Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab sisepoliitikaelu 2010. aastal pakkus kolme suurt kaklust parlamendierakondades. Täname aga ei räägi rohelistest ja rahvaliidust. Tänase ülekuulamise toimiku kausta kaanele on kirjutatud selle mehe nimi, kes kerkis Sotsiaaldemokraatia partei etteotsa. Peale etenduse Püha Jüri tapmine lõppvaatust. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 157 mikser Sven ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Sven Mikser, mis pilguga te eile vaatasite ajalehti, kuulasid, raadiokanaleid, vaatasid televiisorit, kui seal räägiti sellest, et Edgar Savisaar on mõjuagent ja mitte siis lihtsalt Tallinna linnavalitsuse mõju kant Tallinna linnas näiteks lumekoristusel vaid suisa Venemaa mõjuagent Eestis. No ega ma seda Kaitsepolitsei metakeelt nii väga täpselt ei valda, et, et midagi täpselt kannab endas sõna mõjuagent, aga kuulsin kõigepealt raadiost neid uudiseid ja siis lugesin lehe artikli läbi ja ausalt öeldes väike selline Tel Avivi oli, et et taolised asjad reeglina niimoodi paar-kolm kuud enne valimisi ikka ikka ju Eestis meedias. Aga mis puudutab nüüd nii-öelda mõjuagentuur, jäetakse, selge on, et meile mitte üleliia sõbralikud naaberriigid kindlasti meie poliitikat ühel või teisel viisil mõjutada püüavad. Et kelle kaudu ja mil määral see neil õnnestub, on nüüd on nüüd iseküsimus, et mis puudutab konkreetselt seda lugu siis vene õigeusu kiriku ehitamise ja selle finantseerimisallikatega, mis tulevad väljastpoolt Eesti riiki siis kahtlemata on põhjendatud, et sellistel protsessidel ka Eesti eriteenistused silma peal hoiavad. Aga teie üldse usute, et meie eriteenistus peab sellel nii-öelda silma peal ja ja tegemist on tõesti nii-öelda tõsise teemaga mitte lihtsalt nii-öelda juttude põhjal väikeste briifide põhjal, nagu ka meie peaminister on öelnud kokku kirjutatud kokul lavastatud skandaaliga. No kindlasti on see mingil määral nii-öelda ajakirjanduslik ajakirjanduslik manipulatsioon või ajakirjanduslikult ilustatud materjal. Et selge on, et kaitsepolitsei teeb oma tööd, on ka ilmne, et ta kohati mõnikord pingutab üle. Samal ajal on ka selge, et selline informatsioon, mis siis võiks huvitada Eesti julgeolekuametkondi, tekibki killuke siit, teine sealt, et kui me mõtleme noh, kuidas näiteks teatud sellised islami eksamistlikud rühmitused oma oma mõju maailmas kehtestavad, siis väga tihti käib see läbi usuorganisatsioonide finantseerimise piiriülese finantseerimise. Et kindlasti ei ole nüüd vene õigeusu kiriku puhul tegemist nii-öelda usulise ohuga või usu fundamentalistliku ohuga Eesti vabariigile, seda absoluutselt kindlasti mitte. Küll me teame, et teinekord ka läbi selliste mittetulundussektori ettevõtete üritatakse poliitilist mõju omandada või avaldada. Ja noh, teisipidi kui me mõtleme niimoodi hästi süütutes kategooriates, kui Eesti riik näiteks finantseerib või teatud teatud mõttes toetab Eesti kiriku ehitamist või renoveerimist Peterburis näiteks meie ootuseks ja lootuseks on ikka läbi selle teatud määral koondada eesti kogukonda viia nendeni ka nii-öelda sellist kvaliteetset autentset eestimaist informatsiooni. Et kui me mõtleme, et sedasama saab teha ka vähem süütus võtmes kahtlemata, kui on vastav huvi olemas, et siis siis kindlasti ei ole päris põhjendamatu, et Eesti eriteenistused silma peal hoiavad. Kes selle nii-öelda siis kirikuraha, skandaali, kui seda nii võib nimetada, see, et see välja tuli, või see, et sa praegu nii-öelda lahvatanud autori taga on, kas, kas see on nii-öelda poliitiline opositsioon siis keskerakonnale, Edgar Savisaarele või on see vastupidi just Edgar Savisaare enda näputöö? No seda teavad ilmselt asjaosalised ise või kuidas teile tundub? Ma ei hakka oma tunnetest rääkima, et teie kolleeg, ajakirjanik, kes selle loo on kokku pannud, kindlasti võib, võib öelda, kuidas talle tundub. Tema tundeid me loeme lehest ja võib-olla see on ilmselge, aga. Võib-olla võib-olla võib-olla nii, võib-olla naa, et ega tegelikult see ei olegi ju esmatähtis, et mis on küll noh, järjekordselt murettekitav on see teatud informatsioon, teatud memo info teatud selliste sensitiivsed dokumentide kohta jõuab ajakirjandusse viisil, kuidas ta ilmselt sinna ei peaks jõudma ja see ei ole sugugi esmakordne Eestis. Et see on nagu üks murettekitav asi. No prokuratuur on öelnud tegelikult, et nad ei näe siin mingi riigisaladuse lekitamist ja, ja selles mõttes ei ole nagu probleemi. Nojah, meil on see nii-öelda juba nelja-viie aasta tagune termin jokk selle kohta, et kui juriidiliselt on kõik korrektne, aga asjad juhtuvad nii, nagu nad ei peaks tegelikult ütleme, heade tavade kohaselt juhtuma, et kõik ei pea olema kindlasti kriminaalkuritegu, mis on taunitav. Aga teine ja veelgi olulisem asi, ma arvan, on see, et taaskord juhiti tähelepanu ühele väga olulisele teemale, milleks on erakondade rahastamine on tegelikult ju see esimene selline institutsioon, mis nüüd on nagu sellest loost ära unustatud, kuna ta ei ole kinnitamist leidnud, oli see, et raha küsima ja hoopiski justkui nii-öelda poliitilise tegevuse poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks valimis propaganda tegemiseks. Noh, selles osas mina olin algusest peale väga skeptiline, kuna kuskilt otsast ei paista välja, et nimetatud erakonnal oleks oleks praegu valimistele minnes kuidagi raha jalaga segada. Aga, aga iseenesest see parteid võivad valimisteks piiramatult. Ta ta ja võivad seda kulutatud rahaga üsna nii-öelda segaselt ja hämaral deklareerida. See tegelikult loob paratamatult nii või teisiti ohu, et et kui raha aitab teha valimistulemust, suur raha aitab teha suurt valimistulemust siis kindlasti on motivatsioon seda raha hankida ühel või teisel viisil. Te olete ise sellest erakonnast nii-öelda välja kasvanud, ma võtan siis Keskerakonnast olnud seal alates 95.-st aastast, kui ma nüüd mälu järgi ei eksi, kui palju selle aja sees, kui teisel olid, kuni aastani 2004 kude välja astusite, te nägite reaalselt olite seal juba poliitsekretäri amet, et siis te olite seal noortekogu esimees, et raha tuli nii-öelda hämarates allikas. Sest meie minu tegevus seal oli noh, nii nagu ma olen üldse oma oma poliitilises tegevuses seni õnneks olnud seotud peamiselt nii-öelda selliste programmiliste ideoloogiliste teemadega mis. Aga kordagi ei tekkinud kahtlust, et, et selle programmilisi eesmärgi idee elluviimiseks on näiteks tulnud rahaallikast, mis ei ole kõige ausam või kõige sirgem selgem. Ma ei hakka kindlasti pilduma kahtlusi, mida ma ei saa nii-öelda faktidega faktidega kinnitada ei pillu nüüd, aga need on olemas, kas kõhklusi ja kahtlusi, aga ma ütlen, et Keskerakond ei ole siin sugugi unikaalne, Eestis on kindlasti teisigi erakondi, kelle rahastamise puhul on tekkinud kahtlusi. Ja noh, ütleme niimoodi, et hilisemast ajast on ajakirjandusse jõudnud ju lõplikult lahti selgitamata lugusid sellest, kuidas näiteks välismaised ärimehed, kellel justkui ei ole mingit loogilist põhjust erakonda rahaliselt toetada, on seda siiski teinud. Kui me vaatame neid numbreid, mida erakonnad on deklareerinud valimiskulutustena ja maname silme ette selle, kui mitu korda õhtu jooksul Üheteist pika ja, ja ilmselgelt kallistki. Me