Trent voorudel kloon. Ja. Et see noh ja, Ja loomeraamatutuuri. See muusika, mida te kuulsite, oli Ruja ja üks tähtis asi Ruja ajaloos on ikkagi tema looja asutaja juht, kelleks on Rein Rannap, kes on meil täna stuudios. Tere, Rein. Tere, kallid raadiokuulajad ei ole milleski süüdi. Ei, me oleme nii meie kui raadiokuulajad on väga rõõmsad, suur tänu, Rein, sa said mahti tulla meile staatesse, sest et lisaks sellele, et sa oled loonud tohutul hulgal fantastilist muusikat, on sul ka tänavu olla, siis ma loodan, et sul on rõõm ja raadiokuulajad, seal on kindlasti rõõmsast nemad selle otsuse tegid ja meie raadiol on au, et sina oled unistuste bändi üks liige ehk siis klahvidele klaveril olete rahva poolt valitud tänavu just sina? Ja, ja meil on juba lindistus poole peal. Väga tore, kuidas proovid läksid, kas saite ka kompromiss tuli kergelt või läks selliseks loominguliseks rebimiseks, sest et tegelased tänavuses unistuste bändis on ju väga muljetavaldavad, et lisaks sinule Mihkel raud, Tanel Padar, Kristo Rajasaare, Paul Oja Viljar Norman, et noh, osad neist ilmselt paindlikumad, aga teised jälle kangemad tegelased, et kuidas teil atmosfäär oli seal pühapäevasel proovil. Noh, seal oli väga leebe, ma arvan, et see tuli sellest, et ma panen kõik tajusid samuti kui mina, nagu ma alguses ütlesin, et seal luik, haug ja vähk põhimõttele, et igaüks on pärit täiesti erinevast sfäärist ja nagu on ka loomulik, tõmbaks oma sfääri oma kodu poole seda vankrit, aga kuna kõigil oli selge, et seda koju nagunii vedada ei õnnestu, kuna igaüks tähendab ise suunas siis kõik võitsid ka hästi, kergelt, hästi leebelt seda ehk siis ei tekkinud mingit vaidlusi ja ka mul endal ei olnud. Kuigi ma olen olnud kogu elu üks suur vaidleja ja oma nägemuse eest võitleja siis seekord ei teinud. Minu nägemus oli ka, ma mõtlesin, et äkki kõik oleme proov ja keegi pole mõelnud ja kõik vaatavad minu kui helilooja, seadja ja paljude ansamblite juhi poole, et noh, mina arvan ikkagi nagu, tead, mis, ma ei, mina ei ole harjunud nii kiiresti midagi välja mõtlema, siis ma kodus klaveri juures mängisin seda lugu, ma ei tea, kas ma võin selle loo üldse, ei tohi elada, lugu kallid raelibled, viiendal jaanuaril, ühesõnaga see lugu on saladus, aga see ei ole minu lugu ja mina seda lugu teadsin noorusest hästi, nii et see on päris vana lugu. Enjoy ma siis klaveri juures sõrmitsesin, jaam olles enesele Youtube'is nagu täpsemalt meelde tuletanud, siis mõtlesin ja mina oleks teinud seda üldse ei tee, oli seal pole ju mõtet täpselt ju kopeerida seda originaali teiste esinejatega tuleb ikka oma lähenemine kehtestada. Ja siis ma mõtlen, et võiks teha seda aeglasemalt madalamalt. Et Tanel Padar, kes muidu tavaliselt ju laulab oma hääle kõige ülemises võimalikus registris, et kogu aeg on nii kahju temast ja ja vahel ka kahju kuulajatest, kes võivad ära väsida see, kui on iga teine nootanud pingutad. Oh, tuli. Aga nüüd see tuli, noh, kas seda on just igas loos vaja, ongi, ja siis ma mõtlesin, et niukesed madalasse mõnusasse registrisse see tema jaoks, et see kõlaks nagu niisugune ballaad ja noh, raadiotes kindlasti noh, nii nagu mina raadiot kuulan niimoodi rahulikus meeleolus autoga sõites siis oleksin kindlasti sobida, kuid nii tige, kes oli mingid oma luubid juba nagu valmis mõelnud sinna. Kui ka Tanel siis ütles, et ei, et te peate ikka kujutamata sõbrad, neidki rikkamaid kilkavaid teismelisi tüdrukuid, seal, kus me ette kandma seda hakkame. Nendelt kindlasti ei meeldi mingit vaikset rahulikku kuulata. No siin avaldub natukene erinevate põlvkondade mõtlemise vahe, et kindlasti on, on, on õige sellel õigust Mihhail ja Tanelile, kuigi need, kes varem kohal olid, olid jälle nagu teistpidi jälle nagu minu asjaga nõus, aga no see selleks neli on lihtsalt võib-olla alternatiiv. Et Marante varem nagu muusikud lähtusid rohkem sellest, mis endale oleks meeldinud kuulata. Samal ajal kui praegu uus põlvkond lähtub veendunult enesekindlad sajaprotsendiliselt sellest, mida tahab kuulata kuulaja ja ma usun, et meil on õigus, sest ikkagi nagu muusiku esimene ülesanne on ära, elatab Ing sisse endale jätta. See on põhiline, lase alles alles, kui see küsimus on lahendatud, siis järgmine teema on see, kuidas jääda endaks, kuidas ennast loominguliselt väljendada, kuidas leida elu mõtte nii-öelda endaga rahul olla, endale otsa vaadata ja see on ikkagi teisena, mida sa surnud oled nälgas Laine Jänese juhtimisel, kuhu ta on kultuurijuhid siis siis ei ole, sest jäneseks jäämist midagi kasu, noh, laip