Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. Nüüd, kui nii mõnegi arvates hakkab raske aeg majanduses läbi saama, on õige vaadata, kuidas ja kas saadi hakkama siis, kui ressursse oli väga napilt. Viimasel ajal on üha sagedamini sattunud ühte lausesse sõnad kultuur ja raha. Tänane ülekuulamine avab toimiku, mille peale on kirjutatud raha jagamine kultuuriministeeriumis. Le kuulamise toimik number 155. Kultuuri rahastamine. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid sügisel analüüsis kultuuriministeerium asutuste kontojääke riigikassasse rohkem kui poolesaja valitsemisala asutuste seast kuuel nukuteatril Eesti kontserdil meremuuseumil Palamuse, Oskar, Lutsu, kihelkonnakooli muuseumil, Harjumaa muuseumil ja teater. Vanalinnastuudio oli riigipoolne toetus paar kuud enne seda lõpupea täies mahus kasutatud. Ministeerium kutsus nende asutuste juhid vaibale, et uurida, kuidas on kavandatud aasta lõpuni välja tulla. Siim Sukles, kas praegu teie kultuuriministeeriumi kõrge tippametnikuna võite täiesti rahulikult hingata, öösel enam unes õudusunenägusid ei näe tšellomängija ja kõik need muud tegelased orkestrantide tulevad teile kallale sellepärast et ERSO küsimus on nüüd selgelt. Oma lahenduse saanud ma pean tunnistama, et ma magan siiamaani väga hästi ja ma loodan, et vajan ka tulevikus hästi nägemata vihaseid tšellomängijaid või dirigent unes. Et seda muret mul ei ole kunagi olnud. Kas ERSO probleem on nüüd lahendatud? Ma arvan küll, et jah, et on küll. Et me oma majas räägime juba nädala pärast, aga ainult nagu ERSO tulevikust ja ei ole küll põhjust olla unetu ERSO pärast. Tulevikus loomulikult me räägime kõik, me tahame teada, mis sellest lõppkokkuvõttes saab, eks ole, aga kas selles mõttes rahaline pool ma saan aru, et miinus on olemas, aga te näete praegu lahendust, kuidas sellest üle saada. Ütleme, et me vaatame praegusel hetkel. Mitte 365 päeva ütleme 2011. aasta lõpus ei ole ERSO küll enam ühtegi miinust. Need on tegelikult ikkagi, lõppude lõpuks oligi küsimus ainult inimestes oligi personaalia probleem ja ja muid küsimusi ei olnudki selle asja juures. Ei ole, ma ei keskenduks üldse personaaliale veel kord, tegemist oli väga selgelt kolme miljoni krooni miinus auguga, mis oli tingitud teatud asjade tegemata jätmisest ja sealt edasi siis võime jõuda nii-öelda personaaliale, mis tähendab seda, et kas inimene oli valmis seda probleemi lahendama või lihtsalt ootas, et keegi maksab need teatud asjade tegemata jätmise kinni. Aga see kolm miljonit krooni, nüüd leidus kuidagi lisana eelarvest mingitest süsteemidest või siis ikkagi või siis ikkagi Ersol kärbiti tegevuskulusid just palkade ja kõige selle kaudu, kus peamine kokkuhoid on võimalik. Ei kõigepealt, kust raha leiti, 2010. aastal on see, et kultuuriministeerium on, astub siiski jõudseid sammaga tark ei torma, ehk et me jätsime ka tegelikult oma eelarvest programmi rahadest 10 protsenti just sellisteks juhtumiteks. Igaks juhuks, et mine tea, mis aasta lõpus juhtub. Praegusel hetkel läksid meil seda kümmet protsenti muusikaeelarvest just vaja, et teha siis ERSO-le 1,5 miljoni kroonini. Ülekanne, mis on tänaseks ERSO-s jõudnud tähendab seda, et riigiasutusena ERSO saab ära maksta maksuametile oma riigi maksed. Mis puudutab järgmist aastat, siis praegusel hetkel on ju ka minister valitsus öelnud, et jah, et nad püüavad riigikogu kaasabil leida kuni viis miljonit krooni ERSO järgmise aasta eelarve turgutamiseks. Põhimõtteliselt ikkagi siis asi taandub nagu sellele, et kui Siitan oleks kuidagi eelmine juht oleks kuidagi noh, nii-öelda soodsamalt käitunud, oleks ka tema saanud raha riigieelarvest ja riigi käest. Ütleme soodne käitumine ei ole mitte emotsionaalne, vaid ratsionaalne oleks pidanud olema, ehk oleks pidanud tegema teatud kokkuhoiumeetmeid ja meile ka selle ära tõestama. Kokkuhoid ei ole see, kui ta ütleb, et eelarve augu kärpimiseks laseme 13 muusikut lahti ja viime siis järgmine aasta neljale nädalale. Need tasuta nädalad on selgelt eba ebaadekvaatne. Ühesõnaga, et tema üks nägemus, kuidas päästa orkestrit ehk järsult, oli see, et ta vähendab selle koosseisu 13 muusika võrra. See oli üks ettepanek, mis nagu selgelt ei leidnud meie kabinettides kinnitust Ja ma pean tunnistama, et minul oli, nagu mitmel korral meenus meenus 2010. aasta algus sele ERSO loo juures, kas see oli kuidagi nüüd ilmekas näide selle kohta ka, millest riigikontroll tegelikult aasta alguses rääkis ja millele tegelikult viitas, et Eesti riigis kultuuri rahastamine tegelikult on problemaatiline, siis ministeerium ütles, et kõik on korras. Ärge muretsege, ärge rapsige, meil on asi kontrolli all, nüüd aasta lõpus see lugu, noh, justkui rõhutas seda riigikontrolli arvamust, tegelikult probleemid on suured. Kas nii-öelda kaks poolt, üks on, see, mille riigikontroll võis rõhutada, on see, et võib-olla nende jaoks ma ütlen veel kord, see on nagu nii-öelda riigikontrolli seisukoht ei olnud kõik nende jaoks päris arusaadav, kuidas raha liigub praegusel hetkel ERSO puhul või üldse me räägime kõige suuremast murest, on see, et lihtsalt raha ei jätku. Ja ma ütlen, praegusel hetkel targemad juhid ja nii-öelda tasakaalukamad juhid said juba varakult aru, et raha ei jätku ehk et nii palju ei tule mitte ainult riigieelarvest, vaid ei tule ka klientidelt ehk vaatajatelt-kuulajatelt tegid sellest lähtuvalt otsused teistsuguseid juhid, keda on ka kultuurivaldkond loomulikult nagu igas valdkonnas ootasid veel mingit imet, nagu meile öeldakse, et mõnikord on ikka selline tunne, et kus raha tuleb, raha tuleb raamatupidaja käest, noh ei ole enam nagu see maailm. Ehk et ma ütlen veel kord, see, mis nagu oli, oli kevadine või ütleme, aasta alguse jutt, et neid ei ole nagu humal võrreldavad, aga mis on nagu läbiv teema on jah, et mingil hetkel said osa inimesed varak varemalt, et raha tuleb vähem, teised jäid lootma millelegi või kellelegi. No, ega see ei pea olema nii-öelda kriitika ainult Kultuuriministeeriumi suhtes, vaid seesama kriitikanool, mida riigikontroll tegi, tabas ka tegelikult kultuurijuhte, sellepärast et et ka nemad ei ei taju ja ei, ei ei mõista nii-öelda üheselt selle kultuuri rahastamise noh, selgust või, või põhimõtteid nii hästi ja seetõttu tekivadki need olukorrad ehk sealtkaudu ringiga jõuab muidugi kahjuks jällegi Kultuuriministeeriumi kapsaaeda tagasi. Süsteem on keeruline ja liiga segane. Ei, aga mis on nagu sellele nii-öelda kõige olulisem on see, et ega kõik riigijuhid teevad ju esimesel jaanuaril, mis on nende eelarve. Segan oleks. Kui me nad peavad 31. detsembrini