Peavad kodanikud, ülekuulamine alustab. Väljas ulub kõle tuul, aga mitte sellepärast, et talv oleks pea saabumas vaid seepärast, et rahaliidu, mille liikmeks ma õige pea astume. Tulevik muutub iga päevaga järjest segasemaks. Tänase ülekuulamise toimiku vahel on euro eurotsooni tulevik ja mitte ühtegi poliitikut. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 154. Ühisraha euro segane saatust. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks, Poolamets, antiamet, võrguajakirja, wwwaa Iseseisvuspunkt ee vastutav väljaandja ja eurovastane. Anti Poolamets, teie südames praegu, vaadates sündmusi, mis toimub Euroopas on pidu kontekstis, et näed, ma ju ütlesin teile või siis suur mure, teades ikkagi, et euro tuleb Eestis kasutusele. Pidi teist õnnetus tööõnnetuse üle ei ole mõtet head meelt tunda, aga küsimus on kindlasti selles, et Eesti kroonist loobumise kontekstis ma konsulteerin, et need ennustused on paljuski täitunud. Paraku paljud ennustused on täitunud veel enne aasta lõppu, et see kriis on süvenenud. Et mõnes mõttes on dramaatiline olukord, et meie rong juba kihutab täiel hool, aga samal ajal oleks just see hetk, kus oleks vaja piladeks kümmekond tõsist majandusfilosoofilist konverentsi ja küsida, kuhu me läheme mõnes mõttes. Ega, ega see kampaania, mida ma olen vedanud, on pigem nagu nende inimeste meelsuse väljendamiseks, kes ei ole sellega nõus olla. No meil ei ole aega siin kümmet majanduskonverentsi ja eriti veel filosoofilist majanduskonverentsi pidada, aga millisesse hädaorgu siis me praegu oleme teel sõna otseses mõttes teie arvates? Ütleme niimoodi, et see, mis väljaspool Eestit toimub, on tõepoolest hädaorg, sest kui me näeme, et kunagised nii-öelda tiigrid nagu Iirimaa kuulutab pankroti välja sisuliselt täna lugesin Airis Timesi hommikul Iiri valitsus, kukub pankrotihüüded, järgmine kukkuja, mida peetakse väga tõsiseks kukkujaks, on Portugal ja Wall Street Journali uudiseid lugedes. Täna oli eriti hirmuäratav ennustus ajakirjanik Martinil, kus ta ütles, et kui nüüd Hispaania läheb, siis ei saa mitte välistada, et eurotsoon väga kiiresti tervikuna kukkuda. Sest Hispaania majandus on nii suur, et ta ennustab, et saksa maksumaksja ei ole seda koormat valmis enda peale võtma. No need on sellised, selles mõttes suured sõnad on emotsionaalsed ja väga toredad ja arusaadav, et kõik, aga tegelikult on vaja ju vaadata ka seda, et mis nagu seal taga nagu toimub, mis nende riikide majandustest toimub ja, ja mille pärast need probleemid nagu on, et, et ega Eesti majandus sellest ju väga suuresti mõjutatud ei ole vähem ega rohkem. Kas siin on kasutusele euro või mitte euro või vastupidi, väita, et euro mitteolemine ja Eesti krooni püsimajäämine oleks Eesti majandusele suurem risk ja, ja, ja ohtu arvestades dominoefekti, kui väikesed majandused kokku hakkavad varisema. Ei, ma ei saa sellega nõustuda sellel lihtsal põhjusel, et tõepoolest pärast esimest jaanuaril me oleme nagu, ütleme, ühes vereringes, praegu me päriselt seda ei ole, kas või alates sellel põhjusel, et me ei ole ühtses võlakatlas pärast eurotsooni liigutamist, kus iga asi muutumile kohustuslik nagu Iiri abipakett ja kõik muu meid kistakse nende lõunale Euroopa riikide võlakatlasse. Ja kujutage ette, me oleme olnud tõeliselt hea õpilane, lubage mul teha üks kompliment ka Eesti valitsustele. See on see poliitika, et me ei ole ennast üle võlastanud madalaima valitsussektoriga laenukoormusega riik Euroopas. See väldib neid Lätid stsenaariumeid, et me oleme olnud tublid ja see tõestab seda, et me oleme võimeline täiesti iseseisvat poliitikat tegema. Aga meie, meie kroon on ju praegu juba aastaid olnud ju ka sama tugevalt fikseeritud euro suhtes, okei, meil ei ole nii-öelda eurosüsteemi, võib-olla tõesti nagu te ütlete sellist nii-öelda võlakoorma küsimust, aga me oleme tegelikult üks-üheselt sisuliselt seotud, kui kukub euro, kukub ka kroon. Loomulikult me oleme tihedalt seotud ja liigagi tihedalt, aga samal ajal Taani rahasüsteem on ka seotud euroga, et me ei saa öelda, et neil ei ole Taani krooni olnud, eks. Taanis on olemas ka majandus, Eesti on ikkagi niivõrd väike, et Eesti on sisuliselt tõepoolest ma ei tea, kui Kopenhaageni linn on ilmselt natukene väiksem kui eesti koguma. Aga ütleme niimoodi, et siin me jõuame selle sama probleemini, et tõepoolest Eesti majandus on väike, aga eesti keel on ka väike, me ei hakka inglise keele vastu välja vahetama, Eesti sõjavägi on väike, me ei hakka teda kinni panema, et, et see, see tegelikult on mõnes mõttes moskva miitlik filosoof. Ja keelt kahe kuuga ei okupeerinud, raha võib kahe kuuga põhja lasta küll. Me nägime väga hästi, milline paanika käivitus siis, kui kusagilt mingid infoallikad hakkasid rääkima sellest, mismoodi kroon devalveeritakse, mismoodi inimesed käitusid, mis tegelikult pankade ja valuutavahetuspunktides tekkis. Keelega näide on emotsionaalselt tore, aga, aga see ei ei punaselles mõttes, et keegi ei ähvarda mind ja ei õnnestu ähvardada teemale, et sinu keel kuidagi ma ei tea, muutub pakiksus uus, siis kui sa jätkata. Ma kasutan loo. Selliseid loosungeid ikka tuleb, tõesti, eesti keel on liiga väike, Eesti majandus on liiga väike, seda saab minu meelest programmeerida igasse eluvaldkonda, et kui me julge riiki pidada ühel hetkel, kui me julge oma raha süsteemi üleval hoida. Me tahame seadused saada Euroopast, siis konstateerima, et ekskommunistid ei julgegi, et üleval pidada riigina nad tahavadki pidevalt alluvussuhteid igas olukorras. Et see ongi üks minu mure, et nad ei julge valitseda, et kardavad kõiki asju, pidevad argumentatsiooni lähevad sellele, et me ei saa hakkama täiesti veendunud, et me saame hakkama, riskid on olemas, iseseisvusele loomulikult ja, ja see peabki nii olema. Minul on ka risk, aga minu meelest pigem vaatame Taani ja Rootsi näidet, kus nad on vägagi hästi omadega hakkama saanud, et et valuutasüsteemidel on omad riskid, aga me näeme, et hetkel on kõige riskantsem süsteem hoopis eurosüsteem, mis ähvardab kokku variseda. Et Eesti kroonom kõik andnud. Ja üks garantii sellele, et toimib, ongi näiteks see, et me ei ole üle võlastanud. Ja aga siin ei saa olla nagu otseselt, eks