oleme näinud, kui paksud kriidipaberil siis ajakirjad, reklaamvoldikud meile postkastidesse jõudnud, siis me leiame kindlasti kõik, et, et need asjad ei ole omavahel kooskõlas, et tõenäoliselt on kulutatud märksa rohkem, kui on deklareerinud. Ma küsin nüüd nii, et kui üllatunud oleksite, kui te saaksite teada ja kui tõesti osutuks siis tõeks see, et Edgar Savisaar ongi küsinud spetsiaalselt nii-öelda erakonna kassa jaoks raha Aga nii on, ma oleks, olete, ma oleks väga üllatunud ja väga ebameeldivalt üllatunud, aga ma arvan, et rohkem seda, seda hämarat raha tuleb tegelikult nii-öelda äri ärisfäärist. Et kui mõni meile ebasõbralik riik üritab nii-öelda kuidagi riiklikult üle piiri seda raha toimetada, et oma poliitilist mõjuvõimu siin kehtestada siis ma oletan, et see ei käiks kindlasti niimoodi, et erakonna esimees sõidab Moskvasse ja küsib, et ma arvan, et see, kuidas Edgar Savisaar näiteks on käinud erinevate valimiste eel Moskvas on, on pigemini demonstreerimaks teatud oma valijaskonna rühmale siin Eestis. Et ta omab juurdepääsu mõjukamatele Venemaa poliitikutele. No kui Eesti korral 20. veebruaril vist too kirik saab seal Lasnamäe veerul oma kuldse risti, nii et selles mõttes vahetult enne valimisi hästi aetud, eks ole. Ei kindlasti on sellel sellel mõju. Ja, ja sellel on oma teatud selline poliitiline huvi kindlasti olemas, et see kirik sinna saaks ja et keegi siis selle kogukonna asja nähtavalt ajab ja tulemuslikult ajab. Kindlasti on ja ma ütlen, et see on, see ongi seesama kaudne mõju, mida me räägime, näiteks kui me küsime, kas kapo peaks või teised eriteenistused peaksid huvi tundma selle vastu, kui, kui mingid olgu puhtalt eraalgatuslikud või ka valitsusega seotud fondid Venemaal näiteks toetavad usuorganisatsioone. Et sisuliselt Edgar Savisaar on mõjuagent tahes-tahtmata, sest et ajab nii-öelda venelaste jaoks kaasmaalaste asja siin Eestis. Ei, mina ei sõnastaks seda ilmtingimata niimoodi, ma arvan, et, et kui me vaatame Edgar Savisaar poliitilist tegevust Eestis kuni tänaseni, ütleme viimase 15 aasta jooksul siis väga suurel määral tema vene valijad võiksid mõelda sellele, et Edgar Savisaar on olnud see isik ja tema erakond, Keskerakond on olnud see partei mis absorbeerib väga olulise osa venekeelsetest häältest ja annab neile kõike arvestades siiski üsnagi eestimeelse ja eestikeelse fassaadi vähemalt Toompeal noh, all linnas on see võib-olla vähemal määral niimoodi kas, kas ta suudab seda teha ka edaspidi ja kui kaua ta suudab seda teha, see on nüüd omaette küsimus. Ja, ja kindlasti on omaette küsimused, et kui näiteks Edgar Savisaar läheb pensionile, et mis siis nende venekeelsete häältega juhtub, kas, kas Keskerakond on nende jaoks nii-öelda pikaajaliselt piisavalt hästi kinnistunud kaubamärk. Aga see kaev ei tohi ära kuivada, selleks tulebki pidevalt nii-öelda hoida häid sidemeid Venemaaga ja ja laste nii öelda kullast risti kirikutele sättida. Kas tõesti on, on üks teema, aga kui me vaatame viimast Edgar Savisaare Venemaa visiiti, siis siis tundub, et ta ei olnud seda kõige paremini ajastanud. Ta ei olnud informeeritud olulistest sisepoliitilistest sündmustest Venemaal, mis kohe-kohe olid juhtumas. Mõtlen siis Moskva linnapea väljavahetamist, et sealt ilmselt jäi see punkt sellisel kujul, nagu ta seda ise eeldas, kätte saamata, mis tähendab, et tõenäoliselt kui ta, kui ta oleks kuidagi kellelegi otseselt tööriist, siis kindlasti ei oleks või niisugust niisugust apsakat teinud, aga ei, ma arvan, et need, need seosed on kaudsemad, aga kahtlemata ei saa ju eitada, kõik on seda näinud, et Keskerakond on see erakond, kes, kes saab ühel või teisel viisil kätte valimistel väga ülekaaluka enamuse niinimetatud venekeelsetest häältest Eestis. Noh, tänu valimisseaduse erinevustele kohalikel ja riigikogu valimistel on see on see osatähtsus kogu kogu häälte hulgast erinev ja, ja seetõttu ka ütleme riigikogu valimistel ei ole Keskerakonnal õnnestunud korrata seda, seda edu, mida nad on saavutanud siin mitmel korral Tallinna volikogu valimistel. Seni veel. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, nimi, mikser Sven sünniaeg ja koht. Kaheksas november 1973 Tartu perekonnaseis. Vabaabielus, tütar. Haridus. Tartu ülikool, inglise keel ja kirjandus 1996 Paide esimene keskkool 1992 erakondlik kuuluvus. Aastatel 1995 2004 Eesti Keskerakond sealhulgas 1998 kuni 1999 Eesti Keskerakonna poliitiline sekretär. Lisaks on ta olnud ka Keskerakonna noortekogu esimees. Ent alates 2005.-st aastast kuulub mikser Sven sotsiaaldemokraatlikku erakonda ning on selle esimees. Alates 16.-st oktoobrist 2010. Keskerakonna meedia monitooriat stopperdanud tiksunud üheteistkümnendat minutit juba selles teemas, kus me oleme rääkinud Keskerakonna juhist ja ma arvan, et seetõttu see kampaania oligi väga hästi õnnestunud, mis tegelikult mitte millestki rääkinud millestki uuest, sellisest, mida me tegelikult varem ei oleks osanud aimata või teada. Sven Mikser, aga minu jaoks on kõige huvitavam ja olulisem küsimus see, kui te vaatate kõrvalt seda, kuidas Edgar Savisaar reageeris kõikidele küsimustele, saad temaga tihedalt pikalt koos olnud mees, te olete näinud seda ju keerulistel aegadel ja, ja, ja, ja teate ju hästi, et kas see, kes lehtedelt ekraanidelt raadiost kostab, kas on kul löödud või, või kurb mees praegu. Noh, jah, ei oska mina seda nii täpselt hinnata, ma ei ole temaga viimastel aastatel sugugi nii sagedasti kokku puutunud, aga aga ma ei ole, oleme ausad, ei ole. Kui meedia monitooriaid nagu stopperiga vaadata, siis teie küsite ja mina vastan ja teie olete Edgar Savisaare juures, mitte mina, et mina kindlasti räägiksin oluliselt Parema meelega siin praegu sotsiaaldemokraatidest ja ja meie meie mõtetest seoses eelolevate valimiste. Ja aga see näitabki seda, et ühiskonda, ühiskonda ja siin ühiskonna esindajate ei huvita see sotsiaaldemokraatia teema. Et te ei ole ilmselt päris adekvaatne läbilõige sellest ühiskonnast ja, ja sellest, mida ta huvitab, eks me oleme tegelikult läbi mõnevõrra Eesti meedia on ju võrdlemisi kitsas, ei ole, noh, ütleme niimoodi, ühiskond on väike, Meediat mahub siia maastikule ka võrdlemisi vähe ja eks meedia dikteerib mõnevõrra need teemad ette ja eks siis inimesed tarbivad seda, mida pakutakse ja, ja võib-olla see meedia osas just nimelt see tavaline nii-öelda nõudmise-pakkumise korrektsioon ei toimi. Absoluutselt ja Eesti meedia tegelikult on selline selline tiigikala, eks ju, kes, kes igal juhul kinni püütakse, ühel hetkel tuleb lihtsalt õige sööd konksu otsa saada, mis sotsiaaldemokraatidele lahti, sest see tegelikult ju selles mõttes meedias täiesti otsapidi sees teie enda inimesed sirkuleerivad partei ja meedia vahet, nad on kord peale valimisi ühel positsioonil siis jälle, kui läheb väga hästi, teisel, eks ju, ja nii edasi. Miks te ei ole suutnud meediat tegelikult ta rääkima panna teie enda teemadel? Ei, ma arvan, et see ei ole ilmselt päris adekvaatne, et ma usun, et kui te võtate viimase poole aasta meediamonitooringu lahti, siis te leiate, et näiteks riigikogu liikmetest on sotsiaaldemokraadid erakordselt hästi esindatud. Räägingi sellest räägingi. Ja, ja tegelikult noh, teisest küljest jällegi