Kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uus arengukava, mis seekord loodetakse ka ellu viia. Eesti on Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest euroraha kasutamisel kõige edukam, selgub Euroopa Komisjoni ametnike hinnangust. Rahandusministeeriumi plaanide kohaselt suudab Eesti kogu eraldatava toetuse tähtajaks ära kasutada kuritegudes süüdistatav Horvaatia kindral Ante Gotovina vahistati. Haanjas on. Tartu linnavalitsus leiab, et lõhkeaine seadust tuleks muuta, et piirata teismeliste paugutamist pürotehnikaga aasta lõpus Tartumaal lukkel saab Euroopa liidu toel korda vana mõisapark. Ilmateade lubab meile ööseks ja homseks kerget lumesadu. Öösel on külma kaks kuni kaheksa, päeval üks kuni kuus kraadi. Valitsus kiitis heaks Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uue arengukava, kuid rõhutas, et selle täitmine sõltub riigieelarvest. Uus arengukava läbis ka Riigikogus esimese lugemise. Uku Toom teeb ülevaate. Meil on Eesti raadio ja televisiooni arengukava tegelikult olemas, see võeti riigikogu eelmise koosseisu poolt vastu veidi üle kolme aasta tagasi. Aga tookord oli algusest peale selge, et täitmisest midagi välja ei tule. Jaak Allik. Nimetatud kava finantsprojektsioon nägi 2005.-ks aastaks ette avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuskuludeks riigieelarvelise toetusena 413,3 miljonit krooni ning riikliku investeeri tehingute mahu ringhäälingusse kolme aasta jooksul 202,4 miljoni krooni ulatuses. Tegelikult oli 2005. aastal riiklik toetusringhäälingule 303,2 miljonit krooni seega 110 miljonit vähem spetsiaalne kindlasti lepingu toetus aga kolme aasta jooksul kokku null krooni. Niisiis ringhäälingut selle ajaga planeeritud loodetuga võrreldes saamata üle 400 miljoni krooni millega on seletatav ka enamik arengukava täitmata positsioone. Praegu asuvad raadio ja televisioon remonti vajavatest majades ja jäävad oma tehniliselt baasilt kaasaegsest üha rohkem maha. Üleminek digitaallevikule on pidurdunud, palgatase pole konkurentsivõimeline. Nüüd on siis meeleolukorra päästmiseks uus kava. Arengukava eelduseks on praeguse ja ka eelmise valitsuskoalitsioonilepingus sätestatud eesmärk Eesti Raadio Eesti televisiooni ühendamise abil uue organisatsiooni Eesti rahvusringhäälingu moodustamine Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ühinemise eelduseks on ühise materiaaltehnilise baasi loomine mis tähendaks ühise maja valmimist ja sisustamist mõlemale meediakanalile sobiva kaasaegse tehnoloogiaga. Vaid siis võime rääkida tõepoolest uue sünergia tekkest, mitavaid järjekordsest sildivahetusest või tarbetu administratiivse katuse loomisest kahele omavahel sisemiselt võõraks jäävale meediaorganisatsioonile. Niisiis nagu korduvalt on nenditud raadio ja televisiooni ühendamisel on mõtet ainult sel juhul kui tuleb uus kaasaegse varustusega maja. Uus kava näeb ette uusi rahastamisskeeme ning saab näha, kuivõrd need ennast õigustavad ja eelkõige, kuidas valitsuskoalitsioon peale üldise heakskiidu nendega kaasa läheb. Tänasel arutelul avaldati lootust, et ehk on see esimene parlamendi poolt vastu võetud arengukava, mida täidetakse. Eestis on Euroopa Komisjoni ametnikud, kes hindavad Eesti senist euroraha kasutust. Rahandusministeeriumi abiminister. Tea Varrak andis ülevaate. Regionaalarengu peadirektoraadi konkreetne hinnang meile, et me mitte ei ole uute liikmesriikide paremate hulgas, vaid me oleme parimad hinnata saab, kahte viisin saab hinnata selle järgi, et kui palju raha see on kohustustega kaetud, ehk et juba otsustatud, aga pole jõutud veel välja maksta, sest väga erinevad meetmed on ja programmid on väljamaksmine, toimub ju, nagu te teate tagantjärgi peale arvete esitamist ja teine hinnangu kriteerium on siis see tõesti palju, reaalselt on välja makstud Eestis, täna oleme kohustustega katnud kuskil 60 protsenti ja väljamaksete hulk 31. oktoobri seisuga on 16,6 protsenti riiklikust arengukavast. Aga meile kõigile eeskujuks olnud Iirimaa omal ajal, kui hakkas väljamaksmisega tegelema, oli sama perioodi esimese pooleteist kahe aastaga välja maksnud 15 protsenti. Meie ennustame, et me suudame selle raha ära kasutada selleks, et olla