Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte laupäevast, 14.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar, aga kuupäev ei ole mitte 14., vaid 18. detsember loomulikult. Ja nüüd siis sellest, mis saates lõppeva aasta oli Eestis looduskaitse aasta sajand tagasi loodi korter, meie esimene kaitseala, looduse omnibussi eestvedaja Jaan Riis pani aastat kokku võttes südamele, et meie loodusväärtusi tuleb hoida. Onu Endla teater toob täna õhtul lavale Pentaal Forsi teatrikomöödia. Tartus Raekoja platsil peeti talvine tantsupidu ja puu Teo meistrivõistlused. Aleksandri kirikus saab kuni jaanuari keskpaigani vaadata fotonäitust kaks aastat tagasi surnud Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius teisest. Valgevene valmistub presidendivalimisteks kindlat võitu homsetel valimistel prognoositakse praegusele riigipeale Aleksandr Lukaženkole. Lääne-Euroopas on lennuliiklus lumesaju tõttu oluliselt häiritud. Eestiski sajab öösel lund ja mitmel pool tuiskab, homme päeval lumesadu nõrgeneb. Külma on öösel seitse kuni 13, homme päeval aga viis kuni 11 kraadi. Estonia kontserdisaalis lõpetati täna pidulikult looduskaitse juubeliaasta Margitta, otsmaa käis kohale. Lõppeva aasta oli rahvusvaheline elurikkus aasta Eestis tähistasime meie looduskaitse sajandat sünnipäeva. Eesti looduskaitse sai alguse linnukaitselist vaika saartel Artur Toomi eestvõtmisel. Tema ei lubanud enam külaelanikel lindude pesi rüüstata. Juubeliaasta võeti täna kokku Estonia kontserdisaalis anti Eerik Kumari preemia laureaatidele looduskaitse kuldmärgid, vaadata sai tänavuse loodusfotovõistluse paremaid töid ja kuulata head muusikat. Üheksa aastat. Inimesi loodusesse viinud looduse omnibussid eestvedaja Jaan Riis rõhutas, et sellest esimesest looduskaitsest Ongi püsinud järjepidevus 80 protsenti Eestimaast on juba ilusti kaitse alla võetud ja me oleme uhked tegelikus selles rikkuse üle, mis meil on tegelikult kaitsta, tuleb ka seda loodust, mis otseselt ei ole kaitse all, nii et looduskaitse ei piirdu ainult ütleme, kaitsealadega, loodusobjektidega. Tegelikult on ikkagi üks osa kultuurist, inimese maailmavaatest, inimesega käitumisjoonisest ja inimeste teadlikkus loodusest ja looduses, käitumisest ja loodusega käitumisest on muutunud paremaks. Absoluutne enamus inimesi on loodushoidlik, rikud, kui me vaatame kas või looduses liikudes, kui hästi ikkagi meie oma inimesed matkaradadel liikudes või looduspaikades, kus on ette valmistatud piknikukohad või lõkkekohad või telkimiskohad, et tegelikult hoitakse puhtust ja korda. Ja ma arvan küll, et, et see olukord on iga aastaga järjest paremini. Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno singel ütles, et selleks, et loodust hoida ja armastada, tuleb seda tunda. Ikkagi inimesed on need, kes neid kaitsealasid loovad. Ja kui inimesed ei mõista tegelikult seda põhjust, miks loodustama hoida, miks loodust kaitsta, siis inimene võib need alad ka sama kergesti piltlikult öeldes kaotada. Ja noh, loodusharidus on muidugi kõige võti ise usun, et ka kogude käesolev aasta on tegelikult ei kandnud eesmärk viia inimesi loodusele lähemale anda inimestele veel kord teada, et loodust tuleb hoida, et ta on lähedal, ta on meile kõigile kättesaadav, õpetata inimesi aru saama seostest, mis looduses on. See aasta saab läbi, kuid järgmine aasta on metsaaasta. Eesti looduskaitse selts saab 45 ja Lahemaa rahvuspark 40 aastaseks. Edasi Narva Narva Aleksandri kirikus saab kuni jaanuari keskpaigani vaadata fotonäitust kaks aastat tagasi surnud Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius teisest. Ago Gaškov vestles kirikuõpetaja Villu