Ja ja probleem on siis, kui me nagu ütleme, et tegelikult jaanuaris meie otsust otsustame veebruari veebruaril otsustame märtsis, vaat siis saad öelda, et on segane, mingid vanad kuskil kabinetis vaikset otsustavat subjektiivselt ei ole, kõik direktorid teavad väga selgelt esimesel jaanuaril, mis on nende eelarve, et siin rääkida, et midagi on ebaselge, ei ole päris õige. No riigikontroll ikkagi leidis, et see nii on ja selles mõttes ma usun, et riigikontrolli võib küll süüdistada ebapädevuses, aga aga samas süsteem on, on keeruline ja lõpuni läbipaistvad, alati tegelikult ei ole. No me saame alati rääkida, teatud asju on võimalik ajada veel nagu täpsemaks. Meil on nagu aru saama, kus on nagu loogiline mõistuse ratsionaalsus, noh, lõpuks on võimalik teha kõik läinud keeldude-käskudega, et meeli siis teoreetiliselt võiks ka nii olla, et meil ei ole üldse näiteks direktorit vaja, et me teeme kõik ministeeriumis exceli tabelis tohutu pika valemiga. Et jätame inimesed, vaheta ära, et ongi üks suur arvuti, kes siis jagab selle asja laiali, ma arvan, et see ei saa olla nii-öelda eesti kultuuri. Räägime sellest, mismoodi süsteemid võiksid käia, aga ma olen jonnakalt seal riigikontrolli küsimuse juures. Riigikontroll oli tegelikult selles mõttes suhteliselt agressiivne, isegi et ta tegelikult leidis, et tee järgi võib-olla isegi kõiki seadusi, et kas selles riigikontrolli kokkuvõttest midagi ka sisuliselt kultuuriministeeriumis tänaseks päevaks on muutunud, kas kas on leidnud mingit kajastamist või üldse mitte? Me oleme alati tänulikud riigikontrollile, kes leiab mingeid kitsaskohti või asju, mida saaks parandada ja iga kord, kui riigikontroll on oma, millist ministeeriumit kontrollinud võimise valdkonda alati leitakse sealt nii-öelda kasulik missis juurutatakse ellu ka meie oleme nii-öelda teinud oma süsteeme veel paremaks. Jälle noh, kuidas öelda praegu ühtepidi siis vaadates, kuidas raha jaotatakse teistpidi, kuidas nii-öelda seda kontrolli teostab. No mis need muudatused on olnud, mida te olete teinud riigikontrolöri näpunäidetele? Ütleme niimoodi, et, et maailma läinud veelgi demokraatlikumaks ehk et me oleme veelgi rohkem kaasanud kolmandat sektorit oma haldusala, et kui ennem ütlesime, et igas komisjonis võis olla, ütleme, siis viis ministeeriumi töötajat ja kolm väljastpoolt inimesed, siis praegu on võib-olla viisa viis, ehk et me oleme viinud selle otsustamise nagu veel, laiemaks, veel demokraatlikumaks. See siis tagab seda, et rohkem nii-öelda professionaalseid arvamusi on meil rahajagamiskomisjonides juures teistpidi olema jälle oma nii-öelda kontrollmehhanisme teinud paremaks, noh nagu alati on, et suur meie poisid, kus on kõik hästi ja siis üks niisugune tõrvatilk rikub ära, jätab nagu mulje, et kõik on nagu, väga halvasti. Loomulikult ma olen võtnud kõik need asjad teadmiseks, oma kontrollmehhanisme parandanud. Ütleme niimoodi, et praegune aru andnud, näitavad, et ega midagi hullemaks ei ole läinud või noh, et, et olukord ei ole üldse hull. Eeldus on siiski ikka see, need, kellel raha antakse, teevad täpselt seda, mille jaoks nad raha küsivad ja kasutavad raha õieti. No kui aktiivselt kultuuriministeerium reaalselt kontrollid, sest et ajakirjanduse väitel Modon tulen tagasi korraks selle ERSO näite juurde selgub nüüd, et osata lepingud on kuidagi sõlmitud, võib-olla mitte nii, nagu peaks olema. Dokumendiregistriga on küsimus, eks ole. Kui aktiivsete tegelikult kontrollite, kas nii-öelda nendes asutustes, mis teie alla kuulub või mida te kureerita iki triaalselt aetakse asju nii nagu teie. Et te näete Aus vastus on ja, ja tahtlikult ei kontrolli selliseid asju, kas on dokumendiregister kasso, lepingut selleks ongi pandud direktor paika, kellele antakse palka ja kellel on vastutus. Aga aeg-ajalt tuleb vaadata, kas direktor, kellel on vastutus ja kes on ametisse pandud, ka teeb seda sinna panemas ministeeriumile. Käib oma siseauditi osakonna kajalt eemas ja kõigile asutustel on ka nii-öelda välisaudiitor ka Ersot väga suur rahvusvaheline firma on auditeerinud viimased aastad, aga ma ütlen veelkord, iga audiitor võtab teatud lõigud, kus põhivaralõigu, kas, kas mingid muud asjad, ütlen veelkord, keegi ei tule 2010. aastal selle peale, et kontrollida, kas on dokumendiregister, nagu me ei ole käinud ringhäälingus või isegi raadio kahes kontrollimas, kas teil on nii-öelda dokumendid korras, ma ütlen veel kord selle eest vastutab teil siis ma ei tea peatoimetaja või siis juhataja. Nii et sisuliselt aeg-ajalt öelda, astute võib-olla läbi või sirviti neid audiitorfirmade aruandeid, aga, aga nii-öelda pistelist kontrolli sellist püsivat süsteemset ei tee. Me ütleme ei ole vene aeg. Kus on kogu aeg nii-öelda suur karjast või noh, Kultuuriministeeriumist, kuna sa telefoniga saetakse, mingid kullid peale, kes seda vaatavad, ei ole, pistelise kontrolle on väga selgelt pannakse paika aasta audit, ütleme, meil on üle 50 asutuse, keda me siis aeg-ajalt kontrollime ja ma ütlen veelkord pigem nii-öelda Eesti riik on üles ehitatud selles, et me valime head direktorid oma asutuste juhtide juhtideks, kellele me anname siis ka nii-öelda vastutuse võimalused. Ja siis, kui nad ei vasta lastes lahti nii nagu nii nagu. No ma arvan, et maksumaksja seisukohalt on see kõige õigem, et juhul kui juht vastab nendele ootustele, mis on siis ta peaks ennast realiseerima kuskil mujal. Nii et mõnes mõttes ma nüüd lähen ilmselt küll liiale, te võite mind kohe nagu takistada parandada, aga me võime sarnaseid juhtumeid, nii nagu ERSO on juhtunud näha ka tulevikus, sellepärast et et inimesed on ekslikud, kõik juhid ei ole oma tasemel. Ma arvan küll, et kogu maailmas kõikides valdkondades on ikka selliseid musti lambaid. Kui palju nagu praegu noh, selles mõttes ma saan aru, et seal on natukene naiivne küsimus, et hakkaksin loetlema ette, et seal ja seal ja seal on nagu probleemidega kui palju, ütleme valdusalas üldiselt neid asutusi on ju väga konkreetne konkreetne arv, et kui palju on nagu selliseid problemaatilisi asutusi, kus juhtimisega võib-olla kõige paremad asjad ei ole, ma ei oota isegi, et te nimetate neid numbreid. Ütleme, et sellel nädalal mekk esime kolm asutust vaadates nende kassavoogusid, aga saime kinnituse, et ei ole nagu muretsemiseks põhjust ja miks ei ole ka muretsemiseks põhjuks, et ühtepidi sakslus statistiliselt vaadata, et noh, riigikassas on näiteks juba paraku kulutatud või on kuskil maksuvõlg üleval veel kord, kultuuriasutused on väga selgelt, mitte nii-öelda jaanuarist jaanuarini tööd, vaid neil on ju hooajad, mis