on ikka ikka ta ise. Et nii et igatpidi, me leidsime väga kiiresti kompromissi, tegime teda samas samas kõrguses samas tempos ja sama vormiga. Rõõm kuulda, need kallid, kuuled, meenutan teile. Viiendal jaanuaril, kolmapäeval õhtul 21 40 algab aastahitti auhinnaskaala, kus siis ühel õhtul ainult üheks korraks tuleb kokku see unistuste bänd, mille teie välja valisite, esitab ainult ühe korra elus maailmas ühte lugu. Mida te siis näete tol õhtul? Rein, mis sa arvad nüüd tore, kui, kui teil nagu sihuke tunne oli seal unistuste bändiproovis, et ei olnud nagu lõpuks ei ole see mäng mõisa peale tõesti. Et, et selles mõttes ma just täna mõtlesin selle väljendi peale muidu mitu korda. Et see on mina, tunnistan siin kõigile, et ma olen oma elus kogu aeg teinud seda suurte viga, et ma olen nagu mänginud kõiki mänge nagu mõisa peale aga ka ja ma ei ole seda lõplikult veel aru saanud, et see mäng mõisa peale ei käi. Aga ma tegelen sellega, et see võiks, seda võiks tõesti iga saate vahel öelda, kõikidele kuulajatele mõisaga kuuleks, teame, mäng ei käi mõisa peale tulevad uued mängud, kogu aeg, kõik. Peamine ongi võib-olla siis säilitada see mängulisus, et sa ikkagi mängid, et elu ongi selline suur, põnev, vahest keeruline mäng, aga need panused ei ole nii. Rebestavad jah. Huvitav on see, et panused ei ole rebestaks, on väga õige, et peaks olema, elu peaks olema mänguline, aga samas mind häirib see, et väga palju, mis tänapäeval toimub, liiga mäng nagu ei tehta nagu päriselt asju või nagu ei mõelda, mis tõde. Et tehakse niivõrd kiiresti, et inimesed nagu räägivad, tegutsevad enne, kui nad mõelda jõuavad. Ja nagu sageli on niisugune tunne, et kõik nagu mängivadki siukest virtuaalset mängu, aga kellelgi mahti mõelda nagu, et, mis nagu noh, mis need päris. Et see on nagu pealiskaudses nagu kuidagi jah, mis, mis prevaleerib selles. Kas seal on nagu selline paratamatus, et maailm ongi nii kiires tempos läinud Sillamäel surfame ma ei tea, virtuaalsus pluss, et kõik on ikkagi kiir, kiirmood, kiirtoit, kiire meelelahutuskõik, klikid, klikid, klikid, et see ongi nagu selline maailmamuster. Tänapäeval kõik, kes toodavad seda, mida me tarbime nii sinna internetti siduv sisuga üldse meelelahutus, need võtavad seda asja ka kergelt, et noh, ega see päris ei ole, see on ju mäng. Et noh, ükskõik, panin praegu mingi valeuudise või vale pealkirja või ei ole, kohe tuleb uus järgmine peale ja mängijale mõisa peale ja mängima ja vesi, et elu, elu pöörleb ja ja vahel on kummaline see, et tegelikult ju peaks ikka inimene nagu vastutama iga oma oma pealkirja ja iga oma artikli mõte Hest aga ei. Jah, selline see tänapäeva maailm juba on, kuulame vahepeal muusikat. Ka muusikat ikkagi vanast heast maailmast, ausalt öeldes ja see on, kui ma ei eksi, siis 70.-te algusest. Aga Rein vast võib-olla, täpsustab Jaak Joala, kes seal loengul ma arvan, et see oli jah, 72 asja aasta see oli ikkagi nagu üks üks esimesi laule, mis ma, mis ma tegin seitsmeteistaastaselt, et mitte kõige esimese tagavate esimeste hulgas tik vanade lauluvõistluse kaudu oli võimalik mul poisikesed neid nagu ära lindistada. Esitasin sinna anonüümselt, lugu läks läpistikkinorkentratsiooni antistuudioaeg ja nii need lood sündisid. Need on neelu saed raad uue roosa ja omana osta oma nime soodus la Woodavad. Nende. Leeme loodav. Mine. Lonis. Nende. Laulis Jaak Joala ja laul ise oli siis Rein Rannapi sulest, Reinsalu oli siis 17 kui see, kui see laul läks nii-öelda siis linti. Et mis sa mäletad, ühesõnaga veel seda aega, et murdeealine teismeline tegelikult puberteediealine loojo. Mis väikemees sa siis tollal olid? Et omast arust valin suur? Ma oleks, on nüüd laps või nooruk ja seda ma küll ei tajunud, ma olin ikkagi juba omast arust saanud täiskasvanud, kas ja kui ma enne kirjutasin lastelaule, siis kuskil 10. klassi lõpus, ehk siis seitsme esimesel aastal ma hakkasin, hakkasin kirjutama juba täiskasvanu inimeste luuletustele sõnu seal, Ernst, Enno ja ja siis siis ma järelikult olingi täiskasvanud koma kasvatasin täiskasvanute luulet, lapsed, lastelaule ma olin kirjutanud varjastasest peale kobraste luuletustele laulan siis ma olin väike. Nii et sina oled ikkagi geenius, selles mõttes lapsgeenius, imelaps, et ehkki muusikute peres kasvanud ikkagi see, et sa alustad paari-kolme-nelja-aastaselt juba muusikat, loomist ise ei ole ikkagi päris tänapäevane, et räägib võib-olla oma lapsepõlvest, kuidas sul sinu isa oli, muusik, muusikapedagoog, ema, viiulisolistide muusikakriitik, et kuidas teie selline