Tere taas kuulama keele sõnumi saadet. Selle aasta viimane saade on keeletehnoloogiast ehk siis sellisest mõneti veel tulevikutehnoloogiast, mis on välja töötatud Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudis foneetika ja kõnetehnoloogia paaris ning on unikaalne ka globaalses mõttes. Lisaks kuuleme Tartus toimunud keeletehnoloogia alasest konverentsist ning küberneetika instituudi panusest eesti keeleteadusse. Ja saate lõpuks ka mõnest kirjast, mille oleme vahepeal saanud. Kaame ühele tublile kirja saatjale, varraku raamatuauhinna head kuulamist. Keelesõnumi viimane, selle aastane saade Jõulueelne on pühendatud keeletehnoloogiale sellele, kus kokku puutuvad tänapäeva teaduse saavutused ja meie emakeel. Ja meil on külas Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori juhataja Einar Meister. Tere. Tere ja vanemteadur Tanel Alumäe. Alustaksin siis Tanel teist. Et saatsite mulle ka ühe sellise lehekülje, mis on teie instituudi koduleheküljel, kus me võime näha, kuidas meie keegi ei tee, aga meie oma vikerraadiosaadete helipilt on muudetud kirjaks muudetud tekstiks, just. Et ma vaatasin seda esimesel pilgul pehmelt sisse tundes, et uskumatu, et selline asi on võimalik. Hakkasin lähemalt seda vaatama, siis ma nägin, et jah ikkagi ja kui ma võrdlesin seda selle helipildiga, siis ikkagi päriselt 100 protsenti kokku ei, ei lähe, aga ikkagi edu sellel ajal küllaltki suur. Kuidas selleni on jõutud? Selleni on jõutud aastatepikkuse töö tulemusena, kui klišee ka ennast väljendada. Projekt on loodud eelkõige selleks, et näidata, millises seisus on praegusel hetkel eestikeelne kõnetuvastus sest tihti minul seda küsitakse ja siis tavaliselt ma varem alati seletasin seda, et teatud juhtudel toimib hästi ja teatud juhtudel halvasti ja need saavad kõik inimesed sealt lehelt vaadata. Et tõesti, see nii on, osade kõnelejate või osade saadete puhul see tuvastus tulemus on päris hea ja osade puhul palju viletsam. Kuidas te olete valinud need saadete paketti, mida seal siis uurida või mida tuvastada? Suhteliselt juhuslikult eelkõige selle järgi, et millistes saadetes on peaasjalikult stuudio kõne, kus ei ole palju muusikat, kuigi mine, süsteem suudab ka eraldada salvestustest muusika siis neid osasid, kus mingi muusikalugu mängib näitajaid transkribeerin ja, ja samuti oleme jätnud praegu välja sellised saated, kus on palju telefoniintervjuusid, kuna praegusel hetkel see meie süsteem ei suuda tuvastada hästi sellist kõnet, mis tuleb läbi telefonikanali, aga seda on kavas ka parandada. Praegu just tegelen selle sellega, et telefonikõnet paremini tuvastataks ja siis põhimõtteliselt on võimalik lisada süsteem skeemi kõikvõimalikud vestlussaated, millel on raadiot lehekülgedel see RSS ehk siis Bootkast link, mille salvestused tekivad automaatselt internetti. GM laeb salvestused alla automaatselt iga päev, iga tund käib vaatamas, kas on uusi salvestusi transkribeeritud ja paneb meie lehele üles kost tekstiga. Kindlasti kuulajad küsivad, et milleks seda vaja olnud. Jah, seda on näiteks selleks vaja, tähendab kõigepealt see, et sellist süsteemi rakendada raadiosaadet, selle, see ei ole sellise kõnetuvastuse ja kõnetuvastuse tulemuste presenteerimisel süsteemi ainus näide, näiteks samasugust see, mis saaks rakendada ka konverentsisalvestusele. Aga milleks seda vaja on? Kui me tahame teada, millest ühes raadiosaates räägitakse, mis on jutusaade, siis meil on mõned erinevad variandid, näiteks Me vaatame raadio koduleheküljelt, et äkki on selle saate kohta paar lauset kirjas, et millest seal räägitakse. Teine variante on lihtsalt saade läbi kuulata, see võtab läbikuulamine, võtab aega