siis hakkavad näiteks teatritel ja muuseumite suurem külastatavus hakkab võrds septembris-oktoobris. Loomulikult praegune kuu detsember on kassa voolises mõttes kõige suurem, noh ütleme äri keelis nimetame siis nagu lüpsikuu, kus siis tulevad kõige suuremad rahavood sisse. Et see, kui esimesel detsembril on riigikassa riigi raha ära kulutatud, ei tähenda seda, et asutus nagu käpuli või pankrotti, sest ma ütlen veelkord, oma tulud tulevad detsembris kõige suurem ja kui me vaatasime praegu nende kolme asutuse kasvuplaane nii 2010. aasta oma 2011. aastani ja ütlen veelkord, magan rahulikult, ei ole nii-öelda muretsemiseks põhjust. No väga paljudes on lood ka nende välis välismingit europrojektirahadega, kus tuleb ka lihtsalt riigi raha ennem huugama panna, et siis lõpuks eurorahadest aasta lõpuni rahulikult välja vedada. Ütleme, ühe konkreetse nii-öelda teatri puhul jah, et pidi nagu eeldatav raha tuleme augustis, praegusel hetkel detsembri lõpus, ma ütlen veelkord õnneks selle kalendri või majandusaasta jooksul, aga lihtsalt jah, sellised nagu viivitused välisrahadega alati on, et seal ei ole ütleme, Euroopa liit ei ole nii õhuke, nagu on Eesti riik, kus kõik käib nagu turbokiirusega. No see on, see on nii-öelda raha eraldamise pool, riigikontroll leidis teile palju ette seda ka, et, et raha kasutamise osas jääb vahest ehk vähese tähelepanuga see, millisel eesmärgil täpselt ja kas seal raha läks selle jaoks, mille, mille jaoks teda küsiti, mille jaoks seda saadi ja see on nüüd oluliselt nagu keerulisem probleem, sellepärast et et vahetevahel aad Oost nii-öelda kirjapildis eristada on suhteliselt keeruline. Kuidas te seda tegelikult teete, mismoodi te kui täpsed need, need, need ülesanded võetavad kohustused on, kui täpselt ta seda kontrollite? Ega see kultuuri puhul on nagu väga raske, ütleme, et ega meil on raske hingata, hinnata ju raadio kahe tunni, me mõtleme, et kas, kas, Raadio kahe puhul on väga lihtne hinnata reitingunumbreid, nagu ringhäälingu nõukogu on rahul, siis on kõik korras. Jätame raadio kohe rahule, vaatame laiali. Toon siin nii-öelda paralleel kuskilt mujalt, onju, et mida me saame vaadata, on see, kui organisatsioon, kas siis riigiasutus või kolmas sektor tahab midagi teha, ütleb, et me tahame teha üürituse, me eeldame, et sinna tuleb nii palju vaatlejaid või et, et see asi toimub nii palju külastajaid, see on mõõdetav. See, kas inimesed jäid rahule? Vot see enam ei ole nagu mõõdetav, okei, me võime kuskilt saada nagu tagasisidet, kas siis ajakirjanduses ehk kriitikate kaudu inimeste otsekontaktidega ma ütlen veelkord, kultuuri on pagana raske mõõta. Noh, me ise viskame oma majas naljad iga järgmisel aastal on meil eesmärk, et oleks nagu 10 protsenti rohkem särasilmi. Aga see ongi emotsioon, mida on raske mõõta. Aga kui me räägime konkreetsetest asjadest, siis väga selgelt me anname raha ja tahame saadet, see üritus. Peaks olema toimunud, seda ennem on ju hinnanud nii-öelda eksperdid, kes ütlevad jah, seda üritust või seda, seda sündmust on eesti rahvale vaja. See, mida seal tehakse, on kvaliteetne, see mõjutab meid, see annab meile positiivse asja või positiivse emotsiooni või tõstab mingit teadlikkust. Kui see asi on toimunud, siis on see meie jaoks nii-öelda raha õieti kasutatud, kui ei ole ostetud seal ha valuvelgi või kuldsulepäid siis on nii-öelda ka aktsepteeritud see eelarve ja see aruanne ja seda vaatavad üle meie enda sisu, nõunikud ja teistpidi ka eelarve osakond, ehk nii nagu meie, ütleme nii Vöödi inimesed kui ka eksele inimesed. See on see, mida tehakse, aga ma ütlen veelkord jah, teatud hetkel on väga raske nagu hinnata, on ju, kas see siis sai nagu sellise publiku huvi või niivõrd positiivse emotsiooni, mis paberis oligi. No, mis need otsustavad asjad ikkagi on, sest et paljud on ju sellised üritused, kaheksa, mis korduvad aastast aastasse ja saavad ka toetusi aastast aastasse, et mille järgi te ikkagi või kus kohas, kuskohas see tavaliselt see nii-öelda jõuõlg on, mis, mis eelmise aasta ürituse toetussummad kannab üle ka järgmisesse, mis need, mis need sisemised, sellised argumendid või, või, või jutuotsad, selge on see, et ministeerium ei käi igal üritusel kohal ja ja, ja noh, ütleme see kokkupuude reaalne vahetu kokkupuude võibki olla täiesti olematu. No päris nii ei ole, õnneks Eesti on nii väike, et selles komisjonis, kes vaatab läbi kõik taotlus, on vikerkeegi, kes on sellel üritusel käinud, teab seda tausta. Nii et see sõltub ikkagi sageli ühe või kahe inimese konkreetsest arvamusest või suvast, ütleme. Aga hetkeemotsiooni, aga ma ütlen veelkord, vaadatakse alati, mis eelmine aasta toimus, kas need, kes nagu tulevad taotlusega, juhul kui on näiteks esmakordne ootus kasvanud üldse aktsepteeritud tegijad ehk kas šarlatanidel nad tõsised tegijad noh, alati võib-olla tõsiselt tegeleda mingi uus idee siis loomulikult seda vaadatakse positiivselt, et on teada, kellega toimetatakse, siis vaadatakse sisu ära ja siis tehakse otsus. Ütlen veelkord, ei ole ka nii-öelda täiesti probleemide tulevad noored inimesed hea ideega, nad saavad selle toetuse, sest leitakse, et jah, just see asi on näiteks selles kultuurinišis puudu. Usaldame ja teeme. Kui paljude nende projektide läbivaatamisel nende rahade eraldamisel mõtelda selle peale, samane projekt, see ettevõtmine, ükskõik kas seda teeb siis nüüd noor uus tegija, tundmatu tegija või vana nii-öelda kala, kes kes alati saab, sest ta on juba tunnustatud tegija, vaatate, et see oleks nende äriliselt tasuv, sest noh, ma saan aru, aeg on selline riigil raha võib-olla kõikide asjade jaoks ei ole ja alati te peate vaatama, et paljud nii-öelda sisse toob ehk rahva käest veel lisaraha. Võtame me ei vaata kunagi, kas on nagu rahaliselt tasuv, sest kultuur ei ole mitte kunagi rahaliselt tasuv, kui me vaatame üldse nagu Eesti kultuurikalendrit, Me leiame, seal võib olla kolm, neli, viis asja, mis võivad olla nii-öelda tulevatel pileti või sponsortuludes, tuleb nii-öelda ots-otsaga kokku või isegi plussi. Ehk et kui võtta riigi raha ära, siis see üritus ei toimuks. Ehk et ärilist aspekti me eriti ei vaata, sest muidu me kaotaksime kogu selle väikese kultuurikihi, mis meil on. Väljavõte toimikust kogutud materjalid allikas. Postimees E. Kolmas veebruar 2010. Riigikontrolli hinnangul ei ole Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu muusika ja teatrivaldkonna tegevuse projektitoetuste jagamise süsteem tõhus sest kõigi allika eesmärgid, sihtrühmad, toetatavad tegevused ja ka otsustajad on suuresti kattuvad. Samuti ei järgita mitmeid