pereelu muusikalisest aspektist vaadelduna oli, et kas toimusid sellised mingisugused koos musitseerimised või või kuidas see sinu lapse lapsena foon, kodune foon selle muusika loomiseks oli. Ja ühesõnaga keeruline kokku võtta, ühiseid musitseerimised toimusid kahtlemata, aga, aga ma arvan, et, See imelapse teemamisse nimetasite sellega nii et et kahtlemata mul olid kõik need näitajad olemas, et imelaps saada ja jääda, aga aga ma arvan, et ikkagi ikkagi isegi ime arvates vajab ka nagu suunamist. Vanemate poolt ilmselt rohkem kui minu puhul see sündis, sest et ma arvan, vanemat täitsa loomulikult ja mõistetavalt, aga kõige domineerivam oli vasteri juures see aeg, mis oli ikkagi see Stalin alles suri seal ja kõik see aeg oli nii karm ja range. Et mingi sellist kultuurilist vohavust või üks prakse luksus nagu mingi imelaps, sellised mõelda niisugune mõiste selles olulises mõned aastad pärast sõda, kus oli nälg, vaesus, mida mina mäletan, oli pidevalt pommihäiret, kus aknatele lasti kardinad, lasti varitseti toas, sireenid käisid maal, kus ma suveti tanki kolonnil läksid mööda tundide viisi, see oli ikkagi noh, tähendab ma sõin siin pärast sõda, aga aga noh, kõik see oli alles õhustik, varjendite teema ja kõik see ja varemed ja kõike. Ühesõnaga noh, siin mõeldamatu, et kui me kujutame ette, et mis nagu teaduses imelik, seostub Mozarti ka tal on samet ja pitsi ja kuldehted on ja siis kõik need krahvid ja keisrid Sis kätel teda imetlevad, hoiavad, kus ta naeratab, parukas peas. No ühesõnaga, seda ainult, mitte kuidagi mõelda selles meie aega tookord, et selle tõttu ka ma arvan, et iseenesestmõistetavalt mu isa ema käitusid äärel Tuult kargelt põhjamaiselt eestilikult, Staliniaegselt ja mitte millegiga kunagi andnud mulle mõista, et mul on mingi eriline on või et selle andega midagi midagi nagu peale hakata võiks ja noh, nii oligi, kirjutasin küll sadu või tuhandeid laule, aga need kadusid ära ja siis mõningaid neid. Suuri teoseid ma alustasin ka ikka, aga neid tehingu pooleli, mõned lehed on säilinud ikka pooleli, ma nagu alustasin alguse kirjutada, aga noh, mis ma küll tegin, et nagu vannitoas etendasid oma oopereid niimoodi. Ühisühiskorter oli meil ju vannituba oli kolme, nelja pere peale ja siis seal hoolimata, kes sinna tuli pesema või mis kohta pesema, mina sealt ära ei läinud, mina, vann oli, oli orkestriauk. Ja siis üle selle vanima terrigeerisin, laulsin ise nii vokaal-instrumentaalpartiisid ja siis stsenaariumid ka jooksvalt. Tegin ise keegi sisse, astusime seal juba praegu toimub see tegevus, et need tulevad sinna. Ei oleks edasi, seal kajas. Kajab jah, mõnusast. Arvel inimesed, kes vahepeal vahest jorisevad duši all praegu kuulevad, kuulasid juttu ja lihtsalt tunnevad et tunnevad võib-olla pigem suuremat julgust, et seal rohkem dirigeerida, võib-olla võimsad ka laulda, et selline vaba loome. Las nad teevad seda, ma elan eramajas rahulikult olla ütleme see, kus, kus selle loominguline nagu nagu plahvatus, nagu tuli nii palju no suhteliselt viljakas, eks ole, nii palju tuli neid lugusid, et et mis olis inspiratsioone, et, et kas oli, oli see oli see mingi Sandsid nagu vihja vihjasid natukene sinna, et see aeg oli karm, oli see mingi kannatu vahel öeldakse, et kunst, see on nagu noh, eks ole, nagu kunst ülendab mingisuguse kannatuse või midagi sellist, kus kohas kuskohast see tuli, see materjal ei teamäega. Aga lapsena ei mõelnud sellele või annab mingit hinnangut sellele keskkonnale, kuhu ma sündisin, kus ma kasvasin, kuna mingit muud keskkonna ma polnud kunagi näinud seda võrrelda ja minu jaoks oligi iseenesest mõistetav. Aga mina ei tea, ma ei ikka mõtlen võib-olla ikka inimeste hinged ikkagi taas sünnivad maakerale, et nad on juba enne elanud maa peal, siis sünnivad uuesti ja ja noh, see seletaks seda, et miks siis mõnedel inimeste noh, nagu seal Mozarti avaldub nii väikses eas muusikaline anne ja, ja nii loomulikult ja nii kergelt ja tal on kogusid tehnika teoreetiline teadmine on kohe nagu käppasid. Et tal on lihtsalt mälu, on, on eelmisest elust on, on säilitanud need muusikalised asjad ja noh, minu puhul ka mingi pisikesest peale ma kogu aeg ainult ma kujutlesin ainult muusikat, ma mõtlesin ainult muusikat, noodimärgid, helikõrgused, noodijooned olid kogu aeg mu silma ees, kui ma seal kuskil lamasin, ma olin haige, hästi palju lapsena kuskil lamasin seal palavikus ja siis ainuke kogu kogu elu oligi, oli muusika. Tänapäeval tehakse ju igasuguseid selliseid regressiooniteraapiaga nagu rännakuid või hüpnoosi