umbes sama kaua nagu saada, ise kestab. Nii et üks eesmärk on see, et saaks kiiremini leida selliseid saateid, mis meid huvitavad. Ja teine eesmärk on näiteks see, et saaks otsida, sest kui meil on lihtsalt kõnesalvestused. Me ei saa neist otsida, nagu me saame otsida mingit sõna teksti dokumendist. Aga kui meil on olemas kõnesalvestuste transkriptsioon ehk siis kõneleb tekst, siis me saame otsida niisamamoodi nagu tekstidest, eeldusel muidugi, et et enamus teksti on tuvastatud korrektselt. See võiks olla siis nagu omamoodi laisk. Häälagoogilist täpsustas, et me saame märksõnadega otsida saateid, kus sellest asjast raadius. Pluss muidugi vaegkuuljad, eks ju, kelle jaoks on see ka väga praktiline vahend. Ma natukene uurisin seda teie lehekülge ja ilmselt on siis tulevikus võimalik ka sel kombel nagu sedastada või fikseerida need konkreetsed kõnelejad. Just praegu meil puudub süsteeme erinevate kõnelejate kokku viimiseks reaalsete inimestega, meie süsteem küll selles eeltöötluse faasis suudab eraldada saatest erinevad kõnelejad, kuid ta ei suuda panna nendele mingit konkreetset nime. Kuid tulevikus on kavas sellega tegeleda ja siis oleks tõesti võimalik näiteks otsida noh, näiteks, kus Andrus Ansip mainis mingit sõna või kes iganes No see on jälle sarnane, nii nagu tänapäeval on ju ka need videotuvastamise süsteemid, eksju, inimese näotuvastamise järgi sama asi saaks siis ka mille põhjal teha ja siis võiks inimene otsida, mida Andrus Ansip on mitte ainult kirjutanud, vaid pidada, on ta öelnud. Ükskõik missuguse saade saates. Esialgu te olete seal kasutanud vist nelja raadiokanali saateid, mida te olete salves? Just praegusel on vikerraadio raadio kaks kukku ja vist ka midagi klassicro jäänud. Aga noh, nagu ma ütlesin, et see saadet lisamine seal on nagu lihtsalt ühe rea lisamine mingisse konfiguratsioonifaili. Küsiksin kohe, et kuivõrd nüüd see on need eesti keeles, et maailmas on kindlasti analooge olemas. Konkreetselt sellist päris sellist analoogi. Ma ei tea, aga sellise valdkonnaga ehk siis raadiosaadet tuvastamine. Sellega on tõesti väga palju tegeletud ja see on olnud üks kõnetuvastuse põhiline uurimisobjekt tegelikult. See on ju meie kultuurimälu säilitamine tegelikult, et kõik need hiiglaslikud no arhiivid, mis on korjatud, noh meil siin teatud põhjustel muidugi veidi vähem sellepärast vabal ajal linti hävitati. Aga nüüd aastatega üha rohkem ja rohkem kui digitaalsel kujul on võimalik salvestada sisene, tekib meeletu selline sõnavaramu, mida analüüsida ja millest otsida, selleks on ju selliseid vahendeid ju kindlasti vaja. Just. Ma soovin Tanelile edu selles asjas, mis on need kõige suuremad probleemid sealpool, et ma, kui ma nüüd vaatan ja võrdlen siis tõesti küsimus on nii esineja või selle kõne ja väljendusoskuses, aga ilmselt on seal ka mõningaid muid probleeme, mis on esile kerkinud. Põhiline probleem on see, kui kõne läheb väga homseks. On erinevaid vestlussaateid, näiteks kui nad räägivad üksteise peale täpselt. Üksteise peal rääkimine on väga suur probleem, see on põhimõtteliselt praegusel hetkel lahendamata probleem terves maailma kõnetuvastuse teaduses. Aga selline spontaanne kõne, mis, mis on natukene selline ettearvamatu. Võib-olla mõned. Eriti kui keegi veel puistab sinna inglisekeelseid sõnu Ja ka see ka see on väga suur probleem või kui noh, kui üldiselt kui saates esinejad tunnevad ennast väga vabalt ja vestlevad üks teiega sundimatult, siis väga tihti see tuvastus tulemus on väga halb. No ma arvan, et me anname meie kuulajatele võimaluse siis ka võib-olla vaadata seda lehekülge ja võrrelda siis seda kõnet ja seda teksti, mis sellest välja on tulnud, et