Jääraharjade nabapoolsed nõlvad olid pisikesi kuningriike täis iga kitsas oruke, iga kalju, end, kus sai seista rohkem kui üks kits oli kuningriik. Ja ära harjudes oli kuningriike, mis olid nii väikesed, et kui neil oleks lohe ja selle lohe oleks tapnud noor kangelane ja kui kuningas oleks andnud talle kuule oma kuningriigist, nagu nõuab kangelastena määrustiku kolmas alalõik, siis poleks kuningriigist enam midagi alles jäänud. Mõned vallutussõjad kestsid aastaid ainult sel põhjusel, et kellelgi oli vaja kohta, kus sütt hoida kirjutab vaimustavalt vaimukas ja fantastiliselt fantaasiarikas Terry Pratchett. Vürstiriik maaliliste Vahemere-Alpide Jere sinise, Vahemere vahel rannikul on pisut suurem kui Terry Pratchetti kirjeldatud kuningriigid. Kitsi on seal viimaste sajandite jooksul vaevalt nähtud ja söest ei tea sealne rahvas vist midagi. See on kitsas, umbes nelja kilomeetri pikkune mereäärne maariba, mis tõuseb korrabaratutega lihastangutena kõrgusse. Selle ribalaius on kohati kilo meeter, kohati vaid paarsada meetrit. See on Monaco ja Monte Carlo. Ilusat pühapäeva taas kord. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Arvasin vist päris pikka aega, et Monaco ja Monte Carlo on üks ja see sama paik on ja ei ole ka. Monaco tilluke vürstiriik on nimelt viieks eripiirkonnaks jaotatud kõige vanem osa Monaco v kunagine kalju tippu ehitatud kindlus, vürstipalee kitsaste tänavatega vanalinnaosa linnamüürid, katedraal ja kuulus Monaco okeanograafiamuuseum siis vana sadamapiirkond la kondamiin siis Montega Carlo oma kuulsa kasiino, luksushotellide, päikese, ranna ning jaapani aedadega siis merelt võidetud pigem lausa merre ehitatud fun rei platvorm. Eesti riik nimelt tahab kasvada, kuid mäeküljed on kõrghooneid täis ehitatud ning riigipiiri ümbritseva prantsuse avanssi arvel laiendada ei saa mistõttu tuleb merelt maad juurde võita. Prooviti vett merepõhja täites ja kindlustades tagasi tõrjuda, kuid ilmselt andis paremaid tulemusi ehitistele peamine hiiglaslikele merepõhja püstitatud sammastele. Nii et kuni seitsmekorruselised elumajad, ostukeskused, parklaid ja tunnelid seisavad kõik jalgupidi vees ja läbi taas akende võib näha, kuidas Vahemere lained nende vägevaid betooni algonoolivad ujuvlinnake on, jäi oma helikopteri sadama, aga kus need tiibadega elukad ja õhusiia-sinna sõeluvad väikesed ja haprad, silmapiirini ulatuva Vahemere taustal. Ja lõpuks veel üks väikese Monaco vürstiriigi osa mõne keti, eksootiliste aedade pulber, taimed Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast, mida seni nähtud ei ole kummalise kujuga hiigelkaktused, aaloed. Taavi tahtis teiegi platoodelt igat värvi fantastilised õied ja maa sügavustesse viiv maagiline grot mis avab inimsilmale kummalise eelajaloolise kivimi ladestusi. Näete siis päris palju mahub ühte hästi korrastatud ja rikkasse imeväikesesse vürstiriiki. Monaco Willi vanalinna jõudmiseks tuleb võtta ette teekond mööda mäekülge üles koole. Mäe tipus seisab suur le sakiliste tornidega. Vürsti loss. Tõus ei ole väga järsk, kuid on ühtlane ja pikk. Sel teel on hingetõmbepaiku, pinkide, lillede ja pursk laevadega ning hingematvate vaadetega valgeid luksusjahte täis sadamale Astangutena mäkke, tõusvale heledate kõrghoonete metsale ning mägedesse raiutud tunnelitesse kaduvatele maanteedele. Ja siis on su kõrval vana kindlusemüür ning jalge all lai kivine loogialt tõusev tee, mida palistavad paksud IZ tornid. Need suured väravad olid suletud ühel jaanuari ööl nüüd juba rohkem kui 