all minnakse tagasi, kas siis varasematesse eludesse, kas sul ei ole tekkinud sellist uudishimu, et prooviks, vaataks? Ta on küll, ma ei tea, kus saab seda kirjutama. Ma kirjutasin selle pärast, kes teeb, kes viib tagasi, kohe lähen ma kirjutan selle. Aga mis, mis siis tänasel päeval on, ütleme, see inspiratsioon või lihtsalt tähendab see, et tänasel päeval on rohkem see, et, et on, on mingi konkreetne tellimus, onju. Ja siis sa hakkad tööd tegema selle kallal. Tänane päev ma ei oskagi niimoodi üldistada, et mu elus on nagu mitu erinevat perioodi, 25 aastat ma ei kirjutanud muusikat, nüüd ma jälle kirjutan. Et. Inspiratsiooni voolab kogu aeg, aga aga seal on veel muud, jõud on mängus. Mina ei saa ju kaduda. Kui ma räägin lapsena, ma kuulsin ja nägin muusikat, koguvad nii noodikirjas kurva helides värvides Poola vana, siis, siis on ka praegu nii. Aga et selle vastuvõtmine eeldab mingisugust nagu motivatsiooni Või noh, ütleme siis alpinisti, eks ole, äärtega Koipinistan roninud mägesid pidi siis, ega tal soskus ära ei kao kuhugi. Aga kui ta istub seal mäe all, tal peab olema motivatsioon ronima. Ta võib öelda ka, aga milleks ma ronindajat Et selles mõttes, et kuskilt kadus ära nagu jazztagasiside sellele muusikale enda jaoks mitte inspiratsioon, vaid just see tunne tekkis, nagu pole vaja inimestel seda, mis ma teen ja. Ja siis sa melanhoolia Stat ei kirjutanud muusikat. No siukene. Noh, suht vähe kirjutasin ja siis komacuma leidsin. Ma tulin tagasi, ütleme Ameerikas, noh ma. Siis ma olin väga optimistlik ja elurõõmus ja mõtlesin, et näinud aga noh Sneistkümne tuli ääretult solvunud, et ma reetsin, nemad. Ja solvumine väljendus selles, et mul on nagu kõik uksed olid kinni, ma ei saanud nagu mitte midagi teha ja see kestis ikka palju aastaid ja. Kunstivõhik inimene võib küsida noaga, võib ju sahtlisse kirjutada ju, aga miks ma ei olegi võib-olla, et miks ma ei oleks kirjutada tuhandeid laule ja sadu sümfooniaid ja nagu mitmeprotsenti 14 tundi päevas kirjutada muusikat sahtlis? Kunagi kunagi pole võimalik ettekanne, ehk kunagi mõni orkester, dirigent, mõni raadiotoimetaja ütleb, et ega mu loomingut ei ole ju kunagi ju lindistada. Nõukogude lindistati kõik peiteram selliselt kirjutada, aga praegu ei ole, tähendab sa lood seda loomingut, see ükskord mängitakse ja siis visatakse solki ja seal ta vedeleb ja mitte keegi seda välja välja sealt ei võta mitte mingi hiina, kas pole see võimalik välja tuua ja ja põhiline sekka ka ükskord ette, aga sa ei saa seda isegi mitte üks kord lindistada, see on praegu. Meie olukord, kus, kus ERR-il ei ole, ei ole raha selleks, et salvestada interpreet ega eri laadi. Ja aga noh, varem oli seda raha rohkem, aga lihtsalt ma ütlen, et see, ma olin reetur. Ja selle tõttu mindi lastud mitte kuskile mängu ja mitte nagu ikka ikka aastaid, siis on, et sa nagu teed ja pakud ja pakkuda võistlustele konkurstitele kuhugi. Ja, ja mitte midagi sellest ei realiseeru, see lihtsalt võtab ära motivatsiooni, minul võttis, no kindlasti võib olla tugevamaid inimesi. Aga noh, kuna ma olen ikkagi nagu elan ka elatunud muusikast, ma ei ole päevagi päevagi tööl käinud. Et noh, ma ei tea, võib-olla see liiga suur luksus, ennasttäis olek, et ma leian, et ma võiksin nagu muusikast kõhu täis saada, aga et noh, kuivõrd see asi ka ja siis tekivad sellised takistused, nõukogude ajal on selge, seal ma olin mustas nimekirjas, seal ei lastud mind sellepärast minu poliitilise religioosse meelsuse pärast ei lasknud mul nõukogude ajal tegeleda Ameerikas ma ei osanud lihtsalt selle ataki leida, ma ei saanud, kes ma olen, mis ma siin teen, mida ma peaks tegema, kuhu, kuidas ja ja noh, kuivõrd ma tegelen nii paljude erinevate žanrite ka siis ma ei osanud ennast Ameerikas isegi mitte kuidagi turustada, sest ma ei saanud siis arukas nurgas tegema nagu klassikalist klaverimänguga kirjutama klassikalist muusikat või kirjutama kerget muusikat, esitama kõrbet, muusikate tegemata midagi muud, nagu ma nüüd olengi teinud midagi muud, millest ma pean elanud, viimased 13 aastat on kontsertide korraldamine tegelikult mitte muusika tegemine. Ja nii, et kõikidel nendel perioodidel olnud, aga, aga praeguse viimane periood, kus ma olen nagu suurema tasakaalu leidnud ja mitte lõpliku siis ma jälle muusika kirjutama hakanud ei ole vaja inspiratsiooni muusika kirjutamiseks on lihtsalt. Ma vist juba ütlesin, seal loobusin lihtsalt elamine seal nagu hingamine, see on minu jaoks loomulik, et see on see, kes ma olen ja mida ma teen. Reinsalu läksid ära