Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku reede, seitsmeteistkümnenda detsembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Ligi 40 protsenti ealistest Eesti elanikest on kaalunud välismaale tööle minekut, kasvanud on ka nende hulka, kes soovivad Eestist alaliselt lahkuda. Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid leppisid Tartus kokku balti riikide kaitsekoostöö tihendamises koos töölt minna integratsioonile, nii rõhutas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Põllumajandust. Tootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse, nii näitavad põllumajandusloenduse esialgsed tulemused. Tootjate arv on vähenenud, kuid tootmismaad on rohkem kui eelmise loenduse ajal 2001. aastal. Venemaa protesteerib Lõuna-Korea õppuste vastu kollases Ühes ning kutsus välja ka Lõuna-Korea ja USA suursaadiku. Põhja-Korea hoiatas, et peab sõjaväeõppust provokatsiooniks ja vastab sellele. Montenegro sai Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse pulgaga. Kaarjas ja Itaalias on lumesadu ja tuisk tekitanud kaose. Riigikogu praeguse koosseisu e-poliitikuks tunnistati Marko Mihkelson. Rahva lemmik on Kadri Simson. Esimest korda välja antud Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid pälvisid lavastaja Ivar Põllu ja näitleja Nero Urke lavastuse ka eest. Kristi ja Siim Kallase fond loodi toetamaks Eesti ajaloo mõtestamist teatris Eesti Ringhäälingute liidule aastapreemia. Kuldmikrofoni sai spordisõbrale hästi tuntud Erik Lillo. Öö tuleb meil muutliku pilvisusega, rannikul võib mõnes kohas kerget lund tulla. Puhub idatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Külma on üheksa kuni 20 kraadi. Homme pärastlõunal lõuna poolt alates pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama ning tuiskama, ida- ja kirdetuul tugevneb viie kuni 12 õhtul rannikul kuni 20 meetrini sekundis, külma tuleb homme kuus kuni 15 kraadi. Ligi 40 protsenti Eesti tööealistest elanikest on kaalunud välismaale. Tööleminekut kasvanud on ka nende hulk, kes soovivad Eestist alaliselt lahkuda. Seda näitas uuring lähemalt. Kuulete Vallo kelmsaarelt. Majanduskriisi ajal on välismaalt töötavate Eesti elanike arv kasvanud, seda on kinnitanud mitmed uuringud. Erinevus on vaid selles, kui palju on välismaal töötajaid. Täna esitletud uuringu tulemuste andmetel oli neid tänavu kevadel umbes 28000 viimase viie aasta jooksul aga kokku ligikaudu 112000, tõdes sotsiaalministeeriumi analüütik Liina malk. Kasvanud on ka nende osakaal paluvad tööle minekut mõnda teise riiki. Neid, kes kaaluvad välismaale tööle minekut, on 38 protsenti. 2006. aastal oli 26 protsenti tööealisest rahvastikust. Väljarände kavatsused sõltuvad väga tugevalt majanduslikust olukorrast. Kui on majanduskasvuaeg, siis soovitakse vähem minna ning kui on raskused, siis soovitakse rohkem minna. Kindla lahkumiskavatsusega on kaheksa ja pool protsenti Eesti tööealistest elanikest rohkem kui pooled neist on selleks ka ettevalmistusi teinud. Paljud on valmis minema madalamale ametikohale ning töötama väiksema palga eest, kui sama tööd tegevad sihtriigi kodanikud. Inimeste kavatsused välismaale tööle asuda muutunud kindlamaks 13 protsenti võimalike välismaale tööle suunduvaid inimesi leiab, et jääb alatiseks. Varem oli see näitaja viis protsenti, kuid siiski suurem osa väljarändeplaaniga inimesi plaanib minna sinna ajutiselt. Eestlased soovivad tööle minna eeskätt Soome, aga ka teistesse Skandinaaviamaadesse. Mitte-eestlased eelistavad Venemaad ja Saksamaad ja kõige rohkem on lahkuda soovijaid noorte hulgas. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ning ministeeriumi asekantsler Egle Käärad peavad oluliseks seda, et kõrgema haridustasemega inimeste hulgas on lahkuda soovijaid vähem. Teadlased ja tervishoiusektor on kõige väiksema väljarändesooviga, erinevalt siis ehitusest ja teenindussektorist. Mina olen üldiselt selle uuringu tulemustega selles mõttes rahule jätta, need kinnitavad tegelikult seda, mis põhiline, aga teiselt poolt annavad ka võib-olla tunnistust sellisest eestlase rahutust hinges pidevalt. Natukene meenutab mulle Morris Mäterlinki muinasjuttu sinilinnast et tahaks minna otsima õnne, laia maailma, käia ringi, avastada, et kodus on ikkagi kõige parem. Mida parema majandus, seda vähem minnakse välja õnne otsima. Meil on palju rahvusvahelisi ettevõtteid, kui tublid eestlased saavad nende peakontoritesse tööle, mis ei asu Eestis, siis ilmselt ei tohiks seda võtta dramaatilise märgina. Aga loomulikult kindlasti on esimene eesmärk saada Eesti majandus korda, kindlasti on esimene eesmärk Eestisse uusi töökohti luua. Noh, kui vaadata ka neid põhjuseid, miks inimesed ei taha ära minna, siis nad ikkagi pigem eelistavad kodus olla, kuna siin on perekond, siin on sotsiaalne võrgustik. Siseministeerium tegi täna riigi ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liidule Rotal 2011. aasta kollektiivlepingu tingimuste kohta omapoolse ettepaneku. Minister Marko Pomerantsi sõnul säilib ettepaneku järgi järgmisel aastal päästjate senine sissetulek. Küll aga lisanduks igale päästele kuus kuni seitse vaba vahetust, mille tulemusena väheneb samaaegselt ühes vahetuses olevate päästjate arv koondamisi, päästjate seas järgmisel aastal edule päästjatele tasustatakse kõik valves oldud töötunnid ühetaoliselt. Endiselt sõidetakse sündmusele ühe minuti jooksul, lisas minister. Kollektiivlepingu tulevaks lastaks loodab siseministeerium Rotaliga allkirjastada esmaspäeval. Paarikümne aasta pärast võib Eestile, Lätile ja Leedule olla ühine kaitsevägi. Aluse sellisele liitumisele pani Tartus balti riikide kaitseministrid sõlmitud leppe ja Toomas Kelt jätkab. Eesti, Läti ja Leedu on kaitsealast koostööd teinud iseseisvuse taastamisest saadik, nüüd on aeg liikuda koos töölt edasi integratsioonile, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Peale vastava lepingu allakirjutamist. Tugevdama peab igapäevast tööd, näiteks saab korraldada ühishankeid, aga ühiselt on võimalik teha ka kaitseplaneerimist, arendada võimekusi ja iga riik saab ka spetsialiseeruda. Kui meie vastutaksime kübervaldkonna arengu eest energiajulgeoleku uus NATO teema oleks ettepaneku kohaselt neelu vastutusala lätlastel on suurepärased harjutusvõimalused polügoonil, see koostöö võiks sisse kirjutada juba väljaõppeplaanidesse kõigis kolmes balti riigis. Spetsialiseerumine ei tähendaks seda, et iga riik hakkab arendama ainult nii-öelda oma valdkondi. Näiteks kui Leedu panustab eriüksustele, ei kao need ka Eestist ja Lätist. Seda ei tule silmas pidada niimoodi, et üks riik teeb ainult ühte asja ja teised ei tee, pigem niimoodi, et üks riik võtab selle juhtrolli enda peale. Eriüksuste võimekusi on vaja ka Lätil ja Eestil päris kindlasti, aga koordinatsioon ja eestvedamine oleks siis omavahel ära jaotatud ühiste kokkulepete põhjal. Eestist räägiti siin balti kaitsekolledži baasil hariduse liidrist küberkaitseliidrist. Need on ettepanekud, mida analüüsima, aga Tartu kohtumine läheb kindlasti ajalukku selle põhimõttelise otsusega süvendada ja tihendada koostööd kuni liikumaks integratsiooni suunas. Nii jätkates ei saa välistada ka ühist kaitseväge, seda lähiajal siiski oodata ei ole, lisas Aaviksoo. Päris selge on see, et Eesti, Läti ja Leedu, mis ei ole mitte väikesed, vaid väga väikesed riigid, ei saa endale lubada ressursi raiskamist seal, kus ühiselt tuleks poole odavam, kui võib-olla enam. Ühisalgatuste koordineerimine ja juhtimine ei jääks Aaviksoo sõnul