seadusesätteid kultuuris, kui ministeerium ei järgi teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetada toetuste eraldamisel etendusasutuse seadust. Kontserttegevuse rahastamisel ei järgita sisulisi ega protseduurilisi nõudeid. Teatrite rahastamiseks välja töötatud süsteem ei vasta seaduses kirjeldatud alustele, teatas riigikontroll. Kui vaadata kultuuriinimeste mätta pealt, siis enamasti kuuleb või ütleme siis tegijate tahtnud öelda kultuuritegijate mätta otsast, siis enamasti kuuleb rahulolematust ja kriitikat ei ole ainult sageli, nagu sellepärast, et raha on vähe, ehkki see on suur, suur, ilmselt kriitika allikast praegu ütleme, kui te vaatate ministeeriumi seisukoha pealt, mis asjad võiksid olla korraldatud teistmoodi, loodame, et teie poliitiline ülemus lihtsalt ei kuule seda praegu meie vestlust pealt ja saate olla avameelne. Ja ma saan kogu aeg olla õnneks avameelne, natuke nagu meenutan, et kui ma ei eksi, oli, kas siis see teisipäev, eelmine teisipäev oli rahvusringhäälingus saade vabariigi kodanikud, kus olid neli kultuuritegijat ja kes siis peaaegu kella üheksaks jõudsid arusaam meiega süsteemis ei ole üldse liigat, süsteem on hea, lihtsalt noh, toru on väga ilusti ehitatud laiali ega toru sees olev rahahulk on väikene. Meil on nüüd nii-öelda isegi enesekriitiliselt ütlema, et ega siis selles nii-öelda jagamise mehhanismis ei ole mingit probleemi, mõtlen probleem, aga siis kui tõesti istuvad kolm inimest kõigil lipsud ees ja kõik ministeeriumi ametnikud jagavad seda raha siis ma ütleksin, et süsteem on täiesti vale, selline veneaegne. Praegusel hetkel minu meelest on see otsustamine viidud niivõrd demokraatlikuks, et ainuke mure paratamatult ongi see, et seda, mida jagada, on palju vähem. Ja kogu aeg vähemalt vaata siin ongi, et, et kui me vaatame näiteks ajaloost klaasi, siis juhul nii-öelda meeletud aastat 2007 2008 kude kammitiga läbi nagu mingit ajakirjandus, kas te leidsite sealt ühtegi artiklit, kus pagan küll teeks, aga raha ei ole? Ei ole, see nagu näitabki seda, et nii-öelda keegi ei ütelnud, Etti valesti jagatakse, siis oli nagu sama palju raha õigesse kohta. Nüüd, kui rahavoog on läinud kitsamaks, siis leitakse, et mingi jama on ja kui natuke arutatakse, jõutakse ja jagamine on õige kohale jõuab ilusti, aga natuke vähe juua. No kui me tuletame meelde veel 2007 2008, kas mitte sellesse aega ei langenud siin kultuurkapitali rahaeraldised, mille osas hiljem on, on ajakirjanduses päris palju spekuleeritud. Just, et raha oli liiga palju, seda jaotati noh, nii-öelda nagu, kas Ansip peaks ole lennukilt rahvale või siis kultuuriinimestele ja kontrolli, ei olnud enam see, mis peaks olema. Tal on, ega see raha jagamine on ka alati, on kahe otsaga, et sa ei tohi nagunii-öelda, emotsioonist lolliks minna. Et võib-olla oli raha natuke palju, oleks võinud olla natuke kriitilisem, aga veelkord iga konkreetset asja Kultuurkapitali asjadega, seal on igal pool ka nii-öelda objektiivsed põhjused, miks teatud asju tehti praegusel hetkel, kui me näiteks vaataksime neid etteheiteid tulnud küll mõni asi, võib-olla mitte kõige otstarbekam, aga võib-olla tol ajal oli isegi mitte sõltuvalt rahast, vaid sõltuvalt sellest No aga siis võib ju Siim Sukles teie jutust järeldada seda, et põhimõtteliselt õigus on neil, kes ütlevad, et, et piisab, kui on haridus ja teadusministeeriumi juures taas nagu väikeosakond, kes tegeleb kultuuri rahastamisküsimustega, sellepärast et riigiametnikud ühelt poolt ilmselt näiteks rahandusministeeriumist ja siis MTÜ-dest spetsialistid suudaksidki ära otsustada. Kui kultuuriministeeriumil puudub oma oma nii-öelda oma asjaajamispoliitika ja kõik ongi viidud demokraatlikule tasandile, siis põhimõtteliselt saaks Nende korras raha ära jagada Pärnu maanteeruumi tühjaks ja saaks riigile riigile nii-öelda teenima panna. Ma ei tea muidugi, kas Teeklaseks riigile? Sossiga päris huvitav tegelikult me võiksime teha nii-öelda rahva, rahva arvamuse, kuhu raha jaotada, aga praegu nii käibki ju? Ei käi ju päris nii. MTÜde kaudu sisuliselt selles mõttes käib, kui te ütlete, et on nagu esindajad, valdkondade esindajad ja siis inimesed, kes vaatavad ainult rahalist poolt või on nii-öelda lipsuga, siis siis Kas ongi nii-öelda kahepoolne asi, et nii-öelda vetel see komisjonid, kes on ka erinevates valdkondades istuvad vaatavadki mõlemalt poolt, ehk et kas nii-öelda see sisu nii-öelda vastab sellele, mis, kuhu siis meie mõistes ka nii-öelda kultuur peaks arenema ehk vastavalt arengukavadele kui majanduses seadnud siit, kuhu me peaksime minema ja teised siin nii-öelda väike vähemus, kes seal lipsud vaatavad jah, et see projektid, mis turaldavaska teostatavad näete, mitte kasumit tootvad, vaid teostatavad, ehk kas nad saavad sellise tegevusega üldse selle ürituse korraldatud sponsoreid majanduskasv on kaasfinantseerimine, kas kulud, mis? Segmaalsed te ütlete, et seda ka ministeeriumil on vaja selle jaoks, et, et oleksid arenguplaanid, aga selle võiks ju kokku panna poliitikute poolt juba ette pandud kultuurikongress, mis koguneb giga viie või kuue aasta tagant, paneme sihid paika, lepitakse omavahel kokku paarinädalase kaklemise käigus vaidlemise ja, ja argumenteerimise käigus ja siis komisjonid otsustavad, pole vaja. Kultuuriminister andis mulle täpselt. Praegu meeldib nii-öelda üks, üks idee, kuidas võiks rahvusringhääling areneda ja see on ühe inimese öeldud, et rahvusringhääling võiks olla lihtsalt nagu kanal, kus siis kolm meest palmi all läptopiga ostavad kõik saated sisse, pole vaja üldse siit mingit 300 miljonit krooni sinna panna, lihtsalt kolm meest teevad väikestele. Ka see on üks areng, mida võiks, nagu ju arutada. Et seal on umbes samamoodi, et siis tuleme kokku jagama näiteks suurel rahva veitsada ära kogu Eesti riigi 86 miljardit krooni. Ja releega, mis poliitika siis nagu on, rahvusringhäälingu puhul ma tean, mis see poliitika on, ma tean, miks seda tehakse, aga mis Kultuuriministeeriumi puhul on ka väljaspool neid arengukava, kusjuures rahvusringhäälingule Üks osa meie poliitikast sellepärast, et, et nii-öelda see on nii-öelda osa meediapoliitikast, mis siis peab olema kooskõlas nii eestipoliitikaga kui ka siis nii-öelda Euroopa poliitika ehk kuhu me siis suundume. Aga kui sa küsid nii-öelda, mis on Eesti kultuuripoliitika? Mida teeb kultuuriministeerium väljaspool neid arengukavasid, mis on dokumentides kusagil kaustades kirjas ja internetis ka ilmselt lugevate saadavad? Ja aga ma ütlen, et ega tegelikult nende arengukavade raames see asi kõik nagu toimib, seal on nagu antud õnneks