame, et me suudame selle raha ära kasutada selleks, et olla veendunud, et maksimum raha saaks kasutatud. Me planeerime nüüd kevadel istuda maha, vaadata üle kõik programmid, kõik meetmed, prioriteedid, hinnad ära täpselt reaalsus väljamaksmiseks või siis, kui tõesti peaks tekkima olukord, et jääb mingisugune programm, kus ei suudeta kasutada, siis on võimalik pöörduda Euroopa Liidu komisjoni poole. Me ise saame otsustada, kuhu me tahaks ümber, seda siis paluda neid ümber. Meil Eestil on väga palju võimalusi iseendal otsustada, missugused on riigi prioriteedid, kuhu raha suunata. No meil on ikkagi kolm prioriteetset valdkonda, kindlasti üks on keskkond. Ei, mõtlesin selle all ainult looduskeskkonda, eks ole, mõtlen infrastruktuuri ja nii edasi. Teine on teadmistepõhise majanduse arendamiseks, konkurentsivõime tõstmiseks ja kolmas on inimestesse inimressurssi. BNS-i teatel on Reformierakond, Res Publica, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraatlik erakond otsustanud tuleva aasta presidendivalimisteks ühist kandidaati Patty otsida. Ühe võimalusena pakutud ärimees Jaan Manitskit. Isamaaliidu peasekretär Aimar Altosaare sõnul on erakonnad kokku leppinud, et loobutakse eraldi kandidaatide ülesseadmiseks. Jaan Manitski ütles, et tema võimalikku kandideerimist on praegu veel liiga vara kommenteerida. Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul ei ole Reformierakond presidendivalimiste küsimuses ühegi parteiga kokkuleppeid sõlminud. Tänasel valitsuse pressikonverentsil tunnistas peaminister Andrus Ansip, et riigieelarve koostamisel oleks tulnud rohkem armastada. Opositsiooni ettepanekutega jätkab Vallo kelmsaar. Tuleva aasta riigieelarve poolt hääletas eile 56 parlamendisaadikut, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi neli. Ka opositsiooni ettepanekuid sai lõpuks rahanduskavasse sisse. Peaminister Andrus Ansip avaldas rõõmu positiivse suhtumise üle sotsiaaldemokraatide ja Isamaalaste leeris. Ma pean seda väga oluliseks, et kompositsioon nii ettepanekutega arvestatakse eelarve koostamisel ja ja tõtt-öelda oleks tulnud nendega rohkem arvestada järgmise eelarve koostamisel. Loodame, et tulevikus eelarveid koostatakse elav konsensuslik põhimõtetel, kui need siiani koostatud on ja et ta rullimise taktikat ei tahakski enam tulevikus harrastada. Kui Eesti eelarve üle võis peaminister täna rõõmu tunda, siis Euroopa tasemel toimuva üle ta heameelt ei avaldanud. Vaid nädal enne Euroopa Liidu tippkohtumist ei ole ühenduse eelarvekava osas üksmeelt ja kas see üksmeel leitakse, pole teada, käivad tihedad konsultatsioonid ja lootus siiski on, ütles Andrus Ansip. Kuid eelarvega aastateks 2007 2013 pole ainus küsimus, mille osas euroliidul veel üksmeelt ei ole ja mis samuti järgmisel nädalal Brüsselis päevakorras. Erimeelsusi on ka käibemaksumäära ühtlustamise osas, ütles rahandusminister Aivar Sõerd. Paljud riigid on tööjõumahukatele teenustele mis iganes, siis on juuksuriteenused, remonditöökojad, ehitus-remonditööd on alandatud haarasid, rakendanud ja loomulikult on siis nende huvi neid määrasid pikendada. Neid on 18. Riiki oli nüüd viimasel nõukogule seitse vastu, nende hulgas ka Eesti. Tekkis järjekordset patiseis, meie on nagu on see toimunud ka vähem ja teema otsustati. Anna siis ülemkogule koos eelarveperspektiiviga. Veel üks teema, mis eelseisval ülemkogul kõneks tuleb, on seotud migratsiooniga. Vajan võidelda rände põhjustega, kuid üksmeelt seni pole, tõdes justiitsminister Rein Lang. Euroopa Liit on seni seisukohal, et selle rändega saab võidelda, osutada abi näiteks Põhja-Aafrika riikidele sõna otseses mõttes anda neile raha, et nad oma majandust kuidagi arendaksid. Samal hetkel. Euroopa Liit on kõige protektsionistlikku kaubandusterritoorium, ta ei luba siseneda oma territoorium veel nendel riikidel mingite