Tere, hea vikerraadio kuulajad. Kell on saanud 11 ja neli minutit, eetrisse jõuab järjekordne rahvateenrite saade ning tänased rahva teenrid on Heidit Kaio Eesti ekspressist Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ning nädala märksõnaks on vaieldamatult kujunenud julgeolek. Nädala alguses räägiti eelmise nädala lumetormi taustal sisejulgeolekust. Räägiti ka Rootsi pommiplahvatuse taustal, loomulikult terroriohust. Aga nädala teisel poolel räägiti julgeolekuohust ning alustame nädala teise poole uudistest. Neljapäeval kirjutas päevaleht Postimees sellest, et on informatsiooni selle kohta, et Eesti presidendi, peaministri ja siseministri käes on kaitsepolitsei teabeettekanne, milles Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart nimetatakse ohuks riigi julgeolekule ja väidab siis artikkel, et vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina. Ja et seda pisut pisut kokku võtta ja üldistada siis selline vastus ja selline viis, kuidas see uudis on välja käinud, käidud see on täiesti pretsedenditu Eesti poliitikas partei esimehe kohta kasutada sõna mõjuagenti ja oht julgeolekule, seda ei ole Eesti poliitikas ja avalikus elus varem nähtud. Seisukohalt jälle seal fookus, võib-olla natukene natukene siin viltu läinud selles mõttes, et, et see, et nagu selles viimastel päevadel diskussioonis on selgunud, siis siis siis me selle mõjuagendi mõjust siiani midagi, et rääkida sellest, et, et kas, mida see mõjuagent tähendab küll aga on selle loo fookus selgelt selgelt ühes asjas, ehk siis kas kas välisriik on toetanud ühte erakonda, kas ta on toetanud ühte isikut ja kas kas nende vahel on liikunud raha ja kas need inimesed, keda kellele välisriik raha andnud, ehk siis Venemaa on saanud sellest toetusest mingisugust isiklikku mingisugust kasu. Et see, see raha liikumise küsimus on selgelt selle, selle loo fookus või selles, selles kõige olulisem küsimus ja miks sa seda on, on see, et üldiselt peetakse demokraatlikes riikides valimisi ja maakondi nii-öelda riigi siseasjadeks, kuhu ei ole viisakas võõrastel riikidel nina toppida, tõsi on see, et, et mitte ainult Venemaaga, vaid ka paljud teised riigid, riiklikud asutused on veel üsna hiljuti võõraste riikide asutused ja organisatsioonid on Eestis veel üsna hiljuti mitmeid erakondi toetanud, näiteks Slovakkia. Näiteks lähevadki, aga samas on ka, on ka siin Isamaaliitu ja sotside sotsiaaldemokraate toetatud, et need, need, need ei olegi väga ammuaegsed juhtumid, et see on tõsi, et, et selliseid pretsedente on olnud veel mitte mitte väga pikka aega tagasi. Aga, aga samas me kõik mõistame ju, et, et kas või see, kui Rootsi või Saksamaa toetab ühte erakonda, me ilmselt ei tõlgenda seda nii suure probleemina kui seda, et kui, et seda teeb Venemaa. No tegelikult selle Postimehe artikli puhul läks algusest saati midagi väga-väga nihu. Läks nihu see Postimees kirjutas sellest, nagu oleks kapo saatnud pea sise siseministrile ja presidendile kirjaliku ettekande selle kohta, et Edgar Savisaar on julgeoleku oht, mingit kirjalikku ettekannet ei olnud. Tegemist oli suulise informeerimisega informeerimisega sellest, et kapo novembrikuus kutsus Edgar Savisaare välja ja vestles temaga tema Venemaa sidemetest ja sellest millist ohtu need sidemed võivad endast kujutada, mismoodi Venemaa võib käituda ja sidemed ära kasutada. Need on need faktid, et Edgar Savisaar käis cappus vestlusel. Kaupo sellest vestlusest Eesti juhtivaid poliitikuid informeeris suuliselt nii et mingit nagu kirjalikku ettekannet nagu nagu selles mõttes ei ole olnud. Et kui nüüd tahetakse küsida, aga kui see ettekanne siis on, et ega ei ole kellelgi käes, ettekanne on inimeste peas. Küll, aga me võime tõenäoliselt siis järeldada, kaitsepolitseis on mingisuguseid teistsuguseid materjale, sealhulgas siis ka ülevaade sellest vestlusest, mis kaitsepolitseis, Edgar Savisaare ja kaitsepolitseiametikohal toimus. Vot ma ei tea, kuidas kapo kodukord on, et kas pannakse kirja ka kõik, mis vesteldakse, ilmselt ilmselt nagu pannakse, aga see, see on ilmselt nagu selline rutiin, mis ei ole nagu selline selline ametlik ametlikku dokument ja ja, ja mis sealt, mis sealt siis nüüd järgnes, et et nagu Edgar Savisaar oma pressikonverents ka ütles, et õhtul helistas talle Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch ja ütles, et selline artikkel on tulemas. Järgmisel päeval kell 12 15 korraldas Edgar Savisaar pressikonverentsi luges ette oma seitsmest punktist koosneva avalduse, kus ta rääkis kõik need punktid lahti, et mis, mis võis olla see põhjus, miks teda mõjuagendiks siis nagu nimetatakse need seitse punkti põhiliselt käsitlesid Lasnamäe kiriku ehitamist. Ja selle jaoks siis Edgar Savisaar tunnistas, et selle jaoks on ta Venemaalt raha küsinud, põhjendas seda väga ilusti. Lasnamäel elab 115000 inimest, kelle jaoks see kirik on väga oluline. Ja mängis muidugi selle väga ilusti välja, umbes niimoodi. Edgar Savisaar pannakse süüks seda, et ta Tallinna linnapeana hoolitseb suure osa Lasnamäe elanike eest. Need on faktid tõepoolest, ta näitas ka seda koostöölepet, mis ta on sõlmitud selle Peruus vannifondiga, eks ole, kõik on paberi peal, on, on korras ja no mitte millestki pole kinni hakata, aga nagu sa ka ütlesid, küsimus, mis nüüd? Kui nüüd tagantjärgi hakkame seda asja selgitama, et mis siis nüüd nagu nagu setunud peale asetunud see, et Tallinna linnapea on küsinud naaberriigi Venemaa esindajate käest poolteist miljonit Eurot sisuliselt oma valimiskampaania läbiviimiseks, mida ta ka pressikonverentsil ju otseselt või kaudselt ka ka tunnistas. Kas selline asi on poliitiliselt korrektne, ütleme nüüd pehmelt öeldes. Nii nagu Siim Kallas ka ütleb, et tegelikult näiteks normaalses demokraatlikus riigis oleks mõeldamatu, et valimiskampaania jaoks avalikult küsitakse võõrriigi käest raha. No siin enne saadetki tõi näiteks, et kui näiteks Ameerika Ühendriikides toimuvad kongressi valimised üks senaator kandideerib näiteks Texases ja tuleb välja, et ta on küsinud näiteks mehhiko valitsuselt 10 miljonit dollarit selleks, et ehitada Texase osariiki 10 mehhiko restorani. Ma ei kujuta ette, et see senaator saaks senatisse valitud või kui ta saaks valitud ja see välja tuleks, siis ta lahkuks sealt üpris kiiresti. Hästi, aga kui sa siin tõid juba välja need küsimata küsimused, siis, siis toome need teised küsimata küsimused ka välja, keegi ei ole küsinud. Kas Savisaar küsis ka raha Keskerakonna jaoks, et seda on küsitud Keskerakonna juhatuse liikmetelt, kes, kes on vastanud üsna diplomaatiliselt, võib-olla ka täpselt, et