olema olemata hetkel valitsuses tuleb, tuleb möönda, et eks ministritel on teatud kanalid ja teatud võimalused oma oma informatsiooni lansseerida meediasse mida, mida ilmselt nii-öelda tavalised riigikogu liikmel või, või munitsipaalpoliitikud näiteks ei ole, et kindlasti noh, suure linna linnapeale on jällegi omad omad võimalused seda teha. Et ma arvan, et see, miks nii-öelda sotsiaaldemokraatlik sõnum on, on kõlanud vaiksemalt, kui ta võib-olla oleks võinud, peitub asjaolus, et meil on olnud tõepoolest see väga suur populistlik selline vasaktsentristlik partei, kes on, on teatud mõttes mängitud sellisesse paaria seisusesse Eesti poliitikas ja siis sotsiaaldemokraatidel on tulnud laveerida nii-öelda ühelt poolt siis tehes kompromisse oma sotsiaalse arvel olles koalitsioonides või tehes koostööd paremerakondadega ja teiselt poolelt siis tehes kompromisse nii-öelda sellest demokraatlikust, kus pooles ka jõuluvana riigikogus ütles, et kui, kui emasipelgas ei saanud aru, et kas siis tuleb välju sipelgakaru ja kes on siis sotsiaaldemokraatide vanemad. Et eks püüdes nii-öelda hoida ja mitte teha liigseid kompromissi kummagi poole sotsiaalsusega demokraatia arvel. Me oleme olnud sellises keerulises seisus, et Eesti Eesti valijad kindlasti on ka seda märganud, aga noh, ma, ma arvan, et, et, et eks me peame siin mõningad asjad ka nagu ise korda tegema ja, ja sellega me oleme ka päris, ma arvan, tulemuslikult alustanud, et teeme need valimised ära, ma usun, et on täiesti arvestatav šansse, et sotsiaaldemokraadid on järgmises valitsuses. Pärast seda me kindlasti seame sihid ja oleme õieti juba seadnud sihid 2013. aasta kohalikele valimistele. Kui sageli te peakorteris näindite fakti ja, ja, või see on juba asi, millest ei olegi vaja rääkida, sest kõik teavad, et tegelikult Eesti paremerakonnad, need, kes praegu saavad õige pea kuldsesse finišisse püsides võimul, eks ju, kasvõi peaministri kaudu terve selle perioodi jooksul küll vahepeal ta sotsiaaldemokraatide koos on tegelikult kaaperdanud need noh, nii-öelda need populaarsemad sotsiaaldemokraatide loosungid võtnud need asjad nagu vaikselt üle ja lihtsalt selle eesmärgile tagada endale võim ja, ja elektoraadi rahulolu ajavad lihtsalt nende loosungite all vaikselt oma parempoolset poliitikat tegelikult võttes ära teilt selle, selle leiva nii-öelda, millega valijaid meelitada No eks nad teatud mõttes on kindlasti adresseeritud oma sõnumit ka nii-öelda populistlikud vasakule kuuleme praegu palju juttu tasuta haridusest, et seesama erakond, kes seda praegu räägib, on, on istunud haridusministeeriumis ministri näol neli neli aastat ja väga palju selles suunas ei ole tegelikkuses liigutanud. Noh, teisest küljest mingisugused asjad, kui me räägime siin Reformierakonnast, nende vanemahüvitisest on ka nii-öelda märgiliselt ära tehtud. Samal ajal ma arvan, tehtud võrdlemisi vildakalt. Kui me kas või mõtleme sellele, et et tõepoolest nüüd on siis asutud Eestis sünde ülimalt heldelt toetama, isegi Euroopa mõistes väga heldelt. Aga ei ole mina veel näinud sellist last, kes pooleteistaasta vanuselt juba nii-öelda iseenda ära majandamisega toime tuleks, et kui me vaatame sealt järgmised 15 aastat või ütleme seda aega, kuni laps saab siis 18 aastaseks, siis seda me jällegi Eestis rahastame lapsetoetuste näol nagu ülimalt kasinalt. Ma arvan, et see, kui kasinalt just täpselt saab esimesel jaanuaril päris selgeks, et siis praegu kolmesajakroonine, lapsetoetus hakkab nägema välja numbriliselt 19 eurot, et kuidas sellega nagu seda last siis kasvatatakse sealt pooleteistaastasest kuni kuni kuni ta kaela kandma hakkab, et see on, see on, see on üks üks selline suur lahendamata küsimus, eriti kui ei piisa lasteaiakohti, kui huviharidus ei ole kättesaadav lastele. Et kindlasti noh, teatud teatud mõttes nii-öelda selliseid populistlikke populaarseid asju on, on, on ka paremerakonnad nii-öelda vasakule sihtinud ja, ja kohati saavutanud sellega märkimisväärset edu. Et ega iseenesest ei ole ju meil midagi selle vastu, et paremerakonnad tulevadki natukene vasakule, nad on olnud väga kaugel paremal siin üheksakümnendatel aastatel ja ja selline korrektsioon, et natukene tsentrisse nihkuvad, on kindlasti paratamatu. Aga see tähendab muidugi teile kogu aeg vähem kohta riigikogus, nii nagu nad on samm-sammult koor tähendanud. Tähendab, kui, kui riigikogu ajab õiget asja, kui kui riigikogu teeb seda, mida tegelikult Eesti ühiskonnal vaja on nii-öelda suurest sotsiaalmajanduslikus plaanis nendega, siis ei ole ju tähtis, kes on täpselt, kes selle nii-öelda punkti endale saab. Need minu jaoks pigemini probleem on see, et on tehtud, et seda õiget asja väga vähe ja vähe, väga vildakalt ja pigemini on tehtud vale asja. Teiega on nagu korraga nõustuda, aga võib ka mitte, selles mõttes ma helistan ikkagi klaverimängijat, kes on keskendunud klaverimängule ja kui ta ütleb sinnad, kui vajama tõmbalaraga tšello ja kui on vajama puhun täis ka kogu fagoti, eks ju siis ma ei ole päris kindel, kas, kas, kas ma sellist pillimängijad endale endale No, ega tegelikult ei ole ju niimoodi Eestis, et, et ega, ega kuskil maailmas, et on olemas sotsiaaldemokraatlikud, erakonnad, konservatiivsed erakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, siis juhivad läbi aegade haridusministeeriumid, sotsiaalministeeriumi tervishoidu, tööhõivet siis liberaalne erakond teeb rahandust ja majandust ja konservatiivne erakond teeb siis noh, ma ei tea, midagi muud, hoiab rahva moraalseid väärtusi. Et tegelikult on ju kõigile suurtel erakondadel, olgu nad ideoloogiliselt, et kus tahes ikkagi terviklik maa, maailmanägemus ja, ja kui nad saavad mõnes nii-öelda kahe parteilisest süsteemis näiteks ainuvõimu siis ka Briti leiboristid tegelevad rahanduse majandusega ja Briti konservatiivid tegelevad siis tööhõive ja sotsiaalküsimustega. Et loomulikult natukene teisiti, kui teeks teine erakond. Aga, aga Eesti puhul ma arvan, et noh, üks asi meil olid, meil olid sellised lihtsad primitiivsed lahendused, mis ilmselt mingil määral töötasid ja, ja, ja siis, kui riigi võimekus oli tegelikult suhteliselt selline Bronaalne suhteliselt, et ka siin siis võib-olla oli sellises lihtsuses ja primitiivsuses teatav teatav eelis, et asju oli võimalik hallata, administreerida. Praegu me oleme jõudnud oma arengus teise teise järku ja, ja teisest küljest on väliskeskkond sedavõrd palju muutunud, et nüüd tuleks nüüd tuleks asju teha teistmoodi, et ma ei usu sellesse, et ühed või teised lahendused olgu nad liberaalsed, sotsiaalselt konservatiivsed, et nad oleksid nii-öelda ainuõiged, ainuvõimalikud, sõltumata ajast, sõltumata ühiskonna arengutasemest ja sõltumata väliskeskkonnast. Ma arvan, et me tegelikult peaksime vaatama asju mõnevõrra paindlikumalt. No üldiselt ma ei kujuta ette küll, kuskohas informeerituses ja kus see teadmine nii-öelda see seadusloome tasandil initsiatiivide võtmise teadlikkus, millised, millisel tasemel see tegelikult on, taasta lõpus, siin juhtus nagu päris tähelepanuväärne asi selle liiklusseadusega kontekstis, et see, mida, mida inimesed oskavad ja suudavad lugeda, neil on olemas igapäevane kogemus, nad tajuvad, mismoodi süsteemis asjad käivad ja kui nad siis