Keskööprogramm. Keskprogramm tere õhtust, armsad keskekava, kuuled nagu ikka, kolmapäeviti on luulesaade. Ja täna on külla tulnud mats traatmats, traat, suur proosa, meister ja luuletega. Ja kumb rohkem ongi minu arust tema puhul raske öelda, sest et ei ole nii nagu nagu Eestis vahel klassikaliselt on, et noorelt kirjutatakse luuletused ära ja siis hakatakse suurt rasket proosat looma. Aga mats traat loob kogu aeg vaheldumisi. Ja ütelge neid, palun, Mats traat. Mis selle lõppeva aasta töölaual ja, ja lauasahtlis ja trükimasinate hambus ja mis faasis miski on, mis raamatud teil on valminud käsikirjad? Mis nüüd kuskil masinas on raske öelda, sest ei tea seda seisvaga. Nüüd sügisel või hilissügisel või varatalvel peedi või peab ilmuma, eks romaan, mille pealkiri on valge lind. Lähemalt sellest ma ei tahaks siinkohal rääkida sellepärast et see tema ilmumine on ees ja siis näis, mis siis edasi saab. Muudest käsikirjade liikumistest vahest niipalju, et sellel aastal On valminud murdeluulekoguküllane mis on meil siin laua peal. Ja peale selle ma panin kokku, marginaalid. Seal on mitme aastakümne märkmeid. Ja peale selle on sel aastal kirjutatud näidend. Tuulekotid. See on nüüd niisugune. Kuidas öelda motoloogilis absurdne. Nii nagu ma neid olen ka enne mõned kirjutanud Kellelt sisukas aasta panite tähele, ma ütlesin kohe oma kodukeeles nii puhtalt ja ilusti selle õigekirjakeelse hea asemel. Sest lõunaeestlasena ja mõnda juurtpidi üsna ühest kandist pärit inimestena mind kisub ja kisub selle murdekeele lõunaeesti keele poole ja see on seda, ma ootan huviga, et saame täna neid murde luuletusi kuulda. Aga ütelge, Mats traat, kas on mul õige sisetunne, et murdeasjadega ja kodukeele ja keelelise kirevuse küsimustega on meil hakatud Eestis natuke rohkem tegelema? Viimasel aastal? Viimasel ajal? No raske nüüd öelda, kui kuivõrd just viimasel ajal või viimasel aastal natuke tegeldakse, on kuulda, et. Et tegeldaks, kui tagajärjekas see on, seda on raske öelda, seda ma ei oska hinnata. No, ja ega, ega murdeid enam selliselt elama ja olema panna on küll noh, nagu öeldakse, et ajalooratast ei saa tagasi pöörata, aga sellele ilule rikkusele tähelepanu juhtida yks või. Seda muidugi võib jah, ainult etega kui palju seda puhast murret nüüd räägitakse, kuskil veel, see tõesti on omaette küsimus. Ja sellele ei oska õiget vastust anda. Mina olen kasutanud ikka ainult seda keelt, mis mul lapsest saati. Sees heliseb ja ei ole sellele rajanud oma luuletused. Ja proosas ka, kui ma olen murret kasutanud. No loomulikult, ega seda ikkagi murdekeelt saabki arvatavasti kasutada ainult see inimene, kes teda ise ikkagi valdab või on lapsepõlves temaga kokku kasvanud, arvan mina. Sest selles, selles murdes Tartu muret on ju on ju vähe vähe tarvitatud võru murdes, seal on Võru Instituut ja ja ka nüüd mulgi mulgi instituut Viljandis. Aga Tartu keelega ju ametlikult keegi. Kuigi see on üsna imelik, sest Tartu on tartu murdepealinn ja ülikool seal ja nii edasi, aga tartu keele juurde ei ole veel jõutud. Võib-olla ei jõutagi? Aga igatahes on tartu keel tunduvalt lihtsam ainult kirjakeelsel inimesel ära mõista kui näiteks võru keel. Et ta ei ole, võib-olla on see nii, et ma olen ise lõunaeestlane, et mulle tundub, et mis siin ikka mõista