Reformatsioon Eesti entsüklopeedia kaheksas köide annab teada, et reformatsioon nimetatud ka usupuhastuseks on usuline liikumine 16. sajandil Euroopas. See ajendas protestantismi tekkel reformatsiooni ohtus kirikliku pärimuse tõlgendamisel tekkinud eriarvamustest. Reformatsiooni suurt küsimuste ringi hakkame täna järgmistesse vaadates arutama Tallinna linnaarhiiviteadlase ajaloo doktori Juhan kreemiga. Minu nimi on Piret Kriivan. Kui me reformatsioonist rääkima hakkame siis nii suuresti laiaulatuslikust teemast siis millest me Juhan Kreem tegelikult peaksime alustama? Millest peaks peaks alustama? Võib-olla mõistlik oleks äkki proovida mõnda laiemalt levinud terminit seletada sissejuhatuseks, sest et, et reformatsioon tundub, et on, on suurem kui elu ise, sinna mahub väga palju erinevaid erinevaid nähtusi ja, ja väga lihtne on 16. sajandi algust nimetada reformatsiooni ajastuks ja üldse ja kõik seletubki selle kaudu. Selles mõttes on, on, on tegu ühe ühe keerulise keerulise sõnaga. Reformatsiooni all mõeldakse, mõeldakse tavaliselt seda kirikulõhet, mis 16. sajandi esimese poole käigus kujunes ja mille tagajärjel eraldusid Roomast tänapäevani iseseisvad. Teised kristlikud usutunnistused, see protsess oli, oli pikk ja vaevaline, seal on, seal on lahkulöömise ja jälle jälle ühinemisi. Aga, aga kogu seda seda aega, jah, jah, nimetatakse reformatsiooniks just just vastandina reformidele, mis, mis on olnud nii luterlikus kui katoliiklikus kirikus kui ka teistes läbi aegade olemas või mida reforme, mida on tehtud reforme, mida on püütud teha reformid, mis on ebaõnnestunud. Et kirikulõhe isenesest kristliku kiriku ajaloos ei ole midagi nii, nii, nii erakordset kirikulõhe ju suures kihma nime all on, on ida idakiriku ja ehk siis Bütsantsi ja Rooma vahel juba 12.-st sajandist hakanud peale ja, ja noh, dissidente või eriarvamusi on olnud, on olnud ka läänekiriku sees peaaegu kogu keskaja, et probleem ongi nüüd 16. sajandil selles, et et kui, kui varasemad liikumised on siis õnnestunud, kas kas alla suruda nagu nagu Tšehhis Husiitide mäss või siis enda sisse absorbeerida nagu nagu frantsisklaste mõned mõned harud, noh, on on väga piiri peal, ütleme kogu kogu kerjusmungaordu tee liikumine on, on oma algfaasis poolel teel ketserlus, aga, aga see, see suudetakse suudetakse enda sisse sisse haarata siis, siis 16. sajandi 16. sajandil see enam ei õnnestu. Seda on väga raske seletada, miks, aga aga lihtsalt lihtsalt nii läks. Kui ma nii sissejuhatavalt selle kohta ütlen. Põhjuseid, miks reformatsioon toimus, on väga palju. No seda jah, reformatsiooni põhjustest rääkides on, on, on terve terve kompleksi arenguid, mida võiks nimetada reformatsiooni eeldusteks paremal juhul, et selline eriti veel ühte ja, ja teistest tähtsamad põhjust välja joonistada on, on erakordselt, erakordselt raske. See ongi nagu kõige suurem tõestus, et asjad pidid lihtsalt nii minema ja, ja Martin Luther ühel hetkel lihtsalt pidi sündima ja oma teod tegema. Vot nii, nii suure saatusena ma seda seda ette ei kujutaks. See võib-olla on, on teistpidi, et, et Martin Luther, Martin Luther, eks, aga et oleks võinud ka ka tema algatatud reformi saatus olla hoopis teistsugune, kui kui oleks, oleks olnud ühiskondlikud olud teistsugused. Ma arvan, et, et ma ei eksi, kui ma niimoodi ütlen, missugused need ühiskondlikud olud siis olid. Seal on üleüldse, kui, kui reformatsioonist hakata hakata rääkima, siis selles, selles põimuvad omavahel nii kirglikud kui