Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku 21. detsembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Täitsa see julgeolekukomisjon kinnitab, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaalt erakonnale raha ja kapo tõkestas rahastamise katse. Keskerakonna juhid kinnitavad, et erakond ei ole saanud Venemaalt sentigi. Edgar Savisaar kutsub avalikustama linti tema kohtumisest kapo peadirektoriga. Kaitsepolitsei lubab veel täna on ta asja kohta täiendavat infot. President kohtus riigikogu fraktsioonide esimeestega nentis, et raha küsimine välismaalt, isegi pühakoja ehitamiseks, ei ole arukas tegu. Riigikogu koguneb neljapäeval erakorralisele. Istu erakorralistele istungitele, menetleda presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseadust. Eesti majandustegelased ja arvamusliidrid tõdesid krooniajast kokkuvõtteid tehes, et Eesti kroon on Eesti edu tugisammas ja sümbol, kuid maailm on muutunud ja edaspidi täidab meie vajadusi paremini euro. Euroopa komisjon peab vastuvõetamatuks lumesaju põhjustatud liikluskaost Euroopas ja kutsub lennujaama mad ametiisikuid selgitusi andma. Lennuväljad peavad niisugusteks ilmaoludeks paremini valmistuma, ütleb transpordivolinik Siim Kallas. Paak sai lõpuks valitsuse. Parlament kiitis pärast üheksa kuud kestnud ummikseisu peaminister Nuri al-Maliki valitsuse koosseisu heaks. Riigikontroll leidis Kultuuriministeeriumi investeeringuid auditeedides, et need investeeringud ei ole jätkusuutlikud ega ole ka läbipaistvad. Betoonehitamisega kaasnevad tegevuskulud söövad ära selle raha, mis on mõeldud hoone kultuuriga täitmiseks. Kultuuriministeerium leiab, et nende otsused on kultuuri arengut soodustanud olles Postimees tunnistas aasta inimese tiitli vääriliseks doktor Tanel Laisaare, kelle juhtimisel viidi läbi Eesti esimene kopsusiirdamine. Doktor Laisaare sõnul on see tunnustus kogu Eesti meditsiinile. Täna öösel. Talvi Otepääst saab talvepealinn. Seda sündmust tähistatakse Tehmandile öise suusahüppevõistlusega. Ilm püsib meil esialgu vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada lund. Külma on öösel kaheksa kuni 16, homme päeval kolm kuni 12 kraadi. Nüüd siis kõigest pikemalt ja alustame sellel teemal, et vabariigi valitsuse julgeolekukomisjon pidas tänasel istungil vajalikuks avalikkuse täiendavat teavitamist vastuluure käigus saadud informatsioonist Edgar Savisaare raha küsimise kohta Venemaalt. Olekukomisjon kuulas ära Kaitsepolitsei informatsiooni välisregist lähtuvast luure mõjutustegevusest, millest ilmnesid seosed Edgar Savisaare poolt keskerakonnale rahaküsimisega Venemaalt. Komisjoni liikmed veendusid, et Edgar Savisaar on lisaks kiriku ehitamise toetamisele küsinud konspireeritud viisil täiendavalt raha ka erakonnale. Kaitsepolitseiamet tõkestas erakonna varjatud rahastamise katse. Komisjon ootab, et kaitsepolitseiamet informeeriksid avalikkust raha küsimise asjaoludest võimalikult avatult viisil, mis ei kahjusta Eesti julgeoleku huve ega ohusta julgeoleku, asutuste tegevusmeetodeid ja allikaid. Kaitsepolitseiamet on täna teatanud, et nad hakkavad valitsuse julgeolekukomisjoni palvel kokku panema avalikustamisele minevat infot, mis annaks avalikkusele teada raha küsimise asjaoludest. Samas peab Kaitsepolitsei lähtuma sellest, et info ei kahjustaks Eesti julgeoleku huve ohustaks julgeoleku, asutuste tegevusmeetodeid ja allikaid. Igal juhul on nad lubanud selle teate täna valmis kirjutada. Esialgu ei ole seda nende koduleheküljele ilmunud. President