Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 15.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu komisjon leiab, et üleliigse suhkruvaru põhjustas Juhan Partsi valitsuse suutmatus töötada ühtse meeskonnana. Poliitikute arvates peab sellele hinnangu andma valija. Valitsus kiitis heaks taluga sõlmitud palgakokkuleppe, mille järgi on järgmisel aastal kultuuri ja haridustöötajate palk vähemalt 6500 krooni. Omavalitsused pole kindlad, et suudavad seda lepet täita. Täna allkirjastati leping Jõhvi-Tartu-Valga maanteeremondiks. See on mahukaim maantee remondi projekt, mis hõlmab üle 80 kilomeetrid ei. Brüsselis algab vähem kui kahe tunni pärast Euroopa Liidu tippkohtumine. Tõenäosust, kas euroliidu eelarvekava osas kokkuleppele jõutakse või mitte, hinnatakse kombeks võrdseks. Iraagi parlamendivalimistest. Osavõtt on olnud väga aktiivne. Ilmateade lubab nii lund, lörtsi kui vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest kuni pluss kolme kraadini, päeval miinus kahest pluss ühe kraadini. Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon leidis üleliigse suhkruvaruteemat arutades, et riigiasutused ei suutnud probleemi piisavalt teadvustada. Juhan Partsi valitsus ei võitnud, ei võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et üleliigseid laovarusid ei tekiks. Poliitikute meelest peab hinnangu andma valija. Hanno Tomberg jätkab. Riigikogu riigieelarve kontrollikomisjoni esimees, Isamaaliidu liige Helir-Valdor Seeder ütles, et komisjon ei soovinud oma järeldusi avaldada enne kohalike omavalitsuste valimisi, vaid pidas targemaks oodata aasta lõpuni. No me oleme tegelikult seda probleemi arutanud ja temaatikaga tegelenud kevadest saadik otsustasime ka enne suvepuhkust Riigikogus, et me selle teema lõpliku otsuse teeme peale kohalikke valimisi, et komisjoni arutelu ei mõjutaks komisjoni liikmed ei süüdistataks selle teema ärakasutamises enne kohalikke valimisi ja komisjon jõudis järeldusele, et kõigepealt ametiasutused ei teadvustanud piisavalt tõsiselt probleeme ja ei võtnud kõiki meetmeid kasutusele. Ja vabariigi valitsus 2003. aasta lõpus 2004. aasta algul õigeaegselt ei võtnud kasutusele kõiki võimalikke ja vajalikke meetmeid, et vältida või siis vähendada liigsete varude teket. Kas te läinud kõige kergema vastupanu teed süüdistada endist peaministrit, kes täna opositsioonis? Ei kindlasti mitte sellepärast, et kui te seda otsust loete, siis on ka seal viidatud, et kuna valitsuse töö eest tervikuna kannab kõige suuremat vastutust ikkagi peaminister, siis eelkõige on see kõige suurem vastutus osa peaministril. Konkreetselt on välja toodud peaministri võimetus rakendada valitsuskabinet tööle ühtse meeskonnana. Ma arvan, et see on selline poliitiline ärategemise soov ja muud ei enamat, kindlasti selliseid jõulueelseid suuresõnalisi järeldustega ma ei nõustu. Kes oli siis süüdi selles, et see laava ikkagi tekkis? Põhjused selleks, et Eesti ühines Euroopa sisetuhuga Euroopas, on selliseid suhkrureeglid, neid ei ole kehtestanud kunagi Eesti, et see nii-öelda osa sellest mängureeglitest ja ma arvan, et põhjusi tuleb näha ennekõike selles küsimus, mida on vaieldud, on alati see, kas Eesti oleks saanud midagi väga lühikese aja jooksul võtta mingisuguseid meetmeid, et piirata suhkru sissevedu ka sellele tegelikult vastatud, et see, mida valitsus tegi ja võttis vastu selle vastava seaduse, oli tegelikult maksimum. Partsi tegevus ettusele andis oma hinnangu valitsuse pressikonverentsil Eesti Raadio küsimise peale ka peaministri ülesandeid täitev rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Ja et ikka selgub, et millised need probleemid ka on, loomulikult oleks võimalus olnud sellest trahvist hoiduda, kui või üks juhe ja kraadi juures natuke kuulanud, aga paraku on nii, et, et