ilmalikud aspektid ja tihti on neid raske üksteisest eristada või õieti ka kaasaegsed ei eristanud neid nii rangelt, nagu nagu meie tänapäeval teeme, või nagu mõnest kirjutisest võib mulje jääda, et on kaks, kaks iseseisvat või kaks, 12 eraldiseisvat sfääri, millel on oma oma hierarhia, oma omad omad struktuurid, seal päris päris nii ei ole, need puutepunkte on, on hästi palju ja öeldaksegi, et reformatsiooni käigus nüüd riigi ja kiriku suhted omandasid niukse uue uue sideme või segunesid veelgi tugevamini, kui, kui nad varem olid olnud. Mis jällegi ajab poliitika ja usuelu väga kõvasti sassi. Nii et neid neid kahte asja kahte asja eristada on, on, on hästi-hästi raske. Missugused need ilmalikud põhjused või eeldused olid? No meil on tegelikult vähem räägitud, neid on vähem räägitud tõesti? Jah, ja siin on osa muidugi osa põhjusest on see, et, et miks on vähem räägitud, on, on see, et tegu on, on äärmiselt keerulise nähtusega, nagu nagu Saksa Rahva Püha Rooma keisririik mille varasema ajalugu või noh, suurte keisrite aegne keskaegne niuke 13 12 13 sajand ajast on paremini tuntud, aga tema, tema hiliskeskaegne areng ja varauusaegne on palju vähem räägitud ja ka erakordselt keeruline ajalugu see on, on kooslus. Saksa Rahva Püha Rooma keisririik on, on kooslus kooslus varasid, kes põhimõtteliselt valivad keisri endale, seda peetakse üldiselt keisri väga suureks nõrkuseks, aga, aga me räägime praegu nüüd konkreetselt siis 16. sajandi algusest kus see kooslus on läbi viimas hästi suurt reformi niimoodi, et, et tegu ei ole iseseisvate maa härradega, vaid nad tulevad kokku riigipäevale ja riigipäev ja keiser on siis siis need institutsioonid, kes, kes selle selle koosluse valitsemisega tegelevad. See see riigireform on, mis siis Viieteistkümnenda sajandi lõpus läbi viiakse, selle, selle esimene eesmärk on omavahelisi on kehtestada Rahu omavahelised tülid ära lõpetada ja mittetülid, vaid just nimelt sõjad, et, et see, et iga iga maha härra oma õiguste eest seismiseks ei, ei, ei läheks teisele kallale ja seatakse sisse keisri kammerkohus mille eesmärk on siis nende tülide lahendamine mitte siis sõjalisel teel, vaid õiguslikul teel. Ühesõnaga, luuakse institutsioon, mis on üle kogu kogu riigipeaks, seda siis nagu esindama maahärrad ise tegutsevad, see on seal selles mõttes kahepoolne protsess, et keisri on oma huvi saada seda üle riiklist institutsiooni tekitada ja selle abil valitseda teda. Keiser ei saa teistmoodi kamakse kätte muuhulgas oma oma alamate käest. See riigipäevade ja keisrite dualism on, on tegelikult saksa territooriumides hiliskeskajal arenenud dualismi peegel, kõik maahärrad, kes mingit territooriumit valitsesid, nendel olid seisused, kellel oli õigus kaasa rääkida, valitsemises, teatama reglementeeritakse ja see on alati keeruline tasakaalu küsimus, kui palju neil on õigust kaasa rääkida. Aga selleks, et nad saaksid kaasa rääkida, peavad nad kuidagi kuidagigi kokku tulema. Ja see on, see, on, on see see mõte. Kui Riigipäeva ja keisri külgjat Ta jätta kõrvale siis või minna minna madalamale tasandile korraks siis hiliskeskaja sotsiaalsed muutused on Tonga territooriumitel toimunud üks mida, mida Saksa ajaloos väga-väga rõhutatakse, on see, et aadel hakkas kaotama oma senist funktsiooni. Suured palgasõjaväed ei vaja enam tegelikult raskerelvastusega rüütlit. Aadli esimene funktsioon, sõjapidamine ja see, see hakkab, hakkab ära kaduma, teiselt poolt valitsejad, kes neid terveid maahärrad, kes