veendunud, et maksimumrahaga kasutatud. Planeerime nüüd kevadel istuda maha, vaadata üle kõik programmid, kõik meetmed, prioriteedid hinnata, ära täpselt reaalsus väljamaksmiseks ja siis, kui tõesti peaks tekkima olukord, et jää, mingisugune programm, kus ei suudeta kasutada, siis on võimalik pöörduda Euroopa Liidu komisjoni poole. Me ise saame otsustada, kuhu me tahaks ümber tõsta, siis paluda neid ümber. Meil Eestil on väga palju võimalusi iseendal otsustada, missugused on riigi prioriteedid, kuhu raha suunata. No meil on ikkagi kolm prioriteetset valdkonda, kindlasti üks on keskkond, mõtlesin selle all ainult looduskeskkonda, eks ole. Ma mõtlen infrastruktuuri ja nii edasi. Teine on teadmistepõhise majanduse arendamiseks, konkurentsivõime tõstmiseks ja kolmas on inimestesse inimressurss. Sõjakuritegudes süüdistatav Horvaatia kindral Ante Gotovina on kätte saadud, jätkab Meelis Kompus. Gotovina vahistati Hispaanias ja astub madridi ülemkohtu. Sealt viiakse Gotovina edasi Haagi sõjatribunali. Gotovina tabamisest teatas Belgradis viibiv ÜRO sõjakuritegude peasüüdistaja Carla del Ponte. Mees on olnud tagaotsitav alates 2001. aasta juulist, kui talle esitati süüdistus sõjakuritegudes. Horvaatia jaoks on Gotovina paosolek olnud üheks peamiseks takistuseks teel Euroopa Liitu ja on ka kaheldud Horvaatia valitsuse pingutustes Gotovinat tabada. Paljude horvaatide jaoks on ta rahvuskangelane, kuna tänu oma kontaktidele suutis ta riiki smugeldada relvi ja muud varustust, mille abil võideldi tagasi Jugoslaavia rahvaarmeelt okupeeritud alad. Veel kuni oktoobri alguseni süüdistas Haagi tribunali peaprokurör Carla Zagrebi puudulikus koostöös Gotovina tabamisel. See oli ka peamine väide, miks Euroopa liit lükkas edasi algselt märtsil kavandatud liitumisläbirääkimiste alguse. Horvaatia telekanal ARD korraldas kevadel pärast Euroopa Liidu tagasi, lükkavad otsust küsitluse, kus televaatajad said helistades oma hääle anda kas Euroopa liidu või Ante Gotovina poolt ja eksperiment andis šokeeriva tulemuse. Koguni 91 protsenti helistanutest eelistas Gotovinat. Horvaatiat on ka süüdistatud, et Zagrebon süstemaatiliselt luuranud ÜRO uurijate järele ja edastanud luureandmed Gotovinale, et viimane saaks Haagi tribunali eest hoiduda. Horvaatia liidrid pole aga probleemi näinud. Hiljuti Tallinnas viibinud Horvaatia peaminister Ivasanoder ei näinud samuti võimalust liitumiskõneluste algust edasi lükanud Gotovina probleem paati europüüdlusi enam nurjata saaks. Peaminister kinnitas siis, et on ise end sellele pühendanud ja koostöös Haagi tribunaliga ei tule mingeid viivitusi. Rahvusvaheline üldsus on Gotovina tabamisest tervitanud. Euroopa Liidu eesistuja Suurbritannia sõnul lihtsustab Gotovina tabamine oluliselt Horvaatia liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Samuti annab see positiivse signaaliga ülejäänud Balkani piirkonnale. Jätkuvalt on vabaduses samuti sõjakuritegudes süüdistatud Bosnia serblaste juht Radovan Karadžić ja sõjaväe ülem Ratko Mladić. Euroopa Komisjoni sõnul on Gotovina tabamine samm edasi Balkanimaade lepitamisel ning Horvaatia koostöö on heaks eeskujuks Serbia Montenegrole ning Bosnia-Hertsegoviinale. Tartu linnavalitsus tahab piireta inimesi häirivad paugutamist aasta lõpul ja keelata hasartmängukohtade rajamise elumajadesse lähemalt Vambola Paavo. Tartu linnavalitsus kavatseb valitsusele ja riigikogule teha ettepaneku lõhkematerjaliseaduse muutmiseks. Need võib linnasekretär Jüri Mölderi kinnitusel jagada kahte gruppi. Ajutiste müügikohtade lahtioleku aegu üldse avamise aegu tuleks piirata ja kuna tavaliselt kasutatakse pürotehnilisi tooteid ikkagi aastavahetuse ajal, et, et siis võikski need ajutised müügikohad olla lubatud ainult 27 detsember kuni esimene jaanuar. Meie hinnangul peaks olema pürotehnilised tooted ostmise vanusetsensus kõrgem. Praegu saavad teatud tingimustel roboteid või muid tooteid osta ka alla neljateistaastased lapsed. Me arvame, et, et see piir peaks minema 18. aasta juurest. Mölderi arvates on üks ja kindlasti olulisem regulatiivne pool, teisalt peab kõikvõimalike pürotehniliste vahendite kasutamise korral hakkama muutuma paugutajatessega inimeste endi