Jürjo ka. Olen ka ise teda pildistanud, olen olnud tõesti kirikute nõukogus ja mõneski muus ametis, kus on olnud juhus Aleksius teisega kokku puutuda. Meelde jääb kõigepealt muidugi inimlikkus, see, mida poliitikud nagu tunnustada ei taha või isegi naeruväärseks peavad. Siiras lihtne inimlikkus see on, mis minu meelest õigeusu kirikujuhtidele meie ajal on, on siiski iseloomulik, võib-olla mõnikord poliitilised intriigid, reageer, käigud lähevad neil natukene üle pea, Nad satuvad rohkem ohvri olukorda, aga mis inimlikkusesse puutub, siis seal ületamatu rohkem oli, oli ta Venemaa esindaja kas vaimses mõttes poliitilises mõttes laiemas humanistliku mõttes minu meelest ta oli ikkagi inimene ja sellega koos muidugi usutegelane kiriku juht. Loomulikult tippjuht on poliitik juba oma ameti poolest mulle endale alati tundunud, et püüdis sellest poliitilisest rollist eemal olla, see tähendanud seda, et teda eemal olla oleks lastud, kasvõi see varus endale rahupaiga meie kuremäe kloostrisse. Mulle tundub, et see ei olnud mingi kuri Vene võimu siin kindlustada, vaid lihtsalt võitis endale isikliku rahupaika. Ma mäletan hästi seda aega, kui meie iseseisvumisliikumine oli tegelikult meie riigijuhid lootsid väga palju tema toetusele läinud selle toetused. Ei rüütel jalutas Kadrioru pargis Aleksiuse ka mitu tundi kõige kuumemal ajal ja eks nad jalutasidki selleks, et keegi pealt kuulata ei saa. Aga mulle tundub, et Aleksius ei uskunud, kuni viimase lõpuni Eesti tõepoolest iseseisvaks saab. Tahaks, et see õige ja vajalik on võib-olla sellel kõige otsustavamalt hetkel ta ei julgenud öelda seda sõna, mida meie rahvas talt tegelikult ootas. Aga minu meelest see ei olnud mingisugune poliitiline kavalus või käppartlikkuseks kõik vaid see oli lihtsalt tema kui inimese isiklik tunne ja see, milleks ta arvas ennast suutlikku olevat. Pärnu Endla teatri lavale jõuab täna õhtul soomerootslase Pentaal Forsid teatrikomöödia üdini teatrimehest autori pilk lavatagusele elule on humoorikas. Siiski ei peaks pealkirja võtma päris sõna-sõnalise žanri määratusena. Küll aga saab aimu, mis asju aetakse teatris enne eesriide tõusmist. Ülle Hallik. Tegelaste galeriis on esindatud mõistagi kõik tuntumad tüüpkujud loomepiinades, näitekirjanikust, protensioonika, primadonna, Ani lavastusprotsess, keskmise suurusega linna ainsas teatris ei möödu selle seltskonnaga ilma segaduste ja takistusteta. Sassi lähevad nii omavahelised suhted kui stseenid. Oi, see, see ei olnud. Sa tahad öelda, et seal neljandas setis ma peaksin majanduses edastama viskamisele? Vaataja käib koos tegelastega nende muredele ja rõõmudele kaasa elades läbi lavastuse teekonna, lugemisproovist, esietendusele järgneva peoni. Lavastaja Enn keerd leidis, et tegu on väga hea õppematerjaliga, mitte ainult teatriinimestele. Haruldane võimalust publikul vaadata seda protsessi niimoodi Pealt võib-olla siis nende arusaam natukene muutub, sest ka seda ei nähta vis eriti seda teatritööd väga tõsises valguses ja kõik need müüdid, jutud, mis jätka ümber käivad, nagu saavad teadlaste aru niimoodi, eks suurt lustipidu siin on. Proovime siiski näidata, et see on tegelikult teatris, toimub kõik liharikas, vahetevahel see töö on ja kui tõsiselt inimeste oma tööd võtavad. Teatrikomöödias keskmise maitsega publiku soovidega vastuvoolu ujuvat lavastajat kehastav Karin Tammaru ei olnud päris kindel, kas see roll endast lavastaja geeni otsima suunab. Praegu tundub, et ei võtaks seda kunagi ette. See on ikka väga vastutusrikas roll siis, kui ette võtaks, siis raudselt valiks endale trupi. Ei laseks endale, olete kedagi vaid valiks ise, ma arvan, et nii jõuab