need territooriume valitsevad nendel on vaja ametnikkonda, nendel ei ole vaja siis omavahel kisklevad basalle vaid lojaalset ametnikkonda, kes oleks ka veel haritud ka rohkem, kui, kui tingimata keskmine keskmine aadlimees, ehk siis seal seal on, on selge, et, et, et on vaja leida uut funktsiooni aalile ja see, see tekitab hulga hulga rahutust ja mis siia juurde lisandub, on, on muidugi see, et, et aadelgonna arelkonna majanduslik baas oli käinud käinud ka üles-alla. Ehk siis hiliskeskaegne agraardepressioon, aadlike sissetulekud vähenevad. Linna pürielid on tihti palju, palju rikkamad ja, ja võimsamad majanduslikult kui, kui maadel mis loomulikult seisuse teadliku ühesõnaga häirib väga tugevalt aadelkonda nende sissetulekute suurendamiseks on vaja tegeleda talupoegadega, nende õigusi, piirata, nende õigusi ümber sõnastada või, või kuidagi kuidagigi saada omale sellest maavaldusest rohkem tulu kätte mis on, on väga keeruline ja, ja see, see konflikt on, on samuti samuti seda mängitakse ka korra reformatsiooni ajal läbi, ehk siis talupojad, kes leiavad, et nemad tahavad vana hea õiguse juurde tagasi pöörduda, mitte selle, mida aadlikud neile peale suruvad. Sellest nad ei taha midagi teada. Siis maa, harradia, aadlikud, need olid uuendusmeelsed võib öelda, kui uuendusmeelne on selles mõttes kontekstivabalt natukene paha sõna kasutada, sellepärast et uuendused ei pea tingimata olema olema head. See, mis meil assotsieerub uuendusega, on alati see, et see on midagi, noh, elu läheb paremaks. Ei pruugi minna, mõni uuendus võib-olla olla väga-väga, võib-olla reaktsiooniline, kui seda sõna kasutada, ehk siis selge, et, et et maahärra, kes oma oma võimu territooriumil hakkab kontsentreerima, siis, siis tal on vaja teatud uuendusi mis ei meeldi aadlile. Samas samas ta teinekord just nimelt aadlile annab kaasarääkimise õiguse järjest rohkem ja rohkem kui, kui ta ise ei ole positsioonis neid ära ära võtma. Ja samamoodi on ju otsapidi pärisorjuse kujunemine sellega sellega seotud, kui aadel aadel üritab majandada oma mõisatest rohkem välja ja, ja seab sisse Theo kohustuse. Ehk siis kõik kõik need inimesed, kes, kes aadliku maa peal elavad, äkki muutuvad selle, selle aadliku majandusüksuse üheks oluliseks osaks ja siis nad on päris asjad lõpuks ja see on, siin on piirkondlikke erinevusi muidugi ka ja, ja, ja üldiselt peetakse Saksamaal selleks selleks piiriks Elbe jõge, kus, kus siis varauusaegsed arengud lähevad lääne poolhelbed ühes suunas ja ida pool teises suunas. Ja see ida poolhelbed, kus, kus ka meie paikneme on, on noh, enam-vähem kõik seesama, sama muster, kus, kus talupoeg kond, talupoeg, kond muutub, muutub päris õliseks. Nii, aga kuidas siis nüüd see kooslus, kuidas siis see maahärrad tulid kokku ja valisid ise keisrid, otsustasid ka riigi sees, kuidas see mõjutab või kuidas see on eelduseks reformatsiooni tekke? Ei no see on, on eelduseks see sedamoodi, et, et kui, kui on riigipäev seisustega ja keisriga, siis see reformatsiooni küsimus tuleb kohe riigipäevale, kuna ta on probleem, mis on päris nii-öelda ühiskonna ühiskonna südames. Selles mõttes, et, et eksimine kiriku vastu on, on ühtlasi eksimine keisri vastu, see, see ei ole, ole. Seda, seda ühendab see hilis hiliskeskaegne ketseri ketseri õigus, ehk ehk siis kui kui kirik mõistab kellegi hukka siis siis ilmaliku võimu asi on sellega tegeleda edasi siis oma oma meetoditega. Ja, ja, ja loomulikult niipea kui, kui tekib, tekib kui usuvaidlus tekib, siis, siis