võtavad ette uue regulatsiooni, lasevad selle sõelapõhjaks, mida tegelikult selle liiklusseadusega tehti, seda on mul on lihtsalt õudne, kui ma mõtlen, et näiteks mingeid energiaturuseadused, mis meid puudutab, saavad küll kõiki, ka mille osas igal inimesel puudub lihtsalt see elu kogemuslik võime seda teksti analüüsida, et, et kas need seadused mitte ei ole täpselt samasuguses kvaliteedis, nii nagu praegune näiteks liiklusseadus ehk siis küsimus on selles, et kas meil ikkagi tegelikult piisab praegu seda ressurssi, et tehagi neid tarku otsuseid No ma loodan, suur enamus seadusandlusest tegelikult sünnib ju ministeeriumide õigusloomeosakondades ja läbivad pikad kooskõlastusringid justiitsministeeriumis kõigis teistes asjassepuutuvatest ministeeriumites avaldatakse arvamust, tehakse muudatusettepanekuid juba Neile eelnõudele, mida veel ei ole isegi riigikogu menetlusse antud. Ja, ja reeglina ma julgen arvata, et seaduseelnõud jõuavad Riigikogu menetlusse noh, siiski piisavalt küpsel kujul, aga siin on tähelepanuväärseid erandeid, et noh, kindlasti tuleb meelde see põhikooli gümnaasiumiseadus, kus kus riigikogu asus nii-öelda väga massiivselt muutma ja lõpuks tuli välja selline sassi aetud lõngakera, millest ei olnud enam võimalik mitte midagi tehasest. Ta oli toodud tegelikult seadusandja, et ühest küljest justkui terviklik põhjalik seadus, teisest küljest äärmiselt sellises puudulikkus ettevalmistuse faasis. Ei olnud võimalik teha vastavate. Ei, tegelikult kui meenutada seda protsessi, siis, siis vastupidiselt ikkagi teatud osad nii-öelda jäid ka vastu võtmata, aga aga liiklusseadusega ilmselt on, on mõnevõrra samamoodi, et teisest küljest mul tuleb meelde üks aastatetagune lugu, kus, kus ka seadusandja apsaka tõttu liikluseeskiri justkui formaalselt ühe päeva või, või mõne päeva jooksul ei kehtinud, aga aga noh, õnneks on inimestel olemas ka tavamõistus ja enamus inimesi ikka sõitis edasi paremal teepoolel ja läks sile tänava rohelise tulega ja nii edasi. Et päris selline sellist sellist kaost sellest, et seadusandja teeb apsaka õnneks siiski enamustes valdkondades ei juhtu. Aga mis puudutab näiteks energiaturgu või, või, või teisi selliseid ülimalt suure majandusliku mõjuga seadusi, et siis siis siin on pigemini oht, et teistsugune pigemini on see, et sellised monopoolsed pool monopoolsed ettevõtted avaldavad me erakondade või ka lausa otse ministeeriumide läbi survet, selleks et seadus, mis, mis siis jõuab Riigikokku eelnõu kujul ja lõpuks saab vastu võetud, et ta vastaks nii-öelda ühe või teise tootja või ühe või teise teenusepakkuja konkreetsetele ärihuvidele. Ja seda, seda noh, paraku ka Eesti praktikast. Noh, tuleb ette, kui, kui tagasi mõelda Igemete toimikust kogutud materjalid. Allikas DNS aeg, 29. jaanuar 2002 sisu. Eile ametisse astunud Sven Mikser on taasiseseisvunud Eesti kolmas kaitseminister, kes ise pole päevagi teeninud ühegi riigi sõjaväes. Mikser 28 tunnistab, et automaadist tulistada ta ei oska. Selgitus aastatel 2002 kuni 2003 oli mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. Ma saan aru, et siin, sotsiaaldemokraatlikule erakonnale noh, on, on kindlasti olemas mingid omad, sellised loosunglikud ettepanekud ja ja teeme eesti riigi paremaks kusagil tõenäoliselt 2011. aastal valimiskampaania loosungite peale ikkagi kirjas on punase nelgi sildi all põhimõtteliselt, mis on praeguse korralduse ja süsteemi juures vale, et asjad ikkagi niimoodi lähevad, nagu, nagu te hetk tagasi kirjeldas. No üks asi on kindlasti see, et just nimelt on võimalik poliitikat teha väga suure raha eest ja see paneb poliitikuid ja poliitilised erakonnad, sõltuvus, sõltuvus teatud massiivsetest ärihuvidest ja mida siin annab teha, noh, üks asi, millest on palju palju räägitud ja mida on siis nii-öelda väga hambutud viisil üritatud justkui teha, on see et muuta seda valimiskulude deklareerimist ja erakondade sissetulekute deklareerimist. Kuidagi nagu läbipaistvam Kelle tagasi praegu gaasi konkreetselt on, et sa ikkagi ei jõua mitte kuhugi ja ikkagi takerdub ja Allar Jõks ei pea oma magamistoa aknast välja hüppama, nagu ta lubas, juhul kui süsteem võetakse. Mis see on aegade jooksul tegelikult, julgen väita, takerdunud kahte Eesti suurimasse erakond, kes on Reformierakond ja Keskerakond, on kasseerinud sisse väga suure osa nii-öelda toetustest ja on tegelikult teinud ülimalt massiivset kampaaniat ja, ja on läbi selle teistpidi jällegi saavutanud häid tulemusi erinevatel valimistel. Ja, ja loomulikult nad ei taha muuta süsteemi, mis nende jaoks garanteerib edu, mis nende jaoks töötab. Kuidas see nüüd nii-öelda edaspidi saab olema, et võib-olla, kui mõne erakonna sissetulekud vähenevad, annetajad muutuvad, ihne maks, võib-olla siis nad hakkavad olema rohkem huvitatud sellest, et teha regulatsioone, mis, mis ei soosi enam sellist väga suurt kulutamist. Aga sotsiaaldemokraadid arvavad, tegelikult võiks olla siiski valimiskuludele konkreetne katus peal, et see on kindlasti läbiräägitav, me võiksime nagu alustada juttu viiest miljonist, seadus, see peaks olema piisav, et nii-öelda pilti lehes näidata ja mõni mõni telereklaam ka teha, et nii-öelda näod ja nimed saaksid rahvale korra välja käidud. Ta muudaks selle mänguväljaku oluliselt võrdsemaks ja ilmselt sunniks erakondiga rohkem keskenduma sellele, et kuidas siis sellist sisulist sõnumit üritada. Teisest küljest aga võib see tähendada, et üha rohkem tuleb nii-öelda ka kohukesi tänavale, kui, kui teatud piilun erakonnal endal kulutamise mõttes Eestis, mis võiks takistada mõnel eraisikul teha kampaaniat kellelegi kellegi poolt, eks ole, kas või kaude. Need asjad on maailmas, need asjad on maailmas tegelikult erinevates riikides väga hästi läbi töötatud ja läbi läbi räägitud, et noh, kui me vaatame näiteks Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike Ameerika Ühendriikide kongresmenid umbes poole oma tööajast tegelevad fandroisinguga, tegelevad sellega, et koguda raha järgmisteks valimisteks ja noh, eriti esindajatekoda, mis, mis valitakse täies koosseisus ümber iga kahe aasta tagant, et noh paraku on sellest väga suures sõltuvuses, Suurbritannias seevastu on väga-väga ranged piirangud, kui palju üleüldse tohib ja millistes kanalites üksikkandidaat ja ja erakond oma raha kulutada. Ja teisest küljest jällegi, kui me vaatame Ameerika Ühendriikides erinevad lobigrupid, kes teevad kandidaatidele näiteks presidendivalimistel siis telereklaami Peavad markeerima kõik need reklaamid ka siis selle kandidaadipoolse heakskiidu ka ütlema, et et noh, Barack Obama näiteks ütleb, et ajan Barack Obama enda, proua, kes me siin, et noh, kas on võimalik sohki teha, kas on võimalik kasutada erakonna värve näiteks reklaamimaks, kosmeetikat või kinnisvarafirmat, no kindlasti on võimalik seda teha, kas on võimalik panna kohukese peale samasugune K täht nagu on erakonna logo peal? Ka seda on kindlasti võimalik teha, aga ma arvan, et inimesed ei ole üldjoontes nii rumalad ja sellepärast, et reklaamitakse erakonnale sarnanevat ja värvide või, või kujundusega mingisugust kosmeetikatoodete, ei hakka nad massiivselt hääletama selle erakonna poolt. Noh, siin võib muidugi olla see, et, et ta sama kohuke