kaitseministritele, kes oleksid nii-öelda kõrgem võim. Üldiselt sarnaneks juhtimine NATO süsteemile. Kolm ministrit, kui nad koos laua taga istuvad, kollektiivselt otsustades ongi see kõige kõrgem käsuliin, järgmine käsuliin on kaitseväe juhatajate koosolek, mis toimub regulaarselt kaks korda aastas, me saame kokku ja ma arvan, et selle koostöövormilt edasi liikuda nüüd nii-öelda balti sõjaväe või ühe mehe alluvuses olevas nii struktuuri ei ole ka vajadust. Siiamaani on see koostöö toimunud ka konsensus otsuste alusel üsna hästi. Kõiki Aaviksoo välja öeldud, toetasid ka tema, Läti ja Leedu kolleegid. Leedu kaitseminister Rasa Juknevičeene lisas, et taoline koostöö võiks olla heaks eeskujuks ka põhjamaadele ja miks mitte arendada ühist kaitsevõimet koos nendega. Toomas Kelt Tartu stuudio. Põllumajandustootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse, seda näitavad põllumajandusloenduse esialgsed tulemused. Tootjate arv on vähenenud, koidu tootmismaad on rohkem kui eelmise, loon loenduse ajal 2001. aastal. Põllumajandusloendus hõlmas kolmekümmet tuhandet majapidamist ja lähemalt räägib põllumajandusloenduse projektijuht Evald vee. Me saime vastused ikkagi praktiliselt kõigilt kätte, olgu siis kas e-loendusel või küsitlusloendusel aga oma põllumajanduslikust tegevusest andis infot umbes kaks kolmandikku majapidamistest ja ülejäänud kolmandik siis informeerige sellest, et nemad on oma põllumajandusliku tegevuse kas üldse lõpetanud või siis Nende maakasutus langenud alla ühe hektari. Põllumajandusloenduse esialgsete kokkuvõtete kohaselt on meil Eestis pisut alla 20000 põllumajandusliku majapidamise, täpsemalt siis 19800 ja neil kokku on põllumajandusmaad rohkem kui eelmisel loendusel üle 900000 hektari. Meie põllumajandustootmine koondub eelkõige ikkagi suurematesse majapidamistesse ja kui rääkida keskmisest põllumajandusmaa suurusest, siis tuleb Eestis juba peaaegu 50 hektari lähedale. 48 on see praegu just nagu on ta ka näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja kui struktuurist nüüd täpsemalt, et keda siis küllalt palju väiksemaid majapidamisi, samas on juba üsna palju ka suuremaid, kes annavad siis kogu olulisema osa põllumajandustootmisest. Kõige olulisem muutus ongi see väga suur majapidamiste arvu langus. Kui me eelmisel korral arvestasime keskmiseks kasutatava põllumajandusmaa suuruseks umbes 16 hektarit siis täna on see ligi neli korda suurem. Nüüd aga välisuudised ja kokkuvõtte teeb Tõnu Karjatse, palun. Moldovast eralduda sooviva Transnistrias mõistis kohus ajakirjanikuks Ernest vardanjani võime kritiseeriv artikli eest 15-ks aastaks vangi. Teda süüdistatakse reetmises. Ajakirjanik võeti kinni, aprillis, hoiti siiamaani isolatsioonis. Vardan Joanna. Süüdistused tagasi lükanud. Tema vabastamist on nõudnud inimõiguste organisatsioonid kui ka USA ja Venemaa. Venemaa kutsus täna välja Lõuna-Koreas ja USA suursaadiku, et väljendada oma muret seoses kavandatavate sõjaväeõppustega. Ka Venemaa välisministeerium tegi avalduse, milles seisab, et Venemaa kutsub Lõuna-Koread õppuste plaanist loobuma, kuna õppuste raames kavandatud suurtükituli pingestab olukorda Korea poolsaarel. Põhja-Korea hoiatas varem. Ta loeb sõjaväeõppust provokatsiooniks, kavatseb sellele vastata. Hispaania keskpank teatas, et riigi, pankade ja muude finantsasutuste halbade laenude osakaal on kasvanud oktoobris 5,6 protsendini ja see on 14 aasta suurim. Täna sai ja ka Euroopa kandidaatriigi staatuse Montenegro otsus Montenegro kandidaatriigi staatuse omistamise eest annab ka ametliku stardi liitumiskõnelustele. Itaalia turismimagnetitest piisas Firenzes, 100. tihedat lund, c5 mõlema linna lennujaamade sulgemiseni ja häiris auto ning rongiliiklust. Lund 100. ka Roomas, kus