kaupadega ja see ei vii tegelikult mitte kusagile selline lihtsalt abistamine, vaid tuleb anda neil võimalus kaubelda nii Ameerika Ühendriikides kui ka siis Euroopa liidus ja eelseisval ülemkogul tuleb see teema uuesti üles ja ma loodan, et meie selline positsioon, koguka, mõttekaaslasi. Sõjakuritegudes süüdistatav Horvaatia kindral Ante Gotovina on lõpuks kätte saadud, jätkab Meelis Kompus. Gotovina vahistati Hispaanias ja astub madridi ülemkohtu ette, sealt viiakse Gotovina edasi Haagi sõjatribunali. Gotovina tabamisest teatas Belgradis viibiv ÜRO sõjakuritegude peasüüdistaja Carla del Ponte olnud tagaotsitav alates 2001. aasta juulist, kui talle esitati süüdistus sõjakuritegudes. Horvaatia jaoks on Gotovina paosolek olnud üheks peamiseks takistuseks teel Euroopa Liitu ja on ka kaheldud Horvaatia valitsuse pingutustes Gotovinat tabada. Paljude horvaatide jaoks on ta rahvuskangelane, kuna tänu oma kontaktidele suutis ta riiki smugeldada relvi ja muud varustust, mille abil võideldi tagasi Jugoslaavia armeelt okupeeritud alad. Veel kuni oktoobri alguseni süüdistas Haagi tribunali peaprokurör Carla del Ponte Zagrebis puudulikus koostöös Gotovina tabamisel. See oli ka peamine väide, miks Euroopa liit lükkas edasi algselt märtsil kavandatud liitumisläbirääkimiste alguse. Horvaatia telekanal Haaerrdee korraldas kevadel pärast Euroopa Liidu tagasi, lükkavad otsust küsitluse, kus televaatajad said helistades oma hääle anda kas Euroopa liidu või Ante Gotovina poolt ja eksperiment andis šokeeriva tulemuse. Koguni 91 protsenti helistanutest eelistas Gotovinat. Horvaatiat on ka süüdistatud, et Zagrebi süstemaatiliselt luuranud ÜRO uurijate järele ja edastanud luureandmed Gotovinale, et viimane saaks Haagi tribunali eest hoiduda. Horvaatia liidrid pole aga probleemi näinud. Hiljuti Tallinnas viibinud Horvaatia peaminister Ivo Sanoder ei näinud samuti võimalust liitumiskõneluste algust edasi lükanud Gotovina probleem Horvaatia europüüdlusi enam nurjata saaks. Peaminister kinnitas siis, et on ise end sellele pühendanud ja koostöös Haagi tribunaliga ei tule mingeid viivitusi. Rahvusvaheline üldsus on Gotovina tabamisest tervitanud. Euroopa Liidu eesistuja Suurbritannia sõnul lihtsustab Gotovina tabamine oluliselt Horvaatia liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Samuti annab positiivse signaaliga ülejäänud Balkani piirkonnale. Jätkuvalt on vabaduses samuti sõjakuritegudes süüdistatud Bosnia serblaste juht Radovan Karadžić ja sõjaväe ülem Ratko Mladić. Euroopa Komisjoni sõnul on Gotovina tabamine samm edasi Balkanimaade lepitamisel ning Horvaatia koostöö on heaks eeskujuks Serbia ja Montenegrole ning Bosnia-Hertsegoviinale. Bosnia-Hertsegoviinasse sõidab esimene Eesti üksus, mis koosneb kaitseliitlastest. Rühma ülesanne on Sarajevost 120 kilomeetri kaugusel asuva lennuväebaasi valve ja kaitse. Pärastlõunal Toompeal toimunud pidulikul rivistusel käis Vallo kelmsaar. Eesti kaitsevägi on rahutagamismissioonil Bosnias osalenud aastatel 2001 2002 luurekompanii ja staabiohvitseridega ning alates eelmisest aastast staabiohvitseridega. Täna teele asunud rühm on eriline selle poolest, et kunagi varem pole missioonil käinud kaitseliidu üksus. Kell üks pärastlõunal kandis rühmaülem, kaitseliidu ülemale major Benno Leesik ole ette, et kõik on valmis. Estguard1 üles rivistatud kohal 24 kaadrikaitseväelast üksus valmis täitma talle pandud ülesandeid. Panin kätte lekkinud asu. Pärast hümni ja saatjate lühikesi sõnavõtte oligi aeg bussidesse asuda. Tegelikult. Don Estguard1 28 liikmeline mõned allohvitserid on juba Bosnias olukorraga tutvumas ja teenistusülesandeid üle võtmas. Tusla lennuväebaasi valvamisel ja kaitsmisel tegutsetakse rahvusvahelise kompaniina koos Austria, Tšehhi ja Slovakkia kaitseväelastega. Eesti rühmaülem Ma leitnant Margus Võsu sõnul polnud