Keskerakonna juhatuses ei ole seda küsimust arutatud. Oli vist nii? Jah, Jüri Ratas teatas, et Keskerakonna juhatusest pole parteile rahaküsimuste äratada, aga nüüd nagu ongi see, et, et kui, kui sa ütled välja, et sa küsid kiriku ehitamiseks poolteist miljonit, et kellele see raha siis läheb, et kas ta läheb kaudselt ka parteile valimiskampaania jaoks või läheb ta ainult kirikule nii teistmoodi, eks ole. Aga siin on, mis on veel küsimus, mida on ju ka peaminister öelnud ja veel mitmest allikast tegelikult olla küsitud ju mitte poolteist miljonit vaid kolm miljonit eurot. Kus siis poolteist miljonit oleks läinud nagu kirikule poolteist miljonit erakonnale mis on saanud pooleteist miljonit, mis veel küsiti, kas küsiti, see on veel selgusetu, tegelikult. See on ka muidugi väga huvitav informatsioon, mille peaminister välja käis. Ta viitas küll ka sellele, et see informatsioon pärineb Keskerakond stendi käest, et see, et ta ütleb, et ta ei tugine antud juhul mitte mingil moel oma informatsioonis sellele kaitsepolitsei poolt tehtud selgitusele või antud briifingul, vaid ta ikkagi tugineb sellele, millest on keskerakondlased ise rääkinud. Väga-väga huvitav lähenemine, muidugi, Edgar Savisaar ütles selle kohta kohe, et tegu on kuulujutuga. Seda mitte ainult Edgar Savisaar, seda on kõik keskerakondlased, need kinnitanud, et nemad ei ole absoluutselt midagi lekitanud ja Jüri Ratas ütles eile aktuaalses kaameras, et see on täiesti absurd. Hästi kui veel vastamata küsimustest rääkida, siis. Ja kui neid vastamata küsimusi päris palju, üks vastamata küsimus on ikkagi see, et keegi ei ole rääkinud sellest Andrei Pervas vanney fondist. Eesti keeli me võime öelda, et see on apostel Andrease fond. Andrei kõrvas on siis vene keeli tähendab Andrei Esma nimetatu või siis täpsemalt võrreldes Andreas, kes oli kõige esimene Jeesuse poolt nimetatud nõnger jünger, nii ka vene keeles kostub, aga, aga see Andrei berbas wanna fond on, on tegelikult üks üks väga huvitava taustaga mittetulundusühing ja see ei ole lihtsalt mittetulundusühing, vaid kui me vaatame tema õiguslikku tausta, siis tegelikult see on valitsuse poolt ellu kutsutud ja ka finantseeritud mittetulundusühing ehk siis, kui me räägime siin nii-öelda inglisekeelsetes termides terminites, Enžioodest siis see ei ole lihtsalt mittetulundusühing, Non cavementoloogane sation, vaid see on karm mento. On karm olla Organization ehk siis valitsuse poolt suunata juhitud mittetulundusühing ja, ja selle puhul tasub küll nüüd väga hoolikalt jälgida, et millega see organisatsioon on ikkagi tegeled tegelenud ellu on ta kutsutud 1992. aastal ja fondi tegevust on toetanud otse kehkremmale, nagu ka kreml on toetanud vene rahvusliku hiilguse keskust, mida samuti siis juhib selle hoolekogu esimees Vladimir kuunin, kellest täna tuleb tõenäoliselt veelgi juttu, nii et tegelikult selle pervo svammi fondiga seoses on, on väga palju väga palju küsimusi, muuseas Raadio Vaba-Euroopa andmetel paari aasta tagustel andmetel on see fond kutsutud ellu eesmärgiga arendada rahvuslikku revanši ideoloogia. Ja kuunin Vladimir Jakunin, Venemaa raudtee juht juhatab seda alates 2001.-st aastast. Samas jälle, kui me võtame nüüd selle informatsiooni kokku, siis mida me oleme uut teada saanud, me oleme saanud palju uusi detaile, aga seda, et Keskerakond flirdib Venemaaga, et tegelikult on see ju kogu aeg teada olnud, et see on detail nagu siit-sealt detailidena kogu aeg ajakirjanduse ja avalikkuse ees olnud ja, ja ma arvan, et, et see, see on ka olnud Keskerakonna eesmärk, sest teatavasti nende elektoraat on venekeelne ja nad on täiesti avalikult ennast ka positsioneerinud, siis nii-öelda vene-meelsema erakonnana, et me võiksime öelda, et, et kõik, see, mida me teada saime, oli see, mida me juba teadsime juba varemgi. Nojah, siin on, siin on muidugi asi selles, et peaksime lähtuma ka Venemaast, mis on Venemaa praegu ametlik ja riiklikult heaks kiidetud poliitika on see, et naaberriike tuleb hakata hõlvama kaasmaalaste kaudu. Oma mõjuvõimu tuleb suurendada naaberriikides elavate venelaste kaudu. Neile tuleb anda kõik ametlikud dokumendid Kremlis vastu võetud valitsuse prioriteedid on need sina tuleb eraldada, raha tuleb maksta kinni kultuuriüritusi, tuleb maksta kirikute ehitamise ja nõnda edasi ja isale varjata ka, et miks seda tehakse. Seda tehakse selleks, et suurendada nendes riikides Venemaa mõju. See, mis on salajastes dokumentides kirjas, et mis on selle lõpus like ees kord, seda me võime ainult eesmärk, seda me võime ainult aimata, eks ole. Et, et nüüd, kui minna nagu sellise riigi ja selliste riikidega koostööle, siis see on julgeoleku oht Eestile. Kui Edgar Savisaar ütelnud, et ta on aidanud kaasa ka sünagoogi rajamisele Tallinnas. Väga tore. Tulebki Tallinna linnapea ja üldse linna peabki, peabki hoolitsema selle eest, et kõik rahvusgrupid saaksid oma omavajaduse rahuldatud aga millegipärast pole kuulda olnud, et näiteks Savisaar oleks küsinud Mossaadilt või Tel Avivi raha sünagoogi rajamiseks. Aga kas teile tekitab küsimusi see, et me teame ju tegelikult, et kuivõrd lähedane on Moskva patriarhaadi ja patriarh tegelikult ju kremlile, eks ole, ja, ja väga tihti on räägitud sellest, et kuidas nad teevad ikkagi väga palju asju käsikäes ja see koostöö on äärmiselt tihe. Kui me nüüd vaatame seda, et Eestis on metropoliit peapiiskop Cornelius kohal, kes on väga selgelt siinsete vene õigeusklike esindaja, Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku metropoliit koha peal, siis temal on tõenäoliselt täieline voli pöörduda sellesama fondi poole, pöörduda vene õigeusu kiriku poole palvega teha annetusi selle kiriku tarvis. Ja nüüd tekib ikkagi küsimus, et miks peab seda raha kiriku ehitamise tarvis hakkama küsima Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja mitte tegelikult Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku esindaja? See on minu arvates äärmiselt huvitav küsimus, et miks peab nagu linnapea oma tööajast tegelema mingisuguse kiriku jaoks raha hankimise ja kirikuehituslike küsimustega, kui selleks on kutsutud ellu hoopis teine organisatsioon, mis seda teeb linn oma head tahet juba näidanud üles selle kiriku puhul sellele kirikule maatüki andes ja seal detailplaneeringu kinnitades. Rohkem ei ole ju tegelikult nii-öelda linna roll selles küsimuses edasi tegutseda. Et see on ikkagi väga huvitav küsimus miks linn peab sellisel juhul Linna valitsevad poliitikud ja poliitikuid, valitakse, valitakse valijate poolt ja need poliitikud siis ütleme, kaitsevad oma elektoraadi jube. Ei, ma