Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinna börs alustas kauplemist Tallinki aktsiatega. Esimesel päeval tehti 1227 tehingut, mis on uus börsirekord. Aktsia hind lõpetas päeva märkimishinna lähedal. Liit leiab, et Euroopas tuleb algatada arutelu Läänemere põhjajagamiseks majandusaladeks. Mure on ajendatud Vene-Saksa gaasijuhtmest, mis ohustab Eesti rahvuslikke huve, leiab Isamaaliit. Eesti raudtee käivitas Tallinnas ja Narvas elektroonilise liiklusjuhtimissüsteemi esimesed etapid. See võimaldab tulevikus juhtida elektro tõeliselt kõiki Eesti raudteejaamu. Rahvusooper Estonia saal on renoveeritud nii saalis kui ka fuajees on näha erinevate aegade motiive. Avaetendus on 15. detsembril. Avati Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja moodne muusikaõppeasutus. Lugeja pole veel harjunud eesti postmodernistliku kirjandusega, leiavad raamatukoguhoidjad. Kirjandust ilmub praegu väga palju, kuid Kirjanike Liidu esimehe Jan kausi sõnul ei maksa karta, et kõik on juba öeldud, sest igal ajal öeldakse samu asju isemoodi ja välismaalt. Venemaal alustati Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamist. Homme sajab Eestis mitmel pool lund, rannikul lörtsi, saartel ka vihma. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis saartel kuni pluss kaks kraadi. Tallinki aktsia jäi esimese kauplemispäeva lõpus märkimishinna lähedale kallinedes 0,76 protsenti 83,08 kroonini. Nii väikese tõusu põhjustas Lääne investorite müügisurve jätkata. Hanno Tomberg, Tallinna börsijuhataja kaid joone tervitas Tallinki aktsiad börsile sõnadega, et nüüd on laevafirma jõudnud ettevõttete kõrgliigasse. Täpselt samamoodi nagu spordis samamoodi mängivad ettevõtetega kõrgliigas ainult kõige paremad. Pakkumisperioodi jooksul avati üle 7000 uue väärtpaberikonto, mis tähendab seda, et väga paljud eestlased osalevad aktsiate märkimisel üldse esmakordselt. Eestis usutakse Tallinkis ja see on fakt. Esimese kauplemispäeva jooksul tehti aktsiaga 1227 tehingut, mis on uus börsirekord. Aktsia käive ulatus 290 miljoni kroonini. Enamus müüjaid oli välisriikidest. Hansapanga maakler Romet Tepper. Aktsia hind avanes siin 91 krooni peal, tehti kohe esimese sekundi jooksul ligi 150, tehingutelt tõusen üsna üürikeseks 20 minuti jooksul. Õim ju päris oluliselt kaotanud, et erainvestorid enamjaolt olid täna ostu poole veel päris päris suurte kogustega, et müüki tuli pigem läänekauplejate poolt, kes kunagised aktsiad tegelikult ongi odavamalt ostetud. Aktsia sulgemishind oli 83,08 krooni, mis on vaid 0,76 protsenti kõrgem aktsiate märkimishinnast. Kiiret teenimisvõimalust Tallinki aktsia ei pakku, kinnitas Tepper. Suure tõenäosusega see hind jääb nagu siia 82 85 krooni kanti, lähiajal pigem ootaks kerget tõusu, aga noh, eks see sõltub, nagu, kui palju aktsiaid veel müügis on lääne poolt. Tallink Grupi tegevjuht Enn Pant lubas, et Tallink teeb 22.-ks detsembriks otsuse võimaliku uue laeva soetamise kohta Soomest. Investoritelt avaliku aktsiamüügi teel saadud enam kui 2,5 miljardit krooni kavatseb ettevõte kasutada investeeringuteks. Esiteks on meil tellitud kolm uut laeva peale selle, meil on veel mitmeid muid plaane, aga, aga eelkõige räägime siis praegusest plaanist, mis on investeeringud, on paika pandud, see on kolm uut laeva kolme järgneva aasta jooksul. Me peame selle raha panema tootma sellepärast et ka aktsionärid ootavad seda nüüd ka uued aktsionärid, et firma areneks ja firma firma toodaks, nii et kindlasti investeeringud jätkuvad. Pant kinnitas, et ettevõte tunneb jätkuvat huvi Riia ja Stockholmi vahelise laevaliini käivitamiseks. Seni seisab otsus Riia sadama taga. Riia sadamahinnad ei saa olla kallimad kui Tallinna-Stockholmi ja Helsingi. Nad arvavad, et nad võiksid olla samal