üksuse komplekteerimisel mingeid raskusi. Kokku tuli päris palju avaldusi, praegu on, sai põhiliselt veetud Harju piirkond, aga on ka mujalt Eestist, mis erialade inimesi on rühmas on politseinike, on kaitseliidus, valveteenistuses töötavaid inimesi, autojuht pudeneda tõeliselt, pigem ma ütleks, et probleeme valmistaks, aga mis saab kindlasti väiksest takistuskiviks olema on keel mitte ainult meil ka teistele üksustele, kuna ike suhtlemine toimub inglise keeles. Mille poolest teie tegevust seal missioonil erineb, sellest, mida kaitseväe üksused seni on teinud? Ei erine mitte millegi poolest, me oleme täitsa tavaline kaitseväeüksus lihtsalt komplekteerida ainult kaitseliidu baasil, kõik ülejäänud on sama. Bussi juures sain jutule kahe rühma liikmega. Nooremseersant Margus Müür. Millal see idee tekkis, teil sinna missioonile minna, milles? Mina ei Rapla kaitseliidu malevas ja ma saan instrukteritega suht hästi läbiesiseks, rääkisid tema, läheb siis ma ütlesin, ma nii tahaks ka, lubati. Minul oli selline lugu, et umbes aasta aega tagasi ka hea sõber tegi ettepaneku ja läksime siis oma pundiga sinna. Umbes pool jagu on nagu meil vanad sõbrad ja tuttavad ja mida te kõige suuremaks probleemiks peategi? Ma arvan, et minul võib tulla näiteks see, et ma olen tüdruk, et ikka suhtutakse natuke teistmoodi, aga ma üritan olla ise konkreetne side, eks minul probleeme täkkida. Loodame teenistus rutiinseks ei muutuks, et oleks vaheldust. Patrulli teostuda, laagri valve, aga tagasi tulete siis, kas näete endale päris kutselise sõjaväelase amet ka? No see on üks võimalikest variantidest tegevteenistusse vest ja seda ma plaanin ja see missioon on juba algus. Politseihariduses on toimunud muutused tänasel aastakonverentsil arutati esimesi tulemusi Meelis Süld. Sellel kuul lõpetab õpingud esimene rühm kompetentsipõhise õppekava järgi konstaabli ettevalmistuse saanud noori. Tänasel politseihariduse aastakonverentsil tehti kokkuvõtteid uue õppekava juurutamise tulemuslikkusest. Sisekaitseakadeemia politseikolledži direktor Andres Anvelt, mis ütles, iseloomustab seda kompetentsipõhise õppekava. Ja õppemetoodika erineb sellepärast, et ei ole selliseid pärast õppejõud, õpilane, loeng, suhet, vaid on õpilane, õpetaja, õpetaja juhendab teda leidma vastuseid küsimustele. Kui ta on saanud teoreetilise ettevalmistuse, siis koheselt peale seda läheb inimene jätkama oma teoreetiliste teadmiste kinnistamis praktikal. Ehk siis läheb näiteks peale kolme kuud esimest satsi läheb kolmeks kuuks politseiasutusse, kust ta konkreetselt heidab ka neidsamu. Ülesandeid tõsiseks mureks politseinik ettevalmistamise juures on õppekohtade arvu täitmine. Sel aastal oli planeeritud vastu võtta 200 õpilast, kuid haridust asusid omandama veidi üle 100 noore. Mis on põhjus? Sisekaitseakadeemia politseikolledži direktori Andres Anvelti arvates. Üks põhjus on näiteks seesama motivatsiooni langus üldse politseisse tööle minekuks, kuid ma ei peaks seda võib-olla põhiliseks. Teine asi on ka see, et noorte arv väheneb, konkurents suureneb. Ehk siis politsei haridus pole võib-olla ennast vajalikul määral kasvanud müüa. Politseisse vastuvõtu puhul tuleb arvestada ka seda, et isegi konkurss, nagu see aasta oli neli inimest kohale ega see ei tähenda, et me peame täis võtma sellepärast et meil on olemas omad füüsiliste katsete normid. On olemas oma vaimsete võimekuse test, meil on olemas eesti keele test, mis on eriti kurb, sellepärast et kõige suurem sats inimesi, sealhulgas eestlasi, kukub läbi eesti keele testil. Kompetentsipõhise politseihariduse õppekavade ettevalmistamise juures osales ka Marion Hollandi politseiakadeemiast. Tema sõnul oli ka neil uute õppekavade juurutamise ajal raskusi õppekohtade täitmisega. Praegu on meil palju sigade ette, aga kui me 2002. aastal alustasime, siis astus meil