tahtsin öelda, et Kornelius ei kandideeri märtsikuistel. Just väga, väga selge, vastas, et sealt tuleb ka see põhjendus tuleb enda valijaskonna huve kaitsta. Et see, see on selge põhjendus, miks, miks, miks selline selline tegevus vajalik on. Samas küsimus, kes on ikkagi Vladimir Jakunin, on samuti piisavalt ebaselge, muuseas eesti sõber, kui te lugesite 26. novembri ajalehte pealinn, siis selles selles pealinnas on väga suur ilus pealkiri, kes on Vladimir Jakunin ja siis on pikk selgitus. Edgar Savisaar isiklikult selgitab, kes on Vladimir Jakunin, räägib, kuidas ta on Eestis üles kasvanud ja nii edasi, milline on tema tema taust, kui suur Eesti sõber ta on ja, ja siis ja siis loomulikult mainib ta ka ära selle 1,5 miljonit eurot annetuse selle kiriku ehituse heaks. Loomulikult tuleb juttu natukene ka kirikuehitusest, et see on nüüd küll väga huvitav, väga huvitav artikkel ja, ja tundub, et, et tõenäoliselt on artikkel siis sündinud pärast seda, kui Edgar Savisaar on käinud kaitsepolitseis vestlusel sellepärast et tavaliselt üleöö sellised artiklid ei sünni ja selliselt kohe selgelt suunatud küsimusega, kes on ikkagi see Vladimir Jakunin. Selles artiklis muuseas ei, ei mainita ikkagi seda, et ja kuulmine oli ka mees, kes korraldas siin dispunalendur puussepa mälestamise üritust. Samas ei ei räägita ka tegelikult selles artiklis sellest, et Jakunin on Putinile väga lähedane isik. Peterburi lähistel on Jakuuninil Putiniga kõrvuti suvilad ja, ja et Jakunin korraldab näiteks Ust-Luuga sadama ehitust. Need on teemad, mis, mis konkreetselt sellest artiklist täielikult välja jäävad. Noh, Vladimir Jakunin on just ma arvan, et ta on Venemaa mõjuagent Eestis sisuliselt või eesti mõjuagent Venemaale. Ükskõik kui ta pidi siis asja vaadata. Aga minu meelest, mis oli minul ja ma arvan ka paljudel raadio kuulajatel televaatajatel lehelugejatel jäänud, nagu ebaselgeks on see niit, mis viib sellesse Postimehe neljapäevase artiklist. Edgar Savisaar reedeni reedese pressikonverentsile. Sest kui me need, kes said seda pressikonverentsi jälgida, vaatasin seda otse-eetrist ERR-i uudisteportaal kandis seda üle siis tõepoolest nüüd nagu tagantjärgi lehed kirjutavad, on harva näha nii enesekindlalt Edgar Savisaart ja niivõrd rahuliku põhjendatud selgitust, nagu ta, nagu ta seal andis. Need seitse punkti, mis tal seal paber oli, need ei saanud sündida üleöö niimoodi, nagu ta ütleb, Tuuli kohta õhtul helistas, eks ole. Edgar Savisaar istus öö läbi, üleval, pani punktid kirja. Ei maganud absoluutselt, aga ikkagi tuli värskena järgmisel päeval pressikonverentsile ja põrmustas kõik tema vastas istuvad ajakirjanikud mõnele seitsme punktiga ammu valmis kirjutatud. Samas ei ole kuritegu, ei räägigi kuriteost, on keegi. Ja mingisugust kuritegu ju toime pannud, mingit menetlust pole alustatud, eks ole. Aga küsimus on nüüd ikkagi selles, et aitäh, et kes lekitas selle selle info või kes, kes tõukas tagant selle, selle artikli ilmumist Postimehes. Kas see oli Keskerakond ise selleks et tulla pärast ettevalmistatud selgitustega lagedale või oli see, nagu öeldakse kuskilt apsakas, et keegi tilgutas, no ma ei tea, kas siis peaministri büroost või siseministri büroos, sest või kantseleist me ei tea seda, eks ole. Et tagantjärgi paljud analüütikud on öelnud, et see kõik see lekitamise tilgutamine ajakirjandusele, Keskerakonna enda kätetöö ütel kui Keskerakonnast mis tahes, et nemad pole seda teinud. Sest see, see jada ja see pressikonverentsil esinemine viitab küll sellele Sina kahtlustad seda, et, et see võis olla Keskerakonna enda enda aktsioon. Ma arvan küll, kas kas nende enda aktsioon või nende poolt tõugatud Aga kas selline variant on ka võimalik? Et et, et see raha üle arutlemine räägime õiguskaitseorganitest, võis tekkida sellest, et keskerakonnas oli üks huvitatud osapool, kes ühel hetkel andis informatsiooni välja, et võib-olla küsitakse Venemaalt kellegi käest mingisugust summat. Nüüd õiguskaitseorganid hakkasid selle teemaga tegelema. Ühel hetkel saabus Edgar Savisaar vestlusele ja pärast seda selgus, et tõenäoliselt, et on raha saajaks kirik, mitte mitte mingisugune teine mittetulundusühing ja, ja siis ja siis me juba nägime seda, mis, mis avalikkuse ette jõudis. Vahepeal oli kaitsepolitsei jõudnud suuliselt briifida riigijuhte ja, ja teine versioon on see, et, et näiteks võib-olla Reformierakonna kaudu on see informatsioon ajakirjandusse jõudnud. Reformierakonna huvi selles küsimuses võiks olla siis pisut pisut teistsugune, et nõrgestada Edgar Savisaare positsiooni, anda võimalust Keskerakonna siseopositsioonile, millest on palju räägitud ja räägitud on sellest, et et Jüri Ratas ja Edgar Savisaar ei saa kõige paremini läbi põhjusel, et Edgar Savisaar vahepeal soovis Jüri Ratast suruda kandideerima Harju- ja Raplamaale mitte tema senisesse valimisringkonda Mustamäe, Nõmme, kus ta on väga edukalt esinenud ja et selleks, et anda nii-öelda sellele opositsioonile võimalus ühel hetkel, kui võib-olla olukord on, on soodsam, et valida erakonnale kas uus esimees või või minna on aga koostööle, kus, kus Savisaar võib-olla tõepoolest ei oleks sellel hetkel nagu esimehe rollis ja Reformierakonna huvist on räägitud selles kontekstis peaasjalikult siis siis selles võtmes, et kuna IRL ei ole meile kõige mugavam koalitsioonipartnerette sellisel juhul, kuna neil on varem Keskerakonna olnu olnud ikkagi väga-väga viljakas ja harmooniline koostöö nendel kordadel, kui nad on valitsuses olnud, et siis võib-olla nii-öelda alternatiivse võimaluse tekitamine ei olegi nii halb. Millegipärast ma millegipärast ei usu seda Keskerakonna opositsiooniteooriat, aga no võib-olla on see minu probleem, aga ma ikkagi lõpetaksin selle selle versiooni ära, miks? Aga kas sa sellega oled nõus, et Keskerakonnast mingit informatsiooni on tulnud, mis ei ole päris kooskõlas sellega, millega Keskerakonna tipud on, on, milles nad on kokku leppinud või millistel seisukohtadel nad on sellega sa oled nõus. Ma pigem arvan seda, et see informatsioon oli just nimelt Keskerakonna kõige tipust lekitatud ja, ja mina ei toeta seda, mis selle eesmärk võis olla, et väga selgelt oli võimalik põhjendada ja tõestada 1,5 miljoni küsimust kiriku jaoks. Aga selleks, et sa seda tõestad nii suure aplombiga, selle eesmärk võib-olla see, et sa varjad tegelikult seda teist poolt, ehk siis seda teist poolteist miljonit, mida küsiti erakonna kassa jaoks. Sest see ei ole kuskil kirjas sedasi tõestada, aga kogu aur läheb praegu selle pooleteist miljoni peale. Ja selle peale, et Edgar Savisaar Toomas jälle