700 aastat tagasi. Isegi kapuutsiga mungarüüs mees neile koputas ja kusagil all kohises hoiatavalt Vahemeri. Seda piirkonda Vahemere põhjapoolsel rannikul hakati umbkaudu 2000 aastat enne Kristuse sündi liguuriaks kutsuma Kreeka ajaloolase kata José perigeesis leidub märgeli kuuria linna Monaco kohta ja see on vanim kirjalik viide, mis leitud. Legend räägib, et kristlaste tagakiusamise aegadel hukatud noor Korsikalt pärit kristlane kvoote ja tema keha saadetud paadis Aafrika randade poole teele. Kuid tuuled toonud paadi praeguse Monaco rannikule ja sellesse paika ehitati saarte vaate kirik ning Devoodest sai vürst konna kaitsepühak. Keskajal käisid vabamüürlased siin röövretkedel igasuguste barbarite jalad, tallesid siinseid paiku, kuni Itaalia Vabariik liguuria endale vallutas ning aastal 1215 ehitasid, geenalasid siiani mäetippu neli vägevat torni koos kaitse vallidega. Kenas eneses käis samal ajal äge võitlus võimu pärast. Suurimad maalid olid Gwelfide jõgi, Velliinide suguvõsad. Grimaidid kuulusid parasjagu, võimutsevad tehkuelfide hulka, kuid kibeliinid osutusid tugevamateks. Nad vallutasid mitte üksnes geeno, vaid ka suure osa Vahemere rannikust. Aastal 1270 olid Guelfits õnnitud sisemale Browanssi aladele liikuma tollane perekonnapea raini grimaldi asus seal oma vägesid vastulöögiks ette valmistada. Monaco kõrge kalju. Sellel seisva kindlusega oli tol ajalgi veel liinide valduses. Ööl vastu kaheksandat jaanuarit 1297 tulin Monaco kindluse väravate taha üksikpruunis mungarüüs mees, kelle pead kattis suur kapuuts. Pahaaimamatult avasid valvurid värava ja nägid õudusega, et munk heidab seljast oma rüü ning muutub sekundi pealt täies varustuses sõjameheks. See oligi ilmselt viimane teine asi, mida kindluse valvurid oma elus nägid. François grimaanidi Malits ja nagu teda kutsuti, siis õel või kuri oli rünnaku põhjalikult ette valmistanud. Ööpimeduses oli tema kannul kohale hiilinud terve vägigvelfide sõdureid ning kindlus vallutati nii kiiresti, et selle kaitsed nad õieti arugi saada, mis toimub. Niimoodi kirjeldab toda ammu sündinud lugu autoriteetne Monaco ajaloo uurija Gustav Zenjee. Monaco sadam ja kindlus olid strateegiliselt eriti tähtsad alad sellel tollal Itaaliale kuulunud Vahemere ranniku osalkuid. Ürimaldid suutsid seal esialgu vaid neli aastat püsida. Kindlus ja seda ümbritsevat maad jõudsid veel mitu korda käest kätte käia. Aastast 1304 valitses Singeenoa, kuid tugev Prantsusmaa oli samas kõrval ning Rainier grimaldi tegi panuse prantslastele. Ta võitis seriks Meie lahingus flaami laevastiku ning sai selle eest prantsuse admirali tiitli. Kaval admiral, teenistugevad Prantsusmaad, kuid tema unistuseks olid Monaco kaljul seisev ringlus ning seda ümbritsevad alad prantsuse kuningas Charles. Esimene oli see, kes geenalased Monacust välja tõrjus ning Rimaldid võidule aitas. 16. sajandil sõlmitud Burguse lepingu järgi Monaco Hispaania protektsiooni alla ning Hispaania tunnustas aastal 1633 grimaldi soost noore teist kui Monaco vürsti, kelle motoks oli saanud Theo Juvante jumala abiga. Sõnad, mis kordusid diplomaat lambaari Monaco puudutavates kirjades Prantsusmaavalitsejatele. Moto püsib tänaseni Monaco vürstide vapil. Mürstonore teine oli hea hariduse saanud. Talle meeldisid kaunid ja kallid asjad ja nii laskis ta oma paleesse uut mööblit, kalleid ja kuulsaid. Ma olen ning skulptuure tuua aastal 1641 saavutesta. Selle EPeronis kirjutati alla leping Hispaania ja Prantsusmaa vahel, mille kohaselt Hispaania garnison