on üks kohtadest, kus seda arutatakse, riigipäev. Aga seal on nii palju erinevaid huvisid koos, kus kohe lisaks isiklikele tõekspidamistele hakatakse kohe vaatama, kui palju see suurendab, kelle võimu kui palju vähendab ja, ja mismoodi siis siis see nüüd millise, millist, millist rolli see uus esile kerkinud idee äkitselt hakkab hakkab siis riigivalitsemises mängima, käib poliitiline lehmakauplemine, nagu tänapäeval öeldakse. Mis Eva, seda öeldakse, et tänapäeval nimetatakse jah, see oli seda, seda poliitilist protsessi niimoodi noh ma, võib-olla nii, nii, sellel on ju negatiivne mekk man, mis, mis ei ole päris päris õige või, või ma ütleks, et, et seda ei pea tingimata alati alati negatiivsena mõistma. Sest kui riigipäev hakkab asju arutama siis ta ühtlasi blokeerib sellega konflikti eskaleerumisele. See on, on väga, väga oluline just selle reformatsiooniajaloo esimeste kümnendite jooksul, kus arutatakse asja lõpmatuseni, arutatakse ja kogu aeg on tunne, et nad tegelikult liiguvad ka edasi või, või siis vastavalt sellele, kuidas jõuvahekorrad on, on kas siis kompromissi altimad või, või vastupidi, konfliktile orienteeritud. Aga noh, nad ei löö üksteisel päid veriseks, mis on, on, on kõige-kõige olulisem selle asja juures või see on see, milleks riigipea üldse tehti. On kindel, et ei löödud päid veriseks. Lõpuks natuke löödi ka, et see, see on nüüd reformatsiooni arengus neljakümnendatel tõepoolest, nii et keiser oma Kurstidega sõdib. Ehk siis reformatsiooni pooldavate maahärrade vastu peetakse, peetakse maha täies täies mõõdus sõda. Aga mitte usu argumentide, noh mitte sellepärast, sest et nad on valeusu pooldajad vaid sellepärast, et nad on murdnud truudust keisrile või rikul täpsemalt täpsem formuleering on see, et nad on rikkunud maa rahu. Ehk siis protestantlikud vürstid läksid kallale ühele katoliikliku läberstile. Ja, ja seda pidas keiser maa rahu rikkumiseks, maa rahurikkujat on vaja karistada ja, ja siin niimoodi puhkes sõda. Vaidlus juba käis sel ajal, et see on vale põhjus või, või et see ei ole, et see on, on võltspõhjus tegelikult on asi religioonis. Aga, aga see, see, et juba ka omal ajal neid kahte asja mõlemat argumendina kasutati, näitab, et nad olid mõlemad väga tähtsad. Kes siis olid need olulisemad? Luteri esimeste pooldajate hulka ka kuuluvad saksi kuurvürst Johann ja, ja Hesseni land krahv Filipp, kes, kes asuvad teda kaitsma, neid, kes on sellisel kõikuval positsioonil või kes on, on poolt vahetanud tänud või, või on, on avalikult sümboti või on sümpatiseerinud, aga ei suuda midagi oma oma territooriumist ja neid on, neid on veel ja veel näiteks Kölni Kölni peapiiskop Herman on, on üks selliseid huvitavaid huvitavaid persoone reformatsiooniajaloos, kes 1500 neljakümnendatel üritab oma piiskopkonnas reformatsiooni läbi viia. Aga see siis takerdub küll küll toomkapiitli ja, ja linna küll nii vastuseisule aadel, kond protesteeris seal ka, aga ta annab välja täitsa korraliku kirikukorralduse, noh, kus on melamfton kaasatud. Tänud ja Martin putse juures, nii et, et, et see on, on täiesti täiesti reformaatorlik kirikuseadus. Mõned Westwali valitsejad, Clive hertsog oli see, kes, kes kirjutab kirikuseaduse, mille, mis tema enda arvates on reformaatorlikega, mille Luthor hukka mõistab kui, kui pooliku lahenduse ja nii edasi, selliseid, seda, seda halli tsooni on hästi hästi palju kogu läbi kogu selle selle reformatsiooni alguse kümnendite. Aga noh, järjekindlalt ja saksi saksi