kõik lohku, eks ole, keeras ajakirjanduse ümber sõrme ja nõnda edasi. See noh, see hüpotees on tõesti hästi julge, et Keskerakond ise on lekitanud sellise informatsiooni eesmärgiga, et võtame, võtame lahing vastuolukorras, mis neil on soov. Et, et see, et kapason vestlemas, käidud, see on nagu selge ja, ja ka see, et sellest mingisugusel hetkel ajakirjandus teada võiks saada, on ka selge ja siis eesmärk võiks olla see, et võtta lahing just nimelt vastu siis olukorras, mida nad ise kontrollivad, hästi. Aga mina, ma tunnistan, ma ei toeta seda seisukohta. Esiteks sellepärast et see informatsioon, mis esimeses Postimehe artiklis on liiga liiga hüplik, seal on ka, ütleme, et seal on detaili detailid, on detailides on näha, et, et siin et see selle artikli kirjutamisel ei ole valdatud, ei ole vallatut kogu infot. Et see ei ole, et see on liiga liiga nagu fragmentaalne. Ja teiseks, mulle tundub see erakordselt ris riskantse uperpallina kuna avalikkuse ütleme avalikkuses informatsiooni liikumist, sõnad okei, sõnad selle infi välja, aga seda, et kuidas ta nagu edasi liigub, seda on väga raske kontrollida, sellist sellist lahingut nagu ette planeerida on tõeline tõeline kunstnik. Et ma, me saame rääkida praegu ainult kategooriates, usun, ei usu, kuna me ei tea, aga, aga mina olen pigem seda meelt, et see Puhul, kui vaadata need, kuidas ajakirjanikud on, on üle maailma toiminud, siis, siis üsna sageli on, on see esimene lugu ära tehtud ka lootuses, et siis tuleb uut informatsiooni peale, et siis hakkab asi liikuma, et siis hakkavad mingisugused hoovad hoovad liikuma. Võib-olla konkreetse artikli puhul oli täpselt samas kaalutlus, et kuna mingi informatsioonile tõenäoliselt jäetud teiseks päevaks, aga mingi informatsioon hakkas liikuma, et siis loodeti, et tuleb rohkem informatsiooni. Seda on pisut üllatav, Postimehe puhul on küll see Et Postimees ei ole kolme päeva jooksul suutnud sellel teemal kirjutada juhtkirja ja see on nüüd küll väga tõsine, tõsine küsimus, et miks seda ei ole ikkagi tehtud? No siin on muidugi asi selles, et meie ajakirjanduses, kus käib suur suur võitlus ju lugejate pärast, on see, et kui sa mingisuguse info ja skandaalse info kätte saad, siis sa paiskad sellega toorena toorena välja tolle esimene olla olla konkurendist ees ja järgmisel päeval ju tegelikult olid ju nii, Postimehes oli juba tunduvalt pikem artikkel uute arutluskäikudega ja ka Eesti Päevalehes oli kahe lehekülje pikkune artikkel. Hobust rääkima, ma lõpetan selle mõtte ära, et, et kui, kui siin rääkida, et kust see informatsioon tulnud on, siis siis minu teooria ajakirjanikul on alati see, kui kusagil mängus poliitikud siis sealtkaudu ka info liigub. Ehk siis, kui ka kaitsepolitsei informeeris mingisugust ringkonda poliitikuid, siis siis mingisugusel hetkel nende poliitikute lõuad hakkavad liikuma ja seda informatsiooni siis enda politsei kohtlustada. Ei kahtlusta praegu ma mõtlen, minu teod on alati see, kui sa, kui sa näed kusagil poliitikud, siis esmalt kahtlusta poliitikute selles, et, et info on sealtkaudu liikunud kaitsepolitsei võib-olla lekkinud, aga ma ei näe, ma ei pea seda tõenäosust tõenäoliseks, seda enam, et siin on just nimelt mängus mitmed poliitikud, keda on informeeritud. Tolmukaitsepolitsei veel mingisugust huvi peale endale vee pealetõmbamise sellist infot lekitada, aga ma nõustun sellega, et ilmselt tõesti kogu inform meile öeldakse, et KAPO lekib nagu sõel tegelikult KAPO ma arvan, et ei leki nagu see vaid ka pool oli kohustus, kui ta, ta ei ole vestelnud ja mitte ainult Edgar savisaarega, ta on vestelnud kõikide ärimeeste Venemaal, äri ajavad paljude teiste poliitikutega sellised rutiinsed, vestlused, et rääkida inimestele, millised ohud neid võivad ähvardada, kui nad sellise riigiga nagu Venemaa näiteks. Ja kui kaitsepolitseil on mingisugust informatsiooni, siis lasub meil kohustus kontrollida Kontrollide ja informeerida vabariigi juhtkonda, kas ta teeb seda siis kirjalikul moel või suulisel moel. Ilmselt tavaliselt tehakse suuliselt. Nii tehti nii toimiti vähemalt meile teadaoleva informatsiooni põhjal, mida me lugesime ka seekord. Aga see, kus ta sealt edasi lekkis, noh see on juba jah, see on poliitikute pärusmaa. Ja see, kui öeldakse, et et alandav valimisvõitlus ja see on kõik valimisvõitluse osa, siis on jumala jumala õige väide. Ainult küsimus ongi selles, et, et kes sellest valimisvõitluse osast nüüd nagu pikema kõrre tõmbas antud juhul taktikalises mõttes oli loomulikult võidumest Savisaar. Siin ei ole mitte mingisugust kahtlustki. Aga samas on väidetud, et et vähemalt eestikeelsete valijate silmis on võitnud ka paremini. Ma tahtsingi nüüd öelda, et Savisaar on alates 95.-st aastast olnud väga suur taktik ja ta on saanud taktikalise võite, ma ei oska kokkugi lugeda, tükki 50 kindlasti. Aga strateegilised võidud, kus need on? No üldiselt sedasama Savisaare ettevalmistatus järgmiseks päevaks järgmise päeva pressikonverentsiks, siis, siis tegelikult on ajakirjandus järjest rohkem liikumas seda teed, et kui, kui inimesest näiteks Edgar Savisaarest ilmub järgmise päeva järgmisel päeval lehes mingisugune väga mõjukas või oluline hetkel siis ei jäeta seda nagu järgmise päeva avastuseks. Et inimene, keda, keda mingisugune artikkel väga olulisel määral mõjutab, ei peaks saama hommikul südamerabandus lehte lehte kätte võttes, et siiski noh, nagu on õigus teada saada n enda kohta käivat käivad materjali varem, et teda kirjandus järjest rohkem ja rohkem informeerib tegelikult inimesi inimesi ette sellest, et et, et ma annan teile teada, et teie kohta on käimas, me kirjutame lugu, inimestel peab olema õigus ja võimalus ennast kaitsta, et see on ju ajakirjanduse üks põhi põhialustalasid, et mitte ajakirjanduse roll ei ole ainult ainult materjali välja tuua, vaid ka anda teisele poolele võimalus ennast kaitsta. Nojaa, aga ma veel kord. Edgar Savisaar ei kirjutanud seda kaitsekõne valmis pärast seda, kui Tuuli kohtale kell kell kaheksa õhtul, nagu Edgar Savisaar ise ütles, surnumatja häälega helistas ja ütles, et selline artikkel on tulemas. Et ta öösel seitse punkti välja mõtles. Ma arvan, et selle seitsme punktise memo lasi ta välja oma arvutist, mis oli seal ammu valmis. Üks huvitav teema kogu selles diskussioonis on olnud veel, et ma olen hästi palju kuulnud, kuulnud selliseid hüüatusi, et aga, aga miks nüüd siis ikkagi Kaitsepolitsei midagi ei tee ja et noh, et, et kui ta on ikkagi seal nii-öelda mõjuagent või mis iganes, et järsku peaksin midagi ette võtma, et see on nüüd küll ilmselgelt nagu kogu selles