Tulirelvad olid 16.-ks sajandiks juba laialdaselt levinud ja olid muutunud kõige tähtsamateks relvadeks. Läbi terve varasema sajandi. 15. püssi arenes ja see aasta on Ain Mäesalu sõnul päris huvitavaid ja uhkeid relvi, aga informatsiooni ei ole, palju. Tulirelvi on säilinud vähe, sest neid juba ei jäetud niisama vedelema ja vanu relvi siis veel ei kogutud. Relva kollektsioonides on 15. sajandi relvad väga haruldased. Kui varem olid peamisteks kaitserelvadeks sammud, siis 15. sajandil hakkab kaitserelvade hulka ilmuma ka püsse. Efektiivseks kaitsmiseks sobisid pika Raualised püssid juba hästi ja neid hakatakse ostma ja püssid hakkavadki hambe välja vahetama varasematest püssidest, otepää püssi kõrval ja järel, rääkis Ain Mäesalu. Eelmises saates 16.-st Nende juures on arheoloog Ain Mäesalu sõnul ääretult oluline, et hakkavad tulema püstolid. Seda põnevat teemat arutame täna ja alustame sellest, miks ja kellele oli 16. sajandil püstoleid vaja. Vot püsse semi kasutasid peamiselt ainult jalamehed. Sellepärast ratsamikul oli raske siis hobuse seljas mingit tulirelva kasutada, kuna seal lahtist tuld, noh, põhimõtteliselt üks võimalus on, et tal oli siis süütenöör kogu aeg kaasas, süütenöör pidi kogu aeg hõõguma, eks ole. Aga ometigi on, tal oli seal sellest püssist ebamugav, lastasest püssilaskmisel oleks vaja nagu ikkagi kahte kätt kasutada, aga kes siis ohjadest hoiatatakse? Jah, on muuseas üks huvitav, pinnitan 15. sajandi keskel prantsusmatkas kujutatakse rüütlit siis tulirelvast laskmas. Jumal on niimoodi, et seal see suhteliselt lühike, ütleme kusagil 30 40 sentimeetri pikkusega, selline püssilaadne riist on siis olnud kaela riputatud, see toetab siis rinnakilbi peale tema tagumine ots ja siis on sadula külge pandud, mis tema esimest otsa siis kinni hoiab, siis paremas käes hoiab ta siis hõõguvad süütenööri. Nojah, võib-olla mõni ratsanik nivoodega katsetas, aga, aga, aga üldiselt ta ei saanud ratsamehed, nagu siis esialgu tulirelvi kasutada. Aga sellise suure murrangu võimaldab siis uus luku tüüp, leiutatakse ratta sukk. Rataslukk leiutatakse kusagil 15 sajandi lõpus, 16. alguses kesta täpselt leiutab, ega seda ei olegi. Muuseas kõige varasem joonis ratas lukust või ratas lukku põhimõttel olevast Sis mehhanismist. See pärineb Leonardo da Vinci silt. Nii et ta on 1500. aasta paiku siis kas üles joonistatud selline mehhanism? Osa uurijaid muidugi Arbeiter, Ardo Da Vinci oligi siis ratas lukku leiutaja. Samas see tema joonis põhimõtteliselt siiski veidi erinev nendest ratas lukudest, mis siis paarkümmend aastat hiljem nagu käibele tulevad. Nii et see ei olegi päris selge. Lavas jälle võis arendamine toimuda väga kiiret tekstimeetrit, selleks joonistub ka ju ääretult vähe säilinud. Jah, aga samas on muidugi ka välja pakutud, et et selle ratas lukku leiutajaks võisid olla ka mõningad teised meistrid ja Leonardo da Vinci sellise huvitava asja lihtsalt joonistas üles. Et midagi täpselt ei tea, aga tõenäoliselt osalised olid sillaks kellassepad. Sest noh, ratas lukku juurde vedru ja seal on vaja igasuguseid kruvisid ja seal on vaja neid rattaid ja Wyatt ratas lukku. Kui teil on teatud sarnasus selliste mehaaniliste kelladega ja tõenäoliselt siis Ratoslikud leiutatakse ka kusagil Lõuna-Saksamaal Põhja-Itaalias, noh, Nürnbergi suid sel ajal ju hästi kuulsad kuulsat kellavalmistajad ja samas ka Milaano ostnud Leonardo da Vinci ka ise sel ajal ju Milanos, nii et kusagil sealkandis ta leiutati seda hakatigi siis kasutama just püstolite jaoks. Sellepärast, et mis on nagu ratas lukku omapära on see beta talunikud Daile palju, tegelikult tal on seal 30 40 üksik tailiseks