Johann ja, ja Hesseni Filipp. Karl viies valitses sel ajal Saksamaad. Karl viies valitses reformatsiooni ajal ajal Saksamaad. Selle kar viienda käitumine reformatsiooni ajal on üks suur probleem või, või õieti ka kar viienda osalemine või mitteosalemine riigipäevadel ta kõigil riigipäevadel ei suuda isegi kohal olla. Sest tal on nii palju tegemist, tal on palju probleeme, mis tunduvad sel hetkel aktuaalsemad, kui, kui väikse provintsi ülikooli professor, kes on kiriku poolt hukka mõistetud, türklased tulevad sel ajal, tal on vaja prantsuse kuninga Francois esimesega sõdida tal on pärilusküsimused Madalmaades. Tal on vaja vaja Rooma alles sõdida, ehk siis tal on väga palju muid probleeme, mis tunduvad tõepoolest pakilisemad, nii et ta ei, ta ei tal ei ole aega pühenduda täielikult saksa probleemidele. Et see on, see on, see on üks üks neid põhjusi, miks, miks, miks riigipäeval saab ka ka nii iseseisvalt asi asi areneda. Saksa keisriprobleemid Rooma paavstiga, kas need olid põhimõttelist laadi tol ajal? Nendel aastatel? Siin siin on ka ka oma tõusud ja mõõnad ja üldiselt on, on mis puutub nüüd suhtumist uude usku, siis, siis on nad olnud üksmeelel, nüüd küsimus selles, mismoodi seda probleemi käsitleda või, või kuidas, kuidas seda lahendada. Selles osas on mindud, mindud lahku ja töötatud ka üksteisele vastu. See on, on üks, üks nähtus täitsa täitsa selgelt, et, et paavst, paavst nõuab asju, mida keiser ei saa teha ja keiser teeb asju, mida paavst väidab, et ta ei tohi, jääb. See on, on, on selline vastastikune vastastikune kemplemine ja see siin on ka ilmalikud probleemid ikkagi. Need ei ole mitte ainult ilmalikud probleemid, aga, aga et, et see näiteks näiteks tuleb, tuleb ilmsiks just selles selles viimases katses, kui keiser üritab, üritab kahte kahte osapoolt veel ühendada 1548. aastal ja annab välja nihukese oma ususeaduse mille kohta paavst ütleb kohe algusest peale, et see, seda ei ole keegi seal õigus teha, aga keiser keset lähtub just nimelt sellest, et, et see on ajutine Kunikkondsiilini, et ta, ta tohib küll hädaseadust välja anda. Et see, see on juba juba rohkem rohkem kirglik küsimus. Või kirikuõigusesse puutuv küsimus, et, et päris päris puhtalt puhtalt poliitiliselt ma seda ei loeks. Eeldustest räägime siis siis, siis siin on nüüd nüüd üle üle mõõdu olnud juttu juttu poliitikast ja ja, ja sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas, mis mis kindlasti tekitavad õhkkonna, kuhu siis siis sattuv satuvad, uued ideed võivad, võivad leida hoopis ootamatuid lahendusi, noh nii nagu nii nagu nagu luteri kiriku esilekerkimine oli ootamatu lahendus, ma arvan, väga-väga paljudele. Aga tuleks siia lisada hulka hulka vaimses sfääris toimunud nihked või, või muutusi mis on siis osalt seotud ka selle selle niukse, traditsioonilise reformatsiooni käsitlusega, et, et, et vana kirik oli, oli kriisis või või oli või oli alla käinud. Et üldiselt reformatsiooni uurijad tänapäeval seda seda reformatsioonieelset olukorda enam sugugi nii mustana ei, ei kirjelda. Et see, see allakäik on, on, on liiga liiga karm sõna selle jaoks. Ja kui, kui on räägitud näiteks hiliskeskaegsest anti klerikalismist, siis siis kirikuvastasusest ja siis tihtipeale on need aktsioonid, mis, mis justkui justkui oleks kiriku vastased pigem just nimelt kiriku poolt ehk siis soovivad teha kirikut paremaks. Et keegi ei Narva, et, et, et noh, kogu organisatsiooni peaks likvideerima. Pigem on see, et soovitakse reformi, soovitakse