ole, seost krooni ja euro puhul see, et kas meie valitsussektoril on võlga või mitte, et see on pigem nii-öelda valikute tegemise küsimus juba riigi siis eelarve koostamisele juhtimisel. Aga see ongi otsene seos, see on otsene seos, et võlakoormus on kogu sinu rahandussüsteemi risk, et rikas riik minna pankrotti, kui ta on ennast üle 100 protsendi SKP-st võlgu võtnud, et välismaised võlanõudjad võivad tõesti siin väga tugevalt mõjutada, et rikas Iirimaa meile räägiti edulugu, et astub Euroopa liitu, sest Iirimaa on paradiis, noh. Et see edulugu läks pauguga lõhki ja tunnistavad, et peaaegu pankrot ja te mainisite seda, et noh, et see on emotsionaalne, võib-olla seal mõni teemaga Pauguga lõhkiminek ka, et see kõik on nagu selline emotsioonide küsimus, et kui me räägime lihtsalt sellest, et nende pangandus on võtnud raha liiga palju sisse andnud liiga palju välja, ei saa seda raha nüüd nii kiiresti kätte, kui võlakirjaomanikud nõuavad. Selles mõttes on ju, see on ju puhas reguleerimine sellesama majanduse tasandil ja tegelikult ei ole ka Portugalil otseselt midagi sellist, mis võiks ju ähvardada. Ma saan nüüd aru, ma olen küll riigi rahasüsteemi, räägi aga, aga ma tahaks kuulata sisulisi argumente lihtsalt, mida ma ei kuule praegu. Teine sisuline argument on see, mida me täna vaatega lõhki ei ole. Sisuline argument. Kui Iiri valitsus tunnistab, et riik on pankrotis, siis ongi pauguga lõhki. Kui Euroopa Liidu president Rumpoi oleme ellujäämiskriisis, et praegu on terve Euroopa liidu eksistents ohustatud siis see ei ole minu väljamõeldis, vaid, vaid sellist juttu, et kõik on hästi, võib rääkida ainult ligi, kes tahab, et üleminekule. Küsimus ei ole ju selles, et kõik ei ole hästi, vaid, vaid, vaid mis on nagu see, mis aitaks Eesti krooni säilimise puhul Eesti majandusel mitte sattuda nendesse probleemidesse, mida me pelgama nagu seda. See seesama seesama poliitika, mida me oleme teinud, et valitsussektori võlg on üks ääretult oluline asi, see on, see on täiesti tõestatav asi, me oleme sellega targalt toiminud. Me võime eeskuju näidata Lääne-Euroopale ja kogu minu kriitikas viimaste valitsuse suhtes, et nad on enam-vähem suutnud, eks ole, seda selles punktis on olnud tubliduse võime eeskuju näidata. See see võlavanglasse sattumine on Lääne-Euroopa ja kogu tsivilisatsiooni probleem. Kui nii võib öelda, et Lehman Brothersi päästis operatsioonid millest algas see jama pihta, et et rihm, maksumaksja peab kinni maksma pangandussektori jama. Aga ma sain aru, Anti Poolamets, teie ideaal on siis teha nii-öelda separatistlik käike ennast lahti siduda sellest euro ühisrahast eurost ja lahti suuda ka Euroopa Liidust, et siis me saaksime oma eesti krooni oma Eesti riigiga tõeliselt õitsva järele ja kõigil kodanikel oleks taskud raha küllaga täis. Ma arvan seda, et me ei pea kaasa minema üha föderaliseerumine Euroopa Liiduga, mina olen föderalismi vastand, viimane, tähendab, me ei saa juba põhiseaduslikel takistuste tõttu föderaliseerumine Euroopa Liiduga kaasa minna, näiteks me ei saa kaasa minna sellega, et Euroopa komisjon tahtis kevadel juba pärast Kreeka kriisi võtta endale õiguse liikmesriikide eelarveid, kinnitada seal sarderaal riigi põhimõte, et sellega me ei saa kaasa minna, et et ma olen nõus rahvusvahelistes organisatsioonides olema, nagu meil on eksponeeritud, eks ole, et Euroopa Liit oleks justkui rahvusvaheline organisatsioon ja nii edasi ja ta ei ole seda enam tal poolföderatsioon, kes tahab täituda, ratsiooniks saada. Et sellistele tendentsidele ma olen igal juhul vastu. No see on arusaadav, aga siis on nagu praegu räägime nagu ikkagi selles mõttes selgest plaanist, et et te olete teinud uuringuid, kulutanud oma vahendeid, mis te näete, mis on selge plaan, see on päevselge, 2011 esimesest jaanuarist hakkab Eestis kehtima euro. Siin me poolteist kuud varem ka nahast välja pugedes ja seda kogu linnarahva ees ei suudaks protsessi praegusel hetkel vaadata. Mis on need järgmised sammud, mida te näete, mida peaks praegu tegema, et laeva õigel kursil? Ütleme nii, et see plaani väljamõtlemine on tegelikult nende ülesanne, kes meid ääretult riskantsesse olukord on viinud. Minuga see oleks väga ohtlik usaldada nendele inimestele uue plaani tegemine, kes juba on ühe laeva kursilt kõrvale viinud, eks ole, kas pole mitte nii, loomulikult loomulikult, aga miks sa neile tahad uuesti usaldada selle siis uue plaani välja? Ega ega ei tahakski, ega ei tahakski konstateerida, et kuu aega aega, eks ole, et meil ei ole poliitilisi otsustamisvahend, ei, aga mida ma tahaksin lihtsalt kiire soovitusena edastada, sellise hädasoovitusena. Hoidke see Eesti krooni sedel alles, et et et kasvõi see on midagi, et kui peaks see asi nagu väga halvaks minema, siis meil on, me ei pea mitte läti latti vastu seda hiljem vahetama, vaid meil on Eesti kroonid kuskil keldris olemas. See on selline kriisi kriisi soovitus ja kriisi mitte. Nägemine on absoluutne bluff, sest PÄEV lugedes Wall Street Journal'id Euroopa suuri ajalehti, no kuulge, võrreldes selle mantra ka, et kõik hästi ja kõik läheb hästi, see see on informatsioonile katastroof, mida levitatakse. Et ma ei, ma ei tea, kust selline bluffimine tuleb, et ma loen, mida Euroopa president ütleb, mida Iiri valitsus ütleb, mida Hispaania praegu teeb? Kas teile, Anti Poolamets seda tunnet ei ole, et isegi kui me ütleme, meil õnnestuks säilitada oma eesti kroon ja aga noh, meie jätkuvalt oleme siin, geograafiliselt, kus me oleme, kord on need, kes seal on ja, ja meie majandus on nii, nagu ta on, et siis jätkuvalt ükskõik, mis toimub meie kõrval isegi veel oma eesti krooni hoidmine läheks üsna keeruliseks, sest et me oleme niivõrd majanduslikult seotud teiste maadega, olgu nad siis Euroopa liidus või mitte, kes meie ümber siin on, eks ole, kus, kus näiteks on ka euro kasutusel ja, ja ükskõik, mis seal toimub, hakkab meid väga selgelt ja konkreetselt ja koheselt mõjutama. Neid mõjutabki maailm loomulikult ja ma näen, et me peaksime pilgud hoopis Rootsi ja Taani suunas pöörama. Esiteks oleks pidevalt pidanud jälgima seda, et mis on nende sõnum, kuidas nemad on suutnud seda oma süsteemi säilitada. Meil on ka vanad, kunagised