Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte seitsmeteistkümnenda detsembri sündmustest meil ja mujal stuudios toimetaja Tõnu Karjatse. Euroopa Liidu ülemkogu kiitis heaks ühenduse eelarvekava aastateks 2007 kuni 2013. Ma pole täiuslik, nendivad osalenud, kuid on Eestile soodne. Peaminister Andrus Ansip leiab, et kompromissi eelarve küsimustes on tõendiks sellest, et laienenud Euroopa Liit suudab toimida ja pole kriisis. Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO läbirääkimistel püüavad osapooled jõuda kokkuleppele tööstusriikidepoolsete kaubandustoetuste lõpetamiseks. Taas seni arutlusel olev kava näeb ette subsiidiumide lõpetamise aastast 2010 või 2015. Pärnus pandi alus uuele naiste ühendusele Pärnumaa naisi liitev ühendus. Helmi on endale eesmärgiks seadnud lastekaitse. Tallinnas linna teatris esietendub täna William Whartoni romaani järgi valminud Vöödi lavastajaks üks eesti noorimaid lavastajaid Eva Klemets. Eesti suurim kogudus Kaarli kogudus on tegutsenud tänasega juba 370, vastad Kaarli kiriku ehitamisest. Möödus 135 aastat. Ilm on meil pilvine, sajab lund, öösel võib külma tulla kuni 11 kraadi. Homme hakkab tuiskama. Euroopa Liidu tippkohtumisel Brüsselis jõudsid riigijuhid pärast raskeid läbirääkimisi kell pool neli varahommikul kokkuleppele ühenduse eelarvekava osas aastateks 2007 kuni 2013. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Üleeile õhtul alanud läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase eelarvekava üle jätkusid eile hommikul eesistujamaa Suurbritannia ja liikmesriikide kahepoolsete kohtumistega. Ühisistung oli välja kuulutatud päevaks, kuid seda tähtaega lükati korduvalt edasi, sest seisukohti ei suudetud kooskõlastada. Eesti aja järgi veidi enne südaööd teatas peaminister Tony Blair, et on valmis oma eelarvekava esitama. Paarikümne minuti pärast kutsuti kokku kaameramehed, et viia nad ühisistungi algus teadvustama. Poolteist tundi hiljem saadeti nad sama targalt tagasi, kompromissettepanekut polnud ja ikka polnud teada, millal see esitatakse. Alles kell üks öösel tuli teade, et ettepanek on välja jagatud ja veidi hiljem, et heaks kiidetud. Eesti saab uuest eelarvest seitsme aastaga 52,45 miljardit krooni kuus. Põllumajanduse otsetoetuste, teadusraha ja muude toetustega aga kokku umbes 70 miljardit. Täpne summa sõltub heade projektide koostamisest. Võrdluseks Eesti tuleva aasta riigieelarve on ligi 10 miljardi võrra väiksem. 2006. aasta riigieelarve on noh, ütleme 61 miljardit ja rohkem, et see eelarve on, on meile tulnud lihtsalt juurde. Nii märkis Eesti peaminister Andrus Ansip rõõmsalt pärast läbirääkimiste lõppu. Võrreldes Suurbritannia eelmise ettepanekuga on Eesti positsioon paranenud 2,45 miljardi krooni võrra. Loomulikult ei ole see eelarvekava täiuslik. Ta ei ole piisavalt moodne, ei ole piisavalt orienteeritud teadus-arendustegevusele haridusele, kuid meid lohutab see, et eelarvekavas on olemas ülevaatamisklausel ja ilmselt lähematel aegadel aastal 2009 kindlasti. Me hakkame uuesti eelarvet üle vaatama ja ilmselt 2014.-st aastast saab Euroopa liit märksa modernsema eelarve kui praegu. Kuid see eelarvekava rahuldab meid kindlasti. Eriti oluline on see, et Euroopa Liit on demonstreerinud, et ta on koostöövõimeline, et ta pole kriisis. Suures pressisaalis oli samal ajal ajakirjanike ees eesistujamaa valitsusjuht. Need on hämmastavalt keerulised läbrääkimised, tõdes Tony Blair tippkohtumise järel. Vaene Blair, ta peab briti ajakirjanike ees olema, märkis üks Eesti delegatsiooni liige olukorda kommenteerides. Suurbritannia tagasimakse väheneb seitsme aasta peale kokku 10 ja poole miljardi euro võrra. Andrus Ansip aga tunnustas eesistuja rolli kompromissi saavutamisel. See kärbe oli Euroopa huvides. Ühendkuningriigi elanike toetust see kärbe kindlasti ei pälvi, kuid Ühendkuningriik tegi väga suure panuse selleks, et kompromiss oleks võimalik. Komisjoni presidenti ei varjanud oma rõõmu. Coop on arenev, see on Euroopa jaoks hea kokkulepe, ütles José Manuel Barroso. Kuid lisaks eelarve kokkuleppele tehti seekordsel ülemkogul ka teisi olulisi otsuseid, üht neist tõstis välisminister Urmas Paet eraldi esile otsustati ikkagi Makedooniale kandidaatriigi staatus, juhatus anda see kinnitus, et Euroopa Liit on ka edasi avatud