siis Need esinejad ise saaksid võib-olla natukene mõelda selle peale, et esinedes tuleb olla konkreetsem ja selgem, et sellest jääks märk maha. Kena aitäh, Tanel teile, Me jätkame nüüd siis Einariga. Ja jätkame siis nüüd jutulabori juhataja Heinar meistriga, miks me keeletehnoloogiast tahtsime täna rääkida, on põhjuseks see, et 25. novembril oli Tartus selline kokku võtta konverents sellest missuguses seisus on eestis keeletehnoloogia tegelemine, aga ühtlasi meil olid ka siin väärt külalised. Ja väike täpsustus. Konverents kestis kaks päeva, 20 26 ka veel ja. Ja ja tegemist oli siis keeletehnoloogia riikliku programmi konverentsiga. Riiklik programm on toiminud 2006.-st aastast ja 2010. aasta oli siis viimane aasta ja see konverents oli nii-öelda kokkuvõttev konverents kus siis kõik programmist finantseeritud projektid pidid aru andma, mida nad on selle aja jooksul siis saavutanud ja, ja selgitama, kuhu maksumaksja raha on kulutatud. No mida siis tehnikaülikooli küberneetika instituudil oli raporteerinud? No meie labor osales programmis kolme projektiga, üks projekt oli Taneli kõnetuvastuse projekt ja projekti olid minu vastutusel, üks tegeles siis kõneressursside kogumisega ja teine kõne variatiivsuse probleemide uurimisega. Kõne ressursid on vajalikud selleks, et treenida kõnetuvastussüsteeme ja testida neid. Ja mida rohkem on kõikvõimalikku kõnematerjali erinevates tingimustes salvestatud erinevate kõnelejate poolt salvestatud, seda seda edukamad on kõnetuvastussüsteemid ja kogutud kõnematerjali kasutada ka mitmetes eksperimentaalfoneetilisteks uuringutes ja kõne varjates. Tiivsuse programm tegeles selliste teemadega mikroprosoodia ja makroprosoodia. Ehk siis mikroprosoodia tegeleb nii-öelda peenstruktuuri nähtustega kõnes, et kuidas mingite häälikute spektri parameetrid või kestvusparameetrid võivad mõjutada nende tajumist. Et sellisest teadmisest on abikõnesünteesi mudelite loomisel ja makroprosoodia tegeleb selliste nähtuste uurimisega, kus siis käsitletakse just valdavalt spontaanset kõnet ja püütakse leida siis sealt mingisuguseid lausest suuremaid üksusi või nendele üksustele vastavaid vastavaid mustreid. Ja et jällegi siis sellist teadmist ära kasutada näiteks kõnetuvastusmudelite loomisel. SÕNA ressursside kogumisel on siis see põhimõte, et mida suurem kvantiteet, seda parem kvaliteet lõpuks, mida rohkem, seda paremini me tunneme ja suudame seda kõnet tuvastada. Jah, kuna senine kõnetuvastustehnoloogia kasutab statistilisi mudeleid ja nende treenimiseks on vaja võimalikult palju kõnematerjali, siis tõepoolest see kõnematerjalihulga ja tuvastuskorrektsuse vahel on ta üks-ühene seos. No kui nüüd lähtuda sellest Tanel Alumäe osast sellest projektist, siis võib öelda, et siiski Eestis oli jõutud juba üsna kaugele, sest kui need teksti ikkagi vaadata nüüd ütleme niimoodi 80 protsendi ulatuses vastavad tegelikult sellele, mida kõneldi. Jah, see on tegelikult hämmastav progress, mis on eestikeelse kõnetuvastuse alal viimase viie kuuga aasta jooksul aset leidnud, et kui me mõtleme või võtame ka aastal 2000 selleks baastasemeks, siis kuskil seal Tanel kaitses oma magistritööd esi ja selle raames ta tegi ühe prototüübi, mis võimaldas tuvastada üksikuid hääldatud numbreid. Ta oli tehtud ka väga väikese sõnastikuga tuvastussüsteemi prototüüp. Ja need olid küll väga algelised katsetused siis tänasega võrreldes, et, et sisuliselt siis üks mees on ära teinud siin selle töö, mis mujal maailmas tehakse suurt. Aga nojah, räägime siis üksikisiku osast ajaloos. Aga enne, kui me läheme selle keeletehnoloogia programmi ja uue programmi juurde, küsiksin veel, et seal konverentsil