eesmärgini kiiremini. Kõike näinud inspitsient kehastav Jüri Vlassov on vana teatrihunt nii selles näitemängus kui päriselus. Jah, 41 aastat on seda tööd tehtud, inspitsient ma just pole lausa olnud, aga kõike seda lavatööst alates olen ma ikka siin teatris läbi teinud. Muidugi tuleb tuttav ette, ma ei tea, kas publik sellest kõigest jagama, võib-olla see on väike koos, et aru saaks, mis tegelikult toimub lava taga või prooviperioodil omavahelised suhted ja staaritsemine ja kes on nagu suurim tegija, kui teine ja jah väga tuttavat. Kohati oludetasin küll palgal küsimused, et miks tema rohkem saab ja. Karin Tammaru ja Jüri Vlassov kõrval paljastavad teatrirahva argielu saladusi veel Carmen Mikiver, Kaili Viidas, Ireen kännik, Tambet säiling, Lauri Kink ja Indrek Taalmaa. Lava kujundas külalisena Ervin õunapuu. Rahvatants ja puutegu olid tänased märksõnad. Tartu kesklinnas raekoja platsil käis asja uurimas toomas keelt. Kuid ilm oli täna tartus külmapoolne 10 külmakraadi oli uudistajaid raekoja platsil hulga ega siis iga päev näe, kuidas keset lund rahvatantsijad tantsivad. Kohal oli kaheksa tantsurühma, ligi 180 tantsijaga talvel väljas tantsida on väga vahva, kinnitasid tantsijad ise. Väga tore oli üllatavalt libe ka ei olnud põhiküll paar korda ikka sai kokku aetud ka see on kõige hullem, et äkki hakkavad varbad külmetama või kukub kuidagi valesti. Väga, väga libe, ei ole. Täna ei anna. Talvist tantsupidu juhtinud Meelis Külaots kinnitas, et ülevalt lodjatekilt vaadates oli vaatepilt vägev. See oli fantastiline kontrastsed valge lumi ja roheline kuusk ja kirevad rahvatantsijad. See oli väga võimas vaatepilt. Siin mõned tantsijad ütlesid, vahepeal oli, mõned kohad olid päris libedad. No mina küll ei näinud ühtegi. Juusis tõesti ilusti kinni, teiste tantsijate tantsijad on kokkuhoidev, rahvas ja sõbralik, et ega ei lasta kedagi kukkuda. Isama. Aga sealsamas Raekoja platsil tehti ka rasket tööd. Teised meistrivõistlused puuteos nõudsid oskust saagida kahemehe saega puid lõhkuda ja ka neid riita laduda. Eelmise aasta meister setude esimene võistkond pidi sel aastal alla vanduma seltskonnale ress võt. Lõhkujad Tarmo Tammekivi, Andres Ansberg, Kristina libe ja Madis Prikk pingutasid selle nimel kõvasti. Me oleme ju esimest korda, et nagu näha, setode selline kadumistehnika avaldamine oli vahepeal juba seadis meie võidu, nagu ma enne ütlesin, aga palju õnne harjutatud olid täna põhimõtteliselt eelmine nädalavahetus kella 11-st päeval kuni kella 12-ni öösel saagisime viimased muutsime seisma. Puude tegemine, igapäevane tegevus, no ikka elame enamuses puuküttega korterites, nii et asi käpas ja. Lõhutud puud lubati anda neile, kel neid tõesti ka vaja. Kütma saab nendega hakata küll alles tüki aja pärast, sest saeti ja lõhuti äsja langetatud palke. Toomas Kelt Tartu stuudio. Välismaalt, Iirimaa peamine opositsioonipartei Fine käel kutsus peaminister Brian Goenit üles parlamenti laiali saatma. Parlament tuleks laiali saata hiljemalt jaanuari lõpule, et korraldada uued üldvalimised, leiavad Iirimaa opositsioonipoliitikud. Nad pole rahul valitsuse kärpekavaga, mis tähendab kulude vähendamist ja maksude tõstmist. Nädalal kiitis Iirimaa parlament häältega 81 75 vastu heaks rahvusvahelise abipaketi. Enamik iirlasi peab päästepaketi vastuvõtmist vajalikuks, kuid leiab, et see kahandab riigi sõltumatust. Boliivia tunnustas ametlikult iseseisvalt Palestiina riiki. Boliivia valitsus saatis president Mahmoud Abbasi-le kirja, milles tunnustab Palestiina iseseisva ja sõltumatu riigina ning otsusest teavitatakse järgmisel nädalal ametlikult ka kõiki rahvusvahelisi institutsioone, teatas