on, need kõik on ju nii selge ja arusaadav. Ja ka murdel on murdekellel on samuti oma grammatika, nii nagu igal teiselgi keeled. Ja kus see murde ja päris keele vahe õieti algab, seda on ka raske kindlaks määrata, kui muret edasi arendada, sõnavara juurde teha ja kasutada teda hõrutada kirjas raamatus raadios. Ja ka ametiasutustes, siis ongi keel valmis. No igatahes täna ja neid üsna kohe me avame teie murdeluuleraamatu, mille pealkiri on külon, Õdoc, küllane, õtak. Kollane õhtu. Hakkame siis jälle kevadest peale. Tavaline eluring, esimesest ajast, kui see oli see Primavera suresse, sealt sügisesse ja talve jõuame lõpuks välja natuur filosoofishellingi juurde. Niisiis, valguse haigele käen verre päevakera poIe Takast varje, Bild mu pääle ülema evil tera otsasa eluvakast. Kava engen kandnu päevad nööri uut haigu meses, Iowa Kev jälle sulanud talvest kõrvul pääsukeste liiri-lõõri külimit. Mitu käte nõva pakub mulle päiblik seemet igavesest salvest. Kel väike Väi teada, tule aia tagant nähtavale. Ja sealt tõttas lõõtsutaden noor ning välepadi valge tekk, ruudiline esiüleni, pruudiline Kevvai Kevvai. Puhu täis sul lämmit, lämmituuli, puhkused, puhkused, mehe maalipoisi, suuli, padi, valge tekk, ruudiline esiüleni, pruudiline. Lehekuu poolba. Veer põlist, nurme kündvaigi õli ei maa tühjaga enam tüli. Söödinugallid peetas laadet, vannu, autusid, aeturita. Loomi ei müüda. Ponigita Sa, ET sõidutas last, paar kraadet, peona, õllepudel, tee pääl, basmann. Vaene haig, väheneda kraami. Kleiti, kisk, tuul käperdas daami ja paksu. Kas langu Assmann? Vallavanem tõmbas tõelt kate. Kuidscard ületame kriisi, kõnelas teid uutva Sürbriisi. Laval saia, korv maha, sate. Pommiähvardus, Naard, koer poiske. Suvemaik ilmus Uve saanu Suwem aegu. Kõrge ain käi poolde siirdepäeva paistel jaamale õunahaigu kündma söödiviirde. Kinni kasunu ta rada lauge tunde tutva wanna moodu, pilvin, pilgutamann, päiblik lauge, lämmistama loodu oma elurütmi lõdveneda, eri tundu nagu taid olema ju tõsist päevist, peri, kaduman, maid, kumasi, kõrd, läbipäevase laadse, valge päev. Käben mälestuse puhastase halvast välja. Veere pääl, tutvad are Agan ning laud päiv muru pääl vihma, viste haud. Rohilane joonlaud, anud tuuni välja õhku, klaasilt helgiooni, puistad õeluse terri, Kollu mõtten usama Messiks ollu, niiskaadee Beniga klimp mööda. Tõne aasta 1000 sa mööda. Sirgu pilve tormas üle Daiwa. Zirk lendas üle äits väärile. Kel rumal pää tol palju, Vaiva palju hullem, veel tundlik süda. Sirgu lendas, Tsirguliina sirgus ilma, vii minu rada. Jaus illus hoiutada elu duengele balt piina. Nishi mateeria, naine, ringmaapealne materjal on pere. Ei, Tiia koengekesa, kui surm, kid ainele, tere sirgu lendasid Tsirguliina, sirgus ilmaviminurada. Jaus illus hoiutada elu duengele, Balti piina. Kobrade väljanäitus. Peran tulev suguvahtimeloome oma kaitsekümmend minutit ilma viisakuseta, suu ammuli. Ja nännu servast vigurid roti ära söödu. Üten Geneoloogiliste Liinega. Vanemba näid maa peal, ei ole mälestuses jäänu paljalt ema kääriesemeid, Raamat, omeeneki, üits, heelium, tuule puhavusen. Kaioom kõlast karva saadasse saarepuust. Lehe. Ema kõneles minuga kõivu, kohinan saare puuse, Ainaneza. Tuul pandna tasakeste laulma, maru minevikust mehisama. Stipendiaat. PVC