diskussioonis ülepaisutatud osa. Sest kui me, kui me vaatame, et kuidas Kaitsepolitsei informatsiooni kogub, siis tõepoolest üks viis informatsiooni koguda on, on jälitustegevuse osas konkreetse kriminaalasja raames kohtu loal, prokuröri sanktsioonita ja nii edasi. See konkreetne juhtum on hoopis midagi muud, see on, see, see lähtub julgeoleku asutuste seadusest, siin on, siin on kogutud kättesaadavat informatsiooni, on toimunud informatsiooni kogumine kõikide seaduslike vahenditega, on toimunud inimestevahelised vestlused, on inimesi hoiatatud võimalikest ohtudest ja ühesõnaga siin kui, kui keegi otsib siin midagi kriminaalset siis antud loos ei ole midagi. Ei no loomulikult ei nagu ka Edgar Savisaar ütles eaga teisedki ütlevad, et ühtegi seadust rikutud tegelikult ei ole, ei saagi alustada mingisugust menetlust ja ei ole rikutud ka erakondade rahastamise seadustesse. Seadus on niivõrd auklik, et see annab niivõrd palju võimalusi sellesse Ja ta on nii metsa jõudsid lõpuks selleni, millest tuleks tegelikult hakata rääkima nende erakondade rahastamise küsimuse. Riigikogu alles. Teiste erakondade rahastamist puudutava eelnõu vastu ja tõepoolest, et, et noh, kui, kui seda nüüd hoolikalt lugeda, siis tundub, et ega seal nüüd midagi nagu väga palju põhimõttelist ei ole muutunud ja see kontrollimehhanism, mis on loodud ta ei ole kindlasti palju efektiivsem, kui see on praegune, nii et et antud juhul erakondade rahastus saamisega seoses on üleval ikkagi suured küsimärgid ja tegelikult küsimus on selles, miks erakonnad sellist olukorda tolereerivad, kus jätkuvalt on õhus küsimärk, kas erakondade rahastamine on piisavalt seaduslikku? No aga sellepärast Olereerivadki, et raha põle, kõik tahavad raha saada, ega siis ainult Keskerakond. Selgelt küsimus on ainult selles, et kust seda raha küsitakse ja kas see raha küsimine kujutab mingisugust ohtu ka Eesti julgeolekule siis minu meelest nagu selle kõige keskpärasem pehmelt öeldes, selle asjaolud on ikkagi see, et valimiskampaaniasse on toodud sisse väga tõsine asi. See mängimine Eesti riigi julgeolekuga Eesti riigi julgeoleku küsimustega mängib millega tahes aga mitte sellega. Ja sellega on nüüd kohe julmalt pihta hakatud. Ma ei ütle, kes sellega pihta, kes see süüdlane on, aga igatahes praegu on valimiskampaania küsimuseks kujunenud mitte tööpuudus, mitte majandusolukord vait mängimine Eesti julgeolekuga, mis on eestlastele väga sensitiivne teema. Et selle peal mängitakse taaskord, see oli esimene kord tegelikult. Räägime sisejulgeolekust ka sellel nädalal üritati teha järeldusi eelmise nädala hädaoru, vabandust bana Oro juhtumist ja ja, ja Padaoru juhtumiga seoses. Siseminister Marko Pomerants andis kolmapäeval isegi pressikonverentsi, millel üritati siis teha mingisuguseid järeldusi. Et miks ikkagi selline olukord sai eelmise neljapäeva öösel vastu reedet ida? See on vist ikkagi Lääne-Virumaale? Jah, Lääne-Virumaa, seal Lääne-Virumaa jah, et miks selline olukord Lääne-Virumaal sai juhtuda ja, ja kui ma nüüd hoolikalt lugesin läbi siseminister pomerantsi selgitused siis ega ma nüüd ikkagi päris nagu selget vastust ei saanud, et miks selline olukord ikkagi vähemalt päästama Teie vaatevinklist vaadatuna juhtuda sai? Loomulikult on esimene küsimus see, miks teostatud piisavalt teie hoolet ja, ja see on, see on loomulikult esimene küsimus. Aga, aga see ei ole ainuke küsimus, see küsimus, miks ikkagi inimesed nii kauaks jäid sinna lumevangi? See küsimus on jätkuvalt vastuseta. On ja kusjuures mul on natuke kahju, et ajakirjandus on pisut uimaselt selles selles olukorras käitunud nagu vastu süüdlaste otsimisel, et, et kuidas nendes tekkis olukord, kus, kus tegelikult valitsusel tekkis niivõrd pikk aeg nädal aega, võimalus nagu mingisugust raportit koostada, tegevusplaani välja mõelda ja, ja, ja siis nagu öelda, et pagan, jah, Me käitusime natuke kehvasti ütleme, tabel oleks pidanud juba minister ametist lahkuma, kui me ausad oleme, et, et on ju selge, et sellesse, sellesse kriisiolukorras ütleme, et selles riigi, selles kriisiolukorras riik ei toiminud või ei saanud oma ülesannetega hakkama, et ma, mina tunnen väga puudust sellest, et ajakirjandus saaks kätte siis selle raporti, mis, mis valitsusele koostate koostati ja kus oleks ajaliselt kirjas, mis kell helistati, kellele, kuhu, mis kõned? Postimees tegi ju selle väga selgelt ära, et seal tuli küll minu arvates nagu väga hästi välja, et, et esimesed paar tundi tegutsetud üleüldse või oli tegutsemine väga loid. Just ja siis mingisugune südaöösel hakkab, südaöösel hakkas mingisugune tegutsemine siis kella kaheks selgus, et, et sahamehed või kella kolmeks need sahamehed ikka seal lükkavad, ikka selgub, et kuidagi nagu lähemale ei saa ja midagi nagu targemaks. Ei et et sealt ma just tahaksingi teada, et mis hetkel hakati siis nagu selle päästeametiga konsulteerima ja, ja kuidas see juhtub, et alles järgmisel hommikul tulevad, tule, tullakse 600-le inimesele appi, see ei ole see isegi kui seal oleks 10 inimest, on see palju, aga seal on 600 inimest, olid reaalselt lumevangis. Et see, mida nagu minister pomerants, peaks praegu tegema piima ühe küünla kirikusse, tänama, et ükski inimene seal surma ei saanud. Kuidas oleks võinud täiesti mingil õnnetul asjaolul olla mingi asjaolude kokkusattumisel, et kui seal oleks olnud kas või üks inimene, kes, kes surma saab, siis me räägiksime, räägiksime praegu hoopis teisiti ja ilmselt just nimelt see minister ei oleks enam ametis. Nojah, see on muidugi raske öelda, ei ole ise lumetööline, ei ole päästeametnikega jumal hoidku, mitte siseminister. Aga nii palju, kui nagu päästjate kommentaare on, on kuulda olnud, siis päästjad on natukene isegi solvunud selle ajakirjanduse urina peale, et päästjad mitte midagi teinud päästet väidavad, et nad hakkasid esimestel tundidel juba tegutsema, aga see olukord oli seal hull, seal ei saanud mitte millegagi ligi minna, lihtsalt et kõik päästekomandod, kes seal tegutsesid, andsid oma parima olemasoleva tehnikaga, mis neil käes on tehnika pääsenud ligi. Aga mis on nagu minu jaoks nagu küsimused. Et mis oli puudujääk, oli see, et need inimesed, kes sinna lumevangi jäid, lõpuks, eks ole siis 600 inimest oma autodega, et nad ei saanud informatsiooni. Ja, ja ma ei saa aru, miks ei antud neile informatsiooni näiteks raadio kaudu, miks see ei liikunud raadio kaudu info näiteks selle kohta, et inimesed, ärge sõitke, seal on juba 10 autot ummikusse, ärge sõitke, minu meelest ei antud seda informatsiooni mitte kusagilt. Kes istusid, kuulasid muusikat, eks ole, ja ja