nii-öelda jutumärkides siis on, on nii-öelda selles keskkonnas selles valimiste eelses perioodis või sellele valimise päeval nii-öelda mõjuagendid Eks ole ta kindlasti, eks ta kindlasti mingisugust mingisugust väikest alateadliku mõju avaldab, aga ma arvan, et ei ole võrreldav see, et kui me ühest küljest näeme iga 20 minuti tagant minuti pikkust klippi, kus inimene ütleb, et, et kas te tahate elada nii hästi nagu Rootsis, nii hästi nagu soomes, kui tahate, siis hääletage minu poolt või, või et bussi tahaküljele on sellesama erakonna värvidega maalitud mingisugune kommertsreklaami, et nende, nende nende mõju kindlasti ei ole võrreldav. Ja teisest küljest ma arvan, et inimesed võib-olla ühe korra ütlevad, et ohoo, vaata, kus nutikas mees leidis sellise nipi aga, aga üld, üldjuhul eesti inimene on siiski piisavalt nii-öelda lojaalne oma oma oma riigile ja üldiselt täidab seadusi ja eeldab, et residendid Ta ei lase, aga ma saan aru, te usute seda valimist, on võimalik teha, on, on võimalik lõplikult reguleerida nii et, et sellest ei ole enam võimalust nagu pidevalt järjest mööda minna mööda minna, leida uusi lahendusi, kuidas astuda kõrvale sellest nii-öelda laest või. See on lõplikult, ei ole seda kindlasti võimalik reguleerida, see on, see on, see on umbes niimoodi nagu riigi maksupoliitikaga, et et maksu on võimalik efektiivselt kokku koguda ja mis ei tähenda, et maksupettustele on tehtud sajaprotsendiline lõpp või et keegi ei ürita neist mööda hiilida. Aga, aga ometi, erinevad riigid suudavad oma oma oma maksutulusid hallata äärmiselt erinevalt. Ja me oleme Eesti on siin suhteliselt eesrindlik, miks me ei peaks valimiskulude kontrolli alla saamisega, kui meil on olemas poliitiline tahe olema sama olema sama edukad, et see on kindlasti võimalik? Kas see on üks asi, mida sotsiaaldemokraadid valimistel räägivad ja püüavad oma oponente rääkima saada sellel teemal? Me tahaksime? Kuid see ei ole, see ei ole nüüd see, ma arvan, et millega valimispropagandat teha või millega nii-öelda valijate hääli kaubelda, siin on asi, mis tuleks tegelikult ära teha selleks, et Eesti poliitika hakkaks paremini sujuvamalt, õigemini minema, et meie sõnumeid valijatele on eelkõige siiski sotsiaalmajanduslikud. Astmeline tulumaks, ma saan aru, jõuame selle juurde. No me ei usu sellesse, et üks üks maksumuudatus omaks mingisugust imet tegevat jõudu küll, aga me arvame, et üldiselt maksupoliitika riigis peaks ühest küljest võtma arvesse mitte ainult seda, kui palju inimesed nii-öelda ära maksavad oma tuludest vaid ka seda, milline on nende võime maksta, ehk siis kui suur on see osa, mis kätte jäänud. Eesti parlament on ilma igasuguse arutelud ta mõne aasta eest tõstnud kahe protsendipunkti võrra käibemaksu. Ja, ja samal ajal on olnud täielik selline stigma tulumaksu tõstmisest või tulumaksu astmestamisest rääkimisel. Eesti valitsus pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist sealt tõstis hüppeliselt näiteks töötukindlustusmakset mis on põhimõtteliselt ju samasugune nii-öelda tulu teenimise maksustamine, nagu, nagu tulumaksu tõstmine me sotsiaaldemokraatidel on, leiame, et, et tegelikult, kui me vaatame seda, kuidas Eesti inimesed teenivad ja kuidas nad kutsutud siis tegelikult väiksema tulu teenijad reeglina kulutavad väga suure osa oma sissetulekust ära esmatarbekaupade ja teenuste soetamiseks, mille pealt nad maksavadki täismääraga käibemaksu samal ajal suurema tulu teenijad leiavad võimaluse investeerida, kulutada kusagil väljaspool Eesti riiki, hoiustada oma raha ja, ja kogu oma tulu pealt käibemaksu ei maksa, nii et tegelikult nende selline protsentuaalne maksukoormus kogutulust on, on pigemini isegi väiksem. Aga toome nüüd selles mõttes nagu mingisuguse nii-öelda skaala mõttes näite, et kui, kui teie idee on see, et võiks olla astmeline tulumaks, siis kust jookseks ja nii-öelda piir või mis oleks need astmed siis sellisel juhul, et, et millise palgaga inimene praegu peaks, kas teie poole vaadates nii-öelda kiidusõnu ütlema, saades teada, millised astmed on või vastupidi peaks selle tee poole rusikat viibutama ütlema, tõstke see 1000 võrra ülespoole, minu sissetulek jääks allapoole. Klammerduda tulumaksu, aga me oleme rääkinud näiteks sellest, et täiendavaste luua kuu tunnust alates 1000 eurot ja see täiendav protsendimäär võiks olla siis 26, see, millest me omal ajal hakkasime laskuma. Aga see ei tähenda mitte seda, et inimene, kes teenib üle 1000 EUR maksaks kogu oma tulu pealt kõrgemat määra, vaid ainult selle tuluosa pealt, mis ületab siis seda nimetatud näiteks tuhandet eurot kuus. Nii et kui te teenite 1001 eurot kuus, siis ei maksa tulumaksu sellest sellelt maksu maksuvabalt astmelt maksate tulumaksu siis sellelt summalt, mis jääb 1000 euroni 21 protsenti ja sellelt viimaselt eurolt maksate siis 26 protsenti. Kas astmeid on veel või on ainult üks? Me oleme praegu rääkinud sellest ikkagi sellest ühest astmest, et ega meil ei ole, meil ei ole nii-öelda kinnisidee luua mingisugust paljude astmetega treppi, mis viib kuhugi taevasse välja samal ajal noh, kindlasti on äärmiselt rumal ja, ja, ja asjasse pühendamata või siis või siis desinformeeriv see reformierakondlaste loosung, et, et justkui tahaksid poolsed kehtestada sellist tulumaksusüsteemi, kus väga suure tulu teenijad maksavad juba üle 100 protsendi või üle 50 protsendi Se makstav maksuosa nii-öelda vähehaaval tulu suurenedes läheneks 26-le protsendile, aga, aga ei hakkaks kunagi ületama seda noh, loomulikult lahendeid on teisi ja kindlasti kui, kui on toetus mõnele teisele tulumaksuskeemile, siis võib rääkida ka sellest, aga ma ütlen, et tulumaks ei ole siin sugugi mitte ainukene, et kindlasti üks oluline küsimus on käibemaks, käibemaksuerisused. No mis võiks olla erisused, oleme konkreetsetest sammudest paremini aru, kui me räägime kongressi. Me oleme, me oleme rääkinud siin paarist kategoorias teenustest ja kaupadest, üks on kindlasti toidukaubad ja me oleme siin pannud sihiku natukene kaugemale aastasse 2013, kui lõppevad eestipoolsed juurdemaksed Euroopa Liidu põllumajandustoetustele. Et siis võiks kohaldada madalamat käibemaksumäära toiduainetele ja sellel oleks esiteks surve, mida, mida Paremerakonnad eitavad, ollakse esiteks surve hindade alandamiseks. Seda on tegelikult Euroopa riikide kogemus näidanud ja, ja, ja seetõttu peaaegu kõik peaaegu kõik, aga väga suur enamus Euroopa Liidu riikidest näiteks kasutab madalamat käibemaksumäära toiduainetele ja kindlasti teine kaubakategooriale, kas oleks kultuurikaubad, kultuuriteenused ja kolmandaks, mis juba praegu ka on madaldatud käibemaksumääraga on siis arstirohud. Et need kolm gruppi võiksid olla siis käibemaksu madalama määraga. Et kindlasti ei saa välistada, et teatud osa sellest rahast leiaks siis nii-öelda veega selle põllumajandus, toote tootja nii, aga iseenesest ma arvan, et, et ei ole sellest ka midagi traagilist, sest sest kindlasti on teatud toiduainete kaubagrupid, kus kodumaisel tootjal on teatud loomulik konkurentsieelis ja miks me ei võiks ka siis seda kodumaist tootjat seeläbi natukene aidata. Räägime natukene sotsiaaldemokraatidest, siis erakonna seestpoolt, mis on Jüri Pihlist meeldima saatus hetkel on, te