siit, kui oli veel tegelikult Eesti NSV ja tulid tagasi, kui, kui oli tegelikult Eesti oli juba noh, väga väga muutunud, et et kas kas, ütleme. Sinu moodi niuke noh, loojanatuur ei vajaks ütleme siukest nagu tänapäevases mõttes nagu sellist nagu mänedžeri agenti ütleme niimoodi, kes, kes tegeleb nagu selle poolega, et sa saaksid nagu siis noh, alustada lõbu siis sellele loomingusse absoluutselt ei kirjuta, ma olen selle agendi nimi. Helistan talle kohe. Aga siin ongi siis jällegi, et Eesti turg kui selline on nii väike, et, et noh, praktiliselt ei ole lihtsalt võimalik pidada sellist nagu luksust. Ei, no kui valmistaks mulle ettepaneku, et hakkame mänedžeriks, issand jumal, ma hüppaksin no kohe sülle annaksin talle musi. Milles, millest vaene valmis elaksid, tekib küsimus, eks ole, kui ta korraldab mulle, avastas 10 kontserdit, isegi kui need edukad on, noh, mis ei ole, nad ei ole, eks ole, ka, korraldab 10 aastat klaveri, kontserdit või 20 aastat, aga aga turgu ei ole. Siin ongi võib-olla see, et seal tahetakse hakata repertuaari nagu, nagu valima ja soovitama nii-öelda soovitama sulle, mida sa peaksid mängima siis koerapolkat või midagi sellist, mis nagu vanaisa polkat ma olen mänginud. Aga ei aita ikkagi klassikalise klaverimängule ikkagi mingi protsent inimestest, nagu oskab seda hinnata, vajab seda 100 protsenti, see paraku kahjuks ei saa kunagi olema, aga selle see muusika, mida valmis teeb, on ta ei ole ka 100 intelligentsed inimesed, ei lähe, aga neid on paraku vähe. Kuulame vahepeal muusikat Tõnis Mäe esituses sinu lugu, kirju, palli, lend, tahad selle kohta ka äkki midagi öelda? Ei, ma arvan, et see on lihtsalt üks nendest lugudest, mida sai sinna tippmeloodiale tehtud, see oli hulk aastaid ligi ligi kümnendat kui mitte kogu aeg aktiivsed, vahepeal ma tegelesin rohkem seal ansamblitega, nii, aga ikka kui mul jälle mingi viis tulis, otsisin kellegi, kes disteksti sellele, kui ma õieti mäletan midagi, Peeter Ilus teksti ja ja siis, kui mul oli, ma tegin noodi ja saatsin See oli siis Tõnis Mägi kirja palli lenn. Ma polnud ise ka seda vist 40 aastat, kuule, aga mulle tundub see ehmatav oli see sisse juhatas liivad lood, et tegelikult peaks neid kauneid kontserditel mängimast, et kõik need vaata, mis sul oled kirjutanud siin seitsmekümnendatel aastatel. Vaid tegelikult nüüd 80 aastate nagu Ruja ostja teatakse rohkem. Võib-olla aga 70 aastat asju, neid võiks ju, neid võiks ju väga ikkagi noh, kontserditel jällegi nagu taasesitada pärast kirjutatuna sponsori nimetamata kontserte, orja plaadistused ei või noh, see on, see on täiesti see, noh, ma ei ole ise ka niuke suure ettevõtja tüüp, aga aga ideid mul. Nojah, eks see nii kipub. Ideid mullale. Aga seda, kes tegeleb selle tüütu asjaajamise jahmerdamisega, on juba raskem leida või siis ta tahab riisuda koore. Tuleb natukene midagi riistu ka, eks ole. Rein, palju sa üldse oma vana loomingut kuulad või kas sa üldse läheb pöördud tagasi nende lugude poole, et sa ütlesid, sa pole seda filmi lugenud? Ei kuulanud. Mitte vana mõõtma ei kuulega uut loomingut, viimane oli hingelindude esiettekanne teisel novembril, Surd, tund aega muusikat koorile ja orkestrile ja ma sain selle plaadi ja tegelikult ma jäin rahule selle ettekande kuidagi ikka kardan peale panna kuidagi. Nagu ebakindlustunne on, et äkki ei ole hea ja et Helmut sõima kunagi ei, ei kuule. Jah, see tuleb mulle üllatusena ja sellepärast, et oi, eestlast ikkagi. Vaat siin ongi see, et, et vaata, noh teatud eas juba juba peabki olema, nii et, et inimesed lasevad nagu noh, vanade hittide peal mõnusasti liugu. Vaata nii nagu kõik need legendid, kes siin käivad kogu aeg, need ansamblid ja artistid, paljudel on paljudel, pole sugugi nii palju, kui, kui, kui siin Rein Rannap sul on. Jestas, siin on ju nii palju, Hitled, sellega annaks nagu kõvasti elada. No ma ei ole rahul endaga kunagi ja ma ei ole ühegi lauluga rahvus, mis ma teinud olen. Alles siis, kui kui rahvas valib ta nagu kõigi aegade Eesti parimate laulude hulka, siis ma ka ei ole päris kindel, siis ma mõtlen, et okei eksternid. Jah, ma arvan, ta peab sellest üle saama, sest et kui sa oled loonud tohutult head muusikat, nii palju nii paljude erinevate artistidega koostööd teinud inimesed armastavad loomingut, et sul on kindlasti põhjus Dollar on, kas siin on see häda, et vaata, tegelikult ega eestlased ei ole ju väga ka niuksed hästi koolradi tegelikult komplimente tegema ja. Millega on probleeme, sest et kui inimesel komplimendi, siis reeglina seda vastu võtta