võib-olla täistunnil uudised. Et olukord on selline, aga nendele inimesi, kes liikusid sinnapoole, kas siis Tallinna poolt või Narva poolt, nad ei teadnudki, et seal selline ummik põhjustasid järjest järjest suuremat ummikut, kriisikommunikatsiooni kriisikommunikatsiooni toiminud, aga see peaks olema paigas, aga see pole ju ainuke juhtum, mis Eestis tekkida, vaid neid võib igasuguseid asju, mingisugune üleujutus, mis iganes. Kriisikommunikatsiooni käsiraamatutes on üks selline esimene lauset näilisid kriise ei ole, et, et kui on kriis, siis on alati nagu väga tõsine kriis ja sellesse tuleb piisava tõsidusega suhtuda, et mulle tundub, et et võib-olla selle kriisi esimestel tundidel alahinnati selle kriisi olemust ja, ja, ja kui ma olen kuulnud neid hinnanguid, et seal oli jutt, et oh, sahk on juba kohal ja sahk on juba võib-olla kohe seda esimest veoautot välja aitamas ja nii edasi, et siis oli kuni viimase hetkeni lootused järsku, kui saaks selle asja sealt kuidagi liikuma. Ja selle peale loodeti, et selle asemel, et et midagi rohkem ette võtta loodeti sellele, et järsku kuidagi ikkagi veab välja, aga antud juhul ei vedanud. Ja, ja noh, loomulikult on siin nagu väga huvitav ka see seisukohavõtt, mida mida, mille võttis peaminister Ansip, kes väga selgelt vastandas omavahel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ja siseminister pomerantsi ja ta ütles, et probleem oli tegelikult Partsi haldusalas ehk siis saadud hakkama. Noh, et mitte ainult välisjulgeolekule valimisvõitlemise teema, võitluse teema, vaid ka sisejulgeolek, eks ole, see on nagu, nagu selgunud Aga ikkagi, teie hooldekvaliteet on minu hinnangul ikkagi jätkuvalt see teema, mille üle me peame arutlema, sest me ei tohi seda teemat mitte kuidagi unustada. Ja kui siin eelmisel nädalal mitmes arvamussaates viidati sellele, et Läti suurte maanteede teehooldekvaliteet on parem kui Eestis, siis seda kinnitas ka maanteeameti peadirektori asetäitja siinsamas vikerraadio otse-eetris. Et tõepoolest ongi, ongi Läti kvaliteet paremat Lätis saatataksegi see kasvõi näiteks Via Balticat rohkem kui, kui Eestis. Et soolatataksegi rohkem ja midagi teha ei ole, et ongi, seal ongi see prioriteet, suur maantee peab lahti olema, meil tundub ja samas ta ütles, et meil on jälle prioriteedid natukene mujale, et meil on ka kõrvalteed rohkem lahti ja põhjendas seda siis seda, et meil on, meil on teie hooldekvaliteet selle võrra jälle ühtlasem. Et see on nagu väga hea põhjendus, aga, aga aga me ei tea, esiteks, kas see vett peab ja teine asi on see, et see ei vabanda ikkagi mitte kuidagi seda, et mis tegelikult ikkagi eelmise neljapäeva ööl vastu reedet seal Padaorus juhtus. No üks üks tingimus üks asjaolu, mis takistas selle padaoru nii-öelda kriisile lahenemist, oli see, et, et nagu need saamed ütlesid, siis, siis nad ei näinud, kus tee on okei, sahka taga, sa võid sama hästi mingisugusel hetkel olla keset põldu, aimamata, kus, kus see tee siis tegelikult on. Ja samas me kõike seal talvisel perioodil reisinud Soomes, Skandinaaviamaades, Rootsis, Norras, seal on kombeks panna sügise lõpus teede, sellised punased, pikad valge, valge punasetriibulised kõrged-kõrged, latid, mille eesmärk on see, et, et nad nad jälgivad teed ja see, nende eesmärk on see, et kui tuleb tuisklumesadu siis need kõrged latid nagu sahkajatele hoiavad selle selle tee nagu märgistuse või annavad selle selle, selle märgistusest aimu. Need on sellised, need, kes on käinud, skandinaavlased, teod, need on niisugused pooleteise meetri kahe meetri kõrgused, hinnangulised, sellised latid. Et need näiteks oleksid kindlasti seda kriisi aidanud aidanud paremini lahendada ja, ja, ja just nimelt nendele sahkajatele need võimalused etanud, kus kohas siis saata. Tõsi on see, et jällegi tõstaks kulutusi. Kui ma ei eksi, nõukogude ajal paigata, paigaldati tuisu, treppe tee äärde, et see tõstab siis enne teed lume natukene üles, see lumi lendab siis üle tee, et ta ei jää sinna, jää sinna tee peale, et, et tegelikult see on nagu päris huvitavad, et mis nendest uisutreppidest sai ja kas see on mingisugune teoreetiline võimalus, mida saaks ka edaspidi. Eesti maanteede puhul. No ma arvan, et padaoru puhul võiks ju seda kasutada, sest see oli üldse esimene kord, kus bodoru umbes on sul ju Vene ajal on ta korduvalt umbes olnud ja minu meelest ka Eesti vabariigi ajal see ongi selline koht, et sinna võiks panna küll, aga mis sa rääkisid nendest valgustatud lattidest siis eriti hästi süsteem paika pandud Islandil kus teed ju läbivad seda kõrbemaastiku, kus oli mitte midagi näha ja seal on igavesti. No minu arust viie meetri tagant on Kogajanad latid püsti. Aga kui rääkida sellest, et Põhjamaades on asi hästi korraldatud Eestis ilmselt siis mitte nii väga hästi, siis selline katastroof valitseb ju näiteks ju Lääne-Euroopas eilegi. Me nägime uudistest, kuidas Kesk-Euroopast tuli minu meelest 10 sentimeetrit tundma, sest ja olid tekkinud 10 kilomeetri pikkused auto järjekorrad. Sest seal on häda selles, et autod seda suvekummidega. Nii et noh, kõik on suhteline. Suhteline jah, ja kui New Yorgist tuleb 10 sentimeetrit lund maas, on esimese tunniga 47 inimest surnud. Aga see ei ole ainult autode probleem, ka rongid ei sõida seal sellise lumega, Saksamaal näiteks oli alles kuskilt hiljaaegu lugesin uudist, et need 400 inimest jäid lumevangi tõenäoliselt selle suhteliselt suhteliselt õhukese lumekihi tõttu. No vot no ütleme, et Eestis siiski lumi ei ole nii ebatavaline, et, et selle selle tõrjumiseks võiks valmis olla. Aga samas me näeme seda, et iga aasta on, on, on üllatus ja, ja Tallinna tänavat ma ütleks ei ole siiani puhtaks saanud. Et nad, et nad on puhtamad kui nädal aega tagasi, aga, aga ikkagi siin on kõrvaltänavad on selgelt veel väga Ei kuulnud ka võrdlust, et Tallinna tänavate koristust on võrreldud siin Helsingi tänavakoristusega ja siis see oli vist isegi linnapea Savisaar kukulinnatunnis neljapäeva hommikul ütle, ütles, et ka Helsingin Sanomat kirjutab sellest, et lumi on Helsingis tõsiseks probleemiks ja et seal ei õnnestu, ei õnnestu piisava kiirusega linna tänavaid koristada ja nii edasi, aga nii palju kui ma olen nende inimestega vestelnud, kes on nüüd Helsingis käinud ja, ja kes on, kes on seda olukorda näinud, siis see olukord on seal ikkagi nagu kordades parem, võrreldamatult lumi on ikkagi väga paljudes piirkondades juba täielikult välja viidud peale selle, kui, kui toimus tänavate puhastamine lumest, isegi kui seal oli inimese auto ees, siis auto viidi ära. Aga selle eest isegi küsitud mitte mingisugust