Kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsuse julgeolekukomisjon kinnitab, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaalt erakonnale raha ja kappa tõkestada rahastamise katse. Keskerakonna juhid kinnitavad, et erakond ei ole saanud Venemaalt sentigi. Edgar Savisaar kutsub avalikustama linti tema kohtumisest kapo peadirektori Cap. Kaitsepolitsei lubab anda asja kohta täiendavat teavet. President Toomas Hendrik Ilves kohtus riigikogu fraktsioonide esimeestega ja nentis, et raha küsimine välismaalt, isegi pühakoja ehitamiseks, ei ole arukas tegu. Neljapäeval koguneb riigikogu erakorralistele istungitele, et menetleda presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusseadust. Eesti majandustegelased ja arvamusliidrid tõdesid krooniajast kokkuvõtteid tehes, et Eesti kroon on Eesti edu tugisammas sümbol. Maailm on muutunud ja edaspidi täidab meie vajadusi paremini eurot. Raamatuaasta 2010 on äratanud arutelud kirjanduse üle ja see näitab, et projekt on korda läinud ja neid üritusi tuleb jätkata, kinnitab projekti eestvedaja Krista Oja. Tar. Statistikaameti vaba ajakasutuse uuring näitab, et tööealine Eesti elanik loeb keskmiselt kuus raamatut, taastas täna öösel. Algab talv ja Otepääst saab talveks pealinn. Seda sündmust tähistatakse defandil käis ja suusahüppevõistlusega. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest lund. Puhub muutliku suunaga tuul ja külma on kolm kuni 12 kraadi. Vabariigi valitsuse julgeolekukomisjon pidas vajalikuks, et kaitsepolitseiamet üritaks avalikkust Edgar Savisaare Venemaalt raha küsimise asjaoludest võimalikult avatult. Julgeolekukomisjoni liikmed veendusid, et Edgar Savisaar on lisaks kiriku toetamisele küsinud konspireeritud viisil, aga erakonnale. Kaitsepolitseiamet tõkestas erakonna varjatud rahastamise katse. Edgar Savisaar tegi ka ise avalduse, milles teatab samuti, et tuleb anda kogu oluline informatsioon avalikkusele ja Savisaar ehitas raha küsimist erakonnale kellaga, taunis president Toomas Hendrik Ilves välisriigilt raha küsimist. Ta ütles riigikogu fraktsioonide juhtidega kohtudes. Välisriigilt, raha küsimine oma valimiskampaania jaoks või varasemate võlgnevuste tasumiseks ei ole kuidagi aktsepteeritav. Poliitiku, erakonna juhi, pealinna linnapea poolt välisriigilt ja avalikkuse teadmata raha küsimine pühakoja ehitamiseks ei ole ka kuigi arukas tegu. Eriti kui see aktsioon seostub või seda saab seostada valimisega paaniaga. Kiriku ehitamine enesest ei ole taunitav tegevus, tegevus on aga põhimõtteline vahe, kas see kirik ehitatakse Eesti riigi, Tallinna linna, kohalike õigeusklike raha eest või ehitab selle kiriku Tallinna linna teine riik. Niisuguste annetuste küsimine ja vastuvõtmine mis tahes riigilt peaks olema välistatud ja president palus seda edaspidi see valimiskampaania ajal ka arvestada. Ja nüüd tuleb ära oodata Kaitsepolitsei kommentaar. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsub 25 riigikogu liikme ettepanekul kokku riigikogu erakorralise istungjärgu 23. detsembril kell 10. Istungjärgu päevakorras on kavas arutada vabariigi presidendi poolt välja kuulutamata jäetud liiklusse ja sellega seonduvate seaduste muutmist. Majandustegelased ja arvamusliidrid kogunesid täna Tallinna arutama, kuidas hinnata Eesti edu Eesti koostöö kogu Eesti Pangalt. Rahandusministeeriumi ja pangaliidu korraldatud konverents oli austusavaldus Eesti kroonile. Esinejad tõdesid, et Eesti kroon on kujunenud meie edu vaieldamatuks tugisambaks ja sümboliks ning euro on lihtsalt jätk. Sellele kokkuvõtte teeb Kai Vare. Eesti Panga endine president Vahur Kraft ütles, et igaühel on oma krooni lugu ja kroon tähendab rohkemat kui lihtsalt raha. Kroon oli justkui väärtuste süsteemi tell krooni tulekuga, sisuliselt võiks öelda ka, et me justkui füüsiliselt suutsime tunnetada või katsuda oma iseseisvust, oma omariiklust. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et euro puhul saame rääkida loomulikust arengust. Emotsioone täiesti kõrvale jättes peaksime mõistma, et meie kroon on kogu aeg olnud vaip teistsuguse pildiga Saksa mark või hiljem siis euro, et see on raha asi kokku lepitud vahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Seda ma pildiga raha puhul oleks meil teda ikka niisama palju või vähe, kui täna peame ise jätkuvalt pingutama, et oma probleemidega hakkama saada. President Ilves lisas, et edukas krooni aeg lubab euroajal seada uusi julgeid sihte. Ka Eesti panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles, et temale meeldib ajaloo asemel hoida rohkem fookuses tulevikku. Ajad muutuvad kogu aeg, kui eesti kroon vastas meie vajadustele 1000 992, siis euro vastab meie vajadustele aastal 2011 Eesti riigi kiire arengu ja edasi minema, kui taga on kindlasti Eesti rahva suur kohanemisvõime. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul õppiv eurotsoon praegu sama, mille Eesti käis läbi krooni kasutuselevõtul. Kroon on minu jaoks pigem sihuke eurol lapsepõlv oleme krooni ajal väga palju õppinud, siis tegelikult ega eurotsoon õpib praegu sedasama, meie panime põhimõtted 92 rangelt paika, valuutakomitee ei saanud lubada võlgu elamist. Oskasime seda ikkagi kõige paremini ikkagi natukene kasvades, eriti viimasel paaril aastal Euroopas on ju praegu õppetundide aeg. Selles oldi ühte meelt, et euro loob eeldused, aga ka ise ei saa käed rüpes istuda. Krooni tuleku aegne peaminister Tiit Vähi. Tegelikult euroga mingit imet tuleb koos mõelda sellele, kuidas sellel 44-l 1000-l ruutkilomeetril rohkem asju teha rohkem lisaväärtust luua, rohkem toota, et töö ei lõppe ära. Raamatuaasta on lõppemas, statistikaamet avalikustas arvandmed lugemishuvi kohta ja Tõnu Karjatse käsitleb teemat. Numbrid näitavad, et tööealine kodanik loeb aastas keskmiselt kuus raamatut ehk siis on ka neid, kes loevad rohkem ja neid, kes vähem. Kultuuriministeeriumi algatas raamatuaasta 2010, mille üks eesmärke oli lugemishuvi tõsta on selle korraldaja Krista Ojasaare sõnul end ära tasunud. Ma nüüd ei julge öelda, et ainult lugemisaasta, teine on see, kui inimesed rohkem loevad, tegelikult on foon ikkagi suurem, kui me räägime siin näiteks PISA testis ja e-raamatute suuremast kättesaadavusest ja nii edasi. Aga ma tahaks, et lugemisest mõju siiski on olemas vähemalt raamatukogude poolt tulnud signaal, et laenutatakse rohkem. Aedadest on tulnud selline info, et rohkem vanemaid mõtleb selle üle. Lastele peab raamatuid ette lugema, et see on väga oluline lapse arengus. Raamatukauplustes on tänavuseks tõmbenumbriks küll sportlaste elu ja edulood, kuid üha rohkem on hakatud pöörama tähelepanu ka kodumaisele ilukirjandusele. Anov agent Stein Rahva raamatust. Et iga asi, mis saab meedias suuremat tähelepanu see ka kindlasti kohe hakkab paremini müüma, sest tegelikult, kui inimene tuleb poodi, eks üsna kirju viltu mees. Raamatute taaskasutusega tegeleva kaupluse raamatukoi juhataja Margo matsina leiab, et valikurohkus on muutnud ka suhtumist raamatusse lugemisharjumusi. Inimeste