Eesti krooni maaletoojad. Poocrack näiteks on öelnud, et see on jama, ärge ärge võtke seda üle. Needsamad, kes Eesti krooni loomise juures olnud Rootsi nõunikud. Nad on nagu väga vastu sellele ebaloogikale, mida me teeme. Ja ma loodan, et meil õnnestub siia tuua endine Rootsi keskpanga president veel enne aasta lõppu, kes edastab seda sõnumit. Kuid rootslaste huvi ei ole mitte see, et vahetada pidevalt ja teenida nende vahetuskursside pealt, et kui on Eestis teada, kes valitseb turgu, millise riigi pangad siis 100 miljonit krooni nende kasumis tiksub ikkagi vasakule, nüüd küll sellega seoses võtab kasutusele euro, ma ei näe vahet. Kursi teemas sugugi mingisugust fundamentaalset ülemineku asja alates valuutapunktidest elu kergemaks tegemisest. Kursa Rootsi pangad konkreetselt teenivad selle pealt kasu, nad teenivad. Pluateeriva väga oluline punkt on ikkagi see, et kes juhib oma majandust, kes juhib oma intressimäärasid. Kui vaatame Rootsi näidet, siis nemad on suutnud kriisist peaksite esimesena välja tulla või Poola, kes on oma sloti säilitanud, et neil on üllatavalt hästi läinud kriisis see, mis seal toimub, vajab nagu väga kiiret eeskuju või analüüsi ja kuigi ütleme tõesti konsulteerinud Meid on viidud sinna, kus rong on läinud, et me pigem analüüsime, mis on tulekul. Kriis on nagu tegelikult Euroopa kriisale ääretult tõsine. Pärast ma ütlen, et me saame praegu välja pakkuda niukseid kriisimeetmeid, et ärge ärge võtke seda Eesti krooni sedeli hävitamist veel ette, hoidke seda kasvõi poolteist aastat kriisi reservis. Ühesõnaga, inimesed ei peaks tormama praegu panka oma sularaha ümber vahetama eurodeks, vaid peaksid teie soovituste kohaselt jätma endale sukasäärde siis koju pooleteist aastase elamisvaru. Seda mitte aga riik, kes kogub selle raha kokku, siis nüüd Eesti panga keldritesse võiks vähemalt seal nagu hoida riski, riski koguvuse. Ärme kohe ära hävita seda, sest no vaatame, mis sellest eurotsooni jamadest. Kas selles eurotsoonis on ka sisse kirjutatud nii-öelda mingi põhimõtteline vastuolu või noh, mingi nii-öelda viga, mis ongi viinud meid tänase päevani, sest noh, jätame kõrvale selle, et, et riikidel on tekkinud probleemid sellepärast et valitsussektor on liialt kulutanud liialt laenu võtma, kas eurosüsteemis, kui sellises on sees ka nii-öelda selles põhivalemis mingi suur viga, mistõttu teile ei meeldi, ei sobinud? On kindlasti kindlasti ja, ja seal ja see on ka kriisi põhjused. 1000 euro isa Robert Manderly nägemust, et milline peab siis olema toimiv selline ühtne valuutasüsteem, et tema ju sai Nobeli preemia 1999 siis kui see eurotsoon käiku läks, eks, et tema soovitused olid see riietada võimalikult ühtse nii-öelda arengutasemega ühtse majandustsükliga, lisaks kaupade, teenuste vaba liikumine, see nõue on tõesti täidetud ja kaasa arvatud see, et tegelikult praegune probleem mis on eriti suur, on ju ja mis ei lähe kuidagi Manderly, nagu selle nägemusega kokku on see, et siis riikide eelarve poliitika on eraldi rahapoliitikast, et rahvusriigid hoiavad eelarve poliitikat endal, aga rahapoliitikat teeb Euroopa keskpank, see on tohutu vastuolu, tegelikult sealt tulevad ka Kreeka jamad ja muud asjad. Ja lisaks. Ehk föderatsioon oleks meile kõigile kasulik. Ei, vastupidi, et Föderatsioon ei vii meid kusagile, see on ka nende samade riikide põhiseaduste vastane, et see föderatsiooni. Süsteemis kuulge, me praegu ei jõuagi sinnamaale, kus öeldakse, eurosüsteemis endas on viga sees, ütlete, et selles nii-öelda ideaal on, on väga toreda jutust jääb selline mulje, aga lihtsalt olukord praegu ei vasta, aga see eurosüsteemis kui sellist, kui see välja mõelda, on juba mingi viga sees. Jah, loomulikult oligi viga, sellepärast et viga on selles, et suured valuutasüsteemid toimivad föderatsiooni raames, nad ei toimi nii-öelda pool iseseisvalt või iseseisvate riikide raames, et see on vastuolus sellesama euroloo ja nägemusega Robert mandani nägemusega tegelikult siin noh, Saksamaa ja Prantsusmaa ja võib-olla Belgia, Holland, nemad on olnud küllaltki sarnased, võib-olla selles raamisse süsteem toimiks, aga mida rohkemad haarasid neid riike kaasa, mis on erineva majandustsükliga erineva finantsdistsipliinikultuuriga, seda hullemaks on asi läinud, et poliitiline projekt, mida nad on tahtnud edendada euromaaletoomisega aga ta on vastuolus majandus kõik, aga et paraku pangad ja finantssüsteemid elavad oma elu, et selline imperiaalne tunget, võtame uusi riik, võtame türgi k Kurdistani nii välja Iraagi piirini, et see on ju meeletu tung. Võtsid selle kreeka kui teadest praktiliselt Kreeka blufib hirmsal kombel oma numbritega, nüüd on tagajärjed käes, poliitiline tung laieneda ilma majandusloogikat. Eurotsoon oleks seal Prantsusmaa, Saksamaa, kes on tõesti sarnased, majandustsüklid on sarnased, siis see oleks selle Robert mandoliiniteooriaga ilusti kokku läinud ja praegu on ka see probleem, et nad ei täida iseenda reegleid. Nad on Maastrichti kriteeriumid välja mõelnud stabiilsuse ja kasvu pakti, kusjuures Robert Mandel ise oli nende kriteeriumide väljatöötaja, eks ole, et sedapidi täitma, aga seda täidab Eesti ja Luksemburg, suured riigid vilistavad sellele, et senikaua kui oma reeglitele vilistatakse, siis seal ongi fundamentaalsed vastuolu. Aga seda ma parandan, et loomulikult Föderatsioon ei ole tore. Ma lihtsalt konsulteerin, et mida siis Robert mandril on välja töötanud, et mina olen sellele 100 protsenti vastu, aga, aga ma näen, et tema teooria, mida on ise püüdnud järgida, siis Euroopas rahaliidu loojad ei vasta reaalsusele Ivar Raik ka väga tabavalt siin oma viimasest Tallinna Ülikooli suures loengus, mida siis ka sandi telegraaf refereeris ja Eesti Päevaleht ta leidis, et midagi ei ole teha. Mandeli teooria ei ole enam sugugi selle reaalsusega kooskõlas. Kuulge, aga mis saab Euroopast siis ütleme, lepime kokku, et aasta-paari jooksul eurotsoon kui selline variseb kokku euroga, ühisraha kaotab igasuguse usaldusväärsuse mõtlema, mis edasi saab. Ma pakuksin lihtsalt mõned stsenaariumid, et üks parim on see, et Euroopa püüab ennast föderaliseerida, nii nagu ta tahtis kevadel, et ta võtab riikide eelarved enda kontrolli alla, et