ikka ei osata. Et selles mõttes jah, et Rein võib-olla distikugi valel maal nagu selles mõttes nagu vale rahva sees saab nagu elatud, aga samas ma ei kujuta ette, see on just täpselt eesti rahvale, need lood on ju täpselt nagu need nendel keeltel mängiks, ütleme nendes nende meloodiatega, et kui ma endale ei oska isegi vahel seda ette heita, et on halvasti tehtud, siis ma väidan seda, et, et liiga vähe on tehtud, et ma oleks võinud neid häid laule kuule nagu raagus sõnad, midagi oleks võinud teha, teeks 100 korda rohkem vabadust, ma tegelesin nii harva. Selle ei maksa unustada, kui me rääkisime lapsepõlvest ja selle ajastu karguses, siis ikkagi sealt istub istutus minu pähe ikkagi kindel teadmineldika Arnasson kõrge ja seal istuvad Bach, Beethoven, Tšaikovski ja ja estraadilaulude tegemine või mingi džässi klimberdamine, klaveril on ainult hobi. Aga miks nii kõrgeid eesmärke peab, peab nagu ikkagi endale nagu seadma selles mõttes noh, et, et kas, kas see, kas see, kas see tee nagu asja natukene nagu kõledaks olemist? Jah, ma tegelen sellega pärast kirjuta mulle paberi peale, mis on õige eesmärki. Noh, eks ole, oi, aga vähemasti nüüd nüüd on ikkagi vähemalt mingil määral Kambekt vaatasin, et eesti laulus oled sa igal juhul. Oled sa vist kirjas, et ühesõnaga see on ime. Et, et Uku Suviste esitab. Ja kes tal seal veel kambas oli. Indrek Hirve tekst, õige jah, et sellega nii, et Indrek Hirv saatis mulle jaanuaris oli seal paraadiga tahes aasta alguses taas ühe uue luuletuse, mis ta oli teinud, ta nii palju viimasel saatnud ja kõik on, kõik on lauludeks saanud ja saatis selle, ma tegin laulu ja siis mõtlesin, kes seda võiks esitleda kuskil kevadel pakkusi nukule, aga aga teil on aega seal, ta oli seal lauluvõistlusel ja tahavad aega seda enne teha, aga sügisel siis mul tekkis mõte. Et kui sa pole veel seni valmis, et siis miks mitte sinna pakkuda. Nii et see ei ole selles mõttes tehtud selle Eesti laulu võitjaks, ma olen siin aastate jooksul teinud neid lugusid küll, aga aga žürii ei ole mõistnud mu kavatsusi, ütleme. Sa oled teinud koostööd mitmete noorema põlvkonna lauljatega viimastel aegadel, Maarja kostet Maarjaga näiteks teevad kõike viimati kosmikutega. Väga huvitav projekt, ilus maa. Kas sul on selliseid Eesti noorema põlvkonna tegijaid, kellega sa oled mõelnud? Vaikselt? Mõlgutan mõtteid, väga huvitav karakter, häälematerjal, laulmisstiil, anne, mida iganes. Temaga tahaks tõesti midagi teha, koos. Hetkel rohkem ei ole, et kui ma seda mõtlen, siis kohe saab teoks. Aga ei noh, ütleme nii, et päris nende vanade Ruja laulude uus salvestusteks ikkagi, vot sellist lauljat ma kohanud, kes abiks nagu. Kuidas sa üldse, kas seal nagu laulupõhine alati, et sa valid, võtame, lähme juba ajas tagasi, eks ole, et vot see laul oli, noh, Jaagule sobib, et, et see sobi. Kuidas meie laulud tulevad ikka abstraktselt üldiselt ikka lihtsalt täiuslik meloodia, teisel pärast hakkavad alles esitaja otsimise faas. Või kas laulva ise endale esitaja? Ka vahel mitte vahel tõesti tõesti, mõtlen keskel vaikselt, nagu tundub kellelegi kusagil. See on väga-väga oluline lõppkokkuvõttes, kes seda nagu nagu ja see on oluline, aga seda endale on väga raske ette näha seda, kuidas. Kas seal on ka mingeid selliseid kummalisi juhtumeid, et sul on olnud mingi lugu, Sulonalkyonge konkreetne visioon, ma näen laulmas seda meeslauljat näiteks, aga siis hoopis satub see lugu mõne naislaulja kätte või vastupidi ja sellest saab täiesti nagu teistlaadi Luhu, aga on nii üllatavalt hea, et sa oled täiesti rabatud, et see ongi. Palju parem ei aja näiteks. Viimane konkreetne näide on Eesti muld ja Eesti süda, mida mingitele võistlusel laulist ott äkki konkreetsete siin S ja Valdo Randpere, aga ma mõtlen, et kas asi oli nendes, aga lihtsalt selles idees naiste otiga seda esitada? Ja, ja minu meelest kohese suredu hakkas saatma seda meloodiat pärast sõda. Teeme vahepeal väikese muusikalise pausi viimastest aegadest kosmikutega koos tehtud plaadi pealt, ilus maa lugu, tule, tule, mine, mine. Kas tahate öelda selle kas loo või üldse kogu selle koostöö kohta midagi? Ainus sellest on nii palju juttu olnud, et minu jaoks on meeles ainult see suur hunnik käibemaksu, mis ma sellele riigile maksta nende kontserdite korraldamiseks kui ka selle plaadi. Ja siis ma mõtlen ka nendele paljudele sadadele tuhandetele, mis, mis kaduma läksid selle projektiga. Et see on nagu põhiline ongi nii, et kui nõukogude ajal tegid nagu riigi vastu meelega, teadsid sigadele näitan, et seekord