oli ka ju välisesinejaid, mis sellest kõrva jäi. Jah, seal oli kaks välisesinejad ja need olid nii-öelda planeeritult oli neid kutsutud ainult kaks, ehk siis ühel päeval esines trump ülikooli uurija anud trasterud ja tema rääkis saami keele õpetamiseks loodud interaktiivsetest trammidest ja keeletehnoloogiavahendite kasutamisest seal. Ja teise päeva peaesineja oli professor Roger Moore Inglismaalt Sheffieldi ülikoolist ja tema rääkis siis kõnetehnoloogiaseisust maailmas ja demonstreeris mitmeid rakendusi ja selgitas ka siis seda, et kõnetehnoloogia jõuaks uute uute rakendusteni ja jõuaks igapäevaellu. Ja et see tehnoloogia oleks võimeline asendama suhtluses inimpartnerit. Et selleks meie tänased teadmised on siiski veel üsna piiratud ja, ja on vaja nii-öelda mingit paradigma muutust selleks, et tekiks siis selline suurem läbi murre. Selle tehnoloogia rakendustes. No kõnetuvastus on seotud otseselt aju kõnesünteesiga, eks enne kui me ei suuda tuvastada, ei suudame sünteesida. No need on jah, kaks nii-öelda teineteist täiendavat tehnole loogiat, mis tegelikult siis ju otseselt omavahel seotud ei ole, et me võime tegeleda kõnesünteesiga ainult või ka siis ainult kõnetuvastusega. Kui meil on olemas need kaks ehituskivi, siis me saame hakata ehitama juba dialoogsüsteemi. Ja siis kunagi tehisintellekt. Loomulikult peab olema see nende peal veel tehisintellekt, mis siis annab sellele sisu ju ei mõtle sellele tekstile õlale, räägib midagi, küsib midagi masinalt, kõnetuvastaja tuvastab selle, aga masin ei oska tekstiga midagi peale hakata, enne kui ei ole seda intellekti poolt, et ta peab kuidagimoodi aru saama, mida siis tegelikult taheti teada ja, ja kui ta sellest on aru saanud, siis ta peab leerima mingi mõistliku vastuse sellele küsimusele ja seda saab siis kõnesünteesiga ette mängida või kaugel see aeg all arvuti mõistab meie kõnet hakkab tegutsema mõistlikult, arukal. Jällegi sellised lihtsad kitsamad valdkonna dialoogsüsteemid on ka täna ka eesti keele jaoks juba olemas. Jällegi on üks veebileht, kus siis Tartu Ülikoolis loodud. Sellist dialoogsüsteemi prototüüpi saab testida ja, ja pärida infot Tartu kinodes jooksvate filmide kohta, näiteks. No meil oli kunagi juttu ka siin ühes teises saates sellest teatripiletite reserveerimine süsteemist. No see oli ka prototüübi tasemel tehtud ja põhimõtteliselt see kinopiletite või kinoinfosüsteem on nii-öelda jätk sellele. Aga noh, loomulikult, need on nii-öelda prototüübid asemel ja nende eesmärgiks on eelkõige siis testida erinevaid lahendusi ja, ja leida, mis, mis töötab, mis mitte ja ja näidata ka selle tehnoloogia potentsiaalseid tulevikuvõimalusi No kõige selle taga on lõpuks raha ja nüüd ilmaasjata ei räägi sellest keeletehnoloogia riiklikust programmist, mis nüüd käivitub uuest aastast. Millised eesmärgid sellega seatakse? Jah, tegemist on siis jätkuprogrammiga. Mis siis käivitub 2011 ja kestab aastani 2017 ja osaliselt on tegu siis just lõppeva programmiga, selles mõttes, et programmi raames finantseeritakse uurimisprojekte, mis on siis suunatud erinevate keeletehnoloogia ülesannete lahendamiseks. Kui selles viimases programmis oli nii-öelda kaks fookust üks oli keeleressursside loomine ja teine oli siis uurimisprojektid keeletehnoloogia meetodite tarkvara arendamiseks, siis selles uues programmis on kolm uut tegevust juures. Ehk üks on siis integreerib keeritud projektid, eesmärgiks on siis see, et keeletehnoloogia erinevad komponendid tooksid mingisugustesse suurematesse süsteemidesse, nii nagu kõnetuvastust ja sünteesi saaks kasutada dialoogsüsteemide ehitamisel. Ja just selle selle ala eesmärgiga. Me püüame stimuleerida