küllap 2007. aasta valimistel siis valija annab õiglase hinnangu. Tehtud on vale poliitiline valik, mis on tõsi ja see on suur viga. Juhan Parts ise ei usu, et valijad oleksid toetusest Res Publical loobunud. Suhkrutrahvi tõttu. Noh, ikkagi põllumajanduspoliitikat on vedanud ja kogu aeg, rahvaliit on ju kõigile teada. Valitsus kiitis heaks palgatingimuste ja palga alammäära kokkuleppe teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga TALO ning volitas sotsiaalminister Jaak Aabi leppele alla kirjutama. Lepingu järgi tõuseb kõrgharidusega kultuuri ja haridustöötajate palga alammäär järgmisena kas tal 6500 kroonini kuus. Mõnes vallas tekitab alampalganõude järgimine aga probleeme. Hanno Tomberg. Sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas pärast valitsuse istungit, et kõik ministrid andsid heakskiidutaluga sõlmitava palgakokkuleppele raha. Tema sõnul peaks kohalike omavalitsuste eelarvetes olemas olema. Haridus-Teadusministeerium soovib siiski kehtestada palga alammäärad palgaastmete kaupa. Kuna Kokkulepet volitust omavalitsusliitude esindajatel seal kolmepoolsel läbirääkimisel pole olnud on toodud välja probleem, kas kõigil omavalitsustel munitsipaalkoolide pedagoogide selliseks palgaastmete tõusmiseks piisab vahendeid. Palgaastmed tõusevad siis sellest 2003. aasta tasemest 22 ja poole protsendi võrra. Keskmiselt on palgavahendeid kolme aasta jooksul omavalitsustele juurde antud ligi 30 protsenti. Et iseenesest kui lähtuda keskmistest, siis nende astmete kindlustamiseks peaks enamusel omavalitsustel vahendid olema ja paljudes omavalitsustes need alamastmed on juba praegu kõrgemad kui need astmed, mida on Haridus-Teadusministeerium välja pakkunud. Samas tunnistas kohalike maaomavalitsuste Liidu aseesimees, Kambja vallavanem Ivar Tedremaa, et neil võib minna palgakokkuleppe täitmisega raskeks. Praeguni sendi pealt seda küll lubada ja välja öelda ei julge, eks kui me saame teada riigipoolsed eraldised toetusfondi ja, ja sealhulgas siis ka õpetajate palkade maksmiseks, siis me saame hakata seda olukorda täpsemalt analüüsima. Muidugi kahju jah, et selle otsustamise juurest on nagu kolmas osapool, kes tegelikult on tööandjaks nüüd kõrvale jäänud. Eriti puudutab see tedremaa sõnul väiksemaid kohalikke koole. Kambjas on üks 15 õpilasega ja üks 60 õpilasega kool. Kui palgarahadest ei ole piisanud, et õpetajatele palka maksta siis kude asjade arvelt. Kokkulepe jõustub esimesest jaanuarist ja kehtib kuni järgmise aasta 31. detsembrini. Seni on kohalike haridus- ja kultuuritöötajate palga alammäär 5960 krooni. K-kohukese reklaami tootja ideo vaidlustab kohtus neile tarbijakaitseameti poolt määratud trahviagentuuri süüdistatakse eksitava reklaamivalmistamises, kuid IDEA tegevjuhi markeikneri sõnul ei olnud tegu eksitava reklaamiga. Tarbijakaitseamet karistas Keskerakonna valimiskampaaniaga seostatava kohukese reklaami tootjat ideo reklaamiseaduse rikkumise eest 25000 krooni suuruse trahviga. Nagu öeldud, vaidlustab IDEA selle trahvi. Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatlik Erakonna fraktsioon arvas Peeter Mardna saadikurühmast välja, kuna ta hääletas volikogu esimehe valimistel keskerakondlase Toomas Vitsuti poolt. Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse esimehe Eerika Salumäe sõnul ei pidanud fraktsioon seda esialgu väga suureks patuks, kuid ajakirjanduse vahendusel selgus, et Mardna on ainsa opositsiooni esindajana määratud haigla nõukogusse, kus ta saab iga kuu 3000 krooni palka. Paratamatult tekib kahtlus, et ühe koalitsioonile läinud lisa ja ühe maksumaksja palgale võetud opositsiooni esindaja vahel võib olla põhjuslik seos. Kui kõik oleks puhas, oleks ta võinud ju nii koalitsiooni poolt hääletamisest kui nõukogusse minemisest fraktsioonile rääkida, lausus