paremat paremat kirikut. Et see on raudselt üks üks reformatsiooni eeldusi, et rahvaliku pagadus leiab endale äkitselt äkitselt uue väljundi, tähendab ka rahvuslik vabadus oli ka Rooma kiriku piires väga aktiivne, noh, on räägitud isegi sellisest uuest religioossest innust 16. sajandi alguses ja see vabadust kasutada. Neid traditsioonilise kirikuvõimalusi, mida, mida pakutakse. Ehk siis asutatakse, asutatakse rikaariaid ja, ja ostetakse indulgents ja noh, see on, sellel on, on turget, et indulgentsi, müügiäri ei ole ole mitte ainult ainult rahaahne kiriku järjekordne plaan verd imeda vaid vastupidi, sellel sellel asjal on, on turg, inimesed, inimesed ostavad seda, usuvad sellesse ja kui see õpetuse õpetusega sobib, siis, siis siis kasutatakse seda seda ära ja samamoodi traditsioonilise kiriku piires noh, kõiki kõiki kõiki teisi teisi võimalikke õndsaks saamise teid. Et mis on, on natukene hiliskeskajal oluline on arengud kiriku äärealadel või, või, või ütleme, et ilmalike isikute nisuke omaalgatus varauusaegne müstika rõhutab isiklikku kogemust, ehk siis varauusaegse Se müstika, isikliku kogemuse rõhutamine on kindlasti üks, üks uus tendents, mis, mis, mis reformatsiooni reformatsiooni soodustab. Siia tuleb kõrvale ka ka humanismi ja reformatsiooni omavahelist seost selle üle on, on kohutavalt pead murtud ja ja, ja osalt on see põhjus võib olla ka selles, et, et, et humanistlik liikumine on renessanssaegses Euroopas üks, üks raskemini defineeritavaid asju. Ehk siis seda on justkui kerge ühe käeviipega nimetada, aga aga kui minna nüüd konkreetselt inimesi otsima ja nende nende tegevust hindama, siis, siis satume, satume raskustele, noh, ta on eelkõige haridusprogramm ehk siis siis humanitaarteaduste edendamise. See, mida me tänapäeval nimetame, nimetame humanitaarteadusteks kõige filoloogilised huvid, siis, siis mis, mis tulevad antiikkultuuri vastu suur-suur huvi ja selle selle taaselustamine, et seal need on võib-olla need, need kõige olulisemad märksõnad selle selle juures ja et humanistide roll reformatsiooni üleskorje või takka kiitjatena kindlasti kindlasti väga-väga oluline, hiljem tulevad konfliktid, aga ma ütlen, et esimesel esimesel paaril aastal, kui, kui kui Lutter need esimesed paar aastat on, siis 1517 kulutele tuleb tuleb välja oma oma teesidega, kuni siis tema kirikuvande alla panemiseni. 1521, et sel ajal on see riiki veel täiesti seaduslik diskussioon mis toimub, toimuks seaduse raames, on kõik lubatud kirjutised, mida keegi ei olegi midagi ära keelanud veel. Ja nendes vaidlustes sellele, sellele elab haritud publitsistika väga-väga kaasa ja luteri kirjutised sel ajal on, on tohutu publitsistlik menu noh, mitte mitte teadusliku teoloogia raames nii väga kuivõrd just just see, et neid, neid trükitakse kole palju ja nad on publitsistika ei ole ole süvateoloogia, mida rahvas loeb siis lõpuks Vena lugeda oskavad inimesed. Trükikunst oli oluline trükiga informatsiooni levikus muidugi oli ja see on, on seda seost, seost tehakse ka väga, väga tihti. Jaa, jaa, seos, seos on, on tähtis. Tõepoolest, luteri luteri menu luteri kuulsaks saamine on, on seotud trügi kunstiga, et ta kasutab seda meediumit. Ja see, see loeb hästi palju. Et, et niimoodi niimoodi läheb, noh jah, selliseid inimesi nagu Martin Luther oli, oli ju enne teda kaakes kritiseerisid katoliku kirikut ja tulid oma uute ideedega, jah, ma neid neid juba siin siin ärbial värbial mainisin tõepoolest see, see, see teebki reformatsioonist