suhtumine. Sellest peaksid olema häiritud mitte ainult neid inimesi, keda see paugutamine tõesti reaalselt häirib, vaid ka need, kes tegelikult iga päev seda müügi keeldu rikkudes kas neid pauguteid või muid pürotehnikat alaealistele müüvad või siis ka needsamad lapsevanemad, kes oma ja lastele seda pürotehnikat ostavad. Kas kohalikul omavalitsusel on ka mingisugune sõna sekka ütlemise õigus, näiteks kauplemislubade väljaandmisel kehtiv seadus on selline, et, et meil jääb üle ainult seda olukorda nentida ja me ei saa öelda, et selliseid ajutasimegi kohti lihtsalt ei tule. Sellepärast ongi meie ettepanek, et muuta seadust. Veel pöördub Tartu linnavalitsus valitsuse ning riigikogu poole hasartmängude korraldamist puudutava ettepanekuga veel kord Jüri Mölder. Meie arvates võiks olla hasartmängukohtade avamine, hasartmängude korraldamine keelatud elumajadest, lasteasutuste, spordirajatiste lähiümbruses mingi parameetri või mis iganes raadiuses ei tohiks hasartmängukohti omas praktikast. Ma olen tähele pannud, et hasart, mängundus puudutavad seadused neid riigikogus jõudsalt ei menetleda ja nad jäävad alati kuhugi toppama ka, eks ole näha, kas riigikogu julgeb meie ettepanekuid menetleda, ta kardab seda teha. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Tartumaal lukkel saab Euroopa liidu toel korda vana mõisapark, täna tähistati esimese etapi valmimist Lauri Varik. Nõo vallas asuv Luke mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis. Mõisa end ajalugu ulatub juba 16.-sse andisse barokkstiilis. Park valmis 19. sajandi lõpuks. Pargi suurimateks väärtusteks on tema kaunid pärnaalleed, maakivist, ringmüür, lõvifiguuridega ääristatud kivitrepi ja tiikide süsteem. Möödunud sajandi lõpuks ei olnud aga kõigest sellest enam suurt midagi. Alles. 1993. aastal alustas Nõo vald Luke mõisapargi taastamisega. Täna tõmmati joon alla esimese etapi lõpule. Korda on saanud mõisakompleksi kärnerimaja ning kaskaadidena rajatud viiest tiigist koosnev tiikide süsteem. Miks taastamine nii kaua aega võttis, projektijuht Gea Järvela. See ala on topeltkaitse all nii muinsuskaitse kui looduskaitse all ja, ja kõik nende projektide tegemised, ettevalmistused oli kooskõlastada mõlema asutusega ja, ja sai siis seda nagu tasa ja targu mindud ja tehtud, et kui siis avanesid nüüd nüüd Euroopa Liidu fondid, siis olid meil nagu need projektid kõik kenasti valmis ja olemas, et, et me saime nagu kohe raha ta taotlema minna ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks nad nüüd valmis on, et ei ole mitte ülepeakaela tehtud, vaid siis ikkagi mitmete mitmete aastate läbimõeldud tulemas. Ehitusprojekti kogumaksumus ulatus viie miljoni kroonini, sellest Euroopa liidu toetus 3,7 miljonit. Ka vald ise on oma võimaluste piires toetanud. Vallavanem Rain sangerneba sõnul tahetakse edaspidi kaasata ka erainvestoreid. 2005. aastal olid mõisakompleksi territooriumile jäävad kinnistud lausa avalikul enampakkumisel, aga tol korral peale pakkumiste saamist me leidsime, et nende pakkujate seas ei olnud niisugust partnerid, keda me oleksime ka enda kõrvale tahtnud ja siis me võtsime ta mõneks ajaks päevakorralt maha, aga aga ilmselt nüüd, kus me oleme täiesti uuest kvalitatiivseks olukorras, siis me kaalume võimalusi, kuidas leida täna veel varemetes olevatele hoonetele partnerit ehk siis arendajat Täna pidulikult avatud kärnerimajas avab nõo vallavalitsus kevadel koostöös Tartumaa muuseumiga külastuskeskuse, kus saab tutvuda Eesti mõisaarhitektuuriga ja Luke mõisakompleksi ajalooga. Veel kord vallavanem Rain sangernebo. See on plaanis üles panna mõisakultuuri tutvustav ekspositsioon, suvekuudel saab siin olema kohapeal inimene, kes jagab selgitusi nii väljapaneku kui ka kogu mõisa territooriumi kohta. Ja noh, loodame seeläbi suurendada eelkõige Eesti siseriikliku turismi hindavate inimeste huvi selle mõisakompleksi vastu. Ja nüüd veel ilmast, seal sajab kohati vähest lund, puhub kirde ja põhjatuul neli kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Ka homme võib paiguti kerget lund sadada. Puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, külma on üks kuni kuus kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.