Boliivia president Evo Morales. Ühtlasi kutsus ta rahvusvahele, sest üldsust üles võtma vastutust genotsiidi takistamiseks Lähis-Idas. Detsembri algul tunnustasid Palestiina riiki ka Brasiilia, Argentiina ja Uruguai. USA esindajatekoda mõistis aga Palestiina riigi ühepoolse tunnustamise hukka. Valgevene valmistub homseteks presidendivalimisteks, kindlat võitu nendel valimistel prognoositakse ametis olevale riigipeale Aleksandr Lukaženkole. Krister Paris Minskis. Ma ei meenuta nagu puhtad tänavad, päikesepaiste kitsitab silmi, vihm dušina leevendav hinge sõidavad taksod, trammid ja bussid. Kõige puhtam koht maakeral. Sonja jääb meiega. See on niisugune laul, võiks kõlada otsekui paroodiana, küll vastupidi, Aleksandr Lukaženko jaoks on see mitteametlik kampaania meloodia sest ta võtab 12 kokku selle, mida Valgevene juht peab oma suurimateks saabuks. Ostaks väidetavad on antud raadiojaamadele käsk mängida seda seitse korda päevas. Või energia läheb valitsuse imidži peale, räägib valgevenelasest politoloog, Moskva kõrgema majandusülikooli maailmapoliitika osakonna asedekaan Andrei suusad, seal kolonel kiivrinlikuma, kõige rikkamad, kõige kindlustatud elanikkonna, kes rüüs ning nõukogudejärgses ruumis. Muidugi pole palju sellest nii, loomulikult on tegemist pakas uhaga, kuid valgevenelastele niisugune süsteem meeldib ja sellega tuleb arvestada. Esmapilgul on praeguse valimised isegi vabamad kui viis aastat tagasi. Opositsioonil lastakse koguni viha piiratud kampaaniat, sest ohtu neist õhku ikkagi tervelt üheksa kandidaati Ühe Lukašenka vastu. Nagu tunnistab presidendikandidaat Vladimir Nikolajev. Ega neil väga suuri lootusi pole. Tõhustumi just Ma küll võitsime. Meie šansid vähenesid reaalse, mitte niivõrd pärast pesu koonduda ühe kandidaadi taha. Kuivõrd viimaste Venemaa sündmuste pärast, siis eriti selle vastuvõtupärast, mida Venemaa juhtkond osutab diktaatorile. See vähendab väga tugevalt vastupanutaset Valgevenes. Nädal tagasi sõlmis Minsk Moskvaga lepingu, mis annab Valgevenele läbi naftatollide kaotamise täiendavalt kaks kuni neli miljardit dollarit subsiidiumi aastas. Mida Lukašenka vastu lubas, pole teada kuid leping lõpetas ligi aasta kestnud vaenutsemise. Valgevene opositsioon lubab tulla juba homse valimispäeva õhtule väljakule, kuid siingi oma, aga terve oktoobriväljak muudeti kolm päeva tagasi hiiglaslikuks liuväljaks rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Minsk. Lääne-Euroopas on tänapäeva jooksul oluliselt lennuliiklust häirinud tugev lumesadu, seda nii Suurbritannias, Hollandis kui ka Saksamaal ja Saksamaal. Frankfurdi lennujaamas pidi politseiga sekkuma, et vältida vägivalla puhkemist reisijate seas, kes polnud rahul, et neile lendude kohta piisavalt kiiresti infot ei antud. Keerulised ilmaolud häirivad lende Euroopas kogu nädalavahetuse jooksul. Ka Eestis on hakanud lund sadama ja maanteeinfokeskuse teatel on tugevamad pinnatuisku olnud Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Tartu ja Jõgevamaal, Ida-Viru maakonnas Soome lahe äärsetel. Kõrvalmaanteedel võivad liiklust takistada tuisuvaalud. Öösel on oodata pilves ilm, sajab lund ja mitmel pool tuiskab. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, puhanguti kuni 16, öö hakul saartel ja rannikul kuni 20 meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 13 kraadi. Päeval on enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab lund ja tuiskab kergelt, sadu ei ole tugev. Puhub idatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Homme õhtul tuul nõrgeneb ja külma on homme viis kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18129 kuulmiseni.