puul Kärblaste jummal, hamba katskise onu kaaries jalan, valged sea naast suuba, karmanin oinamunakotist, tuvaku kott, pääntuitse kübar, opezetnoloogiat. Liina söögis puitsükkis ladvust Palama ei ole häid pill, kadu vigu, lämmin telki, maale, tiit tutva tühja jalutades käid ja loodad ilmiaskaavembaszekvaale. Kas meeli peeti suve külge, jäid ehitud n k et vahtralehemaale tamm, asfaldi pea tõhvega tantäit ning tormi Tansva mööda Daiwa saale. Raa veeren, prügikast on pestopurus. Ai sai pannverre meditiirman, kas viis tihkasse aia kohapealses kurus, et siis vaenastada enge koode? Noor turske mees, õik teenile asja ass. To tähendas päiv jõudmandva taguda. Konusin tuikas kõrvad hakanud läbi päevalu vihma 100. lehe puist, maansai 100 ratas, tulevik, kamm, mustagan. Ega lause esipoole kiisk, madal rõhk oinal ülelat. Kui käänad auto võltsi kätt. Sul surmasaiarisk. Varje söökla ja mina Sõgelsi öösi mõõtid Estonia seal löidman toda, mida otse ning uudse suurt kõrget koda. Sealne aktsia küll silma uunid konigaviks Uigses ehen Helju kajasi vasta kui tühjanren. Mina oli jumala võhik, Esqua kinnast ei kangast. Too pärast varjessaa, ehkki ma vaikuse langast arhailisi enemisi mu poole vihatselt vahtse paistune Naudi manailt vist tahtsi haigtundide endade imes. Ning möödaviku Pompas. Eks ole siis panna imessetsiaam, kompass. Kuulete kusklõbisase öö, tuule käen, varje, varda illus sõja sügise asetäis kulda ning karda. Õhkamine midagi labast, raadio, rüük, suitsu täis, köök, kassiir, toit sabast. Kurjust ei ole, on kurja teo con puhta peo ilmann, mis kole. Kindlalt 10 kaupa Akinam, linapeo, inemine üksinda jääs. Kaardimajana servi köik, Theo põhjatuul, muud seame jääs. Talvele vastavat raud, ain päevlikverrew ku mandariin. Koondmees on sinu sisse sain unelmide ultramariin olemine eks küsimärgi all eniaakil Jaan võidupärg filosoofiast ligem pal indiviidil oma elujärg. Ning keedetud luu on konn. Sünnipäeva ilu ele oman ilman Me somm käe kindin ning jala kängen. Lumealajäänu jo mõttes sirgu lõunamaa sängen. Mida Ahto NBAs ilm jääs, toda kenambaslejat, silmavesi, külmas kõik jääs kuju on taskurätik. Teagi ta on nagu kõnelas, mõni päris vakka. Annased suve pistmises. Šokolaadikomm. Kodutulek kae veel kord üle varanduse Mess ei pala huvituste pakku rabast tala on kõige kindlam kinnisvara oma jäng ja teda haamreaala viitskideng. Ilm tõotas vastset tuult ning tormi Engic salaluulerattale jälle vett, siis vala. Sõnas ant. Õdagu Taiwan vereva triibu, Aav jaam, kuuse, Abena tasakeste käär, rõhutus, Siibu enam rabela täis häälikile toemannid kindlalt pöördSännu puujalale. Ei lähema vikatit suvelgi pinnima. Minu niidul aine ei vanane. Vihur käengi ajal gradisi liiva, lei mehid seal silmist tuld. Kokku suruti jahukse Siiva kistu päimlikku kuld. Ega üits kooles oma haiga. Kaabeetsen Vauxe põrgupenimaa ja untse mere pääl ykse päeva kergusseni ilma lõpu rakad seal. Väliskangelane pääl mõtte pilla-palla arm, söand, kütman salaleiusse, äki valla Juusk talvetähti ala, ei mõõga tuppe pane või teda palju hullu. Tudrooja kangelane vist põhjamaale tullu. Helenale ehk tormas perra. Elutarkusest jäid kodu ilma elaeda, juust, aga suu on mõru, kui söötma igavust. Athakan väikest ei näegi suurt. Kui ettetükid, saad vasta, ninajuur. Tervisenädal