Monacos lahkus. Vürstiriik jäi Prantsusmaa kaitse ja eestkoste alla. Anaree teise pojapoja Louis loomise ajal ehitati grimaldi palee uued vägevad väravad ning kaunid hobuserauakujulised trepid, mis võisid auväljakuks kutsutud siseõuele lõi esimese poega antuani. Esimene oli aga igas mõttes suur sõjamees, keda isegi Koljateks kutsutud. Ta võitis hulga lahinguid, kuid jõudis grimallide paleed täiendada ja kindlusemüüre enne tugevdada. Samas meeldis tollele verstile oma lossis ka uhkeid pidusid korraldada, seda enam, et ta ise oli andekas muusik juhatas orkestrit taktikepiga, mille olidele pärandanud prantsuse klassikalise ooperirajaja Jean-Baptiste lee ise. Nii et kõik arenes kenasti, kui neid oli suur prantsuse revolutsioon, mis pühkis tibatillukese Monaco vürstiriigi Euroopa kaardilt. Nüüd seisis selle koha peal port küll Hercule sadam, nagu oli seda kutsutud iidsetel aegadel, kui müüte ja legende uskuda. Kaunis grimaldide palee rüüstati ning tollane valitseja anore kolmas pagendati Pariisi ja pandi vangi. Alles 19. sajandi alguses sai tolle aja verstonore viies Monaco trooni tagasi. Järgmine valitseja Žalgolmas arendas oma väikest riiki edasi. Tema ajal siis 19. sajandi keskpaiku hakati ehitama kasinat hotell Pariidegafeedeparid siis turismielu keskset piirkonda, mis sai nimeks Monte Carlo. Šarli mägi itaalia keeles ehitate rannikuäärne maantee- ja raudteed pandi tööle postia telegraaf. Loodi piiskopkond, mis pidi vürstiriigi usulise sõltumatuse kindlustama. Avati välissaatkond, Nad vermitte kuldmünte ning trükiti esimesed Monaco margid. Monacos oli saanud tilluke iseseisev riik, suur ehk maailmakaardil ja kõrge kalju jalamil kohises kõik Meppikad sajandid lakkamatult silmapiirini sineta Vahemeri. Pärast kiiret linnu lennulisteks kurssi Monaco vürstiriigi pika ajalukku astud sa vanade kindluse müüride ja tornide vahelt läbi suurte väravate palee avarasse õue kivisse raiutud grimaldi soost munk, kes nüüd juba rohkem kui 700 aastat tagasi siin seisnud kindluse grimandidele vallutas valvab otse väravate ees paremale jääv eri tasanditel seisvatel amedate katuste, sakiliste nurgatornidega palee praegu loomulikult teistsugune kui noil ammustel aegadel. Ta jätab päriselt uue mulje oma heleda, värske liivakarva värvikihi all. Sajandite hõng on alles rohkem siseruumides kui fassaadil, kuid see on ikkagi tõeline loss oma nelja korruse rõdude ja galeriidega, mille erinevatel aegadel ehitatud osad selgesti eristatavad on. Hoone on hästi lai, nii et mõjub madal kalana. Kahel keskmisel korrusel on eri suurustes kõrged kaaraknad kogu fassaad ja ta on põnevalt liigendatud. Siin pole sümmeetriat, millega klassikaliste palede välispildis harjunud ollakse. Kuid ehitis on stiilne ja pidulik. Suur kaarjas värav selle kohal kauni ornamendi keskel grimaldid Ewap kroon kaks paljastatud mõõkadega munka ning kuldsel lindil juba tuttav moto neoJuvante jumala abiga. Lossi ees on hästi avar väljak, selle vasakpoolses ääres seisavad puud, väike kohvik ja restoran. Teisele poole jääb palee ise. Kaugemas nurgas on väike tumepuudesalu esiitsisenepaleessega turistide vool. Tuleb arvestada sellega, et Monaco vürst Albert, teine ja tema perekond elavad ka praegu selles palees ja eluruume sulle iseenesest mõista ei näidata. Ajaloolisi ruume küll. Peentel lae ja seinamaalingutega sammaskäik avaneb lossi suurele siseõu Kuuele auväljakule. Väga pidulik ja kaunis on see väljak. Siin on Raco valitsejad oma rahvast kõnedega innustanud. Siin on lugematu hulk pidulikke