tasemel kõigi teiste Läänemere sadamatega siis meie olema võimelised alustama pärast lepingu allakirjutamist paari kuu jooksul. Pant ei olnud nõus kommenteerima Ain Hanschmidti osaluse omandamist laevafirmas. Hanschmidt ise jäi kidakeelseks. Mis ma olen teinud juba praegu, mis me tegime, oli Top Spa Kinnisvara ostsime ja meil on siin mitmeid projekte erinevates kohtades Tallinnas ja, ja ka väljaspool veskit, millal te ise olete valmis seletama neid tagamaid, mis tingimustel te saite ise Ühispangajuhina suuromanikuks Infortari siis? Ma arvan, et tulevik näitab seda, tulevikus on need teod tehtud, siis ma arvan, et töö kiidab tegijat ja, ja siis on ka kõigile see arusaadav, siis ma arvan, et see on minu ja Hanschmidti vaheline tehing läheb paar aastat ja küsis, tuleb välja, miks neid asju niimoodi ja niimoodi tehti. Isamaaliit tähistas Isamaa ja ERSP liitumise kümnendat aastapäeva volikogu istungiga ja tegi poliitilise avalduse, mis puudutab Eesti rahvusliku julgeolekut. Isamaaliit on seisukohal, et ajateenistus peab jääma ja tööjõupuudust ei tohi lahendada odava võõrtööjõu sissetoomisega. Kuid sellest samast rahvusliku julgeolekuhuvist lähtudes tegi Isamaaliit ettepaneku jagada Läänemerepõhi ära. See mure on ajendatud Vene-Saksa gaasijuhtmest ja selgitab Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. Tõmmatakse trass teiste külje alt läbi ja isegi mitte informeerida nendest läbirääkimistest alustada täna näiteks alustati ehitustöid, sellega on meid poliitiliselt kindlasti solvatud, üks asi, aga teine asi on meie rahvusliku julgeoleku vastu. Et selliseid asju tulevikus ei saaks olla, tuleb meil alustada diplomaatilist võitlust selle eest, et Euroopa liit kaaluks tõsiselt läbi ja kehtestaks Läänemere mere põhja jagamise seda ümbritsevate riikide vahel. Nii nagu maismaa on jagatud näiteks kusagil suvilakruntideks ja kui keegi tahab kellelegi maa pealt läbi sõita püsivalt, siis seatakse servituut täpselt nii on mitmetes kohtades tehtud ka merepõhja puhul. Põhjameri on niimoodi majandushuvide tsoonideks ära jagatud Pärsia laht kastidele eri. Me kutsume üles Läänemeres samamoodi tõmbama piirid merepõhja maha majandusala piirid, mere peal võib muidugi sõita natuke teiste reeglitega järgi majandusalade piirid, nii et kui kellelgi tuleb mingi idee, siis ta ei saa seda kohinal lihtsalt teostada, kui ta peremeest isegi informeeri sellest kindlasti ei lähe see väga kiiresti, aga nüüd, kui tehnoloogiad on arenenud nii palju, et merepõhja hakatakse järjest rohkem ära kasutada. Täna on tulevikku vaatav diskussioon. Meie alustame seda. Kuna Isamaaliit ei ole praegu valitsuses, siis me taotleme, et Eesti valitsus aktiivselt seda diskussiooni Eesti riigi poolt alustaks. Ma arvan, et see on kaunis produktiivne, sest nagu ma ütlesin, on rahvusvahelised kogemused selles osas olemas ja tõepoolest, iga peremees peab olema huvitatud, et kui keegi külje all toimetab, siis ka luba küsitakse. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Hamas kuulutas vaherahu Iisraeliga lõppenuks Hamasi poliitbüroo juhi Khaled Meshaali sõnul teavitas ta Palestiina omavalitsust, et märgata on poliitilist tagatsiooni ning vaherahule pole enam ruumi. Hammas ei ühine uue vaherahuga ja valmistub konflikti järgmiseks etapiks, ütles Hamasi juht. Iisrael sulges ajutiselt peamise piiriületuspunkti Jeruusalemma ja Jordani jõe läänekalda vahel. Läbipääs suleti pärast ja kui üks palestiinlane oli surnuks pussitanud kontrollpunktis. Iisraeli sõduri pussitamine, oli jätkuks piirkonnas toimunud vägivallalainele. Leedu seim kinnitas parlamendi erikomisjoni uurimiskokkuvõtte, mille järgi võib Vilniuse linnapea Arturas Zuokas olla seotud korruptsiooniga. Seimi esimehe Arturas lauskase hinnangul ei jää Zuokasel