Toomas Hendrik Ilves kohtus Kadriorus riigikogu fraktsioonide juhtidega, kellega arutas riigipea poolt parlamendile tagasi saadetud liiklusseaduse võimalikku menetlust ja ka siis võimalike erakondade rahastamise probleeme. Presidendi sõnul esitas riigikogu fraktsioonide juhtidele omapoolsed seisukohad seoses infoga, et Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha ja riigipea avaldust lootust, et välisriigi raha kasutamine, papp meie Parlamendi valimiskampaanias õnnestus ära hoida nagu ka sellega kaasnev võimalik sisepoliitika mõjutamine väljaspoolt. Riigipea ütles, et välisreisilt raha küsimine on valimisoma valimiskampaania teostamiseks või varasemate võlgnevuste tasumiseks ei ole kuidagi aktsepteeritav. Teine ootab vastuteenet iga rahaeraldise eest esitatakse kunagi arve poliitiku, erakonna juhi, pealinna linnapea poolt välisriigilt avalikkuse teadmata raha küsimine pühakoja ehitamiseks ei ole kuigi arukas tegu. Eriti kui see aktsioon seostub või seda saab seostada valimiskam paaniaga. Kiriku ehitamine ei ole taunitav tegevus, kuid see peaks toimima viisil, mis ei põhjusta süüdistusi eetiliselt kaheldavatest tegudes. On põhimõtteline vahe, kas see kirik ehitatakse Eesti riigi, Tallinna linna, kohalike õigeusklike rahalist või ehitab selle kiriku Tallinna linna, teine riik. Seesugune annetuste küsimine ja vastuvõtmine mis tahes riigilt peaks olema välistatud, arvab president. Enne seda, kui hakkasid laekuma need teated, andis Keskerakonna juht Edgar Savisaar tänapäeval kab pressikonverentsi. Savisaar ütles, et kui räägitakse nii palju tema kohtumiste lindistus, sest Vladimir Jakunini ka ja nende ohtlikkusest Otepääga Kaitsepolitsei direktori Raivo Aegi, ka kolmandal novembril Vääna-Jõesuu kapo puhkebaasis toimunud vestluse salvestuse avalikustamist täismahus ilma kärbete ja moonutusteta. See lõpetaks paljud spekulatsioonid ja näitaks, millist rolli on kogu loos etendanud kaitsepolitsei ja teiste riikide eriteenistused. Mis puudutab raha küsimist Jakunini, ütles Savisaar, et selle kohta pole tal lisaks varem avalikustatud infole midagi lisada. Ja loomulikult kerkis üles küsimus, kas Venemaalt on küsitud raha Keskerakonna jaoks ja Edgar Savisaare kommentaar. Ma ei ole kellelegi mõjuagent, ma ei ole erakonnale raha küsinud ja ma ei ole mingeid rahasid ka saanud. Kõik see, mis on kokku lepitud. Andrei pervo Swanni fondiga, see on meile tulnud, tähendab, mitte meile tulnud, vaid ta on tulnud kirikule ja ta on no ta õigeusu kiriku ehituseks, nii nagu oli kokku lepitud Ja pressikonverentsil osalenud erakonna aseesimees Kadri Simson Ma kinnitan teile, et Keskerakond teab väga hästi, et meie rahastamine peab olema kordades läbipaistvam, kui seda on valitsuserakondade rahastamine, sest meile ei andestatakse ühtegi vale liigutust. Seega antud skandaalis ei ole kokkupuudet Keskerakonna rahastamisega. Et praegu on masu ja kõigil erakondadel peale Reformierakonna on rasked ajad. Meie rahastamine toimub täiesti selgelt vastavalt seadustele ja on läbipaistev. Selle teema täienduseks veel, et sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser kutsub homseks kokku erakonna erakorralise juhatuse koosoleku, et arutada kaitsepolitseiameti avalikustatava info valguses koostöö võimalikkust Tallinna koalitsioonis. Nüüd aga muudel teemadel. 