temperatuur langes alla nulli ja purskkaevud külmusid kinni Bulgaarias suretiaga tiheda lumesaju ja tugeva tuule tõttu Musta mere sadamad. Lumetorm tekitas liikluskaost ka suurematel maanteedel. Ja tagasi Eestisse e-riigi akadeemia kuulutas täna välja riigikogu 11. koosseisu e poliitiku Uku toom käis kohal. Parima sotsiaalmeediat kasutava poliitiku väljaselgitamise põhjuseks oli soov väärtustada riigikogu liikmete aktiivsust veebikeskkonnas. Akadeemia e-demokraatia programmi juht Liia Hänni. Paratamatult ka meie rahvaesindus ja tekib küsimus, et mis on need uued võimalused siis inimestega infot vahetada, kutsume inimesed osalema ja arendada seda keerulist nähtust, mida kutsume osalusdemokraatias. Ning žürii liige Linnar Viik Üks asi, mis on silma hakanud nii rahvusvaheliselt, laiemalt kui ka kindlasti meie enda poliitsfääris on paljude eredate üksikisikute esilekerkimine meie kollektiivses teadvuses läbi nende töö, mis nad teevad just elektrooniliste suhtluskanalites. Ning veel, kui vaatame avaramalt meie ametist lahkuva riigikogu aktiivsust head elektrooniliste kanalite kasutuses siis tahaks esile, tuues sedasama otse suhtlemist enda nime all välja rääkimist, tagasiside peale kiiret reageerimist. Kui riigikogu liikmete seas analüüs tehti, selgus, et veebilehe blogi, Twitteri või Facebooki kasutajaid on nende hulgas 36 ja neist valiti välja kaheksa nominenti Andres Herkel, Mart Laar, Silver Meikar, Marko Mihkelson, Keit Pentus, Hannes Rumm, Evelyn Sepp ja Kadri Simson. Loetelu on tähestiku järjekorras ning žürii laureaat on. On inimene, kes liikmetele tundunud ka ilma statistikat Eesti poliitikas kõige süstemaatilise kindlam sotsiaalmeediapruuki ja tema blogipostitused reageerivad välkkiirelt maailmas toimunud sündmustele ning rikastab oma teadmiste oma poolt pakutavate linkide täiendava analüüsi ka avaliku inforuumi meie diskussiooniruumi Marko Mihkelson. Ja laureaat ise arvas, nii, eriti viimase aasta sees on see blogi jäänud minu jaoks nagu rohkem tõesti selliste sisulisemalt asjade kirjutamiseks, et väga oluliselt on mõjutanud, ütleme sellist võib-olla igapäevast tegemist programmist sotsiaalmeedias väljaütlemised on muidugi Facebook ja Twitter, et poliitikule tänases maailmas on ikka täiesti vältimatu. Lisaks zhürii arvamusele sai portaalis Delfi oma arvamust avaldada ka rahvas ja seal pälvis 1200 hääletaja seas parima tiitli Kadri Simson. Eesti teatriliidus anti täna esimest korda üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid, ka seal käis Uku Toom. Eesti Rahvuskultuuri fondi juures asuv Kristi ja Siim Kallase fond loodi eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Siim Kallas ütles, et idee tekkimisel oli kaks lähtealust. Esiteks see, et meie taasiseseisvumiseelsel ajalooetapil oli just teater see kunstiliik, kus oli vähem tsenseerimis võimalusi, kuna publikuga suheti vahetult. Ja siis püüti ka kasutada allteksti, mida publik omakorda pidevalt etendustes otsis ning teiseks Ajalugu on vaba tõlgendamisest isegi mitte nii palju ei ole uusi fakte. Tule kuivõrd tulevad tõlgendused ja seosed kaasajaga, mis lubavad ühte või teist sündmust teise pilguga vaadata. Seetõttu olnud ajalugu ajas muutuv ja vaba tõlgendusteks ja ma arvan, et teatrivahenditeks ja saab seda tõlgendada väga ja väga huvitavalt ja väga-väga uudselt. Alati. Täna anti niisiis välja esimesed stipendiumid ja need said Tartu uue teatri lavastuse Ird, K, dramaturg ning lavastaja Ivar Põllu ja peaosatäitja neurourke. Halduskogu esimees Jaak Allik nentis, et ajaloo ja ajalooliste isikute kujutamine on kerkinud viimaste aastate teatri lavastustes üheks peateemaks. Lavalaudadelt on käinud läbi hulgaliselt poliitikuid ja kultuuritegelasi, nimetagem kas või