Salumäe. Peeter Mardna tegi linnavolikogu ees avalduse, milles teatas, et kavatseb linnavolikogu liikmeks edasi. Ta ei soovi mõne muu erakonnaga ühineda ning tahab jätkata volikogus tööd eelkõige tervishoiu valdkonna edendamiseks. Brüsselis on koos Euroopa Liidu riikide juhid. Põhiküsimus, mille ümber arutelud käivad, on ühenduse eelarvekava aastateks 2007 kuni 2013. Brüsselist jätkab Vallo kelmsaar. Ajakirjanikud on siin Brüsselis arutanud, miks Euroopa Liidu praegune eesistuja Suurbritannia eelarvekava projekti esitamisega nii kaua viivitas. Tuli ju esimene ettepanek brittidelt vähem kui kahe nädala eest ja teine alles eile. Vastuseid on kahesuguseid. Ühed leiavad, et tegemist on Londoni taktikaga, mille eesmärk faktorile rõhudes omale võimalikult head tulemust saada. Teiste arvates pole vahet, millal ettepanekutega välja tulla või õigemini, vahet on ainult niipalju, et pikem arutelu jätaks ehk demokraatliku maa mulje, kuid muud midagi. Seekordne tippkohtumine algab Eesti aja järgi kell kolmveerand kaheksa õhtul ja esimeseks ühisistungiks on kavandatud umbes poolteist tundi. Järel jätkavad riigijuhid ja välisministrid eraldi ja kui kaua need arutelud kestavad, pole ajakavas isegi mitte märgitud. Varasematel kordadel on juhtunud, et kogu öö ka tippkohtumise lõpuaega, pole kavas kirjas. Homse õhtu kohta on märgitud, et vajadusel toimub kolmas ühisistung. Täna hommikupoolikul on aga käinud aktiivne diplomaatiline töö. Praegu, kui Päevakaja eetrisse läheb, on käimas balti- ja Põhjamaade esindajate kohtumine Eestile. Läti ja Leedu on küll ühesugustel seisukohtadele, kinnitati eelnevalt Soome peaminister matile. Vanhanen märkis, et Suurbritannia uus ettepanek on tehtud õiges suunas kuid Vanhanen ei öelnud, kas Soome jaoks on see piisav. Soomele on eile esitatud ettepanekuid, räägi küll ette nähtud lisatoetus maapiirkondade arendamiseks, kuid Soome sissemakse euroliidu eelarvesse suureneb kordades. Mis aga üldisematesse hinnangutes puutub, siis on Brüsselis viibivad ajakirjanikud arvanud, et läbirääkimiste viimastel tundidel peavad kõik rohkem silmas oma rahakotti kui Euroopa üldist huvi. Sellele üldisele huvile on rõhunud nii Euroopa Komisjoni president kui ka mitmed liikmesriigid. Poola ja Prantsusmaa välisminister kutsusid ühisavalduses Suurbritanniat üles loobuma vaesemate riikide heaks suuremast osast oma tagasimaksest. Britid on öelnud, et tagasimakse osas ei tule mingit põhjapanevat muutust enne, kui pole oluliselt muudetud Euroopa Liidu põllumajandustoetuste süsteemi. Nii Poola kui ka Prantsusmaa seda ei soovi. Oluline on asja juures aga seegi, et Poola on senini olnud üks Suurbritannia lähedasemaid liitlasi Ida-Euroopas. Prantsusmaaga aga on brittidel teadagi ammused suured erimeelsused. Tõenäosust, kas kokkuleppe eelarvekava osas seekordsel tippkohtumisel sünnib või mitte, hinnatakse umbes võrdseks. Peaminister Andrus Ansip arvab, et võimalusi selleks on. Ega neid riike ülearu palju need ei ole, õigupoolest ei teagi neid väga nimetada, kes praeguse ettepanekuga ülimalt rahul oleksid. Ka see annab lootust, et peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on rahulolematud kuid olematus on jaotunud suhteliselt ühtlaselt üle kõigi liikmesriikide ja see laseb loota, et kompromissi saavutamine on siiski võimalik. Iraagis algasid täna parlamendivalimised, kokkuvõtte teeb Meelis Kompus. Valimisi pikendati oodatust suurem osavõttudest toon ühe tunni võrra, 15 miljonit kodanikku valib neljaks aastaks ametisse esimese parlamendi peale Saddam Husseini kukutamist 2003. aastal. Esialgseid valimistulemusi lubatakse alles paari päevaga pärast. USA rõõmustas suure osavõtu üle ja nimetas tänast valimispäeva ajalooliseks. Kogu Iraagis on kehtestatud äärmiselt karmid turvameetmed, suletud on riigipiir