väga laialt piirid, ehk ma ütlen veelkord, Eesti kultuur on selles suhtes on väga mitmekesine, et iga nii-öelda uus tegija saate jagu alati võimaluse oma idee nagu ellu viia. Ütleme meil see piir ei ole mitte nagu noh, nagu niisugune pisikene, kaks sentimeetrit, pigem nagu kolm meetrit, ehk et see ongi minu arust meie kultuuripoliitikat, me toetame iga head uut algatust, samuti hoiame me elus nii-öelda vanu tegijaid. Ja see ongi minu arust nagu ma alati ütlen, et miks me oleme ka Euroopas väga selgelt nii-öelda esirinnas, on see, et, et meil on peaaegu nagu kõik võimalik. Kas sa põhimõtteliselt tähendab siis seda, et kui need eksperdid, kes istuvad komisjonides nad lihtsalt noh, ma ei tea, kas omakasupüüdlikel eesmärkidel või kitsama silmaringi tõttu tõenäoliselt neid uusi tegijaid ei toetaks, et see ongi nagu ministeeriumi valvekoera roll selles olukorras. Ärme isegi suhtun nii-öelda nende väljaspool maja tulevast ekspert nagu tavalistesse eestlastesse, kes vaatavad, naabrimees ei saaks midagi, pigem jätan, need valitakse ikkagi need inimesed, kellel on haige või natuke suurema, kes suudavad asju vaadata mitte lähtuvalt isiklikust üritusest või mätta otsast, vaid natuke laiemalt. Okei, need, et pigem on need isegi need inimesed, kes ise ei taotle sealt mingit raha, sest siis on nagu kõige demokraatlikum Nad vaatavad asju laiemalt, leiavad kas siis need asjad vajavad veel nagu edasi kastmist? Kahjuks vajavad võib-olla mõnikord lõikamist või mõnikord järgmisse kohta nagu istumist, ehk ma ütlen veel kord, see ongi nagu me oleme alati püüdnud, et selline kõik need otsused ei oleks mitte subjektiivsed, vaid väga selgelt objektiivseid lähtudes mitte sellest isikust, kes seda teeb vaid see, mida ta teeb, kas see on meile vajalik ehk Eestile vajalik? Aga kas näiteks on olemas teil selline minnes natukene konkreetsemaks, on olemas selline plaan, arengukava, ükskõik kuidas me seda nimetame, dokument, arusaam, mingisugune raamkava, mis ütleb, et kui meil on majanduses rasked ajad, raha tuleb riigilt vähe, siis mis on need kohad kultuuris, ma ei tea muuseumit, orkestreid, teatreid, Tallinn, kus me saame kokku hoida ja kust tuleb kokkuhoid ja sellepärast, et noh, ma tean, need organisatsioonid, need ettevõtmised püsivad ka raskel ajal oma rahaga üleval ja tulevad heade Nad löövad jälle uuesti õitsele. Parandamata Ta on välja kujunenud, ütleme, et, et see on väljakujunenud või on olemas. Võtan välja selle poliitika nii-öelda, mille pealt Annabel saab säästa. Ei, mis seal salata. Ma arvan, et mitte kellelegi ei olnud sellist nii-öelda kahe negatiivse lisaeelarvepoliitika, kui öeldi, et, et nüüd me jääme kärpesse oli väga selgelt otsustamise kohta, ehk et me peame hoidma rahastatud need asjad, mis kuuluvad riigile ja on riigile olulised paratamatult kõige suurema löögi kohalikud omavalitsused ja kolmanda sektori organisatsioonid, kes oli heal ajal saanud esimesed rahad, nii et alles jäid riigiorganisatsioonid, riigiasutused juba ennast tõestanud 15 aasta jooksul, kolmanda sektori üritused. Võtame PÖFF, võtame Viljandi pärimusmuusika festival folkloorifestivali, need, mis olid juba ajalooliselt nagu tükk aega juba olnud, ennast õigustanud. Aga mingit sellist nii-öelda suunist plaanidel ei olnud, et nii-öelda raskel ajal toetame Eesti kultuuri ja näiteks toetame neid ettevõtmisi, mis, mis loovad kultuuri eesti oma algupärandi põhjal näiteks või pinnalt, et, et ütleme toetama pigem teatrit, kes siis teeb tükkija, lavastuse eesti kirjanikku, näiteks Kitzbergi või Kivirähki seda, kes võtab sisse välismaa kirjaniku, et meil on tegelikult Kogu aeg nii-öelda nagu ütleb ka põhiseadus, et Eesti riik seisab ka endale selle, et me kaitseme oma kultuuri ja keelt, kõik need asjad ja valdkonnad, mis puudutavad keelt, need vaadatakse niikuinii eriti prioriteetsed. Ja veel kord sellist plaani B et noh, nüüd mõtleme, et kahe aasta pärast võiks tulla see pauk, sellist paberi peal ei olnud, kui me ju vaatama, et Eestis on osa maailma majandusest, oli ju teada, et tulevad rasked ajad ega meile omavahel nii-öelda ju kokku lepitud, mis saab, hakkab juhtuma, kui sa küsid, et kas ajaloos arhiivis on olemas allkirjadega paber. Et noh, sellist nii-öelda plaan B-d Aga sa tuled selles mõttes, et nüüd me oleme nagu näinud, mis on majanduse põhi suhteliselt mõned ütlevad, et juba hakkab paremini minema, ma ei tea, kas see kultuurirahas ka nagu reaalselt välja paistab või mitte, aga aga kas plahan on teil selles mõttes olemas, et, et mis siis nüüd nii-öelda järgmisel korral, kui ka väga põhi tuleb kätte ja väga mustata päevad ja läheb võib-olla veel hullemaks, kui praegu siin oli või on, mida siis teete jah, ütleme, et see plaan olemas, mis sa neid kohata, kes on need kultuuriasutuste juhid, kes praegu peavad seda kuuldes nii-öelda vaikselt lõpetama ja. Konjakipudeli kapist otsima. Ma arvan, et kultuuriministeeriumi selline suhtluspoliitika ei ole kindlasti see, et meie allasutuse juhid või, või mingid tegijad kuurest nagu raadiost oma nimesid, plaan, ta eesnimekirja, kuuluvatena, No ärge öelge siis nimesid, jätame need asutuste nimed ka välja ütlemata, aga andke meile selgelt teada, et et mis on need kohad, kus te näete, et kui me sealt raha võtame vähemaks, siis võib-olla see kultuurikiht laias laastus Eestis ei kahane. Ei, ma mõtlen pigem niimoodi, et mis nüüd juhtub, kui peaks juhtuma nii-öelda järgmine krahh, et me ei ole mitte nii-öelda selle masu nagu põhjas, vaid alles masu kuskil seal poole peal ütleme siis paratamatult jõutakse sinna, kus hakatakse panema osasid asutusi kinni. Ehk et praegusel hetkel ma väidan, et 2010 2011, kui eelarve on ju samad, on meie asutused ütleme, selg vastu seina juba, ehk et enam halvemaks minna ei saa, ilma et hakkaks kvaliteet kannatama. Ja teatrijuhid on ju väga selgelt öelnud, kui nüüd veel tuleks näiteks kümneprotsendiline kärbe, siis oleks juba piinlik midagi rahvale näidata, ehk et meil lihtsalt ei tõstaks rahvani. Emotsioon jäi näiteks neile ütleme tasemel kunsti, vaid siis me juba teeks siukest taandarengut. No aga mis on need kohad muide muuseumid selle nii või teisiti on paljud asjad juba konserveeritud, ka muuseumi enda saaks konserveerida? Ei noh, see on nagu lihtne. Teeme lihtsalt suure külmkapi, lükkame siin asjad sisse, et see on nii-öelda meie nagu kultuurivaramu, et, et see ei ole kindlasti ees, aga nagu ma ütlen, ma ei hakkaks siin nimetame isegi valdkond, aga ma lihtsalt ütlen, et praegusel hetkel nende rahadega, mis on, kui järgmine kärbe oleks sama suur nagu 2008 siis läheks osa asju kinni. Te