raha. Inimene teadis, kus kohas ta selle kätte sai. Nii et lind nagu mingil määral tuliga inimestele vastuda ei karistanud. Neide, kelle autod olid, olid tõepoolest lumekoristusel ette jäänud. Väga, väga mõistlik käitumine, sellepärast tõepoolest, et ega inimene ei ole nüüd selles süüdi, et selline lumi on maha sadanud ja tema auto on ühel hetkel võib-olla seal lumehanges koristajatel ees. Kusjuures noh, ma ütleks, et nõmmel on siiani teed korralikult sahkamata, nädal aega tagasi oli lumetorm ja, ja tegelikult on, on tõesti korralikult sahkamata, et seal on autod sõidavad põhja peal sellistes lume lumetrennides siiamaani ja kaks autot kõrvuti mahuks siis ka siinsamas Kadriorus kaks autot kõrvuti paljust, palju suured tänavad on ühesuunalised. Just et, et me oleme tegelikult harjunud nende soojade talvedega nüüd meil on tegelikult teine karm talv järjest lubatakse, et see kestab veel kaua. Kõik eelarved on tehtud ikkagi arvestusega, et aga järsku tuleb kerge talv, et järsku me ei pea nii palju sahkama, järsku me ei pea nii palju soolatama ja nii edasi. Et nüüd tekib ikkagi küsimus, et kas me nii-öelda seda eelarverida kohalike omavalitsuste eelarvetes riigieelarves ja nii edasi. Peame hakkama ümber vaatama juba juba kas või praegu, tõenäoliselt juba seda järgmise aasta peale vaadates võib oletada, et sellest teehooldusrahast, mis on, mis on siis meie omavalitsustele riigile ette nähtud, ei pruugi piisata. Ei, no ma saan kõigest aru, ma sain isegi sellest aru, miks näiteks ei ole suudetud seal mustamäel või nõmmel neid teid veel korralikult lahti teha, kuna seal tõepoolest autod takistavad, tõeliselt takistavad. Ma tean Mustamäe konkreetselt kohe noh, püütakse seal midagi ära teha, aga kui auto on lumme mattunud, ei teata, kes selle auto omanik siis on ikka tõepoolest häda. Aga ma ei saa sellest aru. Mikspärast ma käisin üle hulga aja, käisin eelmisel teisipäeval Tallinna kesklinnas. Seal oli võimatu käia Tallinna kesklinnas Karja tänaval, Vabaduse platsi ümbruses. See oli nagu kuumaastik. Inimesed murdsid seal, ma tean väga paljud inimesed, kes on oma luid murdnud seal sellepärast, et lihtsalt kõndida ei saa. Ja kui sa tõid näiteks Helsingi, siis kordagi näinud Helsingi südalinn. Ükskõik kui palju seal lund tuleb, oleks hommikul lume all, see tehakse puhtaks nagu prillikivi. Ja viiakse minema. Luutsem. Tallinna südalinn. Ma võiks küsida Ta raam mõne naaberriigi kommunaalpoliitiku käest, et Tallinna südalinn korda. Et meil oleks vaja sellist mõjuagenti, kes suudab Tallinna linna lumest puhtaks abidaga Nonii aga läheme teemadega edasi. Siin nädala alguses räägiti päris päris huvitaval teemal seotud ka otsapidi julgeolekuga ja arutelu käib palgaarmee üle. Reformierakond on avalikustanud oma riigi kaitsepoliitika programmi, milles soovib siis võtta suuna palgaarmeele üleminekule. Ja, ja see tähendaks ka seda, et ajateenistus lüheneksis kuue kuu peale. Ja me oleme juba kuulnud ka koalitsioonipartneri arvamust, et koalitsioonipartner on ilmselgelt rahulolematu sellise kavaga ja ütleb, et see kõigutab Eesti riigikaitse alustalasid, aga, aga, aga, aga laiemat diskussiooni sai palgaarmee temaatika tõenäoliselt ikkagi tekitab, sest see ei ole ka esimene kord, kui see, kui see diskussioon on esile kerkinud. Reformierakonna vana ratsuse palgaarmee küsimus. Ja, ja noh, see on nagu selles mõttes naljakas, ma saan aru, muidugi on liberaalne maailmavaade ja inimesel peab olema vabadus, kas ta läheb sõjaväkke teenima või mitte, aga aga arvestades ikkagi meie geopoliitilist asendit, on see ikka pehmelt öeldes. Ütleme, ei ole riigimehelik mõtlemine, sellepärast et kõik Eesti sõjaväelased ja mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu sõjaväelased kes seda teemat kommenteerinud on neljasilmavestluses täiesti avameelselt tunnistanud, et see, et Läti ja Leedu on üle läinud palgaarmeele on olnud suur viga. Et loota ainult NATO vihmavarju peale ei ole õige, kui me asume sellises kohas, nagu me asume ja minu meelest siiamaani on Eesti väga-väga edukalt hakkama saanud oma oma sellise nii territoriaalkaitse kui ka siis missiooniüksuste ühendamise mõttega ja seda nüüd keerata täiesti pea peale, ei ole vastutustundlik, minu meelest. No ma olen kuulnud palgaarmee kohta ka selliste hinnangute palgaarmee, kui, kui ta oleks piisava suurusega, siis ta oleks ikkagi oluliselt kallim kui see Eesti praegune kaitsekorraldus ja räägitud on isegi sellest, et Eesti jaoks mõistliku suurusega palgaarmee võiks riigikaitsekulusid isegi kuni kaks ja pool korda suurendada. Et on ka selliseid hinnanguid tehtud, nii et, et see palgaarmee ei pruugi alati kõige odavam olla. See on muidugi loomulikult selles, et, et kui, kui palju palgasõdureid tõepoolest palgalehel pidada, et noh, kui sa, kui sa sellise nii-öelda väikese pataljoni või veelgi väiksema kontingendi ülevalpidamiseks teed, vähe kulunud, tõsi, riigi kaitsevõime on selle tõttu loomulikult langenud, siis see on raha kokku hoida ka. Aga see ei ole ju tegelikult see, mida me soovime. Me soovime ikkagi, et meil oleks, meil oleks tugev, tugev, reeglina ka professionaalne, aga, aga mitte nüüd nii-öelda lõpuni professionaalne selles mõttes, et me oleme ka ajateenijaid ja ja kaitseväelased, meil oleks selline tugev, tugev ja toimiv riigikaitse, see on ju meie soo. No õnneks te tahate üle minna ühe ropsuga, et palgaarmee ja kõik, et seal on ikkagi lihtsalt, et noh, ta ajateenistuse aega lühendada ja kaitseliidu roll ikkagi jääb ja ja palgaarmee osakaalu lihtsalt suurendatakse, noh, lõppeesmärk on ikkagi silmnähtav, et noh, täielik üleminek palgaarmeele mingite aastate pärast Kusjuures noh, see kulude kokkuhoidu tundub nagu ka arusaamatu argument selles mõttes, et riigikaitse eelarve on ju protsent SKP-st no kaks protsenti ja siis ma mõtlesin, et nojah, et kaks protsenti ees, sest et see on kindlaks määratud suurus, mis oli üks stiil ju nii-öelda NATOga, et, et see peab olema fikseeritud suurused. Et selle, see kusjuures on suur summa, mida, mida Eesti riigikaitse igal aastal tänu sellele saab, nii et pigem on seal olnud probleem selles, et, et, et kasutad oma fantaasiat, milleks seda raha kulutada. Ja pole mitte nagu väga probleem selles, et raha ei oleks Aga väga huvitav fakte kogu selle kogu selle loo juures on tegelikult see, et palgaarmee põhineb ju vabatahtlikul väkke astumisel, aga selleks, et inimene saaks vabatahtlikult väkke astuda, ta peab kaitseväe eluga tutvuma, ta peab olema selleks igapidiselt valmis, ta peab teadma, mis teda ootab, et selleks, et teha otsus, siis et kas, kas inimesest