kae, kui palju sul paprid ning kraamati teen. Inemise yks tigeda, nagu painaja oznel pääl magas vaevatu vesi Ligeda. Aid. Kõrv tagast järgi pilja pealustikummut osta räusast Larmist päev puhkus. Süüdistusi kovskilt ei kosta. Esindus on paradiisihaid, con äikese mõtliku lilli. Seal enam ei aeta, jo maid mängitas mahedad pilli. Läbimaa kui läbi kauge kõrvemaa lähed, mõõdetten, kõnden läbi ja oh õnneni, kõnetustad, mes, imelik küll, su meelelaad, õitseja, elu, õitseng, üits, nahk, mis mure, kõiki sõjamit, lahk. Kui läbi kauge kõrvemaa läheb, mõõdetten, kõnden, läbia, ominemine, külio balt, Nõgel vits, nõglace tuha Guyan tuua, tunda sai, Tartu on väga ammu noor Käsu-Ants Kelly Puhjan. Ku läbi kauge kõrvemaa, lähed mõteten, kõnden läbi ja. Suurest riigist. Suurest riigist väiksede con, intresse, kand, äng suurest riigist, väiksede con, kõike enegi, mäng suurest riigist, väiksede, et reagisi ilma telg nüüd priius nii eitunu ei lahtu röövlipelg. Musta kolmu musta silma koelmu valge põse oled tullu läbi tolmu nägu puhtas masi täis oma pulke seeria tina pilve Taiwan paistva verevina. Külmladki äredandas Ugandide meel parem mustas lambas ja eluteel. Kõllane võtak. Ümbriad Süüria on ilm, nii Kõllane Kõllane, võtak, tule, Maiu ning puie pääle vimises laulda Lõhmuste võran arusaaja lahke ning söamline. Kõndi Vedbytiaanetav Kõllane, võtak suu Sirkele ning kallule Hääd ööd. Kõlatsi hädagu käänam, salakann, con, kobrutas elueliksiir taastule vanadekoduläve kaema haigeid ning nõtru ja enam sugugi ebaElla. Juut näid vereva veerega savi kruusist. Tuletas meelde õrna unetatud armastust, toovutas tervist ja õnne. Kõllaanevad akutund. Keagi röögad, pargin. Kõntsiva Kanglejalt kinni, keelemis meele naene jääva verevad kuudwahtma õits purjun Tõnega aine keelemis, luksuden kitse kuue minnub imestanu kiivalt naarse meele naene. Tei näo, et oma imestanu tahtis sõbrale kätte massa suutantse puresi, keelest niis uned, laotuse ilu, minek, märksõna meeles. Natuur, filosoof. Seal lingil oli endaga üten, enge pide kõik oma õisi täis, kui amet smas kärgeldanu, kade tõiskuse kodu Karoliine manu. Kui ta läits kuninga kutsel München-ide Koniin uudse palk, mitte amet. Mõtteteri ja marginaale on paljud kirjanikud kirjutanud ja mõni on öelnud, et need on, et see on niisugune žanr, mida kuidagi koguneb elu jooksul üks ja teine idee või mõte või tunne kuidagi kristalliseerub ja läheb niimoodi väiksemaks ja kitsamaks kokku ja saavutab nii vormi, et ta võib omaette asjana välja tulla. Siin on nüüd nüüd marginaalne, jah, mul ka, ja need on need mitmekümne aasta jooksul kogunenud. Sel aastal panime kokku ja panin ka niisuguse pealkirja. Rukkirääk linnas. Aga kuidas teie tehnilised teete, kas seal on laua peal mingit paberit keset, kuhu te siis või on niimoodi, et umbes, et öösel tuleb hea mõte käsi kobab paberit ja kirjutab üles või on hoopis arvuti, või missugune tehnik? Mehed, omaaegne kursusekaaslane Kirjanduse Instituudis, kes öösel hüppas üles kirjutas, kirjutas pliiatsiga piga, tapud, paberileht tabureti kõrvale, suitsupakiga kirjutas üles. Mina niisugust asja ei ole kunagi küll kahjuks või peaaegu mitte mitte kunagi kasutanud kuigi vahel tõesti öösel tulla jamad ja, aga, aga nüüd need, kuidas need marginaalid on tekkinud, need tekkinud muu