vahetasite ta nii-öelda välja, teie olete nüüd esimees, mis on tema positsioon hetkel reaalselt erakonnas, mis kohapeal on ta valimisnimekirjas. Jüri Pihl on teatanud, et nendel valimistel ei kandideeri. Jüri Pihl on erakonna liige, on erakonna fraktsiooni liige, Tallinna volikogus seal ka jätkab. Nägin teda viimati üleeile õhtul, kui Tallinna linnavalitsuse ja volikogu sotsiaaldemokraatidest liikmed pidasid väikest jõuluõhtut. Ma arvan, et tema saatus ei ole sugugi kurbega kaastunnet vääriv. Kingin ometigi sel päeval, kui, kui teie saite selle õnnitluse, milles ütlesite, et kõik need uksed on valla, et Jüri Pihl, tule minu meeskonda praegu, Me näeme, ta valimistel ei osale. Mis siis juhtus? Noh, seda peab tema tema käest küsima, et eks inimesed leiavad endale Ärge öelge, et ta ise ei ole kunagi seda vastust otsinud. Ei, ma olen temaga sellest ka vähemalt kahel korral pikemalt vestelnud pärast pärast neid valimisi ja vestelnud täiesti rahulikus toonis ja konstruktiivselt ja ja inimesed on kindlasti kahtlemata õigus ja võimalus otsida endale väljundeid mujal. Kui erakonna endine esimees leiab, et ta näiteks tahab ennast teostada edaspidi erasektoris või, või, või mingil muul tegevusalal, siis kahtlemata on see tema õigus. Kahtlemata ma oleks hea meelega näinud, et ta oleks valimisnimekirjas kandideerinud, sest tal on väga tugevad erialased teadmised näiteks sisejulgeoleku alal. Ta oli äärmiselt edukas siseminister. Ta suutis tegelikult läbi viia asju, mida, mida tema eeldused ja ma kardan, et ka järglased ei ole suutnud noh, kas või liiklussurmade vähendamise osas. Ja, ja kindlasti on tal ka arvestatav häälte potentsiaal valimiste mõttes, nii et. Mis sa potentsiaal võiks olla, kui paljud hätta osaste, nüüd peate kahetsusega tõdema, et need kahjuks jäävad teil saamata. No ma ei hakka siin absoluutselt spekuleerima näiteks kindlasti iga tugeva kandidaadi häälte hulgas on ka neid nii-öelda erakonna hääli mille siis ühe kandidaadi eemalejäämisel või mujal kandideerimisel saavad teised sama erakonna liikmed. Et ma arvan, et sotsiaaldemokraadid teevad nendel valimistel korraliku tulemuse ja Tallinna valimisnimekirjad, kus ka tegelikult kindlasti Jüri Pihl oleks kandideerinud, kui ta oleks soovinud valimistel kaasa teha. Tallinna valimisnimekirjad on meil hetkel komplekteeritud ja on tegelikult täiesti Jüri Pihl. Ma saan aru tugevat Jüri vihmas, elektritaru on selles mõttes natuke sotsiaaldemokraatidest solvunud. Te peate kindlasti Jüri Pihli käest küsima, aga Jüri Pihl on sotsiaaldemokraatide Tallinna linnavolikogu fraktsiooni liige ja, ja seal kindlasti tugev ja tegevma ei oska öelda, et millised need emotsioonid, eks need emotsioonid olid võib-olla Ühel hetkel pisut sellised üle võimendanud, aga, aga ma usun, et praeguseks on kõik jõudnud rahuneda asjade üle järele mõelda, teha oma tulevikku kui plaanid, nii, ka tema ja soovin talle ainult edu ja ma usun, et kui tal peaks olema huvi ka nii-öelda riigi tasemel poliitikas edasi tegutseda, siis siis on need uksed talle jätkuvalt Nii et kui sotsiaaldemokraadid, Ma saan aru, pääsevad valitsusse, see on teie, eks ole, ideaal ja optimistlik vaade asjade kulule pärast valimisi, siis ilmselgelt on ka näiteks uks Jüri Pihlile avatud taas valitsusse, kasvõi näiteks siseministrile. No kasvõi näiteks kindlasti, kui sotsiaaldemokraadid võtaksid 51 kohta Riigikogus ja moodustaksid valitsuse, kus kõik ministrid oleks sotsiaaldemokraadid. Siis tullakse pingi pikkusega oleks probleeme ja kindla peale. Pingepikkusega ei oleks ka siis probleem, et noh, meil näiteks siinsamas Tallinna linnaorganisatsiooni juht Andres Anvelt on, on ka kahtlemata kompetentne ja pädev istuma siseministritoolile ja neid on teisigi, aga, aga ma arvan, et tibisid oleks kindlasti väga-väga tugev arvestatav kandidaat. Ja noh, kui me kas või mõtleme siin sellele, kuidas on siseministeerium tulnud toime teatava kriisi ihu Oht selles selles kiidukõne pildile mulle jääb üha rohkem ja rohkem mulje siiski, et te ise olete natukene nördinud, et Jüri Pihl sellise otsuse on teinud ja, ja nii-öelda partei juhtimises aktiivses poliitikas, kui me ütleme Tallinna linnavolikogus istumise praegu välja kaasalöömisele on, on head aega ajanud. Ei, minul ei ole siin midagi nii. Aga kui sellist kiidukõne peetakse ühele isikule, siis ausalt öeldes mulle mul on tunne, et, et see on nagu tõesti mees, kellest võiks miljoneid maksta, kahjuks teie kaasas muidugi neid ei ole. Meil on, meil on erakonnas neid mehi, keda eest miljoneid maksta on äärmiselt palju ja naisi on võib-olla veel rohkem. Aga kui te küsiksite näiteks Ivari Padari kohta või Urve Palo kohta, kes olid eelmises valitsuses ministrid, siis ma kahtlemata oma kiidusõnades jääks kuidagi tagasihoidlikumaks. Et neid inimesi, keda kellele kiitust avaldada ja kelle teie neid tunnustada, on erakonnas palju. Aga oletagem, et läheb tõesti sotsiaaldemokraatidel nõnda hästi ja nii-öelda mängud pärast valimisi, kus, kus tehakse kokkuleppeid, kes, mis ja kuidas valitsus moodustab, läheb nõndamoodi, et pääsete valitsusse moel või teisel, mis saab siis linnavalitsuses Tallinnas, ütleme juhul, kui koalitsioon on siis parempoolne koalitsioon üleval Toompeal, mis saab osalusest Tallinnas? No kindlasti ei seo keegi neid neid formaalselt ja otseselt neid kahte asja, et ei ütle, ei ütle meie koalitsioonipartnerid Tallinnas, et et kui te lähete Toompeal koalitsiooni, siis viskame teid välja ja ei ütle meie potentsiaalsed koalitsioonipartnerid Toompeal. Kes need ka oleks, et, et võtame teid koalitsioonipartneriks siis ainult juhul, kui te lahkute Tallinnas koalitsioonist, aga, aga noh moel või teisel nad kaudselt on kindlasti omavahel seotud. Need Tallinna koalitsiooni osas on kindlasti asju, mida me, mida me väga hästi kontrollida ei saa, kuivõrd meie koalitsioonipartner omab linnavolikogus absoluutset ülekaalu ja neil on tegelikult, et noh, alati võimalus valitseda ka üksinda on alati võimalus kaasata ka teisi koalitsioonipartnereid. Samas Madden puht matemaatiliselt ilma nendeta Tallinnas enamusvalitsust moodustada ei ole võimalik. Aga siis päris selline huvitav olukord, sest et Tallinna linnavalitsuse või, või Tallinna juhtide praegu põhiline retoorika on see üleval, Toompea ei lase neil valitseda, võtab raha ära ja kõik nii edasi teiega seal Toompeal oleksite ja samal ajal ka alllinnas, siis, siis kes võtab kellelt raha? No tegelikult on selliseid nagu te kirjeldate skisofreeniline olukord Eestis ju ette tulnud, et meil on olnud Tallinnas erinevaid koalitsioone, on olnud ka Keskerakond Tallinnas koalitsioonis küll Reformierakonnaga, küll Res Publicaga, mõnikord on nad olnud Toompeal samal ajal partnereid, mõnikord ei ole. Et ma arvan, et Tallinn on küll väga suur omavalitsus, aga ta on siiski ka ja kõigest üks enam kui 200-st eesti omavalitsusest. Aga te oleksite nõus seda hinda maksma Tallinnast loobuma selle nimel, et pääseda. No ma ei ütle, miks ma peaksin sellist asja niimoodi niimodi sõnastama. Henry Kissinger on oma diplomaatias öelnud, et teda kunagi oma positsioone nii-öelda ava selliselt, et sa ütled välja, mida sa kindlasti ei tee või mida sa kindlasti teed, et siis on läbirääkimisteks väga vähe ruumi. Ma