saab professionaalne kaitseväelane või ei saa, aga nüüd selle tutvustamine tähendab jälle investeeringuid. Ehk siis ehk siis tuleks jälle hakata investeerima sinna, mida meil veel üleüldse ei ole, et nad, kes siis hakkaks tegelema selle kaitseväkke värbamisega või professionaalsete kaitseväelaste värbamisega, see on jälle nii-öelda täiesti nagu uus uus asi ja nii edasi. Nii et iga asi, mida siinkohal muuta, tähendab ka tegelikult uusi investeeringuid Ma toon vaid ühe näite selle palgaarmee ütleme siis ohtlikkuse kohta ühele riigile, kes asub teatavas geopoliitilises situatsioonis, see on Vene-Gruusia sõda aastal 2008 kus Vene sõjavägi tegi ju tegelikult Gruusia relvajõududele. No ma ei tea, üks, null, kaks, null, kolm, null või viis, null ära. Ja üks põhjus oli see, et Gruusia kõige paremini välja õpetatud sõdurid, ehk siis palgasõdurid parasjagu Afganistanis missioonil. Ja nad ei saanud oma riiki kaitsta. Nad olid lihtsalt väljas, nad olid ära, see oli see palgasõdurite tuumik. Kusjuures tõesti see palgasõdurite või palgasõjaväeteema on Reformierakonna teema kogu aeg olnud ja nüüd enne valimisi on see uuesti ühe ühendisakendana üles tulnud ja mina tahaksin selles diskussioonis, kuna see on juba nii mitu korda nagu teemadest läbi käinud, siis ma tahaksin kuulda seda, et, et see diskussioon sellest praegusel süsteemil viga. Et see noh, see arutelu peab olema konstruktiivne, et arutame seda, et mis on praegusel süsteemil viga ja siis me saame arutada seda, mida meil siis edasi vaja on. Et see ei saa olla nii, et, et meil on vaja kokk, kõik, kõiki meie probleeme lahendab palga palgaarmee. Jaa, Heidit selle taga on soov meeldida. Tolle sest sest NATO-le meeldiks, kui Eesti riigil oleks väiksemad efektiivsemad pataljonid, millega siis vajadusel erinevatel missioonidel osaleda. See on nato soov. Nüüd kas me peame kõiges NATOle meeldima? See on teine küsimus. Jah, ja see on minu meelest palgaarmee, juttu oli jälle päevakorrale pärast seda, kui sai teatavaks, et NATO-l on ikkagi olemas kaitseplaan balti riikide jaoks. Pole vaja muretseda. See oli üks WikiLeaksi boonuseid Eestile. Kusjuures selle WikiLeaksi ka ma ei tea, kas on aega, aga see kõik räägivad, et tänu Wikileaksi saime me teada, et NATO-l on olemas balti riikide kaitseplaan. See on täielik jama muidugi. Sellepärast et selleks, et sellest Poolale mõeldud NATO kaitseplaan laiendatakse ka Balti riikidele, selles kirjutas Poola ajaleht Gazeta võõrša juba seitsmendal novembril ja selle tõlkisid ära ka vene portaalide Vene ajalehed, nii et see, et Venemaa sai Wikileaksi kaudu teada, et on olemas NATO kaitseplaane balti riikide jaoks, see on täielik infomüra, see oli ammu teada asi tegelikult moodsustatudes. WikiLeaksi seoses on, on avalikkuse ette jõudnud ka informatsioon läbi Venemaa ajalehe Komsomolskaja Pravda aga aga sellesse tuleb suhtuda küll väga-väga ettevaatlikud, sellepärast et väljaande kinnitusel olevat nemad dokumendid saanud mingi Iisraeli ajakirjaniku Iisraeshamiiri käest ja ajakirjaniku dokumendid räägivad siis siis sellest, et kuidas USAd toetas pronkssõduri ära viimist, eks ole, oli vist mingi selline selline uudis, et, et et kuigi noh, Wikileaksi on ise kinnitanud, et Komsomolskaja Pravda nimelise välja anda ka nemad küll ei koosta teinud, et nemad teevad ikkagi ikkagi suurte ja pigem demokraatlikku maailma riikide väljaannetega koostööd, nii et, et see, see, see on järjekordne küsimus, mis selle Wikileaksi ka seoses on tekkinud, aga aga saate lõpus natukene ka erakondade reitingutest siin Emoron jälle tublit tööd teinud ja võtnud kokku ka aasta lõikes erakondade reitingud, aga ka viimased kuu lõikes reitingud ja jätkuvalt juhib seda erakondade edetabeli, et Reformierakond aga, aga kukkumine on olnud päris valus seitse protsenti. Ja, ja siin on toodud välja erinevaid põhjuseid. Peaasjalikult väidab siis Emori analüütik seda, et selle taga on Jaanus Rahumägi juhtum, aga aga tundub, et vist selles võiks küll pisut kahelda. Pigem võib Reformierakonna languse põhjuseks olla üks, üks teine skandaal. Nojah, ERSO-le on viidatud, aga noh, võib-olla on selles, et eelmine küsitlus, kus tal oli üle 40 protsenti toetus, et see on ka anomaalne nähtus Eesti poliitikas, et see oli mingisugune hetkeajendi või tulemuste kokkujooksmine, et ju see juhuse tegelik reiting umbes nii ongi nagu nagu see viimane uuring näitab, siis seda 36 26 keskerakonnale 15 IRL-il. No Keskerakond on stabiilselt oma oma toetuse peal kogu aeg olnud, aga, aga mis nüüd selle selle uuringu põhjal kindlasti paljudele meelehärmi teeb kes, kes on on siis pigem nii-öelda kaheparteisüsteemi pooldajad, aga Eesti demokraatia seisukohalt, et kindlasti äärmiselt tervitatav on see, et rohelised on seal valimis valimiskünnise lähedal või isegi üle viie protsendi ja, ja kui see nii oleks, siis me võime ikkagi rääkida sellest, et, et võib-olla pärast järgmisi riigikogu valimisi, see Eesti demokraatia mitmekesisus ei olegi nii palju kannatada saanud, et kui ma siin vahepeal juba rääkisime isegi kolmest-neljast erakonnast, mis üleüldse võivad riigikogu künnise ületada, siis siis praegu ikkagi rohelised on, on sellel kursil, et ka nemad võivad üle tulla. Ma olen selle selle küsitluse järgi isegi koomasolija ehk rahvaliit ilmutab elumärke, tema toetus kahelt protsendilt neljale. No see on tulemused Seda parem, seda parem demokraatia mitmekesisuse sõnul. Aga see on enne sinna vahekokkuvõtte enne spurti, et nüüd nüüd, uuest aastast algab tõsine valimisvõitlus, nihukese juba praegu käib, aga, aga need, need numbrid, mis sealt edasi tulevad, on võib-olla isegi. Ja see on väga huvitav, mismoodi see Edgar Keit järjekordne Edgar käitmajutab järgmise. Kui see tulemust ei tea, vene see Keskerakonna valijaskond on alati väga lojaalne olnud, et minu mäletamist mööda need erinevad skandaalid mõjutavad paari protsendipunkti võrra, mis võib olla ka lihtsalt selline statistiline statistiline nagu hälve, eks ole. Ma siiski tuletan meelde, kuidas Keskerakond suutis mobiliseerida just venekeelse valija viimastel kohalikel valimistel ja tõepoolest, sellist valimisaktiivsust venekeelse elanikkonna seas ei ole kunagi varem olnud nii Noopasarand tollel korral Aga ärgem unustagem, et riigikogu valimistel mittekodanikud ei saa valida. Sellega tänase saate lõpetame ja stuudios olid Peeter Kaldre ETV-st Heidit Kaio, Neist ekspressist, Lauri Hussar vikerraadiost. Soovime teile head algavat jõuluaega ja ja mis sa ikka, luuletused peavad selged olema, sest kui nüüd mõjuagent Lapimaal saabub ega ega tema armu ei mõista. Vikerraadio.