ja lennujaamad ja mitmel pool on keelatud ka autoliiklus. Mässulised ähvardasid valimisi segada ning pommiplahvatustes, tulistamistes ja miinipildujarünnakutes ongi hukkunud tänase päeva jooksul vähemalt kuus inimest. Ka Rootsis ründasid tundmatud kurjategijad Stockholmis valimisjaoskonda bensiiniga täidetud pudelitega, kuigi nad pudeleid õnneks ei süttinud. Rootsis elavad paljud iraaklased, kes põgenesid kodumaalt Saddam Husseini režiimi eest ja hääletavad seal. Iraaklaste valikut aga mõjutab tugevalt nende etniline ja religioosne taust. Suur lõhe valitseb sunniitide, šiiitide ja teiste usuvoolude esindajate vahel. Samuti on oma vaated araablastele, kurtidel, türklastel ja teistel. Varasemad tülid koostöö pärast Saddam Husseini ka või praeguse koostöö pärast ameeriklastega on võimendanud poliitilist võitlust ka kogukondade endi sees. Pilt on tõepoolest kirju. Veel jaanuaris sai rahvuskogu valimistel suurvõidu šiiitide ühisrinne, mis tänaseks on murdunud. Tookord oli nendele toetus 48 protsenti. Teisest küljest on see rinna saanud jõudu nüüd mõjuka islamivaimuliku Moktuaalsessadri näol. Sega koondab valimisliit nüüd peale Aleksandri toetajate ka Iraagi islamirevolutsiooni ülemkogu ja peaminister Ibrahim al-Jaafari juhitava partei liikmeid. Tõenäoliselt saavadki just nemad suurima häältesaagi, kuid mitte enam nii palju kui jaanuaris. 148 protsenti. Valimised ja nende õnnestumine on iseäranis olulised, kuna need peaksid andma USA-le ja liitlastele kauaoodatud võimaluse hakata tasapisivägesid koju tooma. Itaalia teataski täna, et vähendab Iraagis viibivate vägede suurust novembris. Juba teatas peaminister Silvio Berlusconi, et tuleva aasta lõpuks lõpetatakse Iraagi missioon täielikult ja vägede vähendamine on osa mitmefaasilisest vägede väljatoomise protsessist. Juba jaanuaris vähendatakse Itaalia sõdurite arvu 300 võrra, nii et Iraaki jääb 2600 Itaalia sõdurit. Tagasi Eestisse täna allkirjastati mahukas leping Jõhvi-Tartu-Valga maanteeremondiks. Vambola Paavo annab teada Kui 1998.-le aastal oli Eesti Tiiu eelarve 658 miljonit krooni, siis järgmisel aastal kulub ainuüksi Valga-Tartu-Jõhvi maantee 84 kilomeetrise lõigu rekonstrueerimisele 661 miljonit. Täna allkirjastati Raadi mõisas remonditööde leping. Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse kinnitusel on tegemist järgmise aasta mahukaimate teetöödega Eestis. Rahaliselt mahutiga kilometraažid ei tule ega see ühtegi teist võrdväärset projekti 2006 diootesse, seda pikisilmi, seda tänast päeva ja kellaaega. Tänane päev, võti su eelnevalt aega kolm aastat. Projekt hõlmab töid kokku neljas maakonnas ning jagatud erinevate firmade vahel. Teede, REV kaks ja aktsiaseltsi asby teevad korda 42 kilomeetrise lõigu Valga ja Rõngu vahel. Küsisin teede REV kahe juhatuse esimehelt Peeter Vili poolt, millise näo saab siis lõpuks uuenev Valga maantee. Tuleb vana kate alus üles võtta ka mitmetes kohtades tuleb uued kraavid ja truubid ehitada. Ta muutub umbes selliseks, nagu on Tartust Võru poole sõites tõeliselt hea tee. Sellise kategooria d ei saa enam parem olla 42 kilomeetrit kahel ja aspil kahe peale. See teeb 20 kilomeetrit kummagile ja viis kuud seal siis neli kilomeetrit. Me oleme sellistes tempodes varem töötanud ka. Teist sama palju ootab tegemist Tartust põhja pool Jõhvi suunal. Euronõuetele vastava katte saavad Ida-Virus Lohusuu Rannapungerja Ape Jõgevamaal kääpa rajalõik. Kui seni käis Peipsi ääres liiklus läbi raja küla, siis tulevast sügisest suunatakse see viie kilomeetrise tee valmimise järelümbersõidule. Töid tuleb teha paarikümne kilomeetri ulatuses. Tartumaal. Riho Sõrmuse kinnitusel tuleb teha tõika kahel linnalõigul. Tartu saab tagasi oma ajaloolise sissepääsu läbi Raadi mõisaesise tee Narva maanteelt. Valga puhul on tegemist transpordi tänava rekonstrueerimisega, mis tagab see Eestist väljuvateleva Eestisse saabuvatele autodele hea juurdepääsu läbi Valga linna. Jõhvi-Tartu-Valga maanteele. Siin huvi, kas ajal, kui meie ehitusfirmasid kummitab tööjõupuudus, suudetakse kõik lõigud lubatud ajaks järgmise aasta 30.