Kell sai kaheksa, võtame kokku reede, seitsmeteistkümnenda detsembri olulisemad sündmused, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Ligi 40 protsenti töö realistest Eesti elanikest on kaalunud minna välismaale tööle. Kasvanud on ka nende hulk, kes soovivad Eestist alaliselt lahkuda. Eesti, Läti ja Leedu kaitseminister leppisid Tartus kokku balti riikide kaitsekoostöö tihendamise. Koos töölt tuleb üle minna integratsioonile, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Majandustootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse, nii näitavad põllumajandusloenduse esialgsed tulemused. Tootjate arv on vähenenud, kuid tootmismaad on rohkem kui eelmise loenduse ajal 2001. aastal. Täna esimest korda oli antud Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid pälvisid. Lavastaja Ivar Põllu ja näitleja Nero Urkeb lavastuse irdpunkt raha eest. Kristi ja Siim Kallase fond loodi toetamaks Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Gregooriuse laulu ansambel Vox Clamantis on kontsertreisil USA-s esinemistega New Yorgis ja Washingtonis märgitakse Arvo Pärdi juubeliaastat. Ilm ja öö muutlikult pilves rannikul võib mõnes kohas tulla kerget lund. Puhub idatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Külma võib öösel tulla kuni 20 kraadi. Homme hakkab ka tuiskama ja külma on homme kuus kuni 12, kohati 15 kraadi. Nüüd kõigest lähemalt ligi 40 protsenti tööealistest Eesti elanikest on kaalunud välismaale tööle minekut. Kasvanud on ka nende hulk, kes soovivad Eestist alaliselt lahkuda, näitab uuring lähemalt kuulata Vallo Kelmsaare vahendusel. Majanduskriisi ajal on välismaal töötavate Eesti elanikele kasvanud, seda on kinnitanud mitmed uuringud. Erinevus on vaid selles, kui palju on välismaal töötajaid. Täna esitletud uuringu tulemuste andmetel oli neid tänavu kevadel umbes 28000, viimase viie aasta jooksul aga kokku ligikaudu 112000, tõdes sotsiaalministeeriumi analüütik Liina malk. Kasvanud on ka nende osakaal kaaluvad tööle minekut mõnda teise riiki. Neid, kes kaaluvad välismaale tööle minekut, on 38 protsenti. 2006. aastal oli 26 protsenti tööealisest rahvastikust. Väljarände kavatsused sõltuvad väga tugevalt majanduslikust olukorrast. Kui on majanduskasvuaeg, siis soovitakse vähem minna ning kui on raskused, siis soovitaks rohkem minna. Kindla lahkumiskavatsusega on kaheksa ja pool protsenti Eesti tööealistest elanikest rohkem kui pooled neist on selleks ka ettevalmistusi teinud. Paljud on valmis minema madalamale ametikohale ning töötama väiksema palga eest, kui sama tööd tegevad sihtriigi kodanikud. Inimeste kavatsused välismaal tööle asuda on muutunud kindlamaks 13 protsenti võimalike välismaale tööle suunduvaid inimesi leiab, et jääb alatiseks. Varem oli see näitaja viis protsenti, kuid siiski suurem osa väljarändeplaaniga inimesi plaanib minna sinna ajutiselt. Eestlased soovivad tööle minna eeskätt Soome, aga ka teistesse Skandinaaviamaadesse. Mitte-eestlased eelistavad Venemaad ja Saksamaad ja kõige rohkem on lahkuda soovijaid noorte hulgas. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ning ministeeriumi asekantsler Egle Käärad peavad oluliseks seda, et kõrgema haridustasemega inimeste hulgas lahkuda soovijaid vähem. Teadlased ja tervishoiusektor on kõige väiksema väljarändesooviga, erinevalt siis ehitusest ja teenindussektorist. Ma olen üldiselt selle uuringu tulemustega selles mõttes nagu rahule jätta, et need kinnitavad tegelikult seda, mis on üsna loogiline, aga teiselt poolt annavad ka võib-olla tunnistust sellisest eestlase rahutust hinges pidevalt ja natukene meenutab mulle Morris Mäterlinki muinasjuttu sinilinnast. Et tahaks minna otsima õnne laia maailma, käia ringi avastada, et kodus on ikkagi kõige parem. Mida parema majandus, seda vähem minnakse välja õnne otsima. Meil on palju rahvusvahelisi ettevõtteid, kui tublid eestlased saavad nende peakontoritesse tööle, mis ei asu Eestis, siis ilmselt ei tohiks seda võtta dramaatilise märgina. Aga loomulikult kindlasti on esimene eesmärk saada Eesti majandust korda, kindlasti on esimene eesmärk Eestisse uusi töökohti luua. Noh, kui vaadata ka neid põhjuseid, miks inimesed ei taha ära minna, siis nad ikkagi pigem eelistavad kodus olla, kuna siin on perekond, siin on sotsiaalne võrgustik. Eestil, Lätil ja Leedul võib paarikümne aasta pärast olla ühine kaitsevägi, Tartus kirjutati alla vastavale leppele, mis sellele aluse paneb. Toomas Kelt räägib lähemalt. Eesti, Läti ja Leedu on kaitsealast koostööd teinud iseseisvuse taastamisest saadik. Nüüd on aeg liikuda koos töölt edasi integratsioonile, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Peale vastava lepingu allakirjutamist. Tugevdama peab igapäevast tööd, näiteks saab korraldada ühishankeid, aga ühiselt on võimalik teha ka kaitseplaneerimist, arendada võimekusi ja iga riik saab ka spetsialiseeruda. Kui meie vastutaksime kübervaldkonna arengu eest energiajulgeoleku uus NATO teema oleks ettepaneku kohaselt Leenu vastutusala. Lätlastel on suurepärased harjutusvõimalused polügoonil, see koostöö võiks sisse kirjutada juba väljaõppeplaanidesse kõigis kolmes balti riigis. Spetsialiseerumine ei tähendaks seda, et iga riik hakkab arendama ainult nii-öelda oma valdkondi. Näiteks kui Leedu panustab eriüksustele, ei kao need ka Eestist ja Lätist. Seda ei tule silmas pidada niimoodi, et üks riik teeb ainult ühte asja ja teised ei tee, pigem niimoodi, et üks riik võtab selle juhtrolli enda peale. Eriüksuste võimekusi on vaja ka Lätil ja Eestil päris kindlasti, aga koordinatsioon ja eestvedamine oleks siis omavahel ära jaotatud ühiste kokkulepete põhjal. Eestist räägiti siin balti kaitsekolledži baasil hariduse liidrist never kaitse liidrist. Need on ettepanekud, mida me asume analüüsima, aga Tartu kohtumine läheb kindlasti ajalukku selle põhimõttelise otsusega süvendada ja tihendada koostööd kuni liikumaks integratsiooni suunas. Nii jätkates ei saa välistada ka ühist kaitseväge, seda lähiajal siiski oodata ei ole, lisas Aaviksoo. Päris selge on see, et Eesti, Läti ja Leedu, mis ei ole mitte väikesed, vaid väga väikesed riigid, ei saa endale lubada ressursi raiskamist seal, kus ühiselt tuleks poole odavam, kui võib-olla enam. Ühisalgatuste koordineerimine ja juhtimine ei jääks Aaviksoo sõnul kaitseministritele, kes oleksid nii-öelda kõrgem võim. Üldiselt sarnaneks juhtimine NATO süsteemile. Kolm ministrit, kui nad koos laua taga istuvad, kollektiivselt otsustades ongi see kõige kõrgem käsuliin, järgmine käsuliin on kaitseväe juhatajate koosolek, mis toimub regulaarselt kaks korda aastas, me saame kokku ja ma arvan, et selle koostöövormilt