see on nagu osa föderalistid kindel plaan. Ja kui see ei õnnestu, siis areng võib toimuda tõesti lagunemise suunas. Ei saa välistada, et tekib kaks valuutapiirkonda, tekib Põhja-Euroopa, tekib Lõuna-Euroopas, vaat osad võivad välja astuda, jah. See lagunemine on, ei ole üldse välistatud, et, et see praegu on see loogika järgi süsteem ei pruugi püsima jääda ja võib-olla on saksa maksumaksja see, kellesse probleem algab, sest nad ütlevad. Aitab, me ei ole nõus kinni maksma laristamist üle võimete elamist ja siis vastuolu sisu on ka see, et see sakslaste kehtestatud intressimäär või Euroopa keskpanga intressimäär, mis kopeerib seda saksa majanduspoliitikat, Saksa rahanduspoliitikat, see ei sobi Kreekale, see ongi võib-olla Kreeka pankrotti ajanud, sest nemad olid harjunud hoopis teistsuguse süsteemiga turismimaal hakkavad hinnad rajult tõusma, siis noh, juba sealt hakkab majandus lagunema või? On ju hakkas meeletult laenu võtma pärast selliseid väga madalaid intressimäärasid, et eks intressimääraga reguleeritakse kogu seda masinavärki ja kõigile lihtsalt ei sobi, üks nad on, nii erinevad riigid. Ja milline võiks olla Eesti valik, milliseid stsenaariume võiks Eesti valida, kellega liituda, kellega lahku lüüa, millist raha kasutada siis sellisel juhul kui valik on meil täna see, et euro tuleb veel 2011, esimene jaanuar. Nii või teisiti? Et mis juhtuks pärast lagunemist, te silmas peate, et mina vaataks rohkem Rootsi poole ja õpiks nende käest, neil on hästi läinud ja, ja Rootsi, Taani on on mudelit, mida tasub uurida ka Rootsi Rootsi loogikast ka oma valuutakursi ujuval kursil hoidmine, see tähendab, et nende valuuta ei ole ülehinnatud ega alahinnatud, ta on selline, nagu see õige hind on, et kui pidevalt üle või alahinnatud need jamad kaasnevad loomulikult küll eksport kukub ära, kui raha valuuta on ülehinnatud ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult oskuslik oma rahapoliitika, et kui sa tõelist rahapoliitikat rohkem, kui seni on Eestis olnud, see võib majandusele, randa noh, tõelise arengueelise teiste ees. Kui sa oskuslikult intressi Eesti keskpank intressimääradega mängib, siis me võime kunagi jõuda nendest stagneerunud riikidest tõepoolest ette. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja numberiks Vitsur, Heido amet Eesti arengufondi majandusekspert. Heido Vitsur, kui te vaatate nende probleemide peale, mida praegu rahvusvaheline ajakirjandus euroteemadel räägib, siis mis teie süda nagu tunneb, ma küsin sellise emotsionaalse küsimuse kõigepealt, mis eurotsooniga praegu teie arvates toimub? Teate minut süda ütleb, et juhtus see, mis juhtuma pidi, sest ma mäletan veel neid aegu, kui eurost, kui ideest räägiti ja siis oli noh, enam-vähem majandusteadlastele, selge, et terve Euroopa Liit otsast lõpuni, eurotsoon ei sobi, vältima, tatult tekivad probleemid. Ja nüüd meil on näidanud, et need analüütikud, kes nii 12 13 aastat tagasi arvasid, et neil on õigused poliitilisest tahtest ja võib-olla ka edevusest ei piisa, et sellist asja nagu ühtsele rahale tuginev majandusruum välja ehitada. Aga kui ta nüüd praegu vaatate sellele, kas kas te kuulete eurotsoonist nii-öelda siis sellist surma korinat, ehk on see on see tegelikult reaalselt ka rääkides eurotsooni lõpumärgid on kusagilt näha või pigem ikkagi me räägime praegu sellisest, selle tsooni testimisest ja poliitilises mõttes kaloksumisest, et, et saaksid täidetud need ennustused või nõudmised, mida majandusteadlased sellele tsoonile on esitanud. Surma parimat kuskilt ei kosta, vaid ilmselt on just selle uue kvaliteedivõrseid näha. Eurotsoon alustab kujunemist selleks, milleks Ta oli algselt mõeldud sellise hästi konvergeerunud Euroopa ühisraha. Kas see võib tähendada ka seda, et mõned praegused eurotsooni liikmed lihtsalt kas visatakse välja või ühel hetkel saad ise aru, et neil on parem ja õigem mitte selles süsteemis osaleda? Ma arvan, et väljaviskamis yli ei minda, aga see teine variant on täiesti mõeldav, sest eurotsooni kuulumine ja sellelt distsipliinile allumine ei ole ainult majanduslik, vaid ta on ka selline sotsiaalmajanduslik ja noh, võivad ka ökoloogiline ja kui ikka mõnele hetkel veel ei sobi selline range distsipliin, mida ühisraha nõuab ja need pingutused ei meeldi. Ma usun, et need riigid, kui neid on, astuvad ise välja, et lihtsalt võtta aega ja saada siis võrdvõimeliseks partneriks. Kas see väljaastumine võib näiteks tähendada seda, et nendes riikides euro kui selline rahana jääb käibele lihtsalt nad ei, ei osale enam eurotsooni süsteemis? No me mäletame siin veel mõni aeg tagasi meiegi ühe peaministri juttu, kes kunagi ütles, et võiks euro Eestis kasutusele võtta enne seda, kui me liituksime eurotsooniga, et kas, kas see süsteem on, on võimalik, et euro käivibrahana, aga riik ei ole enam eurotsooni sees. Ei, ma arvan, et sellel ei ole mingit mõtet sellisel sest küsimus on lihtsalt rahas ja selle vääringu konkurentsivõimes seda vääringut kasutades. Kui sa oled ikka selle vääringuga konkurentsivõimetu, et sa ei suuda oma turutingimusi oma võimalusi, vajadusi ja tugevust kooskõlla viia, siis ei tule sellest mitte midagi välja igaveseks laen ajaks ja selleks, kes oma võlga tasuda ei suuda osta nagu jõuad, aga tegelikult ainult laenatud raha eest, aga lõpmatuseni laenata ju ei saa, keegi laena sulle lõpmatuseni oma võlgu ei tasu ja siis ainukene võimalus oma kulutamine viia tasakaalu on siiski eurotsoonist välja minna ja teha ennast devalveerimise kaudu odavamaks. See on ainuke põhjus ja selle tõttu siis selline variant, et ei ole eurotsoonist süüa kasutada eurot on minu meelest absurd. Küsimus on just selles, et kui sa oled nõrk, siis sul tugev raha ei ole vajalik, vaid on takistuseks. Raha saab olla nii tugev majandus. Praegu vaadates seda olukorda, mis Euroopas toimub, siis mingi distantsi pealt vaadates võib see tunduda ka sellesama eurosüsteemi enda saneerimisena, et kõigepealt Kreeka, nüüd vaadatakse läbi, Iirimaa riigid küll satuvad nagu poliitilises mõttes poliitikute jaoks väga raskesse olukorda, kus neil tuleb oma riigi kodanikele selgitada asju, mida nad tegelikult ju selgitada ei taha, aga eurotsoon nagu vaikselt, samm-sammult käib läbinud probleem, maatilised piirkonnad juba ju ennustatakse, et järgmine on kohe Portugal ja, ja, ja siis vaatame, et mis saab Hispaania või Itaaliaga, et olete te sellise sellise mõttekäiguga või spekulatsiooniga nõus. Olen ja ei ole ka, sest Iirimaalt ma sellesse punt üldse ei paneks. Kui Kreeka on üle laenanud ja nõrga konkurentsivõimega riik, siis iri on kinnisvaramulli ja sellise loomingulise rahvusvahelise panganduse ohver tema majandus, siiamaani mõtlen tootlik majandus siiamaani täiesti okei. Ja ta suudab kindlasti ennast kriisist välja eksportida, seda enne ka teinud. 