töö juures, et nüüd eriliselt siin paberit ja oleks mul valmis või mingit sedelit, seda, seda mul ei ole. Aga kirjaniku töö ongi improvisatsiooniline ja ka siin ei saa ju kõike ette näha iga hetke. Ja tee niigi täpsed plaanid kuitahes. Nii luule, aga eriti proosa nõuab tohutu palju igasuguseid meeleolusid ainest, igasuguseid käike, karakterite situatsiooni puutuvaid käike ja, ja tohutu palju öeldakse koostisest informatsiooni päde andmisega uus olemas, muidu pole lihtsalt huvitav muut muutuma pidevalt liikuma. Liikumisest tekib ka selliseid lausendeid ja ja mõtteid, mis võib-olla mustandis on olemas, hakkab puhtalt läbi kirjutama neljateist-kolmandat neljandat korda läbi kirjutama, selgub, et see tükk või see lause jäi, see mõte on siin ülearune. Seis muutubki marginaal x k. See, mis võib-olla kunagi tundus marginaalina võime märkmena, seda saab kasutada ka näiteks üsna sageli novellis romaanis luuletus ka jah, niuksed mõtteid ja märkmeid ja kujundeid üles märgitud üsna sageli. Need marginaalid võivad ju olla, aga võivad olla ka lühinovellid või mininovellid või, või, või, või lühiproosa mingisugune ütleme täpsema žanri määratlus ette, nii et need vahed on väga väga ühte sulavad ja üleminevad ja alati on seda raske määratleda. Ja võib-olla polegi tarvis alati tõmmata täpset jooni. Kas lehitasime neid natuke, seda märginaalide kogu, mis põhimõttel nad on järjest? Nad on järjestatud niisuguse põhimõttele, et luule, proosa ja muu elu siis ongi Pealkiri rukkirääk linnas. Sellest rukkiräägu standard jutusele loeme ka ette, see on minu arust meie, meie meie elu elu üsna oluliselt puudutav asi. Noh, siin kõigepealt teine jagu luulest algab niimoodi saatuslik segaja. Poeesia jälle see neetud poeesia, ometi saaks läbi ilma temata. Küll oleks siis kerge kirjandust ja kunsti hinnata, võtta tollipulk kätte ja muudkui mõõda. Aga see imelik hingus segab, see kummaline ollus on lausa ristijalu sees. Ja tehakse edaspidigi, et midagi luulelist pole olemas, seda pole olnudki. Ainult lootusetult pealiskaudset, väga kergeusklikud lähevad kaasa nii äärmuslike näidetega. 1009 74. Mõnelasin k daatum olemas, mõnel ei ole. Vahel daatum mängib lausa või, ütleb, sunnib mõtlema, miks mees niisugusel ajal niimodi. Ei, jah, noh, raske öelda, kas alati nüüd annab niisugust oodatud. Oodatud rõhku ja aktsenti, aga nendele ma pole ka rõhunud. Mina olen ikka püüdnud jälgida üldinimlikke. Suhtumise rohkem kui politiseeritud suhtumisi. Aga siin on näiteks üks niisugune asi, ballaadi teemad, kaunis pihkamaidelmeda, loen pool lehekülge. Kord elas üks mees. Ta oli läbi käinud, teisest maailmasõjast, sõdinud koguni mõlemal poolel. Imekombel jäänud terveks kaarepresseerimata. Ta käis juhutöödel hiljem põhiliselt maaparanduses. Naishing ei soetanud, hoolitses enda eest, ise, luges palju viina disvähe. Nõnda möödus üks suvi ja talv teise järel. Muutuseta ühe tooniliselt, enamasti rahapaberite taskus, krabisedes. Aga elu rutiin ajas lõpuks temagi rahuliku ja tasakaaluka mehe marru. Ühel kevadel tuli temasse kummaline hoog. Ta raevu tses kiskus mõte välja savi seest, kus oli aastaid taga jäljetult möllanud. Ta põse nukkidele ilmus õhetus, otsekui oleks ta maitsenud jumalate jooki. Nõnda oligi, mees oli hakanud luuletusi lugema. Äkki oli ta ilus, karge vaimne inimene. Vägisi tahaks teada, et kas sellel on ka mingi eluline prototüüp olemas ma ei taha üldse tähendab põhimõtteliselt. Sellest vaikib ajalukku. Kilp lömmis arvustajad kaitsevad end kirjanike rünnakute eest väitega, et nad pole elukutselised. Kas selleks, et suuta liigutada ja omada rinnus osavõtlikku sõda ongi tarvis mingit iseäralikku elukutset. Aristoteles oli meie mõistes ainult koduõpetaja. 