kukuks ja õõnestus töötasid vastu ja siis kord kords olla kortsutab kulmu, seal see oli loomulik, eks ole. Keelati ära, ilus maha, eks ole, viina. Loomulik aga, aga see, et praegu, kus nagu see teos peaks, peaks ülistama seda, miks meie riigi ja rahva mõte on ja, ja kui seda ei ole võimalik ette teha ilma tohutult nii-öelda võitaks ametnikega makstakse peale, võtaks raha ja veel käibemaks lõigatakse nagu, nagu üks käsi lõigatakse maha noaga kõigelt sellelt tegevuselt, siis kummastav kummastav tunne. Ei, ei selle, mis sealt ilusa maa peal leiust teadmesime. Sätime seda muusikat, muusikat on nii palju ja niivõrd fantastiliselt head muusikat, noh ja me lihtsalt ei tea, mida lastest keegi tahaks kuulata. Jah, ja kõik ei mahu kahjuks ära. Meie tänane jututunde Rein Rannapiga hakkab vaikselt lõpusirgele jõudma. Rein, kas sa, kuidas sa ise tunned mõõdutunnet, et, et sa ei ole vist õieti aru saanud, et sind ikkagi tunnustatakse. Eesti NSV ajal olid sa küll seid teenelise kunstniku vist nimetuse ka või? Päris lõpus. Fenomeni parandad mu meeleolu ära minna. Aga praegu oled ikkagi saanud mõned ordenid ka presidendilt. Neljanda järgu noh, niukseid institutsiooni poolt, et üldse ei ole niimoodi, aga ma usun küll, et et, et ütleme, see rahva nagu huvisele nagu loomingu vastu, et tegelikult see on niivõrd tun, et et, et siin ei ole nagu midagi nagu öelda, et seda peab lihtsalt, peab lihtsalt nagu usku ausalt, ausalt nagu tegema kõrvad, silmad lahti, et, et seal see, see tunnustus on. Nii, aga muidugi kõige parem oleks ka, kui, kui tuleks nendelt plaatidega, siis mingisugune kuidas öelda, uus väljalaske ja siis need ta müüks, aga tänapäeval vist plaate müünud, nii et sa pead ikka tuurile minema. Kardad. Ei tea midagi, kas see varajased laulud sinu nelja plaadiga kogumik, kas see on veel müügil saavad inimesed seda näiteks endale jõuluks osta, see on ju ülevaade minu enamusest. Mina ei ole seda ise välja andnud, tähendab, seal andisid plaadikompanii välja ja ma usun küll, et on kuskil lasel alles. Kuidas, noh, ütleme selline nagu nagu urn looja hing, nagu nagu sa oled praegu siin karmis talves nagu hakkama saada, et puht füüsiliselt viskad lund. Või üldse, kas selline pime talvine aeg on sinule soodusloomeperioodiks tekitab pigem sellist ängi ja muserdust rusutust, et kuidas sulle see mõjub, see ka masaeg? Varem ikka tekitas jah, rusutust küll, aga ma olen kuskilt lugenud, inimene vajab Lukse ehk näitaja valguseühinguid ja siis, kui vähegi päikseline ilm on, siis ma püüan õue minna ja niimoodi hästi mütsi panen kuklasse, jätan prillid eest ära ja püüan püüda neid valguse ühikuid endasse. Et need pidid pidavat ladestama ja siis vältima kaanlase teket. Jah, selle kohta on ju tõesti isegi olemas täiesti valgusteraapiaid. Solaariumi ei soovita, et seal ikkagi küpseb nahk koledasti ära, aga aga jah, selline valgusravi tänapäeval mulle tundub, et on isegi täiesti kuidagi väga vajalik meie kliimas. Sa oled viimastel aastatel prahva ette kuidagi tulnud ka kui muusika kohtunik ehk siis superstaari saates üks žüriiliikmeid, kes siis annab riituste kriitikat noortele staariks pürgijatele, et see ongi tänapäeva üks teine selline iseärasus, et enam ei pürgita nimega just muusikuks lauljaks, kuivõrd ennekõike staariks ja siis ideaalis on seal taga siis ka anne ja oskused ja vaata, mis ma pean kõrvalstaariks, laulan jah, et kuidas sulle tundub, kui sa vaatad seda meie praegust noort generatsiooni kas sellist potentsiaali on või on ikkagi pigem selline kuulsusejanu nagu käivitav jõud seal taga? Kindlasti kindlasti on, paljudel on erinevat liiki potentsiaal, ühel on rohkem muusikaline potentsiaal, anne, teisenenud oskus rohkem seda nagu müüa ja serveerida kuulajatele. Aga noh, et midagi päris õiget välja tuleks, selleks on vaja ilmselt väga erinevat tüüpi annete ja võimete kokkulangemist ühe inimese puhul. Et me elame siin küll, kes on, kes on muusikasse tohutult andekad, tõsi ja mine seoriga, kiidame neid ja lõpuks ka publik saab sellest aru ja hääletab need päris kõrgele kohale, aga ikkagi nad kaovad meie elust kahjuks. Et mingi mingi muu oskus või teadmine või asjade mõistmine jääb neil ilmselt puudu. Ja noh, nagu siin juttu oli, et, et kuna turg on nii väike, pole professionaalset mänedžeri, kuna nad ei lakkasid millestki aru. Ja, ja need inimesed vajaksid seda. Noored lauljad vajaksid ikkagi abi just nimelt kuidas toime tulla? Jah, kedagi, kes aitab neil siis kujuneda jalga ukse vahele saada, oma stiili leida, mulle tundub, et tänapäeval ongi eriti