aga põhimõte on selles, et ta siis võttega keeratakse vedru üles ja siis keeratakse üles ja tal on selline terasest ratas, mille välispinda tavaliselt karestab. Ja nüüd siis peale selle on tal olemas kakuk siis kuke ta huulte või noka vahel on siis püriit või siis tulekivi. Ja nüüd kõikvõimalikud ülekanded on seal, mida muidugi jah, lahti seletada, siin raadiuse üpriski keeruline, aga põhimõte on selles, et siis kui mees vajutab päästikule siis see kukk vajub sõltusele rauast rattaga. See ratas ise keerleb, selleks on sellist vedru olemas ja nüüd siis tekivad sealt sädemed ja, ja kuna see lukk kinnitatakse siis püssi, püstoli, siis raua tagaosa juurde, kus külje peal on see süüte pat, vaat sealt siis sädemed satuvad süütepanni ja tagajärjel siis püssirohi, süttiv tulek lask välja. Nii et samas muidugi need ratas, lukuga relvad kallites rataslukk ise päris peen mehhanism ja ja see maksis palju ja seetõttu muidugi need rataslukk hakatigi panema selliste väikese väikesemate relvadele nii-öelda nagu püstolitele, nii et põhimõtteliselt võiks öelda, et et koos ratast lukkudega tulevad püstolid, püstolit hakkavadki kasutama ratsanikud. Noh, iseenesest see termin püstol, see võib olla vanem, selliseid väik, väiksemaid lühemaid tulirelvi on tehtud ka. Ja et see termin Pistola, see on juba Tšehhis kasutusele Bushiitide sõja ajal samas on arvatud, et termin võib tulla ka mõnest teisest paigast mõnest teisest keelest. Aga nüüd on siis võimalik Ratsonikul kasutada tulirelva Sesterile tuleva allikatena vaja harit, võtab püstoli, vajutab päästiku peale ja tulebki, tulebki lask. Ja tulid ikka lasud ühekaupa ja siis tuli uuesti laadidega püstolit. Seda muidugi jah ja seetõttu on üldiselt kombeks oli juba algusest peale et ratsanik küll alati kaks ministrit, nii et ta saab vähemalt kaks, kaks lasku teha. Püstolit need käibesse tuleb kusagil 1000 1200 või 1500 kolmekümnendatel aastatel ja mulle tundub, et, et jõua tõstab kiiresti ka Eestis. No igastahes, need andmed, mis meil on, pärinevad siit Liivi sõja algusest ja, ja siis mulle tundub, et need püstolid on meil juba väga laialt levinud. No eks neid allikaid on muidugi vähe. Üheks allikaks on üks Maal Klandorfi Maal, mis Kikendi kõkis sõlmitud 1561 ja millal siis kujutatakse Mustpeade vennaskonna lahingut, mida peetakse siis venelaste vastu siin Tõnismäe ja praeguselt Pärnu maantee viadukti vahelisel alal. Ja siis seal on esiplaanil on siis kujutatud paarides püstolid kuus paari Vidal kolm paari kokku siis ta kuus püstolitega kohe spetsiaalne sellistes puurides ja kui vaadata hooleks ta taga pilti, siis seal näha, et tõenäoliselt on seal siis must peadla vennad tormavad hobustel lahingusse püstolit käes, nii et see näitab muidugi püstolit väga-väga laialt levinud. Ja noh, peale selle muidugi võib isegi arvata, et need, neid püstolid hakati meil siin Eestis päris kiiresti ise kohapeal valmistada. Ja selle kohta on teade tartust nimelt sõja ajal siis 1565 üheksandal juulil neljas viis läbi suure Tartu elanike küüditamise, nii et kirjalike allikate järgi siis saksa soost elanikud viidi Lottidega Pihkvasse, sealt edasi siis siseVenemaale mitmele poole limiidi, Novgorodi, Bladiibrisse, kostrovaasse ja nii edasi ja on osaliselt olemas teid ära viidud elanikeni kirju ja seal on märgitud ka nende tegevusala ja on teiste hulgas ka olemas üks püstolitegija. Seal olnud ka teisi relvameistrit seal kaks mõõgasepa jõeks, raudrüüd, veist ja nii edasi. No miks see küüditamine ette võeti, tähendab, ega jah, siin muidugi ilmselt Ivan neljas kartis, et, et rahvas ei jää sellega rahule. Muuseas, on väga huvitav teada, kuidas on seda