25 aastat tagasi umbes oli iiri valitsuse võlg, ka 120 protsenti SKT-st maksis ära ja kolm aastat tagasi oli nendel ainult 12 protsent SKP-st suvel. Nii et iiri suhtes kahtlust üldse ei ole. Aga küll on kahtlust nende rahvuste suhtes, kes ongi kogu aeg laenamisega elanud ja kes igasugusele peale igasugusele pingutusele vastavad tänavaletulekuga demonstratsioonide ja Paris kaasadega, vaat seal on juba raske, sealt tuleb kuidagi teisiti teha. Ja ajalooliselt ongi nad aastakümneid teinud kogu aeg teisiti. Nad on hoopis teise käitumismalliga riigid. Kas Eesti jaoks, kui meie nüüd paratamatult juba täna võib nii öelda liituma eurotsooniga, võib ka paari aasta pärast meil ees olla see situatsioon, kus me peame tunnistama, et eurotsoon meile ei sobi, käib üle jõu, käib üle jõu. Targem oled sa ise välja astuda? No siin on Ameerika eestvedamisel ju räägitud sellest, et väga oluline on jälgida, et riikide välistasakaal oleks selline jätkusuutlik. Peame tunnistama, et Eesti välistasakaal ei ole olnud vähem viimasel 10-l aastal, kui kriisiaastaid mitte arvestada jätkusuutlik. Meie välistasakaal on olnud tugevalt laenamise poole viltu ja üle 10 protsendi tihti nii, et nii palju iga aasta laenata enda tarbimise ja majanduse jaoks ei ole lihtsalt võimalik. Nii et kui me suudame jooksevkonto tasakaalus hoida, eksportida kriisist välja, siis meil probleeme ei ole, aga kui me jääme ilma laenuta ja ilma suure välisraha sissevooluta kängu ja eksportida ei suuda vastavat kogust, siis meil võib tekkida probleeme nii et pall meie käes vees otsustame, mis meist saab. Mis te arvate nendest nii-öelda eurotsooni Kriitikutest, kes ütlevad, et märgid näitavad kõik seda, et meilt võetaksegi oma majanduse ja rahanduspoliitika reguleerimise hoovad käest ära, et kui vabaks me enda tulevikustsenaariumite planeerimise juures jääme peale euro kasutusele tulema? Noh ma arvan, et igasugune meeskonnamäng on reeglitemäng, eks ole ja kui me leiame, et meeskond olemine on meile kasuks, siis me peame neid reegleid, mis võimaldavad üldse meeskonnamängu teha, jälgida, aga me oleme siiamaani seda eeldanud ja ma ei kujuta ette seda eraldiseisvat majandusruumi, mille nimi on Eesti vabariigilt, sellepärast et majandusel, kaubatootjatel või teenuste osutajatel on vaja turgu ja kui seda turuga ei ole, siis on Nii et meil on kindlasti vaja Euroopa ühisturgu ja ka maailmaturgu ja seal käitumiseks on reeglid lõppude lõpuks WTO, eks ole, maailma kaubandusorganisatsioon on ka reeglitega ja karmide reeglitega trahvitakse. Nii et sellist mängu, et igaüks teeb, mis tahab see oli kunagi võib-olla, et mitu 1000 aastat asi või siin keskajal, kui ka kell tegi, mis tahtis Riia piiskopi ei kuulanud. Aga tänapäeva maailmas ei ole see mõeldav, nii et ma ei, ma ei näe siin probleemi, tähendab pildist valikut ei ole. Me oleme selles majandusruumis, see on meile kasuks, sest väljaspool seda me eksisteerida ei saaks. Ja selle tõttu me peame neid mängureegleid, mis võimaldavad selle majandusruumi püsida. Kaustama. Kuidas suhtuda sellesse, et need ise, kes reegleid kehtestavad ja on kehtestanud ja noh, ma mõtlen siin näiteks eurotsooni reegleid, et nad ise nendest väga kinni ei pea, mis märk see meie jaoks on? Ma arvan, et see on märk sellest, et eurotsoon sündis natukene, selline eluvõõras ja märk on selles, et on vaja natuke teistsuguseid reegleid, natuke paindlikumaid, mis arvestaksid majandus tsüklit ja sellist üleilmset majandusolukorda nii lihtsalt ja nii jäika süsteemi teha ei saa, noh, võtamegi tänapäeva auto ja vanker on erinevad, tuleb leppida see, kes paneb puutelgedega vankri kokku, ei pane okkad kokku. Ja juhtimine on ka natuke erinev, nii et lihtsalt tuleb arvestada seda, et elu on keerulisem, muud mitte midagi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number kaks Arrak, Andres amet Mainori kõrgkooli ärijuhtimise Instituudi direktor. Andres Arrak, kui te vaatate praegu sellele situatsioonile, mis Euroopa ajakirjanduses on kujunenud räägitakse väga mustades toonides kõigest sellest, mis kohe juhtuma hakkab, kui palju see kajastab tegelikku elu, mis praegu euroga toimub. Jah eestlaste ajudesse on ka, ilmselt hakkavad jõudma see asi, et kutsuti nagu pulma, aga sattusime matustele. Kahjuks ja juba täna ei ole see eurotsoon enam see, mille uksele natuke aega tagasi koputasime. Nii et selles mõttes on meid juba petetud, et pruut on juba vahepeal välja vahetatud või, või ütleme, siin pruudil on Meikab ümber tehtud või lõikab ära võetud ja nüüd me näeme tegelikku pruudi nägu, aga millest küll vähe räägitakse, tegelikult kõik räägivad sellest jooksvast, lühiajalistest probleemidest, räägitakse sellest, et valitsused on üle kulutanud, eks ennast lõhki laenanud siis räägitakse, et kuskil mingi mull. Ja muidugi esiteks nad panevad kaks riikide gruppi või kaks majandusmudelit pannakse nagu tänases kriisis ühte patta. See Vahemerevöönd, see kriis, mis seal väljend on tegelikult oma olemuselt hoopis teine, kui see, mis on Iirimaal, Iirimaal on väga sarnane sellega, mis Islandilt. Esiteks aetakse need kaks asja segamini ja teiseks ei räägita nagu üldse nagu no põhjustest, et see lõhkilaenamine ja see ülekuulutamine, millest see täna on jõutud, siis see on väga pikaajalise protsessi tagajärgi, mida võib väga lühidalt kokku võtta see, et kui ühel hetkel ununevad lapsed tegemata mingis riigis üldse pole tähtis, mis põhjustel kas kas ei saanud ei tahtnud, pole üldse tähtis, siis varem või hiljem jõuab ja ennem ikka varem jõuab iga ühiskond sellesse situatsiooni, kus häid lahendusi lihtsalt ei olegi ja täna siis