reformatsiooni, et kriitikat ja dissidente on alati olnud. Aga see, et mismoodi see edasi areneb või mis nendest, mis nendest saab, on, on reformatsiooni ajal täiesti täiesti teistmoodi ja jällegi raske, raske on, on öelda või, või noh, et miks, miks just siis läks, nii et noh, trükikunstiline on niimoodi ainukesena ma siin küll mingit tähendust ei, ei omistaks majandus, majandusprobleemid, majandusküsimused, rahva olukord, vaeste hulk. Et, et reformatsiooniga kaasnenud muutused on seda, seda nii, nii Inglismaa puhul rõhutatakse alati, kuidas, kuidas kloostrite likvideerimine siis siis pani aluse monofaktuuridele ja ja loomulikult maavalduste võõrandamine muudab osa institutsioonide majanduslikku olukorda, parandab seda, mõne puhul, likvideerib selle, aga seal palju sisuliselt ei muutu. Selles mõttes, et, et ka näiteks näiteks Alam-Saksimaal on päris levinud variant see, et kiriku varad küll küll neid kloostrite maavaldused, mis on, on eelkõige see see, mille, mille, millest jutt, käib need küll küll võõrandatakse, aga tehakse maahärra juurde vastav vastav eraldi fond, nendest ja näiteks Hannoveri ees on, on tänase päevani riigieelarve kõrval see see rida või noh, eraldi fond kloostrite ülalpidamiseks, mis siis peavad üleval tsistertslaste naiskloostreid, noh, on on täiesti täiesti tänini funktsioneerivad korralikud evangeelsed asutused, et väga palju niisugust selles majanduses sisuliselt ei muutunud. Meil oli, see jääb samaks. Aga inimese seisukohast, et see on ilmselt väga klišeelik teadmine või suhtumine, et vaesed inimesed nägid kirikus oma rõhujate ja siis pöördusid uue usu poole. Küsimus on selles, et miks lihtrahvas selle kõigega kaasa läks. Ja ma pean siin küll kahjuks ütlema, et mitte kõik lihtrahvas ei läinud kaasa või noh, eriti kui uurida näiteks näiteks luterliku kirikuorganisatsiooni arengut, siis 16. sajandi keskpaik, teine pool Saksamaal siis see, see, kui palju vaeva nähakse katoliiklik iganditega või, või sellega, mismoodi see, mida saaks katoliikliku sigandlik nimetada. Need vistitatsiooni protokollid kurdavad selle üle üle jätkuvalt ja, ja see, see probleem, kuidas, kuidas viia uut õpetust maarahvani? Ma mõtlen siin siin tõepoolest nüüd nüüd Saksamaarahvast on on hästi-hästi pikk ja vaevaline protsess, et seda ei saa kindlasti öelda, et, et, et lihtrahvas oli just see, kes, kes, kes nii väga tahtis kiriku-uuendust, reformatsiooniajaloos on, on, on üldiselt püütakse eristada kahte faasi ja see varajane ja justkui rahvalikumfaas reformatsioonis, kus kus linna eelkõige linna lihtrahvas on see, kes, kes meelsasti kuuleb uusi jutlustajaid kes jutustavad ütlustavat puhast jumala sõna nii-öelda või ainult ainult piiblile baseeruvad ainult uue testamendiga baseeruvat õpetust. Siis reformatsioonis on tegelikult ju ju ka see teine joon olemas, mitte ainult alt üles või ülevalt alla. Ehk siis kui maahärra otsustab, et nüüd me reformime kiriku ja siis see hakkab, hakkab käima käima teistpidi. Ja on tõepoolest ülemuste otsus, mitte nii väga rahva otsus. Kuidas Martin Lutter usupuhastuse algatas. Tegelikult on üks terminoloogiline asi, mille me jätsime varem lahti, rääkimata on, on oma usupuhastus mis on eesti keeles paralleelselt kasutusel koos koos reformatsiooniga. Aga ma isiklikult mulle tundub, et seda võiks vältida. Tegu on saksa keelest toortõlkega toorlaenuga globias Raini cum, aga see on on selgelt parteiline väljend. Ehk siis ta eeldab seda, et kirik oli enne must ja siis tuli