nende superstaari saate tegelastega. Meile üritati, kuna nad on hetkega saanud kuulsaks, siis üritatakse neid kuidagi sobitada sellisesse midagi kõigile. Formaat teeme ikka midagi sellist, mis emadele-isadele sobib ja samas ka teismelistele ja siis ongi selline. Noh, ma ei taha öelda isikupäratu, aga selline kuidagi laialivalguv või kuidagi oma käekirjajooneta. Tihtipeale see looming alguses ja mingi hetk, kui nad saavutavad enesekindlust, et siis hakkab sellist isikupära välja tulema. Ei, pigem toimub see osa ka, ma olin, olin hästi nõus, aga ma arvan, et siis ei hakkagi kunagi, kui juba minna selle keskkool osales, ei hakka kunagi välja tulema ikkagi kuigi ei noh näiteks Tõnis Mägi on tegelikult ju näide, kus, kus võib-olla jah. Et kui kuulata tema varasemaid asju, siis vaatad seal Youtube'is, inimesed vaidlevad kommentaare, ei seda laulis Joala ei ole joolasema Ivo linnale ja tõepoolest, kui nad nooruselt laulsid kolmekesi niisugune tõesti on, on raske öelda, kumb oli kumb. Aga hiljem on arenenud niivõrd prii eri ilmelise häälega artistid, eks. Et see võimalus on ka olemas, aga üldiselt ikkagi just kolled, noor, sa pead kõige rohkem ikkagi just mõtlema selle omapära ja oma hääle leidmisele. Jah, et kuidas eristada, eks, et minu arust on ka hästi oluline sega sekka rihma, mida tänapäeval kuidagi noh, tihti napib, et on küll niisugune säraga, seda karismat jääb väheks, et ma ei tea, mis sa soovitad noortele, et kes siin praegu kuulavad sind, mõtisklevad tahavad saada lauljaks, tahavad saada muusikuks, et kuidas, kuidas leida see oma käekiri, et kui sa oled alles noor ja kobad ja otsid, mõtled, kuidas kuhu suunas minna, et mis sa nagu julgustuseks ei suunaks, ütleks, et. Ma ütleks, et see nõuab rohkem aega ja energiat, kui arvatakse. Et võib-olla ma eksin, aga kui sa minu käest küsid, siis, siis ma ütlen nagu mina arvan. Et ma olen elus ikkagi kogu oma energia tähelepanu pannud muusika tegemise peale, võib-olla vahel kahju, et ma ei käinud kalal v mänginud jalgpalli või reisinud, matkanud või suhelnud inimestega pidudel, kuskil ma seda absoluutselt ei teinud, ma olen ikka kogu elu ikkagi silmaga, klapid peas ja ainult mine hammaste klaverit. Kas komponeerides improviseerida või harjunud selles mõttes. Ma vaatan, et Laine Jänese särava juht inimestel on domineerima hakanud selline mentaliteet, et võtan tal tootev töö, eks ole, käi tööl ja siis õhtul nädalavahetusel siis teeloomingut ja ja vaata, et sa ise hakkama saada. Oota mingit mingit nagu, nagu toetust sellel sellele, et, et see viib ebaprofessionaalsuse nimi, eks ole, et kooriliikumine, millest jänes lähtub, ongi isetegevusvaldkond, eks ole, aga, aga see hävitab professionaalse kunstniku praegu kõik kõik fondid on, on mitmeid kordi vähendanud naeruväärse summani, et et Eesti heliloojate teenistus on 1000 krooni kuus, ühe helilooja peale ja kõik see edasi siis. Ja, ja see levib ühiskonnas ja vaatad nende Internetikommentaatorid järjest rohkem seda, et ahvat, et tulebki, et igaüks teeb ise muusikat kodus just sellist muusikat, nagu ta tahab endale või siis tõmbab netist selline masendav ebaprofessionaalsuse domineerimine. Mis siis eeldab seda, et igaüks töötab kellegi teisena, eks ole, ühesõnaga nagu üks on siis mänge, teine reaalsus, edasist tavad läbi toodab mingeid reklaame, müüb mingeid tooteid, läheb õhtus, hakkab oma siirast muusikat tegema, tähendab et mul on, mul on selline asi nagu mõistmatu ja ja vastu võtma kui aga, aga ega siis seda käiku pidurdada ei saa, et võib-olla tõesti maailm jõuabki sinna, kus muusikat tehaksegi ainult muu asja kõrvalt, iseenda lõbuks, eks ole. Arvutite abil ja mingi elukutselisi, professionaalseid muusikuid, kes nagu viiksid edasi avaksid mingeid horisonte ja vaimsust ja, ja uusi väljendusvahendeid, et, et see kõik kaob ära ja jääbki selline ühtne üsna isetegevuslik nikerdamine. Aga kui ma soovita midagi noorele lauljale, siis pühenda sellele sajaprotsendiliselt ära, mitte midagi muuta. Aitäh sulle, Rein Rannap, ma loodan, et sinu kirjeldatud stsenaarium siiski ei toimu. Et ikkagi tõeline muusik pühendub oma asjadele ja teeb seda, mitte lihtsalt hobi ajal. Tourana. Aitäh sulle stuudiosse tulemast. Edu, loodetavasti loomingupursked jätkuvad ja me saame palju head muusikat sinu sulest kuulda esituses kood alles veel mõni päev tagasi. Ja võtke ka viieni, dal jaanuaril kallide kuulajad, aastaid til unistuste bändi etteastel. Lõpetuseks aga lugu Maarja rannatud plaadilt läbi jäätunud klaasi lugu nimega Allik. See on raadio kaks.