lihtsalt tõetund. Ehk me tegelikult seda ütleme, teie, teie kolleegid nägid nagu pikemat aega ette, kes tahtis näha asja heledamates, kes tahtis asja näha ka tumedates toonides, aga tegelikult suund on olnud sinna. No vaata, nüüd ongi küsimus, et miks ikkagi siis arvuti nagu ülekulutamise teel, eks miks siis on need jooksvad eelarve defitsiidis juba siin ütleme aastaid aastaid aastaid, mis on viinud siis selle avaliku sektori võla nagu akumuleerumiseni, et noh, mis siis selle tegelikult ju tekitas vaata sellest nagu tänapäeval Te räägite ja mina kirjutas oma esimese artikli Postimehes tegelikult aastal 2006. Kirjutasin sellest, et sellest vananevast Euroopast ja ma pean ütlema küll ausalt, et, et siis nagu ei olnud see teema veel üldse eriti aktuaalne selle pärast, et ega siis kuulge rahaliit loodi väga õilsate ilusatel tingimustel üle kulutada ei tohtinud ju jooksva eelarve defitsiidi videol oma kolme protsendi piiridesse kogu võlg võis ulatuda seal 60 protsendi piirimaile. Nad olid isegi nii sinisilmsed, et nad ei loonud ühiskassat sellisteks situatsioonideks, nagu on täna Kreeka või Iirimaa, nii, aga miks siis valitsused hakkasid üle kulutama? Muidugi üks asi on siinse puhi effekt oleks oma esimest meepotti limpsima, siis ta lõpetas seitsmeteistkümnes oli tühi ja tal pähe kinni ja sellesse elevantide püüdmise lõks. Valitsustel, kui on lubatud üle kulutada, siis nad jäävadki seda tegema. Ja selles mõttes ma ütlen praegu noh, see, et nüüd Eesti valitsus on siin, võtab Sõrve ja, ja noh, sellega põhiliselt katab oma ülekaalu ära siis kui midagi on Eestis hästi läinud, siis see, et et meil on nagu ka ka elektoraat ja valijaskonda nagu aktsepteerinud seda, et et riikide ühe üle kulutada. Aga miks teised siis seda on teinud? Vaadake nüüd ongi see, et kõik see sotsiaalne mull, see kõik see, ma nimetan seda sotsiaalseks mulliks, räägitakse kinnisvaramullist ja ja siis pankade mullist, aga mina räägin sotsiaalsest mullist. Vaata kõik see sotsiaalne paks heaolu, ütleme otse välja sotsialism. Mida on Euroopa riigid nüüd oma riikidele rahvastele lubanud, noh, vara pensionile seal Prantsusmaa, Aleksei 60 aastaselt heldelt pensionid olnud 25 aastat oledki pensionäri, muudkui saadki pensioni, kõik tasuta haridus, tasuta tervishoid, nii-öelda tasuta jutumärkides kõik see infrastruktuur, maanteed ja sillad. Vaadake kõik see, see roosamanna inimestele ajudesse nagu juurdunud londest kümnenditest, seal ütleme 50 kuuendad, kus oli viis, kuus töötegijat ja maksumaksjate üksnes. Ja kui täna on juba kaks või vähem ja Itaalias on varsti üks, üks üks pensionär, siis tähendab tulebki välja seda sotsiaalset heaolu ei ole võimalik enam edasi finantseerida. See on täiesti arusaadav, aga siis teie jutust tuleb välja nüüd see, et kui me ei asu siin kohe lapsi juurde sünnitama ja seda me ju ei asu, siis ei olegi midagi muud, kui minna liivases männitukka kaevate endale auku tõmmata vaikselt liiv peale. Muud varianti oma rohtunud porgandipeenar uuesti üles kaevata ja ja hakata jällegi nagu metsast puid tegema ja nendega ahju kütma, toasooja saada, nii nagu mina seda teen. Ja vaadake tõesti käsu korras keegi lapsi tegema ei hakka, aga vaadake, siin on, tegelikult on ka kaks väga head erandit, mis puudutab lapse tegemist, seesama Iirimaa Iirimaa elanikkond oli 1962,8 miljonit 100 aastat varem, enne seda oli see 6,8 ja täna elab Iirimaal üle nelja miljoni inimese. Mida see võiks tähendada nagu seda, et Eestis võiks rääkida, noh nii viie 10 aasta perspektiivis kahest miljonist, Island on teine, üks selline väga hea sündivusega riik, nii et ütleme nii, et ka siin on nagu erandid olemas, aga selge. Ja tänases seisus see ei aita ja siin väga raske ja halb on juba täna, eks ju, kui me täna hakkame siis paremaks paarikümne aasta pärast, aga mis jääb üle, siis järelikult tulebki seda sotsiaalset heaolu kärpima hakata, kulusid tuleb kärpima hakata. Siis ma praegu teeb drastiliselt, kusjuures emalaev anti ära kõik Harjeri lennukid läksid ära Iirimaa kärbi praegu ja vaadake, mis täna on Portugalis ülds väikeks Hispaanias Lilia kunstnik Brüsselis olid 50000 inimestel punaste lippudega taevas. Ei mingeid palgakärpeid. Kreekas tulid suvel rahandusministeeriumid, lihtsalt tulid tänavatele hetke, saaks olema usklikumad, kui paavst ise tulid, tulid tänavatele, kui ähvardati nende palku kärpida, eks vaatan, meil võib eestlastel olla kahju sellest, et meil jäigi see paks heaolu sotsialism kokku keerata ja meil on tõesti, sellest võib siiralt kahju olla. Aga meil on, praegu palusin see šanss, et me pole jõudnud seda üles ehitada. Me pole juba sellega ära harjub. Aga kuidas nemad seal, nii Skandinaavias, kus on eelarvedistsipliini palju rohkem nagu kontrolli all, aga eriti katoliiklik Vahemerevöönd, mis on minu jaoks täiesti paradoksaalsel moel on sündivus seal nende vanade riikide hulgas kõige kehvem. Aga kuidas, kuidas emad oma heal kärpima hakkavad, seda, seda ma üldse ei kujuta ette. Seda näitab tänane streik Portugalis. Kuidas põhimõtteliselt, kui te võtate skandinaavia jutu mängu? Me oleme tänases saates siin ka heitnud pilku Soomest edasi lääne poolt Rootsi ja, ja Taani poole, kuidas, kuidas nemad saavad hakkama ilma eurota, kas see tegelikult hakkama saamine on selline ajutine asi, kas Eestil ei oleks olnud võimalik kasutada sedasama mudelit, mida need kaks väikest? Jah, noh nüüd ma pean natukene minema, ma tõesti lubanud, ma teen hästi, lühidalt, küsimus on nüüd selles, et kui on riik sellises situatsioonis, et, et on täiesti näpud on põhjas, eriti avaliku sektori ja laenuga enam ei saa või saab nii väga kallilt noh, nii nagu siin täna juba juba siin Portugali, Kreeka ja Iirimaa laenu saavad, siis, siis ütleme seal väga sügavas augus põhja tulles, ega siis muud võimalust enam ei olegi, kui tuleb hakata raha juurdetrükki. Ehk siis valitsus on ainukene majandussubjekt, kes enne poodi minema, mis saab seda, millega poes maksta, saab nii-öelda juurde trükkida, emiteerida valitsuse võlakirju, ostakas kohalikes pank või siis mingid rahvusvahelised finantsturud ja aga see tähendab seda, et nendele, kellel on see sotsiaalne heaolu kõik kokku lubatud mida nüüd raske finantseerida, makstakse