nüüd muud võimalust kui ametist tagasi astuda. Zuokase suhtes esitatud korruptsioonisüüdistusi uurib ka Leedu prokuratuur. Mehe lahkumist Vilniuse linnapea kohalt on soovitanud president Valdas Adamkus. Linnapea ise on kõiki süüdistusi eitanud ja öelnud, et ei kavatse tagasi astuda. Venemaal tehtud algust Saksamaale suunduva merealuse gaasijuhtme ehitamisega. Vologda oblastis toimunud tseremoonial osales ka Venemaa peaminister Mihhail Fradkov. Gaasijuhtme omanikud on Vene gaasimonopol Gazprom ning Saksa gaasikontsern EON ja keemiakontsern PASV. Gazpromi juht Aleksei Miller teatas, et gaasijuhtme laator firma aktsionäride komiteed asub juhtima Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder. Rajatav gaasijuhe, mis kulgeb 1200 kilomeetri pikkuselt Läänemere põhjas, peaks valmima 2010.-ks aastaks. Mitmed Läänemere äärsed riigid on gaasijuhtme rajamise vastu protesti avaldanud. Ka Eesti on seisukohal, et eelnevalt peaks põhjalikult uurima projektiga kaasnevaid keskkonnariske. Ja uuesti Eestist. Eesti raudtee käivitas Tallinnas ja Narvas elektroonilise liiklusjuhtimissüsteemi esimesed etapid Narvas, teatab Jüri Nikolajev. Saksa firma Siemens poolt valmistatud elektroonilise liiklussüsteemi esimesed etapid käivitati Tallinnas ja Narvas. Tallinnas alustas tööd esialgu küll pilootrežiimis üle-eestiline ühtne liiklusjuhtimissüsteem, Narvas raudteesõlme automatiseeritud juhtimissüsteemi esimene etapp. See tähendab, et juba praegu Narvas asuvaid raudtee pööranguid foore võimalik juhtida Tallinnast seletab Eesti raudtee side- ja turvangu ameti juhataja Indrek Süld. Hiireklõpsuga veetakse ta järgmisesse jaama või mitmejaama taha ja vastavalt sellele siis avanevad foorid, muudetakse pöörangute asendit ja salong sõidab vabalt ja täielikult, ilma mingisugust ohtu tõttab. Tegemist on süsteemiga, mille alla võib koondada praktiliselt kõik Eesti raudtee raudteejaamade juhtimise katsetamisel. Kogu Eesti raudteevõrgu juhtimise digitaliseerimine peaks lõpule jõudma aastatel 2015 2020 ja ühtekokku kulub sellele ligikaudu kaks miljardit krooni. Kõike seda tehakse eelkõige ohutu liiklemise nimel. Endine vana, nõukogude liidu poolt toodetud MK-süsteem, mis siin ennem oli, see oli praktiliselt ainult inimfaktori pealt juhitav ja, ja inimesed väsivad, inimestel tekib rutiin ja täisautomaatne süsteem on hoopis midagi muud. Kui ta on väga hästi ehitatud ja väga kompetentsete inimeste poolt ehitatud, siis ta on oluliselt kindlam, oluliselt turvalisem, mis inimese hooleks jälgida, kuidas süsteem töötab, mis on odavam, kas inimese töö või selle süsteemi töö? Antud hetkel Eesti vabariigi kontekstis on muidugi inimene odavam. Aga see aeg ei ole kaugeltki mitte kaugele, et inimtööjõud hakkab oluliselt rohkem maksma. Järgmise paari aasta jooksul lülitab Eesti raudtee ühtsesse juhtimissüsteemi ka Tartu Petseri raudteelõigu. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Rahvusooper Estonia saali renoveerimistööd on lõpule jõudmas. Kuigi publik ruumides veel töö jätkub, on kindel, et 15. detsembril toimub esimene etendus pärast remonti. Sontosca Estonias käis Kai Vare. Direktor Paul Himma on aga veendunud, et kõik jõutakse valmis. Tammed olete orkester, esimese proovisaali, toolide värv on tumesinine, samamoodi mis on ka juurde tulnud, on see tumesinine sein teise rõdu taga kogu see saali sisenenud lahendus, noh nagu te teate, me oleme kaitse all objekt ja sellepärast on on see olnud oma professionaalide pärusmaa ja selle saali Nigoldesse kogu see publikuruumide sisekujundajad on aulo Padari ja Juta Lember. Paul Himma kinnitas, et varem esimestes ridades heli kuuldavusega olnud probleemid on nüüd lahendatud. Nüüd seoses sellega, et meil lavatehnika renoveerimisega see orkestriauk, orgaaniline, hüdraulilised