suhtumine raamatusse üldiselt on muutunud, et kui varasematel aegadel eestlaste jaoks nagu Raamat, kui asi iseeneses on olnud teha ja mida ei või makulatuuri anda ega ega põletada ega ära visata, siis nüüd tehakse ikkagi vahet, et on raamatuid, mida kasutatakse pikemalt, mis on väärt püsiva väärtusega ajas ja need, mis ongi lühemaks kiireks tarvitamiseks. Raamatuaastaga alguse saanud kirjanduse tutvustamine jätkub ka tulevikus, kinnitab raamatuaasta projekti eestvedaja. Nii näiteks on koolides levima niinimetatud uste luule, mis seisneb oma loomingu vahetamisest klassiustel veel kord. Krista Ojasaar. Et on tekkinud arutelu kirjanduse üle ja minu meelest on see ääretult tore, sellepärast et kui räägitakse sellest, mis on kirjandus, miks on konkreetne luuletuski sealsamas ukse peal, mida siis enne tundi lugeda miks see on põnev. Mida seal huvitavat see paneb mõtlema? See arendab mitte ainult kirjeldusest arusaamist, vaid tegelikult arendatud tervet seda mõtlemist, mis, mis ongi oluline. Otepääle ei saabu talv kunagi ootamatult, vaid just õigel ajal. Niisuguse juhtmetega valmistutakse seal talvepealinna tiitlit vastu võtma. Kohal käis Toomas kelt talvepeolinnud. Kli vastuvõtmiseks valmistuti Otepääl täna usinasti. Nii mõnedki üritused toimusid juba päeval näiteks jõuluturg, aga ka lastele etendused Otepää kultuurikeskuses ja kui esimene neist oli seotud jõuludega, siis teist klassikalist saabastega kassi ei suutnud lavastaja Margus möll talvisemaks muuta. Püüdsin midagi mõelda, aga ei tahtnud nagu ilusast mõnest Veronika. Kuid sündmused tipnevad Otepääl ikkagi täna öösel, kui talv saabub kell üks, 38, siis juba pool üks öösel algavad Tehvandil suusahüppevõistlused ja tegu pole mingi naljategemisega, vaid osa võtavad tuntud sportlased, rääkis Otepää kultuurijuht Sirje Ginter. Kaarel Nurmsalu, Kai Piho, Karl-August Tiirmaa, Kristjan Ilves, kes on alles 14 aastane ja on Eesti meister suusahüpetes sellel aastal talvel Siim-Tanel Sammelselg Soome noortemeister suusahüpetes. Samuti hüppavad siin Otepääl treeninglaagris olevad Valgevene kahevõistlejad. Nii et ei mingit nalja tegemist, vaid tegemist on ikkagi päris ehtsate sportlastega, kes hüppavad kiikesed tööd. Nii see on, et see tõotab tulla väga huvitav ja väga lõbus ja ilus õhtu, sest uskuge, miinid, teemandi lumised nõlvad on väga kutsuvad ja sinna tehandile viib ilus valgustatud tulekule riik. Ja kui see talv saabub, siis talvepealinna lipuga hüppab Jaan Jüris, kes on teatavasti 2003. aastal Saksamaal Willingeni saavutanud isegi 15. kohahüpetes lumevalguse ja muusikamängu saavad nautida kõik kohaletulijad. Aga talvepealinna tiitli saamisega talvised üritused Otepääl alles algavad, lisas Ginter ja neid on palju, nii spordivõistlusi aga ka näiteks võib tuua ka saunaorienteerumise. Ühesõnaga Otepää ei ole vaikne koht, kinnitas Ginter. Otepää karud ei maga välja, surnud koht pole Otepää ammugi, sest Otepää on maailmalinn. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool lund, mandril puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni seitse, saartel läänekaare tuul kuni 10 meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 13, saarte rannikul kohati viis, öö hakul, Ida-Eestis kohati 16 kraadi. Päeval sajab ka mitmel pool vähest lund. Mandril puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni viis, saartel läänekaare tuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 12, saartel, rannikul kolm kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.