lihtsalt juurde trükitud raha, aga see muidugi lollimängimine Nende inimeste lauspetmine. Sellepärast et selline raha juurde trükkimine, see toob kaasa inflatsiooni ja teisalt toob see selle raha devalveerimise kaasa, aga nüüd on Euroopa rahaliidu häda on selles, et siis ei ole võimalik, siin ei saa devalveerida ja riikide valitsustel raha juurdetrükkimise funktsioon ära kadunud. Te ütlete, et seda ei toimu või me ei pea arvama või ei pea kartma seda, et iirlased, et kreeklased, portugallased makstakse kinni lihtsalt juurde trükitud raha Vaata nüüd ongi mingil hetkel jätku Frankfurdis, kus Euroopa keskpank asub, eks mingil hetkel tal jätkub raha, sellepärast et Iirimaa, Portugal ja Kreeka on ka tegelikult Portugal on juba veidi suurem riik, aga, aga nende kolme riigi päästmiseks neil võib raha jätkuda. Aga, aga kui peaks juhtuma midagi? Itaalia, Prantsusmaa ei ole midagi paremat, eks ju. Aga oot, te enne küsisite, miks Skandinaavia riigid ja nüüd ongi see, et Kreekas on, küll oleks vaja, devalveerida ei saa, Iirimaal oleks vaja devalveerida, ei saa Portugali niis, aga tegelikult lihtne iseeneseslik kohandumise mehhanism toimubki, kus sul on oma raha siis mida sügavamale auku sa kukud, mida väiksema sinu tootlikkus, mida negatiivsem sinu väline bilanss, seda odavamaks muutub sinu raha, seda näiteks, kuidas USA dollar odavnes, siin vahepeal mäletate, veel peaks mäletama, kui mingil hetkel maksis dollar 18 krooni, siis vahepeal tahaksid 10 eks, ja see oli kõik tänu sellele, et ameerika hali kuulutas, üle, ei toodud jah, nii-öelda efektiivselt ja see raha odavnemine, see ongi selline, see ujuvate kursside süsteem ongi see, mis nagu paindlikult aitab neid probleeme lahendada ja sellepärast Rootsi ja Taani naudivadki praegu seda situatsiooni, rääkimata Norrast, kes, kes, kes üldse ei ole. Teisel juhul Rarraka Eesti peaks lõpetama sealt kirstukaane vahelt sisse pugemise ja, ja nii-öelda loobuma eurole üleminekust. Jah, ausalt öeldes siin asi läheb halvaks mitte mitte kvartalite kuudega, vaid vaid nädalate ja päevadega ja see, kui ma veel siin paar kuud tagasi oli minu seisukoht, see või isegi veel paar nädalat, aga see oli minu seisukoht, see, et tehke nüüd rehepapi, kuna me nüüd oleme üksinda püünedalvad, kunagi alustasime kümnekesi Euroopa Liitu ja siis kuigi me oleme juba siis tublimad kui mõned teised, siis kõik see, see oli nagu klassikaupa pioneeriks astumine, et kõik korraga ja siis me nagu lahustusime ära ja saime noh nagu suhteliselt vähe tähelepanu. Nüüd ma ütlesin, teeme rehepapp ja me oleme nüüd üksinda lava peal, Lähme seal Timesi ja Financial Times'i ja kes mis iganes ajakirjade klants esikaantel tükk aega iluleda, meie reitingud kindlasti paranevad, välisinvestor paneb seda kindlasti tähele. Me me nii-öelda lüpsame ja saame ära kogu selle lühiajalise kasu sellest eurosse astmest. Aga nüüd pikas perspektiivis nagu täna nüüd siin ligi küll väita, rahandusminister püüdis väita, et Eesti panus Iirimaa pääste, sest sul on kaks miljardit, siis siis mingid mingid ikkagi numbrid kuskil 12 miljardit. Nii et samal ajal, eks me saamegi siin Euroopa rahaliitu, aga, aga selle asemel, et nagu nautida kõike seda positiivset, mis sealt tuleb peale kohe, et palun kreeka siin sulle mingeid miljardile, palun. Mul on sulle ka siin 12 miljardit ja kuulge, me oleme pisikene riik. Et jah kui ma eile ütlesin veel seda, et teeme Rehepapp ja, ja saame kogu kogu selle lühikese kasu ja siis jääme ootama ka seda pikaajalist siis täna noh, jah, ega meil valikuid ei ole, ausalt öeldes väga hea meelega ma seda arudes 900 oma sõnu ütleksite, et ärgem mingem. Mis, mida, mida, mis ma ikka ütlen, et, et olgu tänaval 20 kraadi sooja ja kui ma seda ka 15 korda ütlen, ega sellest ei lähe soojemaks. Nii et selles mõttes mina siin jääb üle prognoosida, mis sellest Euroopa rahaliidust üldse saab? Ma arvan, et ka Vitsur rääkis pikalt ja ma olen temaga väga nõus, et Saksamaa selge on suur tegija, temal huvitatud euro säilimisest. Nii kaua, kuni need pisikesed riigid on, on nii-öelda jännis, nad ostetakse lihtsalt välja, noh, laenutaks. Aga kui läheb asi tõsiselt suuremate kallale, siis ma küll prognoosin seda, et nii-öelda perekonnaliikmed näiteks jäävad need, kelle finantsdistsipliin on korras, kus kulukärped on võimalikud, kus, kus palka on allapoole paindlik ja nendele need teised lihtsalt. Kuna praegu euroop, rahaliidust väljaastumise mehhanism, puudub see nagu kirikul kaalutaseks igavesest ajast igavesti bandiidid paarina vanasti paavsti juurde minema, siis said nagu lahutada inglise kuningatega aega käisid seal ja Henry kaheksas eriti tihti. Et see, see kiriklik lahutuse protsess tuleb nüüd ka nagu kirja panna ja ilmselt mina pakun küll, et ja see juhtum noh, paari aasta jooksul, et kui mingi imesõnnik, et, et lihtsalt need kehvakesed heidetakse välja, aga Eestil on selles, et Eesti võib uhkusest rinna sirgu ajada. Me suutsime kõige sügavama masu põhjas enamuses Euroopa riikides, palgad tõusid endiselt, meie suutsime, Ivar tasakaalu suudame, suutsime tootlikkust tõsta, meie palk kahanes 15 koma pool protsenti, kui võtta kõige tipp ja kõige põhieks. Et Eesti ja teised sellised noh, Saksamaa ja skandinaavialikku, sellise eelarvedistsipliiniga ja kultuuriga jäävad, jäävad edasi ja teised visatakse lihtsalt sellest, et vaadake väga erinevaid kultuure lülitada. Väga raske, kui abielluvad omavahel moslem ja ja ütleme siis selle tõsi, usklik protestant. Ega see abielu ikka väga head tulemust tean. Tahangi seda öelda, et mehi oleme tänase seisuga Euroopa kõige parema eelarvedistsipliiniga kõik üldse ma ei räägi erasektorist, Seeweetsel Aristab, Paristab Eestis ja, ja ka ja ka kõigis teistes riikides Ameerikas. Aga me oleme tänase seisuga, ega, ega see ligi ei saanud ilma seda, seda parima rahandusministri tiitlite hiljaaegu, kes vastu võtmas, sest see, see oli ime. Tähendab, et me suutsime, meil on edastada väga tugev sõnum praegu kõigile teistele Euroopa Liidu ja rahaliidu liikmetele. Et see selline konservatiivne eelarvepoliitika ja, ja ka ja ka paindlikud, tööturud ja, ja paindlik palk on võimalik ka sellises aga sellele Säraval medalil siiski võib-olla