Pätsi, Laidoneri, Vildet, Tuglast, Liivi, Pansot, Kaarel Irdi kohta ütles ta nii. On ju selge ja targemad inimesed, kui mina öelnud, et inimene ei vali ajastut, kuhu ta sünnib, inimene peab tegutsema selle ajastu raames, seda ajastut arvestades Herderi kahtlemata vastuoluline ja traagiline kuju, nagu kas ajastu, kus ta tegutses, olid vastuoluline ja traagiline ja tuleb tunnistada, et kui me vaatame ürti selles kontekstis, kus ta tegutses, siis tegid ära kaheldamatult väga austusväärse väga tänuväärse töö nii Vanemuise kui ka eesti teatri jaoks tervikuna. Ja eks Tähelepanu tunnustuseks noorte tähelepanu tunnustuseks sisse stipendium esimene kallaste fondi stipendium, mida täna välja antakse, ongi. Üks laureaatidest näitleja neurourkenentised stipendiumi esimesed positiivsed vastukajad on juba näha. Oleme juba märganud, kuidas mees on hakanud avanema uksel, mis võib-olla varem oli see meie jaoks ja võib-olla minu kui vabakutselise näitleja jaoks. Näiteks eile helistati mulle SEB pangast ja anti teada, et laenukomitee on ikkagi otsustanud, kuna eluaseme laenu anda. Kuidagi seotud sellega igal juhul, noh, ma ootan huviga, millised uued uksed on Tartu uue teatri jaoks tulevikus avanemas. 1926. aasta 18. detsembril algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Seda päeva tähistavad Eesti Ringhäälingute Liit ja Rahvusringhääling ühise raadiosaatega, kus antakse üle ka Ringhäälingute Liidu aastapreemia kuldmikrofon. Ja täna sai selle mees, keda teab iga spordisõber. Täna Torino taliolümpiamängudel. Kristiina Šmigun võidab, suusavahetusega sõidu on esimene, on õnnelik. Kaks kätt, pea, kaal ja kohe on ka kaameramehed ümber võitja. Aplaus on asjakohane, sest selle aasta kolmi rahwoun läheb Eerik lillale. Palun. Head sõbrad, tahaks öelda ka kolleegid aga ütleme siis, endised kolleegid südames jagan seda tunnustust paljudega, sest olenemata riigikorrast, olenemata aastakümnetest Eesti Raadiot, on alati tehtud ühiselt meeskonnatööd palju enne kui tulid sõnad lõimumine ja teised. Usume, et nii mõnigi piuks, mis läbi mikrofoni läbi valjuhääldajad jõudsid kuulajateni, tegid eesti raadio omasemaks aitäh. Erik on ääretult hea koostööpartner. Eerik töötab eeskätt reportaaži nimel. Eerik austab sportlast, Eerik austab väga kuulajat. Me oleme väga palju olümpiamängudel erinevatel maailmameistrivõistlustel jaganud hotellituba ja ta on tegelikult ka kaaslasena. Väga hea ja asjalik. Meie unegraafikut muidugi on natukene erinevad, sest mina armastan hommikul maksimaalselt kaua magada. Aga kui Erik on oma asju valmistama asunud, siis ma kuulen juba kella viie ajal hommikul paberit krabisevat ta niimoodi kõvasti oma häälega ei, ei räägi asju läbi, et selles suhtes saad magada rahulikult. Temal on nii kõva hääl, et kui ta mõtleb, siis kuuleka ja tegelikult on senti tavaliseks kippuv nüanss ka, sest sellise noorematel inimestel noh, 30 üheksad ja natukene veel ehk nooremad siis mulle tähendase Eerikuga, seal on alati selliste isa, panime vaikset voodisse, hakkas kuulama raadiot. Mina jäin alati Eeriku jutu saatel magama, sellepärast ma teadsin, et kõik on korras. Isa kodus Eerik räägib turvaline jah, kõik on turvaline. Selles loos rääkisid Erik Lillo, Tiit Karuks ja Rohke Debelakk, nüüd aga ilmast. Öö tuleb meil muutliku pilvisusega, rannikul võib mõnes kohas kerget lund tulla. Puhub idatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis ja külma tuleb üheksa kuni 20 kraadi. Homme pärastlõunal lõuna poolt alates pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama ning tuiskama. Ida- ja kirdetuul tugevneb viie kuni 12, puhanguti 15, õhtul rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Külma tuleb kuus kuni 12, kohati kuni 15 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.