ei seosta neid formaalselt, aga ma möönan, et neil on kaudne, kaudne side olemas ja kindlasti on kahetsusväärne see, mida tegelikult Tallinna linnas on väga pika aja jooksul tehtud, ehk on üritatud tuua teatud sellist nii-öelda paralleelmaailma Eesti riigile. Et on riigipolitsei ja siis on Tallinnas midagi, mis justkui nii-öelda no politsei ei noh, ega siis tegelikult teatav selline munitsipaalpolitsei tasand on kindlasti mõistlik, et kui Tallinna-suuruses omavalitsuses võiks näiteks linna peal olla võimalus formaalselt kutsuda endaga kohtuma endale teatud mõttes aru andma ka näiteks politseijuhte praegu nii-öelda riigi politsei puhul see ilmselt võimalik ei ole, noh, vastupidi kui näiteks mõni riigikogu komisjon tahab küsida midagi Tallinna linna pealt, siis siis Tallinna linnapea võib öelda, et mul sel aastal pole aega, kutsuge järgmine aasta. Et selles selles mõttes võiks, võiks, võiks mõningaid regulatsioone Eestis muuta ja tegelikult oleks hea, kui piisaks lihtsalt tavade muutmisest. Väljavõte toimikust kogutud materjalid Keskerakonna nimekirjas riigikokku kandideerides kogus Sven Mikser 1999. aastal Järva- ja Viljandimaal 721 2003. aastal Tartus 1327 häält. Riigikogu praeguse koosseisu valimisel kogus mikser 2007. aastal sotside nimekirjas Järva- ja Viljandimaal 4280 häält, olles sellega sotside üleriigilises pingereas teisel ning üldarvestuses 15 Endal kohal. 2009. aastal kandideeris Sven mikser kohalikel valimistel Lasnamäel, katsudes jõudu Keskerakonna juhi Edgar savisaarega. Mikser sai 2449 ja Savisaar 38974. Ma tuleks korraks Jüri Pihli loo juurde tagasi, selles mõttes Jüri Pihl erakordselt andeka, võimeka, nii nagu te ise andsite administraatorina ei saanud absoluutselt hakkama erakonna juhtimisega, sellepärast et see selle aastane meediatulv, mis sotsiaaldemokraatiast rääkis, oli enamasti ju teemal pühenduda. Mis asjad need olid, mida te õppisite sellest Jüri Pihli juhtimise ajast, mida ise mitte korrata, mida ise teha samamoodi nagu näiteks eelmine, üle-eelmine juhtum teinud. No ma arvan, et kõigepealt, mida ma olen õppinud juba enne, kui ma sotsiaaldemokraatide erakonna esimeheks sain, oli see, et saades mingi positsiooni näraka avalikkuse ees laiali, laotame seda, mida vaata, eelkäijad on valesti teinud. Seda ma tegelikult ma arvanud olin omandanud juba juba selleks ajaks, kui ma omal ajal kaitseministriks läksin. Et kahtlemata on, on hea teiste vigadest õppida, et eks neid vigu ole teinud kõik sotsiaaldemokraatide varasemaks esimehed ja, ja, ja kindlasti mina ka jõuan teha neid. No kõige suurem viga oli ikkagi see, et Ivari Padar üks kord väsis ja europarlamendi ära läks erakonna ees. No kahtlemata erakond tegi mõningaid taktikalisi möödalaskmisi, minnes Euroopa Parlamendi valimistel, et see on see, on selge, et kuivõrd see nüüd oli määrav näiteks valitsuskoalitsiooni lagunemisel Toompeal aga oma mõju sellele, et meie erakonna esimees, rahandusminister, kes oli tegelikult väga populaarne rahandusminister, vaatamata sellele, et ta tegi ära tegelikult väga suure osa nendest kärbet, sest mille eest nüüd Andrus Ansip, Jürgen Ligi endale nagu aupaistet lasevad osaks saada, vaatamata sellele oli Padala lõpuni väga populaarne rahandusminister ja ilmselt kuna see populaarsus kandus üle ka Ivari Padarile, kui sotsiaaldemokraatide esikandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel, siis tegi koalitsioonipartneritel meele mõruks, et selles ei ole mingit kahtlust, et kas see nüüd oli otsustav üle kurjus, mis kaameli selgroo murdis, seda on raske öelda, et kindlasti olid ka väga suured eriarvamused selles suhtes, kuidas siis nii-öelda seda kriisi lahendada. Meil ei olnud tegelikult eriarvamusi väga suuri selles osas, kas kärpida, pigemini ma ütleks, et mida nüüd võib-olla peaminister ei taha mäletada. Pigemini oli rahandusminister see, kes kes andis hoiatavamaid prognoose, sellest, mis on tulekul ja peaminister võib olla väga, ei tahtnud neid nii-öelda oma roosade prillidega uskuda. Aga aga küll olid meil eriarvamused selles osas, et mida täpselt kärpida ja veelgi enam selles osas, kust saada täiendavaid tulusid ja ilmselt just see osa, et kust siis saada täiendavaid tulusid oli üks otsustav tegur, mis selle koalitsiooni lõhkus ja teine, mis küll nii-öelda võib-olla sisuliselt polnud nii suur, aga märgiliselt väga oluline oli see, et et sotsiaaldemokraadid olid päris kategooriliselt vastu sellele mõttele, et kasutada siis töötukindlustusmaksu tõstmisest saadavat täiendavat raha üldise eelarvepositsiooni tasakaalustamiseks olukorras, kus tööpuudus on väga kõrge, et me leidsime, et seda konkreetset raha peaks kasutama. Aga mis sellel hetkel ikkagi tegelikult juhtus, see on selle viimase valitsuse kõige põnevam periood, tegelikult sellepärast tõesti põnev periood, täpselt nii, eks ju, kriis algab, ütleb, et kriis on käes ja sellega tuleb toime saada, Padar saab justkui hakkama ja kõik ja nii edasi ja nii edasi. Mis siis tegelikult juhtus, miks see asi ära lagunema? No iga iga iga järgnevat miljardit on kindlasti raskem, mida on kui, kui, kui eelmisi. Ja kui majandus kasvab 10 protsenti aastas siis on sellises Vikerkaare koalitsioonis konservatiivid, liberaalid, sotsiaaldemokraadid, kõik pead-jalad isegi on võrdlemisi lihtne majandada. Igalühel on oma prioriteedid, raha on palju, igale ühele antakse teie tahate teha lasteaedade ja saab seda teha lasteaedu, teie tahate toda tuuleveskit, teie teete seda ja, ja ühel hetkel, kui see, kui see rahavoog lõpeb, kui majandus pöördlangusesse siis paratamatult tekivad nagu küsimused, et, et millise sellise maailmavaatelisi tõekspidamise järgi siis edasi talitada. Ja, ja kui on selge riigile täiendavaid tulusid miljardi, mida ise ulatuses on vaja hankida möödapääsmatult vaja selleks, et püsida selle Maastrichti kriteeriumi raames siis sotsiaaldemokraadid näiteks ütlesid, et käibemaksu tõstmine ei ole see tee, kuidas seda teha, sest see lööb väga valusalt just nimelt seda sotsiaalselt tundliku elanikkonna kihti. Ja liberaalid teiselt poolt ütlesid, et ei, ei, tulumaks on püha, seda ei puuduta, see on, see on võimatu, see on välistatud. Siis tekkisid pinged. Ehk teisisõnu ei jätkunud sellel hetkel lihtsalt ajuressurssi, seda trusti, mis oleks hoidnud sotsiaaldemokraadid rahandusministri koha peal. Ei, me ei, ega, ega siis need asjad, et kus, kus raha asub, millises ministeeriumis, kui palju seda on öeldud eelarve real, kust, kui palju tegelikult annab nii-öelda seadusega vastuollu minemata Ta või päriselt inimestel hinge kinni tõmbamata ära võtta, et kas see on läbiräägitav läbi räägitav, aga see, kust tõsta makse. Aga kuskil maal on küsimus, et kui me oleme siiski sotsiaaldemokraadid, et siis kas me ütleme nii-öelda täielikult lahti oma põhimõtetest selleks, et olla valitsuses võime, lahkume valitsusest ja ütleme, et neid otsuseid peab valitsus tegema ilma sotsiaaldemokraatia tööta, sest see on meile maailmavaateliselt vastuvõetamatu. Eks see oli selline väike sunnitud einestama. Ei. Me oleme vägagi elus ja kindlasti kosume, kosume veel ja kosmosega nendel eelseisvatel valimistel veel. Kindlasti on selge see, et, et just nimelt selliseid mainima vaateliselt eripalgelisi või selliseid