tõstetav ja kui nüüd orkestrile lastud allapoole, et see distants on suurem, sisse kõlan, ühtlasem. Sisekujundajate tahtel on teatrimajas mitmel pool näha motiive eri ajastutest. Et siin saalis ei ole ka jäänud, ainult mitte kah meie arvates klassik Alar Kotli, aga ta siiski on ka Lindgreni lenn jäänud sind ja kui me saali poole juures te näete ka, et siia on kolm sõna ka portaali kohale tagasi tekkinud kunst kuulub rahvale. Estonia Suites ringiga kunstiteadlane Ants Juske, kes on uue kujundusega rahul Eriti veel siis on see, et poeeljesn krohvi alt tulnud välja originaalpõlvi võlvid koored ornamentika noh, 1000 913.-st aastast ja need on ilusti eksponeeritud. Vaatajate jaoks paigutatakse lift, et ratastooliga oleks parem ligi pääseda. Samuti on parandatud ventilatsiooni- ja juurde lisatud jalutussaal. Kui maja on välja müüdud, siis me kõik oleme kogenud, et ei ole kuskil olla ja sellepärast on tulnud juurde siis valge saali kohale on tulnud nagu teine saal, niinimetatud sinine saal. Paul Himma on rahul, et kuigi renoveerimisel on kulunud raha üle 200 miljoni krooni, ei ole tööd esialgsetest hinnangutest oluliselt kallimaks läinud. Publik on värskendatud teatrimajja oodatud 15. detsembril, kui mängitakse Toscat. Ja valmis sai Viljandi kultuuriakadeemia, muusikamaja sai väärt hoone, kinnitab Piret. Rist. Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja, mis täna nende helide saatel avati, on praegu Eesti moodsamaid muusikaõppeasutusi oma helisummutuste ja helisageduse muutmise võimaluste poolest. 1888. aastal ehitatud maja helikindlaks muutmine ja ehitamine oli paras pähkel nii ehitusfirmadele kui ka akustika Linda madalikule sest muuta tuli seinte konstruktsioone ning suuri probleeme oli tänavamüra summutamisega, samuti paiknevad harjutusklassid üksteise peal ja kõrval. Nõnda ütles Eesti Raadio uudistele akustik Linda madalik. See töö nõudis väga täpset ehitust selle koha pealt küll sellel majal vedaselt ehitaja ja ehitusjärelevalve, need olid väga tublid. Meie kontseptsioon oli selline, et muusikaklassides oleks igal õpetajal võimalik ruumi akustilisi tingimusi mõnevõrra muuta. Kultuuriakadeemia muusikamajas on 16 harjutusklassi, üks kammersaal ja kolm personaliruumi, kuid suurimat vaeva nähti stuudio ehitamise ja helikindlaks muutmisega. Kuna stuudio on üks väga tähtis aga tema proportsioonid olid paraku suhteliselt halvad, madal ruum ja ei ole sugugi nii, et me paneme mingit materjali seina ja kohe kõik asjad lahenevad kui ruumi. Proportsioonid on halvad ja meil tuli siin väga palju nuputada. Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja maksumuseks kujunes 15 miljonit Eesti krooni. Peatöövõtjaks oli ehitusfirma silindia ja kaasehitajaks Rootsi profiilide ehitus Piret rist. Viljandi. Tallinnas rahvusraamatukogus algas suur kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu, arutletakse, kes ja kuidas peaks rääkima kirjandusest olukorras, kus head kirjandust on rohkem, kui üks inimelu mahutada suudab, jätkab Kai Vare. Inimesed, kes ise kirjutavad või armastavad kirjandust, peaksid tegelema enesereflektsiooni ka ja sellepärast saigi foorum kokku kutsutud, ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Tema kutsub mõtlema, mida kirjanduse lugemine praegusel ajal annab. Minu väide on lihtsalt see, et lugemises just ilukirjanduslike raamatute lugemises peituvad mingisugused väärtused, mida kuskilt mujalt sellisel kujul, mis sealt kätte ei saa. Jan Kauksi hinnangul mõjub praegune kirjanduse rohkus nii, et kirjutama hakatakse veelgi enam. 2005 lõppeva aasta on eesti kirjanduses olnud just nagu selline väga tugev debüüt ei taasta. Et on tulnud väga huvitavaid uusi kirjanikke, sest tegelikult ei, ei maksa üldse nagu tunda muret selle