kirjeldatud Pihkva kroonikas. Sel aastal veeti sakslased Jurjevist naiste ja lastega koos välja, aga me ei tea, mille eest jumal teab rikkudes kindla sõna, mida vojev voodite ylandsid, kui Jurjev ära võeti, et neid ei viida nende linnast ära. Kusjuures linn olevat jäänud ainult kolm sakslast ja üks neist oli pealekaebaja, kes siis süüdistas teisi äraandmises. Nojaa, aga nüüd peale nende siis faktide on huvitav see, et meil on mõningates muuseumi kogudes arheoloogiliste leidude kogudes ka rataslukke püstolite torusid püstolite raudu, mitu tervikuna küll, aga, aga siis nad on osalised, katkendid kõige rohkem Viljandi linnusest, seal vähemalt 90 ratas lukku, osasid. Aga meid on olemas ka paide linnu, sest neid on olemas Rakvere linnusest, kusjuures need võivad pärineda Liivi sõja ajast eelkõige Viljandis, muidugi tuleb kõne alla ka võimalus, et nad on veel siis seitsmeteistkümnenda sajandi algusest, siis kui olid need Rootsi-Poola sõja ja Viljandi linnust Sisvel piirati 1600 ja 1000 602621 ja aga kuna Viljandi linnus siis lammutati suures osas seiskunud sajandi keskel, siis hilisematult kindlasti olla ei saa. Nii et see kõik võib vihjata võimalusele, et need püstolid olid siin sel ajal väga laialt levinud. Ja kui nüüd need lukud TAI-le ja neid püstolirauaosasid ja neid hästi hoolikalt korralikult uurida ja võrrelda, vaadata võib veel midagi vägagi põnevat avastada. Mine sa tea, võib-olla siin kohapeal ka jälle isegi meistrit midagi uut leiutanud, aga aga see, see töö seisab veel ees. Kes võis olla püstoli omanik, tähendab, esiteks pidi tal olema siis, kui ta oli sõjaväes, siis tal pidi olema kaks püstolit vähemalt. Ja ma pidi selleks olema rikas mees, näiteks. Peapistel avalikud orig, rikkamad mehed, sest need püstoleid ilmselt ossid ise, see oli nagu isiklik relv. Samal ajal kui näiteks leid haakpüsse, neid on ostetud hulgaliselt Tallinna rae poolt, need olid mõeldud siis linna kaitsmiseks ei, kabees ise ei ostnud neid. Ka püstolite ostmisest ei ole küll. Jah, selgeid teateid, nii et need olid sellised isiklikud relvad. Kui ordumeister Plettenbergil oli kindlasti püstol olemas Ma usun, et kindlasti oli olemas ja nüüd kindlasti kerkib veel üks huvitav küsimus kas eestlased ka neid tuli, lelude keskel kasutasid? No siin on kahjuks seda andmestikku suhteliselt vähe. Sellepärast et oh, kirjalikes allikates eestlaste küsimusega ei kajastu, tõsi, kui me võtame kõige esimese teate, mis seal Tallinna kohta, mis puudutab Tallinnast tulirelvad, valmistaks seal juba aastast 1000 1384 sisse Riia rae poolt saadetud kiri, kus siis märgitakse, et, et peaks arutama selle üle, et et linnas valmistatakse siis tulirelvi nendele müümiseks, kes elab linnast väljaspool, et siin ei ole võimatu, tähendab silmas on peetud ka siis talurahvast? Nojah, kindlaid andmeid meil ei ole muidugi mõningaid selliseid luku detaile on leitud asulatest. Aga noh, need on tõesti detailid ja ma ei ole suutnud, et päriselt ära määrata aega väärata. No siin on olnud palju põhiliselt juba ju 16.-st sajandist ja ja pikka aega on meie ajaloolased ja arheoloogid on kogu aeg väitnud, et 1507 siis on hästi oluline daatum siis eestlaste relvastuse kohta, nimelt 1507 alti välja maapäeva otsus, mis olevat keelanud siis talupoegadel relvade omamise ja kasutamise ära. Aga noh, neid keskaegseid allikaid on võimalik nagu mitmeti tõlgendada ja ja siin paar aastat tagasi üks noor ajaloolane Mart lätte kirjutas oma magistritöö siis eestlaste sõjalistest kohustustest keskajal ja. Ma vaatan seda maapäeva otsust lähemalt ja, ja tema leidis, et tegelikult selle otsuse järgi seda relvakandmisõigus siiski täielikult ära ei