25 riigikogu liikme ettepanekul kutsub riigikogu esimees Ene Ergma Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralise istungjärgu 23. detsembril 2010. aastal algusega kell 10 istungjärgu päevakorras vabariigi presidendi poolt 20. detsembril välja kuulutamata jäetud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine. Kui presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust riigikogu muutmata kujul uuesti vastu ei võta, kutsub riigikogu esimees kokku teise erakorralise istungjärgu samal päeval algusega kell kolm teist nimetatud seaduse teistkordseks menetlemiseks ja teiseks lugemiseks ning kui teine lugemine lõpetatakse, kutsub riigikogu esimees samal päeval algusega üks tund pärast teise lugemise lõpetamist kokku kolmanda erakorralise istungjärgu nimetatud seaduse kolmandaks lugemiseks ja vastuvõtmiseks. Eesti majandusteadlased ja arvamusliidrid kogunesid täna Tallinna arutama, kuidas hinnata Eesti edu Eesti koostöö kogu Eesti Pangaga. Rahandusministeeriumi ja pangaliidu korraldatud konverents oli austusavaldus joonile. Esinejad tõdesid, et Eesti kroon on kujunenud meie edu vaieldamatuks tugisambaks ja sümboliks ning euro on lihtsalt jätk. Sellele kokkuvõtte teeb Kai Vare. Teeme meenutati Eesti krooni algusaegu 1927. aastal ja veelgi rohkem krooni kasutuselevõtu. 1992. Eesti panga endine president Vahur Kraft ütles, et igaühel on oma krooni lugu ja ground tähendab rohkemat kui lihtsalt raha. Kroon oli justkui võib-olla väärtuste süsteemi tell krooni tulekuga, sisuliselt võiks öelda ka, et me justkui füüsiliselt suutsime tunnetada või katsuda oma iseseisvust, oma omariiklust. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et euro kasutuselevõtt ei ole revolutsioon, millega me viimasel kahel aastakümnel ära oleme harjunud. Vaid euro puhul saame rääkida loomulikust arengust. Eesti kroon on meile kõigile armas. Ometi emotsioone täiesti kõrvale jättes peaksime mõistma, et meie kroon on kogu aeg olnud vaip teistsuguse pildiga, Saksa mark või hiljem siis euro, et see on raha asi kokku lepitud vahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks, mida on meil kas piisavalt või vähe ka koledama pildiga raha puhul oleks meil teda ikka niisama palju või vähe, kui täna peame ise jätkuvalt pingutama, et oma probleemidega hakkama saada. President Ilves lisas, et edukas krooni aeg lubab euroajal seada uusi julgeid sihte. Ka Eesti panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles, et temale meeldib ajaloo asemel hoida rohkem fookuses tulevikku. Ajad on muutunud ja ajad muutuvad kogu aeg. Kui Eesti kroon vastas meie vajadustele 1000 992, siis euro vastab meie vajadustele aastal 2011. Eesti riigi kiire arengu ja edasimineku taga on kindlasti Eesti rahva suur kohanemisvõime. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul õpib eurotsoon praegu sama, mille Eesti käis läbi krooni kasutuselevõtul. Kroon on minu jaoks pigem sihuke eurol. Lapsepõlv. Me oleme krooni ajal väga palju õppinud, siis tegelikult ega eurotsoon õpib praegu sedasama. Panime põhimõtted 92 rangelt paika. Valuutakomitee ei saanud lubada võlgu elamist. Oskasime seda ikkagi kõige paremini ikkagi natukene kasvades, eriti viimasel paaril aastal Euroopas on ju praegu õppetundide aeg. Selles oldi ühte meelt, et euro loob eeldused, aga ka ise ei saa käed rüpes istuda. Krooni tuleku aegne peaminister Tiit Vähi. Tegelikult euroga mingit imet tuleb koos mõelda sellele, kuidas sellel 44-l 1000-l ruutkilomeetril rohkem asju teha rohkem lisaväärtust luua, rohkem toota, et töö ei lõppe ära. Riigikontroll on auditeerinud Kultuuriministeeriumi investeeringuid ja täna need avalikustati, võis audid. Auditeeringate avalikustati riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo rääkis sel teemal Riina Eentalu. Riigikontroll auditeeris nii kultuuri kui ka spordivaldkonna investeeringuid. Kuidas ministeerium planeerib, jagab ja kontrollib rahakasutust riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo. Esiteks, mida riigikontroll leidis, et kultuuriinvesteeringud ja spordiinvesteeringud ei ole olnud jätkusuutlikud ja teiseks, nende investeeringute jaotamine ei ole läbipaistev. Kultuuriministeerium on tegemas teinud väga palju investeeringuid, millega on kaasnenud finantskohustused ja ka tegevuskulude kasv ja need finantskohustused. Tegevuskulud kasvavad ka tulevikus sedavõrd palju, et kultuuriministri veeriumil eelarvest. Kui tahaks nüüd kõik rahastada, siis see toimub teiste valdkondades arvel. Me vaatasime kümmet suuremat rekti, näiteks jõhvi kontserdimaja, siis Peterburi Jaani kirik, siis ka ERM ka ringhäälingumaja, tegelikult ja kokkuvõttes, kui viimase viie aasta jooksul tehtud investeeringut võtavad circa 3,3 protsenti Kultuuriministeeriumi eelarvest siis uude investeeringuga kaasnenud tegevuskulud võtaksid juba 14 protsenti tee Kultuuriministeeriumi eelarvest. Et samas on rahandusministeerium öelnud, et riigi tegevuskulud aastatel 2010 kuni 2014 ei suurena ja kultuuriministeerium on oma vastuses autor öelnud, et see täiendav raha veel lisanduv raha leitakse valdkonna seest ja see tähendab seda, et teistel kultuuriasutustel tõenäoliselt siis rahalised võimalused muutodelgitsemaks Tarmo Olgo sõnul jõutakse siit selle juurde, et investeeringud pole läbipaistvad ehk kuidas valib ministeerium objekte, kuhu investeerida? Need valikukriteeriumeid tegelikult väljapoole Kultuuriministeeriumit ei ole arusaadavad, need ei ole ka kuskile kirja pantud ühelgi riigieelarvest rahastatud objekti puhul sellist otstarbekuse analüüsi on tehtud ja see tähendab ka seda, et kui otsustaks, kas investeerin või mitte valuuta, kui palju, siis selle investeeringuga hiljem kaasnenud tegevuskulude kasv, kas sellepärast raha jääb ka selle asja ülalpidamiseks, et seda täna kultuuriministeeriumis ei tehta, juhul kui seda ei tehta, siis sellega tegelikult ministeerium võtab täiendavaid kulutusi kohustusi tuleviku tarbeks ja selleks enam raha tegelikult rahandusministeeriumi enam ette ei näe. Mis siis nüüd saab? Paljud objektid on ikkagi täna veel otsustamisjärgus ja kultuuriministeerium, mul on võib-olla mõistlik üle vaadata, kas nad hetkel tasub ehitada, võib-olla tuleks nadi investeeringud lükata natuke kaugemasse tulevikku, juhul kui seda ei tehta, siis riik ehitab küll uhke kultuurihooned näiteks, aga ei jätku raha lihtsalt enam hoonete kultuuriga sisustamiseks. Kultuuriministeerium teatas omalt poolt auditit kommenteerides, et seni tehtud otsused ei ole seadnud ohtu kultuurisektori toimimist, pigem on need arengut soodustanud, need on loonud tingimusi kultuuriga tegelemiseks selleks osasaamiseks ning soodustanud ka Eesti elanike tervislike eluviiside harrastamist. Ministeeriumi kinnitusel erinevalt auditis välja toodud arvamusest riigiasutustele suunatud investeeringuotsused kooskõlas nii Kultuuriministeeriumi strateegilise arengukava kui ka 1998. aastal kinnitatud kultuuripoliitika põhialustega. Ka on kõigil auditis esile toodud inimeste veeringutele ühe asutuse või valdkonna piiridest laiem mõju ja need rikastavad kogu kultuurimaastikku. Samas märkis ministeeriumi kavas menetlusprotsessi veelgi täpsustada ning hakata tähtsaid etappe senisest veelgi põhjalikumalt dokumenteerima. Ajaleht