1965. Aethansu netis välja kaks Rimi baari ja seisan intuitiivse ootamatuse uue esteetilise õeluse ees. Mina tunnen praegu nõnda ja olen ülendatud. Aga ei saa kuidagi garanteerida, et keegi teinegi lugedes tunneks sedasama. Eneseleidmisest võib-olla see uks, mida ma otsin, on ammu avatud ja ootab mind. Kuid ma ei tea, et ta üldse on olemas ja kõnnin kuskilt lähedalt mööda piinates ennast küsimustega. Nõnda võibki ta leidmata jääda. Ent ta on lahti ja ootab mind. Pärast mind võidaks seda leida, kuid siis mahuta sealt sisse. Sest see oks, mida mina otsin, on nagu ülikond, mis paras vaid ühele. Koduigatsus luule jahib inimeste otsekui pistrik lindu ja kui ta selle kätte saab, nokib ja lõhub teda nii, kuidas vähegi jaksab. Kui ma midagi ei tee, mõtlen, milleks eksisteerin, miks viibin siin võõras seltskonnas kus on nii palju omasid. Luuletaja, külalislahkem, kodumaa on üksindus. Et jõuda võimsama vooluga poeetilise jõeni, tuleb tihti kõigepealt sõuda kitsukese ojal, kus paat jääb ühte lugu liiva kinni või põhikrigiseb kividel. Hästi ei tee need, kes ei viitsi alust lahti lükata vaid kargavad paadist välja kriimustavad nirgiale oma värsijalad hakkavad vanduma, madalat vett ja põuast suve. Võivad jäädagi sinna ojapervele lõugama, mõni lisama ka liigub edasi. Pealegi võib veeseis ootamatult muutuda. 1966. Liigne Eritlemine tapab luule. Sümbolkujund on türgi uba, mida keedetakse ja süüakse koos kaunaga. Kõgutab edasi. Vulgaarsotsioloogia elab edasi, ta on muutnud ainult terminoloogiat. Vana inimene lõikas kanal pugu kääridega lõhki, võttis klaasitüki välja, õmbles kinni kana, jälle terve. Nõnda on ka vulgaarsotsioloogiaga. Ei pea, et ma jäin kuulajaid, kes on täiesti võimalik. Ei no ma sain aru, sain aru, aga oli uudis. Lüüriline säde, elu polegi midagi muud kui argipäev, meenub Hossee Ortega ei kassetilt. Ja pole ühtki horisonti, mis oleks iseenesest huvitav tõelust valitseja paid lüüriline ime. Meie pragmaatilisel ajal kõlavad need mõtted kaunis tõelus võõralt. Ent luule ja lootuste tõusu ajal olen ise kirjutanud umbes samasugusest elutunnetusest kantuna aastal 1961 ühes luuletuses Laul on säde ajastu mootoris. Põlvkonna ülesanne iga põlvkond, kui ta tahab ja julgeb seda olla, peab suutma avada oma poeetilise horisondi päästa voolama luule eluvesi. Vahel on tunne, et tulevikule mõtlevad meil ainult luuletajad ja vaimulikud. Mõnelegi kodanikule on tulevik naljanumber, lõuapoolis või ebameeldiv meeldetuletus, mis häirib pidutsemist katku ajal. Väga paljudes tekitab mõte tulevikust ainult hirmu. Sümbolitasand haigla. Kella taga mustab seina sees välgutaoline pragu. Rukkirääk linnas. Ühel õhtul kuulsin, et Kadriorg on kolinud rukkirääk lisamaks üle kooriastatud pargile lüürilisust. 120 kilomeetri pikkuse tee ääres Tallinnast Pärnusse nägin rukkipõldu ainult ühesainsas kohas. 