Herakles Augeiase tallides puhastades ära. Et see, see on selgelt luterliku traditsiooni rõhutav ja eriti sellises keerulise ajastuga tegeledes nagu 16. sajand tundub mulle, et et mida, mida rohkem me katsume mitte tingimata ühel või teisel poolel kaasa võidelda, siis seda parema ettekujutuse sellest lõppkokkuvõttes saame. Mul on endal olnud ükskord ükskord loengus inglisekeelse elik tüüri mõjul keelevääratus, kus ma olen rääkinud luterlasest kui hereesiast mis jällegi on täiesti selgelt katoliiklik lähenemine asjale, ehk siis sest et luteri õpetus kui valeõpetus, mille, mille paavst kuulutas, kuulutas ketserlikuks et see on, see on teistpidi dist hinnangu, hinnangu hinnangu panemine asjale või, või ütleme, parteiline väljend noh, selles mõttes, et millise, millise partei pooldaja sa oled, sellest, seda, selle saab inimese keelest siis äkitselt teada. Ma ise meelsasti võtaks siin sellise positsiooni, et jääme reformatsiooni juurde mitte asuda ühel või teisel poolel, protestantide hilisem protestant Dism on portestantism iseenesest nii, nii paha sõna ei ole. Ta natukene on hilisem selles mõttes, et, et ta pärineb, pärineb 1529.-st aastast. Et on täiesti ikkagi nendesamade vaidluste osa, need protestandid olid need vürstid, kes protesteerisid Riigipäeva otsuse vastu. Riigipäeva enamus otsustas luteri hukkamõist mõistmist pooldada ja protestandid olid siis need, kes protesteerisid selle otsuse vastu ja kuna nad olid vähemuses, siis nad kasutasid meetodid need Läski riigipäevalt lihtsalt ära. Ja, ja siis neid, neid hakati selle mõistega hiljem kirjeldama ja see minu arvates on peaaegu sama sama hea kui reformatsioon, see sõna noh, nii, nii, nii mõistena. Martin Luther ütles ise oma töö või tegevuse kohta, mida see on, kuidas esimesed jutlustajad või kuidas neid tähistatakse, see on, see on, on päris hea. Hea küsimus, väga levinud või enamus sellest on noh, evangeelne on see sõna, mida, mida kasutatakse uute jutlustajad iseloomustamiseks see on, on, lähtub sellest, et tuleb ainult piiblitekstile teksti jutlustada, jutlustada seda või lahti rääkida. Ja see, see on, see, see on evangeeliumi del põhinev jutlus. Kahtlemata ta, ta ei põhine mitte ainult evangeeliumid del, aga see on, see on nüüd see see tähistus, mis 16. sajandil jookseb läbi ja mille all mõeldakse just nimelt reformaatorlikke jutlustajad. See on, on muidugi jah, uus ja vana on muidugi ka üks üks, mida mida tihti kasutatakse, aga kuna reformatsiooni mõiste ise sisaldab endasse sellist, sellist paradoksi, et, et see on usu tagasiviimine aposterliku aega, usuelukorralduse ehk siis justkui tagasiviimine selle algse all kiriku juurde. Aga et, et me mõistame reformi all V6 tekitamist selleaegsele inimesele ei olnud uus tingimata midagi head vaid et see vana oli see hea. Et vahepeal on asjad sassi läinud, aga et need selle vana hea juurde tagasi minema, see pinge on reformatsiooni mõistes täitsa. Sissejuhatuse reformatsiooni teemasse Euroopas ja Liivimaal tegi ajaloo doktor Juhan Kreem. Koduleht näitab pilte ka saates, kuulame siiski veel ka muusikat. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja mängis orelit, flööti, lautot. Uus suhtumine religiooni ja kirikusse vajas ka uutmoodi laulu, mida kirikus laulda emakeeles. Ja sellepärast kirjutas Martin Lutter ka ise koraale. 30 ringis sai ta valmis ja paljud neist on kasutusel ka tänapäeval, näiteks jõululaul Ma tulen taevast. Walton Martin Luteri sõnadega ja Martin Lutheri viis esitab Ellerhein.