keelatud, kuna seal on lihtsalt öeldud, et talupojad võivad relvi omada ja kasutada härra värgi all, aga mitte kauem kui kolm nädalat. Härra värkiaalse tegelikult tähendab siis valitseja pealtpoolt organiseeritud sõjakäiku ja sel ajal on Eesti relvade kasutamine lubatud, nii et nad võivad ka sel ajal omada ja kasutada mitmesuguseid erinevaid relvi. Nii et enne sõjakäiku jagati talupoegadele relvad kätte, võib-olla. Ei, jah, mine sa tea, samas võis järsku neil ikkagi kõka kodus neid relvi olla, ega ega see ka päris kindel ei ole, sellepärast et oli vaja vaja kasvõi enesekaitseks ja kas või kiskjate vastu, eks ole. Sealhulgas ka lõi ka teateid nende huntide tegutsemise kohta. Aga huntide mahalaskmise kohta, et Eesti talumees oleks hunti tulirelvaga jahtinud, selle kohta teateid ei ole. Jah, sellest ajast küll veel mitt hilisemast ajast muidugi olemas ju. Relvameistritest oli ka jutt, algselt tegid sepad tulirelvasid ka. Need olid kohe nagu tulirelvameistrid, neid siis kirjalikes allikates on küllalt erinevate nimetuste all olemas? Jah, ütleme võib-olla päris alguses, siis kui hakata esimesi tegema, siis olid sepad ja kuna ja tehti pronksist otepää Kristjani pronksist, siis võisid seal osaleda sellised nii-öelda pronksesemete valajad ja kirikukelladevalajad ja aga noh, keskajal nad ju valmistasite meistrit väga keerukaid ja ilusaid asju pronksist, mis tehti küll küünlajalgu ja kõikvõimalikke kaunistusi ja ukse koputajaid ja nii edasi, nii et need olid osavad meistrid ka üsna peagi siis kindlasti kujunevad välja täiesti omaette relvasepad, kes seda seda tunnevad ja teavad ja ja nemad on siis ka tulirelvadele spetsialiseerunud meistrid. 16.-st sajandist Eestist ei ole teada mõnda nimelist. Poole, 16.-st tegelikult on esimene relvameister kes on tõeliselt tulirelvi valmistanud, on nimeliselt teada juba aastast 1396 Meltil või Martin on ta nimi, nii et see, see on nimeliselt teada, on muidugi ka teisi nimesid, aga, aga nende puhul alati ei saa päris kindel olla, kas ta on relvameister või on ta siis tegelenud siis nii-öelda tulirelvade eest hoolitsemisega. Noh, seal on nagu sutamaister kardina laskemeister olla, kas tõepoolest tulirelvadega tegeles, samas ei ole muidugi välistatud ka ise trepi valmistunud ja 15.-st sajandist, siis oli juba juba terve rida muidugi olemas relvameistrid. Nii et on olemas teateid nende toodangust ja ja nii kirjalikes allikates seda informatsiooni küllaltki palju. Tõsi v põhimõtteliselt nagu rohkem teada, kui suurmeistritest nendest vetest püsside valmistajate, seda et nad kindlalt oleksid püsse valmistatud, tähendab selle kohta natukene vähem informatsiooni. Suuremate tulirelvade, suurtükkide ja suurtükimeistrite kohta saame teada hiljem. Aga nüüd käime ära Kiek in de Kökis läänemeremaade võimsaimaid kaitsetornis, mis 16. sajandi alguseks oli saanud oma esialgse kuju. Neli meetrit paksud müürid, munakividest laotud ülakorruse rinnad, disja selles 22 laskeava Kiek in de köki tulejõud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest väga võimas. Selles oli vähemalt 27 laskekambrid suurtükkidele. Sellest kõrgest tornist võis näha paljutki ja küllap ka tallinlaste kaitselahingut vene vägede vastu 1560. aastal Jeruusalemma mäel. See on seesama lahing, mis on kujutatud Lambert Klandorfi õlimaalil, mis on säilinud ja olemas Kiek in de Kökis. Jeruusalemma lahingus hukkus mitu nimekat linnakodanikku, nende seas ka 10 Mustpeade vennaskonna liiget. Klandorfi maalid teeb eriti haruldaseks Tallinna vaade, sest see on üldse üks esimesi teadaolevaid Tallinna kujutisi. Klandorfi maali põhjal võime ka oletada, kus Jeruusalemma lahing omal ajal toimus. Lahingupaik on tõenäoliselt praeguse Pärnu maantee viadukti ümbrust Tallinna kesklinnas. Et 16. sajandi mustpäid sõdureid, lihtsaid inimesi ja ka hukkamispaika, mis asus umbes Swedbanga peakorteri lähedal liivalaia tänaval. Et seda kõike ise näha, tuleb minna Kiek in de köki neljandale korrusele. Sõjatehnikaga arenes 16.