olete kindlasti kultuuri palju tarbiv inimene. Siim Sukles, kui te, kui te, kui te meenutate ja mõtlete, siis, kui paljudele meenub kohti, kus teil nagu põhimõtteliselt oligi piinlik või hakkaski natuke ebamugav, sest te saite aru, et, et, et vähese raha tõttu ongi see asi, näebki välja praegu selline. Selle peale on nagu terminit, kui sa näed, et lava peal on ainult papppaberit, siis on piinlik. Ütleme, et siiamaani ei ole veel olnud seda hetke, kui mul oleks nagu piinlik meie tegijate pärast, olgu siis kas erasektori tegijad, kolmanda sektor, tegijad või riigiasutuste tegijad. Ma tahan, filosoofiline küsimus on see, aga, mille arvelt või kuidas sa siis tuleb, et vaatamata sellele, et kärped on olnud nii mahukad, et tegelikult ikkagi asjad töötavad, tulevad kõik inimeste Ütleme lihtsalt, et see pakkumine on läinud hoopis väiksemaks, ehk kui vanasti tehti nii-öelda ütleme 10 ühikut mingit asja, siis praegusel tehakse seitse, varsti tehakse seda kuus ühikut. Kui ennem oli laua peal ka 11 asja, siis on nüüd laua peal kaheksasse, aga nii-öelda kvaliteedist ei anta, et ei tehta niimoodi, et jääks ikkagi 11 kulisi, aga need on kõik koledad, tehakse pigem seitse, aga need on ilusad. Ma ütlen veelkord, ega eestlastel on, seal on niikuinii on niisugune nutikuse selline talupojamõistus. Aga ma ütlen veelkord, pigem vähendatakse seda pakkumist, ehk tegelikult me võime öelda jah, et seoses kärbetega on kultuuritarbimine vähenenud, sest ei pakuta enam nii palju asju. Aga teistpidi saame öelda, et tänu sellele, et võib-olla teatud õhkleks välja pakutakse nüüd ainult väga häid asju, vehke Turyulejaid parimad ja tugevamad. Väljavõte toimikust kogutud materjalid allikas. Postimees punkti aeg kolmas veebruar 2010. Riigikontrolli hinnangul ei ole Kultuuriministeeriumi Kultuurkapitali ja et mängumaksu nõukogu kaudu muusika ja teatrivaldkonna tegevuse projektitoetuste jagamise süsteem tõhus sest kõigi kolme allika eesmärgid, sihtrühmad, toetatavad tegevused ja ka otsustajad on suuresti kattuvad. Samuti ei järgita mitmeid seadusesätteid kultuuris, kui ministeerium ei järgi teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetuste eraldamisel etendusasutuse seadust kontserttegevuse rahastamisel märgita, sisulisi ega protseduurilisi nõudeid. Teatrite rahastamiseks välja töötatud süsteem ei vasta seaduses kirjeldatud alustele, teatas riigikontroll. Iga süsteem, mis tahab olla, olla hästi funktsioneeriv, peab hoolitsema selle eest, et on teatud moel või mingites mingites osistes uueneks, see on täiesti selge, ei ole olemas sellist, ehkki ministrid ja poliitikud tahaksid seda näidata, et me oleme valanud nagu pronksi või rauda nüüd selle süsteemi ja nii see jääb, töötab ideaalselt. Mis on need võimalused või mis on need teemad, mis tegelikult peaksid järgmiste riigieelarvetega saama kaetud, mis praegu on tegelikult selgelt katmata ja mis oleks väärt või oleks vaja neid neid tegelikult rahaliselt toetada? No kui me vaatame protsentuaalselt isegi Kultuuriministeeriumi eelarvet ja mõtlema, et kuhu peaksin rohkem juurde raha andma, sest see toetus on imeväike siis kaks Kunda, mida ma ise nagu täiesti muretsen, on meie kirjandus ja kino sinna tuleb juurde, sest mõlemad tegelevad ka millega eesti keelega ma ütlen, et need võiksid olla nii-öelda valdkonnad, kuhu juhul kui tuleks nagu lisarahastamist, kuhu võiks olla raskusi kirjanduses millises kontekstis kirjandus, esmased, et et neid huvitaks näiteks tõlkimine väga selgelt nii-öelda Eesti eesti autorite tõlkimine väliskeeltesse ja teistpidi välisklassikute tõlkimine eesti keelde, sest see selge, et ainult turu peal ei saa loota, ehk et inimestel ei ole nii palju raha, et nad saaksid osta klassikalisi teoseid, mis oleks vaja nende ütleme, kultuurilise inteni. Arendamiseks raamatute turg on tegelikult ju päris kirju ja põnev ja kirjastus Eestis, kes raamatut välja annad. Ma usun küll, et on rohkem kui kunagi varem, kas, kas tõesti see süsteem ei toimi, et kui klassika on ikka klassika, siis ta peaks ju olema ka meie turul täiesti müüdada söödav ja, aga paratamatu? Kui me vaatame näiteks nüüd varsti aasta lõpus enimmüüdud raamatute nimekirja või enim laenutatud raamatute nimekirja, siis me leiame ikka seal mingit Noora Robert-sid, mis on? Ma arvan, et, et ei peaks olema ju päris seal nii-öelda tipus. Ehk ma ütlen veelkord meiega. Aga see oli päris karm hinnang muidugi meie lugejate valikule praegu. Ja, aga see on mu isiklik, nii et saatku emailid, kui ei meeldi, siis ma võin vastata, et selles mõttes meid huvitab pigem see, et, et nii-öelda ka klassika ei oleks mitte ainult originaalkeeles, vaid ka eesti keeles kättesaadav ja kättesaadava hinnaga. Ma ütlen veel kord see, kui me need toetaksime, kas kiirastusingu tõlkes ongi see, et seal letihind, mis siis jõuab inimeste käeulatusse, oleks nii-öelda söödav, et nad saaksid seda osta? Mitte et nad seisavad, vaatad, pagan seal natuke kallis, jätame selle ostmata ja võtan siit väikse niisugune liberbaki või noh, siukse voolama. Kui kaugele, mis aasta riigieelarves võiks olla loovisikute muuhulgas siis ka kirjanike siin praegu praeguses kontekstis haigekassakaardid ja nende nii-öelda oma oma oma nii-öelda kindla sissetuleku saada. Noh, nii-öelda kirjaniku palk, kui me räägime emapalgast, siis võiks rääkida kirjanikupalgast. Ma ei ole küll poliitik. Aga ma ütlen, et ma arvan, et seda tükk aega ei tule mingit kirjanikupalka, et noh, meie nii-öelda majanduse ja riigi muudel nagu sätestada, et me peaksime võtma järjest enam ja enam loovisikuid palgaga, mõtlesime, nagu läheksime tagasi 82. aastasse. Paratamatult on nii-öelda osa kultuurist on ka seotud turuga ehk et me saaksime välja mõelda meetmeid ja neid aidata, kuidas, kuidas nagu järje peale saada ka kindlasti mitte sajaprotsendise võtme inimese palgale. Haigekassa kaardid kõik see muusika. See on paratamatult kunstnikel, kujuritel, arhitektidel, kirjanikel, sportlastel, Nendel, muusikutel, kes riigiasutuses see on täpselt iga inimese enda ajada. Ja haigekassale on ju see süsteem olemas, kuidas on võimalik saada inimese, kes on kas viiena või Friljand sellised haigekassakaardi. Aga ma ütlen veelkord, Eesti riik ei suuda ja ei hakka kunagi tegema, et kõik, kes on nimekirjas või arvavad, et nemad on loovisikut neile maksma palka. Kirjanikud on, on üks teema, muusikute olukord, samane ERSO, ma tuleks korraks siia tagasi. Härrad viiuldavad, nii et nad peavad poogna poole pealt alla kuulutama, sest et lihtsalt katust tuleb vastu, sest nende olukord mingil hetkel paraneb. Nüüd konkreetselt ERSO