erinevaid erakondi sisaldavaid valitsusi on lihtsam teha siis, kui majandus kasvab ja, ja väga palju keerulisem siis, kui majandus kahaneb. Aga ma arvan, et sotsiaaldemokraadid tegelikult selle kriisi saabumisel käitusid väga riigimehelikult, et ja, ja on seda tegelikult teinud läbi selle kriisi ja kindlasti ka tulevikus. Kui me räägime näiteks riigi maksupoliitika teatavast ümberkorraldamisest ja räägime ka riigi nii-öelda kulutamise poliitik ikka räägime sotsiaalpoliitika teatavate prioriteetide muutmisest siis see, milles neid tahetakse süüdistada, justkui me tahaksime nii-öelda riigi riigiuperkuuti ja ta ja eelarve miinusesse kõik raha laiali pilduda, et see on äärmiselt ülekohtune, et me kindlasti väärtustame seda, et riik hoiab oma tulud ja kulud kontrolli all, tahame seda teha ka edaspidi. Et on selge, et praegu, tegelikult selles samas Reformierakonna ja IRL-i koalitsiooni tingimustes on, on Eesti riik läinud oma eelarvega suuremasse defitsiiti, kui ta siin naetatavas minevikus on olnud ja ka riigivõlakoormus, mis õnneks on siiski väga väike on mõnevõrra kasvanud, aga me ei heida seda neile iseenesest, sest on selge, et noh, ajad on väga erilised. Sven Mikser, ma saan muidugi aru, et, et vastata kohe, et loomulikult täie mõistusega inimene valib kõigepealt sotsiaaldemokraatiat, aga, aga see ei ole vastusevariantides. No põhimõtteliselt, kui te vaatate praegu kahte valitsuses olevat erakonda Isamaaliit ja Reformierakonda, siis kelle otsuste või kelle nii-öelda tegevuskäitumise puhul on teil vaja nagu pikemat aega, et vaadata ja aru saada ja mõista, miks pagan küll seda tehakse või mis need käigud seal taga on ja kummal neist kahekäigud on loogilisemalt tajutavad maailmavaatelised eesmärgipõhised ja tegelikult politseihuvilisele mõistetavad. No ma, ma kardan, et mõlemad on tegelikult tulnud sellest maailmavaatelisest käitumisest märgatavalt eemale, aga erinevatel põhjustel Reformierakonna puhul on nad muutunud, et aasta-aastalt järjest populistlikumaks neil seda puhast maailmavaadet on jäänud vähem järele, nad on muutunud selliseks poliittehnoloogiliseks erakonnaks suurel määral üritanud nagu laienenud nendesse kõigisse nendesse nišidesse, kus neil on ideoloogiliselt väga raske kanda kinnitada. Ma arvan, et päris suurel määral IRL-i probleem on, on teine, et selles erakonnas vältab juba viiendat aastat ühinemiskongress. No ma arvan, et see pärast valimisi saab, saab ilmselt lõpule viisil või teisel, aga, aga tegelikult ma kardan, et seal erakonnas sees on päris palju lahkarvamusi, eriarvamusi enesekehtestamise erinevate, mille vahel, et seetõttu nende poliitikat nagu väga täpselt prognoosida, milline otsus ühes või teises küsimuses tuleb, on olnud raskem, kuigi praeguseks hetkeks hakkab saama selgemaks nii-öelda, kelle kätte jääb jäme ots Sven Mikser, teeme veel siia ühe kiire ülevaate, vaatame korraks sisse, teie parteikassasse raha on olemas, et valimistele vastamine. No raha võiks alati rohkem olla, kui oleks rohkem raha systeks, rohkem kampaaniatega, rohkem hääli, aga samas me oleme, me oleme ka natukene ise ikkagi püüame olla truud sellele põhimõttele, mida me esindame, ehk et me nüüd päris puhta rahaga nii-öelda tapeeti kleepides ei hakka valima. Nii et viie miljoni piiridesse Ma ei julge päris täpselt öelda, mis numbri piiridesse Me jääme, eks natukene tuleb reageerida sellele, mis teised teevad, et kui kui ikkagi teised jooksevad väga palju, väga palju kiiremini ja eks me siis paneme ka tempot juurde, aga, aga me ei tahaks nii-öelda hakata valimistulemust tegema rahaga. Oma suurtoetajad on teil olemas, kelle uksele koputama minna, juhul kui teised teevad midagi sellist, millele peab reageerima kassas raha ei ole. Ei, no ega me, ega me ennast nii-öelda lõhki ei kuluta, see on selge, et me rohkem ei kuluta, kui meil on, aga laenu võtate laenu võtame, kui vaja on, aga, aga me kindlasti ei taha teha seda, et me meie prioriteediks on tegelikult ka erakonna arendamine, et me kindlasti ei taha teha seda, et me võtame enne valimisi laenu ja siis järgmiste valimisteni maksame neid laene, siis võtame uue laenu ja siis jällegi maksame kuni kuni tulevaste valimisteni. Et see ei ole jätkusuutlik poliitika tegemine, et me ikkagi tahaksime nii-öelda teha suurema osa kampaaniast ära olemasoleva rahaga ja tuleb öelda, et noh, seis võiks olla parem, aga, aga ei ole ka midagi väga kurtmist väärimatut on olnud erakonnal sotsiaaldemokraatlikul erakonnal kindlasti ka ka rahalises mõttes oluliselt oluliselt keerulisemaks. Tulevad ikkagi säästuvalimised. Ei, ma arvan, et õnneks ma arvan, et niisugust raha, nagu siin buumi harjal kulutati, ei kuluta enam keegi ja noh, kui te loete kokku need reklaamid, tabamused, mida erakonnad on juba andnud, siis lähete kas neli või kaheksa aastat tagasi, siis asi on alanud tunduvalt tagasihoidlikumalt ja ma arvan, et et sellist tähesadu ja lehesadu nagu, nagu siin on olnud varasematel kordadel seekord ehk ei tule, aga, aga teeme oma kampaania ära ja, ja ma arvan, et üritame teha natukene nutikamalt kampaaniat. Nii et ma saan aru, et erakonna noorteorganisatsioon saab seekord vati rohkem kui kunagi varem. Erakonna noorteorganisatsioonid me ootame kindlasti ka panustamist, aga, aga ma isiklikult ma ei ülehindaks seda mõju, mida avaldab see, kui minna värvilise kampaania voldikuga tänaval lumest sumpa inimese juurde ja ja öelda, et valimierakonda ma arvan, et rohkem ikkagi loeb see, milline on üldine üldine infovoo, kuidas tajutakse erakondade kavatsusi siis Eesti elu järgmise nelja aasta jooksul. Ta, ja, ja ma arvan, et sotsiaaldemokraatidel on siin tugev, kompleksne terviklik sõnum ja me suudame selle kohale viia. Need kindlasti on selleks palju efektiivsemaid kanaleid kui, kui näiteks 20 või 45 sekundilise teleklipid või või mingid A 65 formaadis läikivad Sven Mikser olgem aus, nagu sotsiaaldemokraat pigem kaheksa või 10 pigem 12 kuni 14 või siis äkki tõesti 16 kuni 18 kohta. No 12 kuni 14 kindlasti seda kindlasti kindlasti seal ei tahaks üheski valimisringkonnas jääda mandaadid valimisringkondi on meil 12. Valimisringkonnas on väga erineva suurusega, saadavad siis Lääne-Virus kuuldavasti sel korral viis saadikut ainult keegi kui ja, ja Harju-Raplamaal 14. Suuremates ringkondades tahaks saada rohkem kui ühe mandaadi ja kindlasti mõne kompensatsiooniga korjata, ehk siis ehk siis enamustes ringkondades saada ikkagi nii-öelda et sinna 0,75 ja ühe mandaadi vahele, vaid pisut üle ühe. Oma isikliku raha olete valmis vahele panema panustama, et nii palju tuleb. Kui ma, ma oma isikliku rahale on kindlasti valmis panema ja panengi k k annetusena erakonnale, et teha efektiivne kampaania, et ma ei hakkaks nii-öelda raiskama seda, seda, seda ressurssi selle peale, et vedada kihla nendega, kes, kes seda soovivad erakonna valimistulemuse peale ma arvasingi ette panna, ma arvan, et see ei oleks ratsionaalne rahakasutus, et ma selle sama raha paned, ilmselt siis ikka valimiskampaaniasse. Aga, aga ma ütlen, et tegelikult 16 kuni 18 oleks siiski see, mida, mida nagu tahaks saada 12 kuni 14 on, on see, mis, mis peab tulema. Kuulamise toimik number 157 mikser Swell toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.