selliseid selliseid projekte, kus siis kasutatakse erinevaid keeletehnoloogia komponent et luua mingisugust uut kvaliteeti. Siis on uus tegevus, tellitavad projektid, ehk siis programmi juhtkomiteele antakse võimalus tellida teatud keeleressursse või keeletehnoloogia tarkvara. Kui nähakse, et, et on mingi probleem võib, kui keegi vajab mingisugust spetsiifilist ressurssi või tarkvara siis on võimalus sealtkaudu seda tellida ja no see on nii-öelda programmi juhtkomitee vastutusel siis et nad peavad juhtkomitee, peab olema veendunud, et sellist sellist, et on mingisugune auk, mida on vaja täita. Ja viimasena nimetataks siis kolmandat uut tegevust, ehk see on siis Eesti keeleressursside keskuse loomine. Kõik riikliku programmi nii eelneva kui nüüd uue raames odavad ressursid ja tarkvara prototüübid peavad saama huvilistele kättesaadavaks. Ja keeleressursside keskuse eesmärk on just või selleks luuakse siis keeleressursside keskus, et selle kaudu kõik huvilised saaksid need korpused ja tarkvara prototüübid. Millele nüüd siis küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labor keskendub selles programmis? Me ei ole seda veel päris täpselt ei ole veel vastu võetud ja see ei olegi veel vastu võetud, aga tõenäoliselt me jätkame kõnetuvastuse projektiga. Et seal on kindlasti veel veel väga palju teha selleks, et silumist, silumist ja, ja ka täiesti uudset õudset arenduste, et erinevates valdkondades või eri stiilis kõnet oleks võimalik tuvastada siis kindlasti on plaanis jätkata ka keeleressursside projektiga. Kõnekorpusi ei ole iialgi liiga palju või piisavalt. No Eesti Raadio kogu aeg räägib, et sealt saab seda kõnet. Ja loomulikult sealt saab, aga siis lisaks sellele kõnesalvestusele on vaja seda transkribeerima. Jaa jaa. Et oleksid need automaatsed vahendid erini eri liiki kõne Trascribeerimiseks ja korpuste haldamiseks. Aga siis kahtlemata on ka laane korpuste kogumisel, et me oleme saanud nüüd sel aastal Luut aparaat suuri, mis võimaldab meil uurida kõne artikulatsiooni ja sealtkaudu koguda artikulatsiooni andmeid, mida saaks kasutada siis ka võõrkeele õpetamise juures, näiteks. Võiks öelda, et räägime eesti keeles, aga selgub, et sellesama eesti keele ümber olemine arvutite abiga tekstiks või vastupidi teksti arvuti kaudu kõnelema panemine ei ole ikkagi niisama lihtne ülesanne. Et see on küllaltki keeruline sisuline ülesanne, see ei ole lihtsalt formaalne tegevus. Jah, see selle probleemi keerukusele juhtis tähelepanu Roger Moore konverentsi ettekandes Tartus. Ja ta ütles seal umbes midagi sellist, et kõne on universumis ainsana ühele riigile antud suhtlusvahendi. See on, see on üks kõige keerulisem ülesanne üldse, mis või selle nähtuse mudeleid keerimine selliselt, et masinad oskaks samamoodi suhelda. Inimene saaks masinaga niimoodi suhelda, nagu ta teise inimesega suhtleb, et et see vajadus sedasorti uurimistöö järele ei lõpe kindlasti kunagi. See on väga põnev, et kõik me räägime erinevalt, aga vähemasti eestlased saavad omavahel kõik üksteisest aru. Hoolimata sellest Juhul eelduseks on loomulikult see, et inimestel on teatud ühisosa maailmateadmistest tõekspidamistest ja, ja loomulikult kogu kogu keele teadmus. Aitäh Einar Meister, tehnikaülikooli küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori juhataja ja ma loodan, et siis kui mitte enne, siis 2000 seitsmeteistkümnendal aastal võime raporteerida juba järjekordsest uuest edust. Aitäh. Meie saate kodulehelt leiate ka lingi sellele testilehele. Vaata ise võrrelda raadiosaadete heli ja teksti, mille Tanel Alumäe loodud programm on selle heli põhjal kirja pannud. Igatahes väga põnev ja raadiotegijatele