muusikute olukorda just no ma arvan, et me ei suuda nagu Estonia kontserdimaja lagesid tõstma hakata. Et. No vast on võimalik leida neile sobivamaid harjutuspindasid, kus, kus ei peaks tõesti nii-öelda katusesse ekstra hauka tegema, poogen, mahuks liikuma. Jah, aga vaata, siin on. See on üks niisugune ajakirjandusel ilus jutt, et peaksime leidma uued kohad, aga võib-olla rääkides orkestri inimestega, nad eriti ei tahaks, et nad peaksid käima kuskil mujal harjutama siia, siis esinema selle Estonia kontserdisaalis, sest tegelikult on ju räägitud ka palju, et ega kui mujal maailmas nii häid tingimusi ei ole, ma ei räägi sellest, et nii-öelda poogen lüüakse nagu sinna Küproclace, vaid tingimusi sa saad harjutada ja esineda ühes ja samas kohas. No selles mõttes on alati eks ole, üks üks on suur kontsertsaal ja teine on kontsertsaali kuskil kõrval asuv miniatuurne ruum, eks ole, et selles mõttes ühes samas kohas esinemine, harjutamine paratamatult Nii-öelda Estonia teater oma füüsiliste piiridega seab ju need nii-öelda piirid ette. Me võime rääkida, et mis me peaksime leidma täiesti uued kohad, kus nad hakkavad, arutame, aga ma ütlen praegusel hetkel või meeles mõlkunud ainult siis Muusikaakadeemia võib olla uus maja, aga ka seal on omad nii-öelda üliõpilased, kes vajavad seda saali või rahvusooperi uus maja. Või Cooper uus maja, aga see kindlasti ei saa seda ju kontserti või kontsert või selle orkestri jaoks lihtsalt ehitamist sinna juurde proovisaalid, et noh, seal on ka oma süsteem, omad ballett oma ooperitrupp, kes vajab spetsiifilise ruumi, et siin on väga selgelt nii-öelda on vaja seda Eesti talupojaratsionaalsust ehk joonistada õiged kastid, õiged, ruudud, õiged suurused. Me oleme nüüd betooni juurde jõudnud, Siim Sukles, kas praegu 2010, vaadates asjadele tagasi, siis millised ebaõnnestumised? Ebaõnnestunud investeeringud betooni eesti kultuuri jaoks tegelikult praegu, millest me saame rääkida, mis on need olnud, mis mida oleks pidanud tegema kuidagi teisiti? Ma tõmbaks nagu lahku meie investeeringute puhul kultuuriobjektid ja spordiobjektid. Ma tunnistan, et egaa, kultuuriobjekte, siis ei tule mulle küll leht ette ühtegi sellist nagu negatiivset näidet, kus me oleks teinud midagi ebaratsionaalsed. No kuhu puhul on ikkagi räägitud seda, et selle hoone ülalpidamiskulutused on tulnud nagu mõnevõrra nagu üllatusena, et need summad nii tohutult suurenenud. Ja, aga see on ju väga selgelt teada, miks tekkis selline nii-öelda, üllatus-üllatus, tekkis ju sellepärast, et sellel aastal mindi siis Eesti Energia poolt vabaturule Energiat ostma ja sealt toimus selline hüppeline tõus mõttes on ju kunstimuuseumi üldse kõik muuseumi niikuinii on niivõrd spetsiifiliselt, kuna neil on tohutult hoidlad, kus peab olema ega selge niiskuse tase ja soojus. No kui te olete vaadanud neid numbreid, näiteks sedasama kumu numbreid, On teil kunagi nagu vilksatanud pähe mõte, et äkki sai liiga suur, äkki seda sai liiga palju, Eesti on lihtsalt väike koht ja tegelikult siin natukene liiga pompöössus asi. Ma arvan, et ei ole võib-olla teatud nii-öelda lahenduses, see oleks võinud olla kuskil natuke vähem, sest seda tuleb soojustada või, või sinna tuleb nagu sooja sisse nagu puhuda. Aga pigem kui jalutada mööda näiteks neid hoidlaid ja nähes, mis seal seina peal on kõik need nii-öelda Eesti kunstiaarded siis ma leian, et me ei ole küll midagi valesti teinud, siis ma ütlen, eestid vajab seda ja Eesti nii-öelda on selle ära teeninud, et tal on korralik kunsti. Kunstimuuseum. No kui te viskasite palli nagu selles mõttes õhku, et seal palli poolest ka, et et ainukese ainukese kultuuriministeeriumi haldusalas oleva spordi temaatikana siis siis spordiasutusi, selliseid me oleme ikkagi ehitanud suhteliselt arulagedad arulagedad plaanide järgi ja kohaselt Ei, ma pigem nagu väidan, et vaadake, et kui me räägime kultuuri ja spordierinevus, siis on see, et kultuur on väga palju, mis on riigikultuur noh, riigile kuuluvad objektid spordis on väga selgelt on kas siis on kolmas sektor ehk spordialaliidud või siis kohaliku omavalitsuse riigile kuuluv spordi Saint minimaalselt kolm asutust. Et kui ma vaatan näiteks 10 aasta taguseid aegu nagu analüüsiks seda, siis jah, teatud spordihooned on nagu buum rajal tehtud, natuke suuremad ja võib-olla natuke ebaratsionaalselt on nende omavaheline distants, ehk et 10 kilomeetri kaugusel on kaks väga heal staadionil. Kolme kilomeetri sees kaks väga head ujulat. Täiesti olla, et teda, aga ma ütlen veel kord, siin on nagu selgelt, et, et riik ei saa siin nagu isegi nagu endale tuhka pähe raputas, on meie lihtsalt saame vaadata, et jah, teatud kohaliku omavalitsuse üksuses on teinud natuke ebaratsionaalseid otsuseid, võib-olla on teistpidi jälle teatud spordihooned, mis on väga ilusad arhitektuursed ehk vaimustavat silma, aga see Eestile mõtled, et on väga palju tühja ruumi, mida veab talvel siukse miinus 20-ga kütma. Et siin on jälle nii-öelda esteetika ratsionaalsus, aga ma ütlen veel kord, et et spordis on olnud natuke neid rohkem juhtumeid, kus on tehtud emotsiooni pealt, neid otsuseid aga riigi seisukohalt on, ma ütlen veelkord, meie oleme teatud hetkel neid toetanud teatud summadega, kõik see ülalpidamiskulu on niikuinii kohaliku omavalitsuse enda rahakoti peal ehk kohalikud mehed teevad kohalikke otsuseid. Toome mõned näited ka, kus teie silmis on, on läinud nii, et emotsioonid on olnud liiga suured ja arhitektid lastud vabama käega joonistada, kui tegelikult oleks pidanud. Mulle ei meeldi raadio vahendusel hakata kedagi lahutama need, kes, Te olete need nahutamised juba teinud ja ma ütlengi, et tehke nüüd avalikuks ka nende inimeste jaoks ei tule enam üllatusena. Ei ole mõtet ju pritsida siit negatiivset emotsiooni. Aga inimesed tahavad tõde teada. Kui te nimetate, et teil on olemas mingid kohad, kus te näete, et oleks võinud teisiti teha, siis olge lahke. Nimetage neid, mõeldakse. Kes selle enda teada või ütleme, siis nende inimeste õiendada? Väljavõte toimikust kogutud materjalid 2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni ehk 89,4 miljardi kroonini. Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulud suurenevad 1,9 protsendini SKP-st ning sotsiaal valdkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab kahelt koma 309-lt miljardilt kroonilt 2,636 miljardi krooni ehk üle 14 protsendini. 