Postimees kuulutas täna välja aasta inimese tiitli saaja, Tõnu Karjatse käis kohal. Ajaleht Postimees tunnustab aasta inimese tiitliga neid, kes meie elu edendamisel millegagi silma paistnud. Tänavu sai selle tiitli doktor Tanel Laisaar, kelle juhtimisel viidi läbi Eesti esimene kopsusiirdamine, räägib Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Me tahtsime, et see inimene oleks üdini positiivne, aruteludes päris pikad ja leidsime, et tunnustust vääriksid arstid. Ja kuna just tänavu toimus nii oluline operatsioon nagu kopsude siirdamine siis oli Tanel Laisaar selgelt kõige sobivam isik, kui me tema peale tulime, vilja käidi, see mõte siis tegelikult oli laenatud seal taga ja me leidsime ühiselt, et see on täpselt see, mida vaja. Ja isegi imestasime, et kuigi me oleme valinud aasta inimest juba aastast 97 Pole kordagi seda tiitlit pälvinud arst Eesti esimene kopsusiirdamisoperatsioon tehti Tartu Ülikooli kliinikumis, sel sügisel lõikus õnnestus ja patsient paraneb. Doktor Laisaar, teine on aga ka siirdamissüsteemi loomine, mis aitab tervise tagasi tuua veel paljudele. Mida arvad tunnustusest doktor Laisaar ise? Mul on loomulikult väga hea meel sellise tunnustuse üle ja eks see on märk, et tarstide tegemisi on tähele pandud ja, ja selle üle on ainult hea meel, et arstid teevad päevast päeva päris palju suuri tegusid ja enamus neist jääb tähelepanuta ja, ja ega me ei tee neid loomulikult sellepärast, et tähelepanu keskpunkti sattuda vaid ikka ainult vaid ühe eesmärgi nimel, et oma patsiente aidata. Kui vaadata õnnestumisi, siis tegelikult on ikkagi Eesti meditsiinis, ma arvan, asjad päris hästi ja seda näitab ka näiteks õnnestunud kopsusiirdamisoperatsioon. Noh, eks ole, üks väike killukene kogu kogu suurest meditsiinist ja see vajab loomulikult palju eeldusi, et selli seda operatsiooni teha. See eeldab väga tugevat intensiivravi anestesioloogia, et väga häid kopsud, arste, kes neid patsiente ette valmistavad ja pärast ravivad ja mul on olnud õnn koos töötada väga-väga heade spetsialistidega. Nii et see näitab, et meie meditsiinitase on ikkagi väga hea ja arvestatud. Ma arvan küll, et me võime öelda, et meie meditsiinitase on, on väga hea ja ei, meil ei ole nagu häbeneda midagi. Nüüd tänased olulisemad välisuudised Riina Eentalu. Euroopa komisjon taunis täna lumesajust põhjustatud liikluskaost Euroopas ja kutsus lennujaamade ametiisikud selgitusi andma. Transpordivoliniku. Siim Kallase sõnul kutsub ta lähipäevil kokku lennujaama ametnike kohtumise, et saada täiendavaid üritusi ja arutada, mida tuleks teha tagamaks talveoludes tulevikus lennuväljade efektiivsema töö. Lennuväljad peavad niisugusteks rasketeks ilmaoludeks paremini valmistuma, ütles volinik. Kallase sõnul on Euroopa Komisjon vajadusel valmis esitama seaduseelnõu, mis tagaks minimaalsete teenuste nõuete täitmise lennujaamade poolt. Briti peaminister David Cameron pakkustena kaose likvideerimiseks Heathrow lennuväljale appi sõjaväge. Iraagi parlament kiitis täna heaks peaminister Nuri al-Maliki uue valitsuse koosseisu ja kinnitas 43-st punktist koosneva programmi majanduse liberaliseerimiseks ja võitluseks terrorismiga. Parlament kinnitas eraldi hääletusel ametisse Maliki kolm asepeaministriteks 29 kabineti ministrit ning valitsuse programmi malliki kompromiss. Valitsus, mis pole veel täielikult koostatud, loodi pärast kuid kestnud poliitiliste ummikut. Iraak on oodanud uut valitsustele üheksa kuu alates märtsikuistest parlamendivalimistest, mis ei selgitanud