uusi võimalusi pakkuv lahendus. Otsinguteks igasugu helidokumentidest. Edasi veel mõnest kirjast, mille olen vahepeal saanud, meie hea kirjasõber Helle Mikk Viljandist pahandab sellepärast, et sõnausel valiti sast heina lõivasteks kestlik. Ta kirjutab. Kestlik pole ju kõige hullem, kuid talong kesta maitse ja koirohu hõng. Umbes nõnda lõhnab Aulik, härra. Mina kriipsutasin ta oma valikutest maha, arvan endiselt, et inglise osas teine pool on sõna, mida ei pea kõikjal tõlkima ühtemoodi ja arvan endiselt, et parim sõna on elujõuline ning olenevalt kontekstist võib kasutada ka muid vasteid. Ja teises kirjas lisaks kirjutas Helle veel. Kõige kestlikumad on kivirahnud rannas ja muidugi ka ajutised asjad. Ega mina ei eelista jätkusuutliku, see on kümneid kordi hullem, aga vaadake, kuidas ta vohab, mida ma tahan öelda? Sugugi alati pole vaja tõlkida ühe ainsa sõnaga, alati peaks konteksti ja sobivust. Muide, nii on ju väga paljude teistegi sõnadega aga elujõuline mida saab väga ja väga edukalt kasutada ka ülekantud tähenduses, on ülekohtuselt allasurutud. Just sellele tahtsingi tähelepanu juhtida. Ja mulle meeldiv vaheldus, kus nii sõnades kui muus mida vastata Hellemikule, saame näha. Igatahes ajakirjandus on kestliku juba omaks võtnud. Helju, Astrid, Lillepuu Pärnust kirjutas aga meile nõnda. Kuulan huviga vikerraadiot, eriti põnevad on arutelud uute sõnade üle, et täiustada meie armast emakeelt. Seoses sellega aga on ka minul mõningaid mõtteid, ettepanekuid varem kirja võib-olla kõlbab mõni neist kasutusele võtta. Integreeruma asemele sulanduma. ATV ehk neljarattaline pisisõiduk võiks olla trastel. Loomade kastreerimine või steriliseerimine. Miks mitte nimetada seda Aherdamiseks? Pärnumaa kandis kutsutakse ju lehma, kes ei saa enam järglasi. Et see on nüüd aher. Ja siis veel mõned uitmõtted, inimest, kes peenutsev pikib oma eestikeelsesse kõnesse inglisekeelseid sõnu on minu meelest võsa inglane. Ümmargune õllekõhuga meesterahvas, arvan, on püsirase. Arvan, et meie emakeel on ilus ja kui võrrelda tõlkeid teistest keeltest, on eestikeelne tekst tunduvalt lühem. Seega vähemate tähemärkidega saab palju ära öelda. Helju Astrid lillepuu selline tore humoorikas kiri vääribki seekord meie raamatuauhinda kirjastuselt Varrak. Selleks on Elizabeth tšilbarty värske teos, abielu tõotus. Armastuse lugu, mis on uus raamat, legend haarse, söö, palveta, armasta autorilt. Palju õnne. Aga lõpuks tuntud õppejõu ja keeledoktori Toom õunapuu soovitus kõigile, kes tahaksid leida jõuludeks arendavat keelealast interneti mängu. Te leiate selle aadressi meie kodulehelt klikkides, sellele saate vaadata, kui hästi te eesti keelt oskate. Ta kirjutab lisaks see arvutimäng on meie keele didaktika ajaloos üsna algupärane, eks vaadake, kas seda mõtet laiemalt propageerida. Mõni arvab, et see tegevat eesti rahvapurulolliks edukad nuputamist ja rahumeelselt adventi, soovib Toom. Õunapuu. Soovime meiegi kõigile meie kuulajad, teleHäid saabuvaid pühi. Tänane keele sõnum kordub esmaspäeva öösel. Järgmine originaalsaade jõuab eetrisse kaheksandal jaanuaril. Kuid 27. detsembri ja kolmanda jaanuari südaööl võite kuulata keele sõnumi asjalikumat sügisest saadete kordusi. Kirjutage vahepeal meie kodulehele, mis teemal keelesaateid soovite uuel aastal kuulata Ta selleks on seal ka spetsiaalne küsitlus, millele saate vastata kuni uue aastani. Siis saame ka paremini valida, millest saadetes kõnelt keele sõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig ja tänase saate lõpuks ei tule mingeid tänitamisega kuulutusi vaid soovin kõigile jätkuvaid, kauneid talvepäevi, rahulikke jõulupühi ja õnnelikku aastavahetust.