samuti vähe tudengeid kolledžisse. Põhjus oli selles, et tegemist oli uuendustega ja samuti tekkis meil probleeme hariduse rahastamisega. Politseiameti juurde on loodud alates sellest sügisest väljaõppetalitus, mille juhi Imre Kollo sõnul hindavad nad uuendusi politseihariduses praegu kõrgelt. Kuna kaks aastat tagasi alustas politsei elluviimist, siis käesolevaks ajaks hakkavad esimesed pilootrühmad lõpetama ja tegelikult juba ammu nähti vajadust sellise üksuse järele, kes seda tegevust koordineeriks arendaks ja vaataks, kuidas uus politseiaretus rakendab elus. Kui võtta need vahepealsed tagasisidet nii õpilastelt kui protsessiosalistelt, siis on igati positiivne. Eesti ajalehtede liit valis tänavuseks pressisõbraks Copterline'i tegevjuhi Tõnis Lepa ja pressivaenlaseks Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki. Ajalehtede Liidu tegevjuht Toomas Leito ütles põhjenduseks, et Lepp oli ettevõttele rasketel aegadel alati meediale kättesaadav ega jätnud avaldamata ühtki infokildu, mis seoses kopteriõnnetusega laekus. Pressisõbra. Kandidaatide nimekirjas oli 15 inimest. Lisaks Tõnis Lepale veel näiteks ärimees Rein Kilk, peaminister Andrus Ansip, riigikontrolör Mihkel Oviir. Pressivaenlase tiitlile kandideeris 13 inimest, kellest Leito sõnul tõusid esile kas nime. Lisaks Lipstokile tõusis esile ka endine ühispankur Ain Hanschmidt. Leito sõnul pälvis Lipstok pressivaenlase tiitli, kuna avaliku institutsiooni juhina suhtles ta rahvaga puudulikult. Jäätis avaldamata olulist teavet. Teatriliit tähistab täna oma kuuekümnendat. Sünnipäeva kohal käis Meelis Süld. Teatriliidu aastapäeva tähistamine algas lauluga ja mõistagi esinesid tulevased teatriliidu liikmed. Eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunsti eriala tudengid. Kuuekümneaastaseks saanud teatriliitu tuli õnnitlema paljude teiste hulgas ka kultuuriminister Raivo Palmaru. Minu lähem kokkupuude teatriliiduga on muidugi tala laua taga, ma ise imetlen nende kirjastustegevust, mis on ikka väga oluline, need on raamatud nii teatritegijatele kui ka laiemale üldsusele ja noh, neid asju, mida mida tehakse, on on, on hästi palju. Eesti teatriliidu esimehe Rein Oja sõnul on praegu ühingu olulisemad loomingulised ülesanded seotud järgmisel aastal tähistatava kutselise teatri 100. aastapäevaga. Samas tuleb üha rohkem tegeleda teatri näitlejate huvide kaitsmisega. Me oleme muutunud üha enam selleks, et me kaitseme oma liikmeid, kuidas ma ütlen kultuurivaenulikkuse eest või selle eest, et me peame teeme selgeks, et teater on vajalik. Et teater on populaarne, et, et Eesti inimene armastab teatrit väga ja noh, nii mõneski kohas on tulnud seda tõestada, et meil ei ole teatrid liiga palju vaidlema. Parasjagu on see kriitiline mass, mida omada. Kultuuriminister siin rõhutas kirjanduse väljaandmist, kas midagi on ka lähiajal tulemas? Palju tõlketöid peale selle seoses Eesti teater 100 sellega ka väga paljudes teatrites tuleb lühemad lood vähemalt plaanis lähiajal töös on umbes 70 nimetust, nii et seal on päris palju. Eesti teatriliidu varasem esimees Tõnu Tepandi tegi õnnitlusi edasi andes ettepaneku teatriliit võiks hakata välja andma erialast ajakirja. Et meie asemele jagas teise räägi väga tore, kui suurte lehtede kultuuri lisades, mõni sõna seal teatris, aga parem on, kui me ise kirjutame oma asjast rohkem. Teatriliidul on umbes 1700 liiget. Ühing tegeleb veel kutsestandardite ettevalmistamisega, osaleb teatrifestivalide korraldamises ning tegeleb etenduste jäädvustamisega. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub kirde ja põhjatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Homme püsib pilves selgimistega ilm, paiguti võib kerget lund sadada. Puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma tuleb üks kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.