20. sajandi alguses kasvatati Eestis rukist peaaegu 180000-l hektaril. Tänapäevaks on rukki külvipind langenud juba alla 2500 hektari. Rääkida niisuguses olukorras rukkileivast kui meie rahvusliku toitumise alustarast tundub õrnalt öeldes poeetilise liialdusena. Nüüdiseestlane sööb Saksamaalt sisse toodud odavamast rukkist, leiba, kujukese. Kui pole rukist, pole ka räägu maal midagi teha. Mis siis imestada, sõna- võtlik. Lindki püüdleb ihust ja hingest pealinna lähemale euroiha alustele. Kes on see mees, sosistavad lapsed kodukohas luuletajale järele. Kes on see mees? Rohukõrs väljal, valge vares, igavesti võõras. Ära võta omaks põhjendamatu vaateid, see oleks vale, kui sa vaatad ennast võõra erapooliku pilguga rüvetada oma hoone. Miski ei kisu rohkem tagasi, kui algelise kurikadeda ja madalahingus ole valvel. Betti Alveri siis ma kirjutasin kunagi ühe väikese väikese artikli või essee noorte sõbra, mõned mõned üksikud lõigud ka sellest väiksest, see on tänapäeval tänapäeval ja sama samasugune nagu siis. Luulet ei maksa seletada luulet, tuleb lugeda, seda muusikat kuulata, luulemuusikat nii lugeda kui kuulata. Ja selle imelise igatsuse sunnil, mida luuletaja lõkkile puhub, astumata valdustesse ilma eelarvamuste ja pahatahtlikkuseta kui suudame olla vahetud. See on hädatarvilik seisund. Luuleaed ei ava end päriselt vingele, virilale, korjale. Ning häda sellele, kes hakkab luulet, muukima noa ja kahvliga või koguni kirvetera ja täägiga. Luule on õrn luuletaja teadvus, tundlik kui tihti püütakse luulest väljadestilleeridada hing nimme mööda vaadata ülenduse puhastustulest, mida luulekunst pakub Muuta värss argiseks sõna- kolinaks otsida teoreetilisi põhjendusi hallusele jäädühisusele. Nii tuttav tuleb ette peti halverilt kui rahvas harjunud jooma halbu viinu. Kõik pärlendavad mahlad sõtkub poriks ja nõuab luulelt jätku, Tuhkatriinu ta muudkui Padades ja tolmus. Soriks. Täpsust ei saa teeselda, selgust simuleerida, ülendusest rääkimata. Need on isiksuseomadused, nii nagu vaibumatu TÖÖ võimegi. Betti Alveri ei välista ülevus irooniat ei tumestada silma, selget iirist vaadates asju ja aegu, millest on läbi tuldud. Ilus kristalne vorm heliseb ahastuses ja valus pärsson kui vedru täis jõudu ja valgusenergiat. Ta on üles ehitanud oma keele, oma sugestiivse, mütoloogia elab selles iseolemises, täielikum suveräänina. Seal on oma kõne omad seadused ja ka oma põrgu. Betti Alveri maailmapilt on keeruline ja raske kanda. Must huumor aena pinged lahendamas kust võttagi teistsugust maailma. Kuid seesama raskus ja Dynasuse ülene biovastuseks, sünkuses ja murelikkuses aimub valgust. Luuletaja oleks korraga nagu ajaste elus tihedaks pressitud kalliskivi. Looduseandmismäe seest leitud. Ta ei pane silmi kinni, ei pööra pead kõrvale. Näed, kõike võtab elu oma õlgadele. Vastu pidada on selle luulelipukiri. Kui seda pole ka sõnaselgelt välja öeldud, kumab see ometi igalt poolt läbi. See on 20. sajandi eesti ja kogu maailmahääl, millel nii sageli on olnud absurdi kõla. Pool Valeri on öelnud. Kirjanik autasustab endise, nagu oskab saatuse ebaõigluse eest. Sellega ehk lõpetaksimegi marginaalide sirvimisel. Nüüd jääb üle ütelda ainult suur äitäh Mats traadile et ta luges meile oma kõige värskemat loomingut. Ja soovida uueks sajandiks palju jõudu.