vastuvõtte peetud ning suveõhtuti esineb siin Monte Carlo filharmoonia orkester. Väljakule viib suur valus traadiga piiratud hobuseraua kujuline trepp. Skulptuurid, klaasid lilledega, peened kuldsete ornamentidega laternad kõrgetes sammaste vahel. Mosaiikpõrand ja laemaalid. Kõik on hele, särav ja värviline. Monaco valitseja vürst grimaldi palee on otsast otsani ajalugu ja kunsti täis. Tillukese riigi ajalugu on ju seotud nii Itaalia kui Prantsusmaaga ning aegade jooksul on siia kogutud väärtuslikke maale, vaipu, skulptuur, mööblit, kobe lääne ja portselani nii siit kui sealt. Carrera marmorist trepid viivad reeglite galeriisse. See on õieti päris kitsas ruum. Peeglid katavad seinu umbes vöö kõrguselt ning toetuvad marmorsimsile, millele on asetatud lille, süle, meediaväärtuslikke antiikesemeid. Siin ootasid külalised kutsed suurde vastuvõtusaali ja daamidel oli viimane võimalus oma välimust viimistleda. Punane saal, mida on kutsutud ka jooki saaliks, hoiab eneses sünget saladust. Septembris 1767 suri siin inglise kuninga George kolmanda vend. Lõi 15. saalis on väärtuslik 18. sajandi mööbel. Siin on ka Mazareani saal. See nimi peaks näitama, kui lähedased olid kardinal, ma rääni suhted grimaal ülikonnaga, sinine saal oma marmori ja kullaga. Ja lõpuks uhke troonisaal. Punase mustrilise siidiga kaetud seinad ja toolid, lae maalidel Vana-Rooma sõjamehi, kauneid maastikke ja pastoraalseid Ülle nurkades neli suurt sädelevad kristallsett kroonlühtrit. Saaliseinas seisab kuldsete narmastega nööridega ehitud purpur settesameteesriietega joon, milleni viib paar purpur sametist astet. Aina purpur ja kuldseintel kuldraamides grimaldide portreed ja üks suur hoopis uuem portreerest Ränie verstit, Ärgress ja nende prints ning kaks printsessi tema kuningliku kõrguse Monaco kressi portreesid on palees õige mitmeid, aga Kreisse ei kao nagunii. Meeles tõi tema perekonnal ega Monaco lastel püstiter, kreisiteater ja vestiter, Kressi, Aveni, Jeverstiter, Kressi roosiaed ning grimaldide palees igal sammul märke Temaelegantsist, kraadisest ja maitsest. Niisiis, 1954. aasta suvel väntas Alfred Hitchcock prantsuse Riviera postkaardimaastikul oma filmi, võtke varas kinni, peaosades noor piltilus, blond kongress, kellu ja kärigrand. Võtted said tehtud ja kreis sõitis tagasi ühendriikidesse. Aasta hiljem kutsuti ta kanne filmifestivalile. Kreis polnud unustanud Vahemere ranniku lummavaid maastikke. Muidugi ta läks ja sai kannis kutse vastuvõtule võrreldes Monaco, vürst Ränie. See kohtumine tuli väga õigel ajal. Arstile oli vaja abielluda, tal oli vaja pärijat, sest muidu oleks Monaco pärast tema surma taas Prantsusmaa osaks saanud ja väikese riigi kodanikud oleksid pidanud hakkama kõrgeid makse maksma. Veskel lehk, tol ajal 26 aastane, arvas kellelegi, et tal on aeg leida endale mees, kelle tema vanemad heaks kiidaksid. 1955. aasta lõpus teatati ametlikult, et Crais Kelly on kihlatud Monaco vürsti Räniega. Meedia nautles täiega. Reisifotod kaunistasid lugematute ajakirjade gaasi. Neljandal aprillil 1956 astusid Kreis tema perekond ja 50 sõpra laeva jõuessesconstition pardale ning algas reis üle ookeani 12-ni. Preilil väljus vürst räini jaht Monaco sadamast, et Kreisse kaaskond ankrusse heitnud juuessesconstitioni paaridelt peale võtta. Vesti jaht jõudis tagasi sadamasse, kus tuhanded Monaco elanikud oma tulevast püstiterit tervitasid. Nad jäid rahule, kongress oli võluv, elegantne, tõeliselt kaunis. Meedia oli taas õnnega koos. Pidulik päev oli 18 Nendel