2011. aasta riigieelarve ei kasvata kulutusi kultuurile, mis hetkel see proportsioon võiks tagasi jõuda, nii nagu ta noh, ütleme sellistel noh, varasematel aastatel on olnud, kus see protsent kultuuri liikuvate rahade osas on olnud suurem. Tegelikult muidugi ka 2011. aasta toobiga kultuurivaldkonnale tõusu peaaegu 15 protsenti meie tulud suurenenud, need on betooni raha. Ei ole? Ei no mõelge 2011 ehk vähem kui kuu aja pärast on ju, Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, seedub ainuüksi meie eelarvest neile ju 50 miljonit krooni ja see ei lähe mitte betooni, vaid seal on väga selgete üritustesse inimestesse emotsioonidesse. 2011. aastal saavad valmis vähemalt kahe suure muuseumi uued hooned. Ehk renoveeritakse meremuuseum, mis on lennusadamas eurorahadega tehtud samuti. Aga ikkagi see tõus on eurorahadega ja selliste suurte projektide rahad. Ei, ma ütlen, seal sees on ka väga selgelt nii-öelda jooksvad kulud, siis tehakse uus ekspositsioon meie mõistes siin jälle matemaatika on ju, tegelikult investeerime nii-öelda majja ekspositsiooni viisakalt tulema nii Eesti kui ka väliskülalisi, ehk tekib ka nii-öelda käive sellele muuseumile. Et ma ütlen niimoodi juurde, sest loomulikult on ka nii-öelda suur raha näiteks Eesti Kontsert kurjaks või töökeeli siis oratooriumikoori jaoks, mida ei ole olnud ju peaaegu 19 aastat, kõik Eesti muusika suurvormid on ette kantud kas siis Latvia kooriga Lätist või aeg-ajalt on kasutatud ka Rootsis olevat koorile. Praegusel hetkel me saame siis öelda, et Eestis on oma oratooriumikoor. Et ütleme, 2011. aasta meie mõistes siis pluss 15 protsenti ja mis on nagu kõige olulisem on see, et kõik need asutused, kes on saanud meie käest raha ja riigiasutused ja muud, et nad on üle elanud ju 2008 2009 2010 kärped esimest korda, nad ei pea siis arvestama 2011. aastal arvestada, ehk me viime peaaegu nagu nullkroonise tõuseb või samal tasemel siis 2010. aasta eelarve 2011. aasta eelarvesse ehk et siis meie mõistes, kui me vaatame eelarve nagu sissetulekut, siis nii-öelda masu on meil nüüd nagu nii-öelda peatatud, edasi saab tõusta, ainult tõusta. Mis hetkel Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluva 61 asutuse jaoks seal töötajate palgad võivad jõuda tagasi samasse perioodi või samasse tasemele, kus nad ennem ennem masu alguses? Ehk et millal me jõuame siis palkade ja 2008. aasta tasemele või ma arvan, et meie arvutuste ja rahandusministeeriumi arvutuste järgi me saame sellest palgatõusust rääkida esmakordselt 2012. Järgmisest aastast alates ülejärgmisest järgmise aasta eelarvest. Milline see samm peaks olema, mismoodi need taastumise toimuvad, milliste, milliste rütmide järgi? No ütleme, et juhul kui üldse nii-öelda räägime palgatõusust, siis ta peab väga selgelt astuma natukene vähem kui kogu majanduse tõus ehk ei saa olla niimoodi, et majandus tõuseb nii ütleme kolm protsenti, palgad avalikus sektoris tõusevad seitse protsenti. Noh, see, mis võis juhtuda 2007 2008, et see seda ei saa nagu päris teha, sest ma ütlen veelkord riigisektor samuti ka kultuurisektor erapeab väga selgelt erasektori tootlikkuse tootlikkus on väiksem palgatõusust. Kas 2011. Aasta toob kultuuris ka mingeid reforme ümberkorraldusi, kas mingid kollektiivid liidetakse, lahutatakse, viiakse ühtsema, ma tea raamatupidamise juhtimise või mõne muu ühise struktuuri. Kui see ei juhtu mitte 2011, vaid see juhtub 2012 ehk kogu see tugistruktuur, mis puudutab personalihaldust. Raamatupidamissee jah, koondatakse aasta 2012 siis kogu sellest teie haldusalas, kõik tulid kokku, ütleme haldusalas. Mis puutub ritoorlas ei, mis puudutab riigiasutusi ja nende nii-öelda raamatu võidame, tõmmatakse kokku ehk et ei ole mitte see, et asutuses võib-olla nii-öelda kolm raamatupidajat, vaid siis tõmmatakse Tallinnasse või Tartusse või paidesse seda meile otsustame, kuhu tõmmatakse punt raamatupidajaid, kus siis summa summaarum on neid vähem, kui oleks nagu igal liidetavale eraldi. Koondas oodata siis 2012 üsna palju selliste regioonis asuvate kultuuriasutuste muret, et, et selle ühe raamatupidaja ülalpidamine nende enda majas oleks olnud võib-olla soodsam, kui pidevalt sõita näiteks kuskile keskusesse, tšekke ära viima, raamatupidamisse? Ei, ma kujutan ette, et eriti tšekimajandust asutustes ei ole tänapäevast. Ka vahenditega on, on see kindlasti nii-öelda poolele lihtsam, et keegi ei pea jooksma nagu tšekkidega sularahaga ringi. Aga selles mõttes koondamise laine ikkagi 2011, lõpp tuleb. Jah, ütleme, et kindlasti tuleb ja see puudutab siis nii-öelda noh, nagu meie ütleme kohapeal olevaid inimesi vaid pigem seal nagu Päcoffessis olevaid inimesi või neid teenindajaid, aga mis kindlasti 2011, mis muudatus tuleb, on see, et, et kuna Tallinn on ikkagi Euroopa kultuuripea, siis meie leiame, et võiks tulla nagu muudatusi inimeste peades ehk et kultuur jõuab peaaegu et iga inimeseni ja see nii-öelda ütleme meie jaoks on see nagu kõige olulisem, et räägitakse kultuurist positiivselt. Väga paljud inimesed saavad lisaks kultuuril tavapärasel tarbimisel veel mingeid nii-öelda muid emotsioone, et noh, pigem see nii-öelda ütleme, inimeste eneseteadvus, kultuuriline teadvuseemotsioon peaks nagu 2011. aastal kindlasti tõuseb. Kas 2011 tuuakse talendid? Koju tagasi ja ma arvan, et talendid ju kogu aeg saabuvad, kui nad on loodud head tingimused ja nende nõudmised, vastavad meie võimalused. No te teate küll, keda ma silmas pean, läheme sinna algusesse tagasi, kus me pihta hakkasime, kas Neeme Järvi tuleb tagasi järsu otsa, seda peab. Küsima Neeme Järvi käes, sest tema on tahtnud siia tulla ja samuti on tema saatnud kirja, et ta loobub siia tulemast, nii et mina ei oska öelda, kas Neeme Järvi siia tuleb või ei tule. Ma ütlen veelkord, mulle isiklikult väga meeldiks, kui Neeme Järvi oleks Eestis, oleks ERSO eesotsas, see oleks kasulik kõikidele. See oli selline, ütleme, hea PR-alane õppetund ja ma usun, et ministeeriumis ees te olete ka seda palju mõelnud ja näinud, mida tegelikult ministeerium lõppkokkuvõttes kogu selle loo juures nagu ütleme, natukene mitte kõige nutikamalt tegi. Ma ei olnud halvasti ja ma ei ole mitte kõige nutikamalt Ütleme niimoodi, et võib-olla me ei hoidnud sajaprotsendiliselt kinni omaenda reeglist ehk et tark ei torma. Võib-olla natukene eirasime seda reeglit, aga ma ei näe ka erilist adekvaatset hinnati sürrealistliku olla see, et me oleks väga palju nagu puusamalt ütleme, et selgelt, et kui me mõtleme nagu seda piirsõda või seda, mis on toimunud, on noh, paratamatult hoitakse ju pöialt ikkagi mitte lipsudele, vaid ikkagi loovisikutele tegijatele, sportlastele, et seal nii-öelda klassikaline piirsada Ülekuulamise toimik number 155. Kultuuri rahastamine, toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.