edasi liikuda nüüd nii-öelda balti sõjaväe või ühe mehe alluvuses olevas nii struktuuri ei ole ka vajadust. Siiamaani on see koostöö toimunud ka konsensus otsuste alusel üsna hästi. Kõiki Aaviksoo välja öeldud, toetasid ka tema, Läti ja Leedu kolleegid. Leedu kaitseminister Rasa Juknevičeene lisas, et taoline koostöö võiks olla heaks eeskujuks ka põhjamaadele ja miks mitte arendada ühist kaitsevõimet koos nendega. Toomas Kelt Tartu stuudio. Põllumajandustootmine koondub suurematesse majapidamistesse, seda näitab põllumajandusloenduse esialgsed tulemused, räägib põllumajandusloenduse projektijuht Eve Kaldwe. Me saime vastused ikkagi praktiliselt kõigilt kätte, olgu siis kas e-loendusel või küsitlusloendusel aga oma põllumajanduslikust tegevusest andis infot umbes kaks kolmandikku majapidamistest ja ülejäänud kolmandik siis informeerisime sellest, et nemad on oma põllumajandusliku tegevuse kas üldse lõpetanud või Nende maakasutus langenud alla ühe hektari. Põllumajandusloenduse esialgsete kokkuvõtete kohaselt on meil Eestis pisut alla 20000 põllumajandusliku majapidamise, täpsemalt siis 19800 ja neil kokku on põllumajandusmaad rohkem kui eelmisel loendusel üle 900000 hektari. Meie põllumajandustootmine koondub eelkõige ikkagi suurematesse majapidamistesse ja kui rääkida keskmisest põllumajandusmaa suurusest, siis tuleb Eestis juba peaaegu 50 hektari lähedale. 48 on see praegu just nagu on ta ka näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja kui struktuurist nüüd täpsemalt rääkida, siis küllalt palju on väiksemaid majapidamisi. Samas on juba üsna palju ka suuremaid, kes annavad siis kogu olulisema osa põllumajandustootmisest. Kõige olulisem muutus ongi see väga suur majapidamiste arvu langus. Kui me eelmisel korral arvestasime keskmiseks kasutatava põllumajandusmaa suuruseks umbes 16 hektarit siis täna on see ligi neli korda suurem. Teatriliidus anti täna esimest korda üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Uku toom käis kohal eesti rahvust. Tuuri fondi juures asuv Kristi ja Siim Kallase fond loodi eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Siim Kallas ütles, et idee tekkimisel oli kaks lähtealust. Esiteks see, et meie taasiseseisvumiseelsel ajalooetapil oli just teater see kunstiliik, kus oli vähem tsenseerimis võimalusi, kuna publikuga suheti vahetult ja siis püüti ka kasutada allteksti, mida publik omakorda pidevalt etendustes otsis. Ning teiseks Ajalugu on Vaba tõlgendamisest, isegi mitte nii palju uusi fakte ei tule, kuivõrd tulevad tõlgendused ja seosed kaasajaga, mis lubavad ühte või teist sündmust teise pilguga vaadata. Seetõttu olnud ajalugu ajas muutuv ja vaba tõlgendusteks ja ma arvan, et teatri vahenditega saab seda tõlgendada väga-väga huvitavalt ja väga-väga uudselt. Alati. Täna anti niisiis välja esimesed stipendiumid ja need said Tartu uue teatri lavastuse Ird, K dramaturg ning lavastaja Ivar Põllu ja peaosatäitja neurourke Kondi halduskogu esimees Jaak Allik nentis, et ajaloo ja ajalooliste isikute kujutamine on kerkinud viimaste aastate teatri lavastustes üheks peateemaks. Lavalaudadelt on käinud läbi hulgaliselt poliitikuid ja kultuuritegelasi, nimetagem kas või Pätsi, Laidoneri, Vildet, dublast, Liivi Panso, Kaarel Irdi kohta ütles ta nii. On ju selge ja targemad inimesed, kui mina