aprillil 1956 Monaco vürsti palee punakuldses troonis. Realis leidis aset vürsti paari abielu sõlmimise esimene metat tsiviiltseremoonia. Seda nõudis Monaco seadus. Järgmisel päeval toimus Püha Nikolause kirikus laulatus. Kaunis kui unelm. Pärast laulatust oli palees aiapidu valitud külalistele ja õhtupoolikul sõitis noorpaar vürst Ränie jahil. Mesinädalatele ristis kogu tseremoonia kiiresti sajandi pulmadeks. Printsess Online sündis jaanuarist 1957 märtsist 1958 sündis prints all väärja seitse aastat hiljem, esimesel veebruaril 1965 tuli ilmale printsess Stefani. Luksus reisib mööda maa Ma peod ja vastuvõtud, asjalikumad, töised kohtumised vormel esimese võidusõidud Monaco ringrajal. See oli Monaco vürstiperekonna argipäev. Kreis kasvatas oma lapsi ja tegeles kõikvõimaliku heategevusega. Aeg läks, lapsed kasvasid ja mida suuremad lapsed, seda suuremad mured. Mida vanemaks said printsessid, seda jahedamaks muutus nende seni soe ja usaldav suhe oma emaga. Nad olid kaunid ja rikkad, nende aeg kuulus puhtalt neile endile. Kasutasid seda mõttetute romaanide ja pidude peale prints all väär tegi küll oma vanematele rohkem rõõmu, tema armastas sporti ja läks ühendriikidesse õppima. Tema kõrgus, vööstitav Kress polevat väga õnnelik olnud. Võiksime häälda, millest ta küll puudust pidi tundma selles elus ülirikka, väikese riigikese valitseja kõrval kaunis palees keset võrratut, loodust, troopilisi taimi ja õisi ning imesinine Vahemeri muudkui kohisis ja sädeles päikesekiirtes siinsamas kõrval. Võõrast elu on kõrvalt vaadates raske hinnata, nii et parem, seda mitte tehagi. Igatahes vaevelnud Crash iial püsis muutumatult ruuninama arvututest disaineri rõivastes ning valitses väärikalt oma abikaasa kõrval väikest Monaco vürstiriiki. 13. septembril 1982 sõitsin Kreisse seitsmeteistkümne aastane printsess Stefani pallilisel mägiteel Prantsusmaalt Monacosse. Seda teed olid reis lugematuid kordi sõitnud, kuid ometi tegi tema auto mitu uperpalli kalda nõlvakust alla. Stefani suutis autost välja saada ja kui see lõpuks veadus reisil seda õnne ei olnud arvatud on, et õnnetuse põhjustas teda tabanud äkiline ajurabandus. Kaotas teadvuse. Arvamusi oli teadagi igasuguseid, et ema ja tütar tülitsesid, et hoopiski Stefani juhtis autot ja nii edasi ja nii edasi. Järgmisel päeval 14. numbril 1982 tema kõrgus Monaco vürst tytar kreis kunagine näitlejatar Kress Kelly suri. Ta oli vaid 52 aastat vana. Kreis maeti sellesse samasse katedraal, kus oli toimunud tema ja vürst Ränieer, laulatus ja hauakiri ütleb. Siin puhkab Uksar prints sepis Fersti naine. Selline on Rimaldi õukonna traditsioon. Säästud sellest kaunist heledast paleest ja Vahemere ranniku kuuma päikese alla õuele paigutatud 18 väikest vanakahurit, ümmargused kuulid nende kõrval korralikult virnas. Ena vabariigi aegadel kaitsesid need kindlust. Nüüd pole seda enam vaja. Karabinjeeride tänaseks saanud vürsti isiklik auvahtkond. Nende pidulik suvemunder on lumivalge ning kiivreid ehivad uhked punased tutid. 1870.-st aastast peale kuuluvad vürsti auvahtkonda Vatikanis Šveitsi kaardiväe veteranid. Kui need veel päris noori mehi niimoodi sobib kutsuda. Sti riigis valitsevad verstlikud traditsioonid. Sa heidad lossimüüri, vaata platvormilt pilgu sellele nukulikult, puhtale kaunile miniriigile mille kohal tundub hõljuvat luksuse ja rikkuse hingus. Paik, kust see hõng päritan, polegi kuigi kaugel. Selle paiga nimi on maantee Karla. Vürst Shal kolmanda valitsemise ajal aprillis 1863 koostati targa ärimehe Franso, Rablanki ja Monaco linnapea vahel leping, mille kohaselt seni üles Belluuši nime all tuntud tasasel rannaäärsel maaribal algasid vilkad, ehitustööd ja ka väga kiired. Samal, 1863. aastal sai valmis uhke kolmekordne tornide ja tornikestega kaunistatud kasiinohoone. Aasta hiljem oli ühele poole kasiinod kerkinud samas stiilis hotell pari. Välismaalt tulnud kasiino külalistel pidi olema paik, kus elada. Ning Nende 868.