kindlat võitjat. Ja siis järgnes kuid kestev poliitiline nääklemine. Euroopa Komisjoni kalandusvolinik astus esimese sammu, et keelata Islandi laevadel ühenduse sadamates kala maha laadida. Ägenev tüli võib seada ohtu Islandi Euroopa Liiduga ühinemise protsessi. Kalandusvolinik Maria Damanaki OPA majandusruumi juhtorganile taotluse koguneda enne neljateistkümnendat jaanuari arutama võimalikku embargot Islandi suhtes. Island on püüdnud tulu lõigata makrelli varude hüppelisest kasvust oma vetes. Suvel suurendas Island ühepoolselt püügikvooti, selle järgi võivad Islandi kalurid püüda tavapärase umbes 2000 tonni asemel 130000 tonni makrelli. Tallinna autobussikoondis taastub uuest aastast oma töötajatel, endise palgataseme tõstab palgad tagasi tänavuse aasta alguses kehtinud tasemele. Palga kujuda ajutiseks kärpimiseks vähendati esimesest märtsist bussijuhtide palka 10 protsendi võrra. Aga nüüd Otepääle Otepääle ei saabu talv kunagi ootamatult, vaid just õigel ajal. Sellise juhtmetega valmistutakse seal talvepealinna tiitli vastuvõtmiseks ja Toomas Kelt käis kohal. Talvepealinna tiitli vastuvõtmiseks valmistuti Otepääl täna usinasti. Nii mõnedki üritused toimusid juba päeval näiteks jõuluturg, aga ka lasteetendused Otepää kultuurikeskuses ja kui esimene neist oli seotud jõuludega, siis teist klassikalist saabastega kassi ei suutnud lavastaja Margus talvisemaks muuta. Püüdsin midagi mõelda, aga ei tahtnud aga ilusast mõnest Veronika. Kuid sündmused tipnevad Otepääl ikkagi täna öösel, kui talv saabub kell üks, 38, siis juba pool üks öösel algavad Tehvandil suusahüppevõistlused ja tegu pole mingi naljategemisega, vaid osa võtavad tuntud sportlased, rääkis Otepää kultuurijuht Sirje Ginter. Kaarel Nurmsalu, Kai Piho, Karl-August Tiirmaa siis Kristjan Ilves, kes on alles 14 aastane ja on Eesti meister suusahüpetes sellel aastal talvel Siim-Tanel Sammelselg Soome noortemeister suusahüpetes. Samuti hüppavad siin Otepääl treeninglaagris olevad Valgevene kahevõistlejad. Nii et ei mingit nalja tegemist, vaid tegemist on ikkagi päris ehtsate sportlastega, kes hüppavad kiik keset ööd. Nii see on, et see tõotab tulla väga huvitav ja väga lõbus ja ilus õhtu, sest uskuge mind, teemandi lumised nõlvad on väga kutsuvad ja sinna tehandile viib ilus valgustatud tule galeriid ja kui see talv saabub, siis talvepealinna lipuga hüppab Jaan Jüris, kes on teatavasti 2003. aastal Saksamaal Willingeni saavutanud isegi 15. kohahüpetes lumevalguse ja muusika mängu saavad nautida kõik kohaletulijad. Aga talvepealinna tiitli saamisega talvised üritused Otepääle alles algavad, lisas Ginter ja neid on palju, nii spordivõistlusi aga ka näiteks võib tuua ka saunaorienteerumise. Ühesõnaga Otepää ei ole vaikne koht, kinnitas Ginter. Otepää karud ei maga välja, surnud koht pole Otepää ammugi, sest Otepää on maailmalinn. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ilm on meil öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund, mandril puhub lõuna-edelatuul kaks kuni seitse, saartel läänetuul kuni 10 meetrit sekundis. Külmakraade on kaheksa kuni 13, saartel, rannikul kohati kuni viis, öö hakul, Ida-Eestis kohati kuni 16. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Mandril puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni viis, saartel läänekaare tuul kolm kuni üheksa, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Ja külma on homme jah, kaheksa kuni 12, saartel, rannikul kolm kuni seitse kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.