-st sajandist edasi ja kaitsemüür linna ümber kaotas oma tähtsuse, suurtükitorn läks riigi omandusse ja kahekümnendatel sajandi alguses olla seal treeninud ka raskejõustiklased, näiteks. Nüüd juba üle poole sajandi on Kiek in de Kök, Tallinna linnamuuseumi filiaal ja tänaselgi päeval päeval on seal väga palju põnevat. Aga meie läheme nüüd ikkagi natukene ajas tagasi. 1900 seitsmekümnendatel aastatel korraldati suurtükitornis muusikaõhtuid, kuhu kogunesid meie folklauljad. Raadioarhiivis on mõned sellised Peeter Tooma juhitud õhtud ja järgmine lugu viib meid relvateemast kaugele. Lavastaja ja näitleja Priit Pedajas oli üks neist, kes toona neil õhtutel üles astus ja kuuleme lindistust. 1973.-st aastast. Marie Underi ballaad rändav järv. Oli tal maja majas, meil see naeruga ja naeruga ja laps, kus egas oidu meid Book neitseenaar, samm oli silmilt ja mis juustel trusk? Noormees tuli vilistades tüdruk naerudilistades naeru vastu. Kui laser kergeetasi rõõmuduulutasi Delul põsel siis kas vere. Soodus tuiskas soodusel Hellembul terrigel kummas ühtlasem? Ad ühte tuju kuni järvekuju kõigutama kustub. Aga ühe sest egas sõnn ei püsi, segas nende mooduli tusk vette kukkunud kuu, kui helmes näitses helmes, muidu Kell sema tas. Kuldusk. Ööd Sasuur, Tallinn, NASA ja vot seal anud tüdrukud, kui Paabud pähe. Kar erutava aadliktoris kaela trummiski ka siidipaelad hakkab siis sinu. Lähen küll, kuid mitte lahku sinu seda tahku kaasas su juurde, Mike, sinu ole edruda skaal õlge, ennem kaob see jäär mejal, kelle eest see jäär Me lemmikpaik. Lahkusid löödaks see päini. Neid sigal, tal jäi tee sinna kaubaaks oma murre nastest lesin. Kuulatas, mis kukub, kägu, kukub hukatust. Iga Ahammeek teda arv, kus, nagu oleks sündinud Varkausi äärele ju juurde talu Ühe vasten ja liival, kust voolas taevast maali maas teda nagu las ta seda sära, seda särapikud, kui endast ära mazda kuma ser kla kuid siis äkki tasakesi hakkab kobisema vesi muutub Essina rahu tuntuks. Ela Eeemmal, ta voolab juba ülekaal, ta pära lihajärve, uks. Justkui ei saa loodal ljala, Ader Raatab oma kalad oma teo. Diabeetiku kõiklad, käsutab ta ka sal lohistab nii üle aasa omana. Niketi. Viimaks põge nemast lakk kas kokku korjama hakkas sõõriksu kiirus rändav vool lairihma rikuks ta vaata seal perra olikuks. Ega elukas kui. Ala ei alla kõik, mis olnud pilla-palla seal korra seal ja ta jäär. Roveedus, kuni ter tavascoidus senisest roosi. Nagu eks ajas ta kate. Hommikul kui har Sagooga ris unest saadud jaagu tuli ei ja tuli AT. Mont käisin, tapper järve pole, pole järve kuival võrgud. Pur, ma läinud kala ka meie toiduvanadega, no kus ma veel ei, ta ei rohus siin-seal mõni soomoos raisus kuival, väike loomust, mõni olnudki saama. Nad ja isa sülitas, kisas tüdruk teistest. Et see siis silmad hirmu. Valu ollagi nii seisis. Sellest kaastik marust kadus see kus tema arust igavese, eks k. Majast kadu naeruga ja dub pahaselt lei tusk. Egas muidu lei nei puhtlike, kui ei peta rõõmsamu sõlmilt teades juustel trus. Priit Pedajas laulis 1973. aastal suurtükitornis KiKindega kui suurtükkidest endist esimestest Suurtükimeistritest, räägib Ain Mäesalu järgmises saates. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja saate aadress. Eesti lugu. Vikerraadio Kreutzwaldi 14, Tallinn üks. Null üks kaks neli. Eesti.