öelnud, et inimene ei vali ajastut, kuhu ta sünnib, inimene peab tegutsema selle ajastu raames, seda ajastut arvestades Herderi kahtlemata vastuoluline ja traagiline kuju, nagu kas ajastu, kus ta tegutses, olid vastuoluline ja traagiline ja tuleb tunnistada, et kui me vaatame ürti selles kontekstis, kus ta tegutses, siis tegid ära kaheldamatult väga austusväärse väga tänuväärse töö nii Vanemuise kui ka eesti teatri jaoks tervikuna. Ja eks selle tähelepanu tunnustuseks noorte tähelepanu tunnustuseks sisse stipendium esimene kallaste fondi stipendium, mida täna välja antakse, ongi. Üks laureaatidest näitleja neurourkenentised stipendiumi esimesed positiivsed vastukajad on juba näha. Oleme juba märganud, kuidas mees on hakanud avanema uksel, mis võib olla vähem, oli see meie jaoks ja noh, võib-olla minu kui vabakutselise näitleja jaoks suletud näiteks eile helistati mulle SEB pangast ja anti teada, et laenukomitee on ikkagi otsustanud mu eluaseme laen anda. Kuidagi seotud. Igal juhul ootame huviga, millised uued uksed on Tartu uue teatri jaoks tulevikus avanemas. Gregooriuse laulu ansambel Vox Clamantis on kontsertreisil USAs esinemistega New Yorgis ja Washingtonis märgitakse Arvo Pärdi juubeliaastat. Neeme Raua kaastöö. Eile Manhattani keskel asuvas suures Community kirikus esinenud Vox Clamantis saabus ühendriikidesse Eesti suursaatkonna kutsel, ütleb Eesti kultuuridiplomaat USA-s Terje Raadik. Vox Clamantis on esinenud spetsiaalse kavaga Eestis Arvo Pärdi juubeliaasta tähistamiseks ning me leidsime, et see oleks väga sobiv esitada ka siin, Ameerika Ühendriikides ja ootame loomulikult Ameerika publikut, aga ka kohalikku eesti publikut et vaid kena jõulukingitus kohalikele eestlastele, ameeriklastele kindlasti. Jaan-Eik Tulve, Vox Clamantis ja kunstiline juht ja dirigent märgib, et Arvo Pärdi juubeliaastale pühendatud kontserdil lauldakse nii Pärdi kui ka keskaegseid gregooriuse laule ning kogu programm moodustab hea terviku. Kogu see programm on omavahel väga heas seoses, sellepärast et Arvo Pärdi muusika ju otseselt toetub täpselt samale baasile, kust on pärit Järgne polüfoonia ja gregooriuse laul, nii et peaks tekkima selline väga ilus tervik. Oleme viimase aasta jooksul käinud Pärdi muusikat esitamas Euroopasse erinevates paikades, aga samuti Türgis ja Türgis istus 1500 inimest väga suures kirikus ja nad juba mõtlesid, mida nad tulevad kuulama. Nii et tõesti, Arvo Pärt on maailma helilooja siin New Yorgis, mehele on muidugi väga-väga rõõmsad, sest Vox Clamantis on esimest korda Ameerika Ühendriikides. Ameerika reisi teise kontserdi annab Vox Clamantis pühapäeval Washingtoni äärelinnas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York Ja ilmast ka. Kui tiheda lumesaju tõttu on Euroopas ära jäänud juba 800 lennu, siis seda lumesadu ja tuisk on oodata ka meil. Öösel on ilm muutlikult pilves, rannikul võib veel tulla kerget lund. Puhub idatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja külma on öösel üheksa kuni 20 kraadi. Homme pärastlõunast hakkab lõuna poolt alates pilvisus lähenema, hakkab sadama lund ja tuiskama. Ida- ja kirdetuul tugevneb viie kuni 12, puhanguti 15 õhtul rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Külma on homme kuus kuni 12, kohati 15 kraadi. Kuulsite kella kaheksast Päevakaja, head õhtu jätku.