üle, et kõik on juba öeldud, et noh, kõik on juba. Küsimus on ikkagi pigem selles, et, et iga ajastu või iga konkreetne aegruum vajab seda sama ütlemist ainult temale, spetsiifilisele moel. Aga minu jaoks on eriti võtmelise tähtsusega see, et me loeksime, et kirjanikud loeksid kõvasti rohkem, kui nad kirjutavad. Maire Liivamets Rahvusraamatukogust nentis, et uute ja noorte eesti kirjanik ja omaksvõtmine vajab aega, aga ka nemad väärivad lugemist. Lugejad ei ole veel kohanenud postmodernismi ja nad ei ole kohanenud ja 1997. aastal niisugusi jõulise põlvkonnaga kirjandisse tulnud postmodernistliku mõttemaailmaga inimestega naat tihtipeale eriti rahvaraamatukogu lugejad, kes on vanemad kui 35 aastat ja nad on kasvanud nagu realismi ja romantismi vaimus nagu ei võta seda kirjandust omaks, vajavad aega. Seistes silmitsi eesti kirjandusega, võin küll nüüd öelda, et see hetk on nüüd jõudmas, kus võib-olla jälle jälle pöördutakse eesti keeles poole tagasi, sest juba aastaid on loetud õigupoolest seda Anglo-Ameerika sopakirjandust meelelahutuskirjandust. Teine probleem on, et kas raamatukoguhoidjad ise jõuavad nii palju lugeda, kui on vaja, aga ikkagi ma tahaksin, et, et rohkem loetakse sotsiaalset luulet, ma ise väga hindan. Jürgen Rooste ja effessi loomingut. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimus konverents 100 aastat üle maalisest rahvaasemike koosolekust Tartus ehk räägiti aastast 1905 jätkab Lauri Varik. 1905. aasta oli eriline nii kogu Vene impeeriumile kui ka selle ühele väiksele osale Eestile aasta algusest laienenud revolutsiooniline liikumine kulmineerus Eestis detsembris Tartus toimunud ülemaalise rahva kongressiga. Vaatamata eestlastele omasele lõhenemisele suudeti nõudmised siiski sõnastada ja need olid vägagi radikaalsed, suurema autonoomia laialdasem omavalitsus ja vabamad tingimused rahvuskultuuri arenguks. Kuigi nii tagantjärgi kui ka juba siis tundusid need nõudmised ebareaalsed, olid need ajaloolase Tiit Rosenbergi sõnul siiski õige samm. Aga miski ei jäänud niisama õhku kajama. Samad probleemid kerkisid esile 12 aastat hiljem, 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, kus üldised olud olid soodsamad ja asuti lahendama neidsamu küsimusi. Ajaloolane Ago Pajur rõhutab, et just 1905.-st aastast hakkasid ärksamates peades liikuma mõtted oma vabariigist. Tegelikult olid ju mõlemad ideed nii vabariik kui autonoomia tol ajal rahvale olles võõrad ja sellega seoses tõenäoliselt võib oletada, et mõningate kohalike eestvedajate peades need ideed kuidagi segunesid. Ja hakatigi mõtlema ka Eesti vabariigis. No üks tüüpiline näide, alles hiljaaegu peeti konverentsiga tähistati vaali vabariiki. Teatavasti sealsamas vaali aktiivsemate meeste poolt olevat juba 1905. aasta detsembris kokku pandud Eesti vabariigi põhiseaduse projekt. Eelnevast saab järeldada, et 1905. aasta on Eesti ajaloole olnud äärmiselt oluline ja kaugemale ulatuvate tagajärgedega. Ometi tunnistavad ajaloolased, et seda aastat on meil vähe uuritud. Ago Pajur. 1905. aasta uurimine jäi ju kolmekümnendatel aastatel pooleli, siis tuli peole Nõukogude okupatsioon ja ega me ei ole ka tänapäeval nii kaugele veel jõudnud, et viiendat aastat uuesti tõsisemalt käsitlema hakata. Nii et viienda aastaga seoses on lahtisi küsimusi kohutavalt palju. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub loode ja läänetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus viis kuni miinus 10 kraadi, saartel ja rannikul null kuni miinus neli kraadi. Homme päeval on valdavalt pilves ilm, mitmel pool sajab lund, rannikul lörtsi, saartel sekka ka vihma ja paiguti on jäidet. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi, saartel kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.