-ks septembriks valmis teha. Tähtajad on lühikesed. Peeter. Mehhanisaator, masinate juhid ei ole põgenemas läände, ma arvan, et veel järgmisel aastal meil seda põuda ei ole, ma arvan, nendel objektidel me tuleme toime, asi ei ole kriitiline. Remonditööde käigus pööratakse tähelepanu liiklusohutuse parandamisele 22 kilomeetri ulatuses rajatakse jalgratta- ning kõnniteid ja paigaldatakse valgustus. Veel ehitatakse mitmed tunnelid loomadele ja inimestele ohutuks teeületuseks. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Kodumaise kartulikasvatuse elus hoidmiseks edendamiseks tuleb üheskoos tegutseda tootjatel töötlejatele kui aretajatele, leiab teaduskeskuse Evica. Konjunktuuriinstituudi andmetel on aga kartuli ja teravilja tarbimine viimastel aastatel märgatavalt kahanenud. Nii nenditi ka teaduskeskuse Evica aastalõpuseminaril. Üle. Ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Kartuliseminari alapealkiri on sel aastal ühene, oma kartul on kõige parem. Üks seminari eesmärk on ümber lükata töötajate seas levinud eelarvamus, nagu Eestis kasvatatud kartul töötlemiseks ei sobiks. Põllumajandusstatistika näitab, et kartulitootmine on vähenenud peamiselt sissetoomise arvelt. Põllumajandusteadlane Viive Rosenberg. Meie pinnad on vähenenud ikkagi noh, ütleme kümnetes kordades võib olla näiteks seemnekartuliga on tõsine probleem, sest viimase 10 aasta jooksul on meie enda seemnekasvatus vähenenud sajakordselt. Millised on need edasised arenguteed, kuidas meie kartulikasvatust siis taas jalule aidata? Kõigepealt, ma arvan, et meie kartulikasvatajad, meie töötlejad, teadlased, aretajad peaksid kõik kokku hoidma kõik ühest, üks kõige eest, see on mujal maailmas, niimoodi me muidu ei jää ellu. Ei ole ju tarvis seda, et meil peavad 100 või 200 hektarilt kartulipõllud olema. Mujal maailmas on viie hektari, et 10 hektarit, 15 hektari soid ja nii edasi, aga inimesed on koondunud ja turustavad koos. See on kindlasti üks alus sellele asjale. Teiseks muidugi on see, et kõik inimesed seal, sealhulgas ka bürokraadid või inspektorid peaksid ikkagi vaatama, et kuidas meie maal meie nime elada saab, mitte kuivalt täitma neid veel veel üle 100 protsendi. Neid brüsseli nõudmisi. Kartulitootmise vähenemist on mõjutanud ka muutunud tarbimisharjumused Katrin intim konjunktuuriinstituudist. Kartulitarbimisharjumuse kohta võib öelda seda, et tuli tarbimine elanike poolt on kõvasti vähenenud. Praeguseks on võrreldes 2000. aastaga Süüakse praegu kartulit umbes 30 protsenti vähem ja võrreldes 96. aastaga isegi 40 protsenti vähem. Samal ajal on vähenenud ka köögivilja tarbimine, kuigi vähem kui kartuli tarbimine. Suurenenud on aga puuvilja tarbimine, liha ja piimatoodete tarbimine samal ajal. Lihtsalt inimeste tarbimisharjumused on muutunud. Kodumaise kartuli populaarsuse tõusule peaks kaasa aitama ka põllumajandusministeeriumi väljatöötatud Eesti toidu arengukava mis näeb muuseas ette riiklikku toetust toiduainetööstuse tootearendusele. Ja nüüd veel ilmast öö tuleb pilves ja sajune, sajab nii lund, lörtsi kui ka vihma, paiguti on sadu tugev Ida-Eestis puhub kagu ja lõunatuul on Eestis loode ja põhjatuul kuus kuni 12, kohati puhanguti 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Homme on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund. Tuul pöördub kõikjal loodesse ja põhja ning puhub viis kuni 10, rannikualadel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss ühe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.