-ks aastaks oli hotell Parei vastas. Teisel pool kasiinoesist avarat väljakut ukse tabanud Café leppari eteenseltskonnad kägusagelcohvil saaksid käia täiusliku luksuse absoluutne mis üllatanud isegi Euroopa kõike näinud eliiti. Vürst Shal kolmas nimetas selle sõna otseses mõttes kuldse paiga mon tagalaks. Parasjagu jõudis kätte kaunis ajastu veel Pokk, mis rikaste jaoks ka väga rikas oli. Maantee Carlaga seinast eriti kuum paik kogu-Euroopast Poolast siia ikaid, vägevaid ess, kasiino, kaardi ja ruletilaudadel terveid varandusi maha mängisid. Monte Carlo pidi õitsele puhkema. Muud võimalust lihtsalt ei olnud. Sa istud Café ööde baari ees, siia asetatud laudu kaitsevad valged päikesevarjud ning kõik tundub olevat üks lõputu meel, läpak, palmid ja hoolitsetud, muruplatsid lilled ja purskkaevud, kasiino ess väljakul, kohviku juugenduks, kasiinohoone madal, musta sepisornamendiga ääristatud teise korruse rõdu, millelt olevat meeleheites alla hüpanud mõnigi oma varandusest ilma jäänud mängur. Kui ta tõesti elule hüvasti tahtis öelda, pidi talle enne olema, sest kukkumine on päris madal. Tagajärjeks võisid olla ilmselt vaid murtud luud. Rikkalikult renessanssmotiividega kaunistatud kasiino trepil seisab Liv, reedes mehi ja kasiino ees mitte, kuigi suurel parkimisplatsil seisab auto, mis isegi siin ringis saaliva ilmselt mõndagi näinud seltskonna seisatama paneb, olevat kõige uuem ja vägevam Ferrari. Sellest stiilsest kasiino uksest on sisse ja välja käinud belgia kuningad, Vene suurvürstid, prantsuse ja briti aristokraadid. Winston Churchill. Maailmakuulus tenor Carruuso näitlejatar Saara Bernhard Aristoteles on Assis Agakaan ning teisi selle maailmarikkaid ja vägevaid Mantega, küll aga seina. 1878. aastal praeguse ilme saanud fuajee on suur ja suursuguselt hämar. Küllap õhtul lüüakse siin särav täis valgus peale ja avatakse need Rohkete ruletti ja kaardimängulaudadega mängusaalide uksed. Päevase turistide voolu ajal suletud on. Küllap on need saalidki stiilsed, sama rikkalikult kaunistatud elektrilise võitu, renessansi motiivid, juba midagi juugendist, nagu ka kogu kasiinohoone ise leninkateldega riiega, Fedepari sambaid, Kaaruks ja kristall, ühtreid pronkskujusid ja seinamaale leidub kasiino fuajees. Ja kui sa tahad öelda, et oled Monte Carlo kasiinos mänginud, ei pea semite valetama. Üks mängusaal on avatud, see saal on täis tavalisi mänguautomaate kust tuleb raha sisse panna ja vändast tõmmata. Sa paned tõmbed iseenesest mõista, ei midagi. Oled ohverdanud poole Eurot Monaco vürstiriigi hüvanguks. Aastaks 1997 oli grimalgi dünastia Monacos seitse sajandit valitsenud. Sel puhul olevat uhke pidu olnud. Kui sul on ihus viibida siin päev või paar siis uhkemat pidu iseenese jaoks on raske korraldada olla selles kirjeldamatult kauni loodusega paigas kaljudele ehitatud väikeses linnriigis, mida valitseb muinasjutuvürst oma mäe tipus seisvast muinasjutulossist. Seal kusagil all aga jutustab ikka nii uskumatult sinine silmapiirini laiuv Meri oma saladusliku lõputut lugu. Olete te siin? Läbiti paleesse. Pinnasetööd.