tuhm, teine pool, et me praegu oleme suurepärane riik, Me näitame teistele justkui eeskuju, eks ole, aga võib-olla aeg pöördub, olud muutuvad ja juba ma ei tea. Kahe aasta pärast näiteks. Me näitame teistele oma tuhmi medalit. Noh, kui ta juba kahe aasta pärast siis siis ma siis ma usun ka seda, et seda ei juhtu, sest et kõik märgid näitavad, kui, kui, kui Lätis võitis valimised see see poliitiline jõud, kes, kes tegi veelgi valusamad, kärped ja ümberkorraldused ja on endiselt võimul ja siis, siis noh, ma usun ka praegu neid küsitlusandmed, mis ütlevad, tegeleda praegune koalitsioon kuigi tõesti natuke lääne poolt vaadatuna minna sinna Soome lahe teisele kaldale, siis vaadata siis sealt sealt ida poole. Ega need eestlased ja lätlased tundub mingi väga imelikud putukad küll, sest seal ei ole see võimalik. Nii et ma ütleks, et niikaua, kuni kuni need jõud teevad eelarve poliitikat ja rahanduspoliitikat ja majanduspoliitika, kes, kes täna on, siis ma usun, et järgmised neli pool aastat võime olla suhteliselt rahulikult. Aga, aga kui mingit populisid, ma ei hakka nimesid, nimeta võimule tuleksid, siis ma muutuksin küll murelikuks. Kas see tähendab seda, et, et mingil hetkel tegelikult vanakest Euroopat ikkagi üks suurem finantsnii-öelda Kathagrism ees ootab? Absoluutselt, absoluutselt, ja see on siinsamas lähedal, see ei ole. Nojah, sellest ma ütlen ausalt, ega seda Saksamaa seisund väga-väga palju parem ei ole, aga, aga see, mis on ka näiteks Prantsusmaa on ka põhimõtteliselt täpselt samade probleemide ees, mis on probleem Euroopa vana, aga teiseks on ta ka laisk. Sellepärast et keskmine, ütlen teile ausalt, ma tean täpselt, ma olen neid tabeleid uurinud, keskmine töökohta omav sakslane teeb 400 tundi vähem tööd. Keskmine itaallane puhkab ja on riigipühadel kaheksa nädalat aastas ameeriklanna ainult neli, eks keskmine itaallanna läheb kuus aastat varem pensionile kui ameeriklanna. Tema töö hõivatuse määr on 55 protsenti ameeriklanna 75 ja ta sünnitab itaallanna 1,2, ameeriklane kaks, eks. Mis te arvate, kes on kõige haigem rahvas Euroopa nende 15. hulgast Rootsi rootslane või tema pisikene beebi on haige neli nädalat aastas. Ameeriklane üks Euroopas on väga sügavprobleemid, see tropo manan üks probleemi Euroopaga, laisk ja doteerib põllumajandust. Nii et mane, see on jah, pikas perspektiivis Euroopa jaoks väga olulisi probleeme. Kuidas me saaksime kolmekesi siin praegu ja kõik ülekuulamist tunnistajatena pealt jälgivad inimesed, kuidas me saaksime ennast selle eest kaitsta, kas tehnilises mõttes üldse on võimalik, kui me oleme nii avatud keskkonnas, kui meil on mõne aja pärast juba rahakotis euro, kas me saame kuidagi ennast nende halbade aegade eest kaitsta? Ma olen praegu sunnitud kadunukest president merd siin praegu meelde tuletama, kelle kuulsad sõnad olid, et me ju oleme Euroopas, järelikult me peame kuhu kindlasti astuma Euroopa Liitu ja NATOsse ja ja rahaliit. Tänases kontekstis tundub tõesti, et jah, paraku me kuulame küll Euroopasse, aga mina mõtlen, mida Eesti peab tegema, et me võime sinna rahaliitu kuuluda ja mõtlen, et nendel tingimustel ma olen, ma olen nõus, kui, kui me suudame. Sepliin Euroopast me ei saa nagu njannas välja eksportida kuhugi. Aga, aga mina ütlen, et eestlased teevad targasti kui nad hoiavad silmad lahti ja kui nad aru saavad, et maailma lõpp ei ole Botnia lahes, eks vaid vaid on olemas Ameerika, on olemas Aasia ja olgem ausad, vaikne ookean juba täna on siseneri, mitte enam Atlandi ookean ja mitega Vahemeri, nagu ta kunagi alguses oli. Vaikse ookeani kaldad on need, kus on täna juba tegelikult koondunud kogu selline majanduslik jõud Euroopa marginaliseerunud demograafiliselt. Ja siis toob moslemid sisse, lahustub selles, Euroopa marginaliseerub, muutub tähtsaks ka majanduslikult. Ma usun, me võiksime selles nagu kokku leppida, et olgem Euroopas. Aga, aga ärge piirduge Euroopaga ja tehke märja suhelgem Ameerikaga. Aasiaga. Põhimõtteliselt päästab seda olukord see et Euroopa liitu juhtivad jõud ja, ja väga paljud riigid tegelikult riigijuhid just rohkem rahvas vähem. Tegelikult näeb tulevikku ainult selliseid liitunud föderaalselt tugevas Euroopas. Üks Euroopa Ühendriike. Jah, tegelikult on kaks varianti, meil on praegu riikide liit. Nüüd on kaks võimalust, kas, kas see abielu laguneb või tehakse liitriik, nii nagu on Ameerika ühendriigid? Praktika on näidanud, sest vaadake, kogu see nüüd see viimased paarkümmend aastat on rahapoliitikat juba juhitud, eks ju, Frankfurdist, ja sellega on justkui nagu kesktasandil ongi okei, inflatsioon on kontrolli all ja see on väga oluline, seitsme ndatel näiteks ta absoluutselt ei olnud. Aga samal ajal eelarve poliitikat on tehtud sõltumatult, see ei ole tsentraliseeritud. See oli siin jutuks siin juba Kreeka puhul, et nüüd on kaks nalja, kas me tsentraliseerimine raga eelarve poliitikat ja siis ei olegi enam tegemist riikide liiduga, siis on liitriigiga tegemist, siis on hoopis teine, mis, mis on nagu NSV Liit siis või või, või, või Saksa föderaalvabariik, eks ju, või, või, või, või Ameerika Ühendriigid ja seal üks üks variant, aga nüüd ma nüüd ma ei ole küll päris kindel, kas prantslased ja, ja bulgaarlased kuni kuni polgarni välja ja soomlased rootslased on nõus nii-öelda andma ka selle eelarvepoliitika suveräänsusärast, et siis ise ja riigil enam mingeid suvere. Sest kui sa nad eelarvepoliitika käest ära, siis sa nädalaga maksupoliitikaks, vot nüüd on need iirlastele näidatakse näpuga, miks teil, sest pool protsenti ettevõtte tulumaks, nii et ma ei hakka ennustama, ma ei tea, aga kaks varianti on, kas, kas see läheb laiali, sest vaata, väga hea on, abielus on väga tore olla, kui kõigil on tööd ja rahad on, tuleb ja nii edasi, aga nagu probleemid tekkinud majanduslikud, nii hakkab üksteise süüdistamine juba sinu vanaisa roll selles stiilis. Ja, ja abielud on, on väga rasked siis püsima, kui on sellised situatsioon, et ma ütlen, ma veel kord, ma ei ennusta, aga ma väga selgelt ütlesin, et on kaks varianti, kas liitrigi variant või abielulahutus. Ülekuulamise toimik number 154 ühisraha euro segane saatus. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.