neile, kes seda tahavad ja selleks valmis on. Ka see on väga oluline sõnum tulevikku suunatult. Hongkongis maailma kaubandusorganisatsiooni WTO läbirääkimistel pole osapooled lõppdokumendi esialgsest kavandist veel kaugemale jõudnud. See kavand ei määra veel kindlaks aega, millal peaksid lääneriigid lõpetama põllumajandustoodete ekspordi toetamise. Eksporditoetused ongi WTO läbirääkimistel põhiküsimuseks, sest toetuste tõttu ei saa oma toodangut realiseerida maailma vaesemad riigid intressi käsutuses olevas lõppdokumendiga. Samas on ära toodud küll 2010. aasta kui subsiidiumide lõpetamise täht. Samas sisaldub dokumendi kavandis ka viieaastane pikendus. See osutab, et ühist seisukohta osapoolte vahel veel pole. Kavand näeb ette ka puuviljasubsiidiumide lõpetamise juba tulevast aastast ja WTO tippkohtumine peaks ka tänulik tema. Türgi peaminister Tayyip Erdogan süüdistab Euroopa liitu katsetes mõjutada kirjanik Orhan Pamuki vastu alanud kohtuprotsessi. Kirjanik on kohtu all süüdistusega rahvuslikus solvamises, kuna ta on oma sõnavõttudes kinnitanud, et armeenlaste ja kurdide genotsiid Türgis on endiselt tabuteema. Euroopa Liit peab kohtuprotsessi väljenduseks türgi suhtumisest sõnavabadusse. Kohtuprotsess lükati eile edasi veebruarini, et anda justiitsministeeriumile aega arutamaks, kas kirjaniku süüdistamiseks on õiguslikku alust Eesti asjade juurde. Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku, et uuest aastast on üleriigiline alampalk 3000 krooni kuus. Vastavale kokkuleppele kirjutavad esmaspäeval alla Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Leppe kohaselt on uueks tunnipalga alam härra 17 krooni ja 80 senti. Lisaks alampalgale räägiti koostööst ka teistes küsimustes. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga nimetas eriti oluliseks edasiminekut palgasüsteemide korrastamisel. Sellele aitavad kaasa ühised seisukohad sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmiseks, üleriigilise alampalgani aastast 2008 ja ettevõtete poolt makstud sotsiaalmaksu arvestamine riigihangetel osalejatele. Pärnus pandi täna alus uuele naiste ühendusele. Ülle Hallik räägib lähemalt kümmekond aktiivset ja teotahtelised naist kogunes täna ennelõunal Pärnu raekotta, et asetada Uus-Pärnumaa naisi liitev ühendus. Maimuke sai nimeks Helmi, mis pole lihtsalt kaunis ja Valgre laulu läbi ehk Pärnuga seostuv naise nimi vaid ühendab esitähtedes naisühenduse moto hoia Eesti laste maailm. Ilus. Kuigi ühenduse loomise ajendit võib pidada poliitiliseks Pärnu linnavolikogus, on näiteks pärast viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi naiste esindatus kõigi aegade üks väiksemaid. 33-st liikmest vaid neli rõhutavad täna ühenduse loonud oma apoliitilisus tärneva naiste ühenduse vastne esinaine Krista nõmm. Meie vastloodud naiste ühenduse eesmärk on suurendada naiste osakaalu kohalikus omavalitsuse juhtimises ja rääkida kaasa kohaliku elu küsimustes, kuna kõik enamus naisorganisatsioone on tugevalt ülepolitiseeritud. Meie eesmärk on säilitada neutraliteedi ja haarata kaasa erineva kompetentsiga naisi erinevatelt elualadelt, olenemata poliitilisest kuuluvusest. Pärnu naisteühendustest on kõige rohkem olnud seni kuulda Pärnumaa naiste ümarlaua häält. Kristo nõmme sõnul defineerib vastloodud naiste ühendus seda kui katusorganisatsiooni, millele ei soovita kindlasti vastanduda. Vastupidi, filmi eesmärk on püüelda ümarlaualiikmestaatuse poole. Hetkel suhet ei ole, aga eesmärk on see, et ka ennast määratleda naiste ümarlaualiikmena. Kui kuna naiste ümarlaud ikkagi koosneb erinevate naisorganisatsioonide esindajatest, siis me väga nagu sooviksime ka naiste marovoga koostööd teha. Vastloodud Pärnumaa naisühenduse uksed on avatud kõigile teotahteliste ja aktiivsetele Pärnumaanaistele. Eesti Raadio uudistele Pärnust, Ülle Hallik. Tallinna linnateatris on täna esietendus lavale William Whartoni romaani põhjal valminud Vöödi Rikard Bergqvisti dramatiseeringus. Kördi lavastas evakueeris mets ja peaosades näeb Bert Raudsepa ja Indrek Ojari. Pöördid tuntakse ka Alan Parkeri filmi põhjal, mis võitis 1985. aastal kannis eriauhinna. Näidend räägib kahest noormehest kahest sõbrast, kes elavad läbi teise maailmasõja. Mida tähendab pöördi lavastajale Eva Klemets. Eelkõige minu meelest räägib see näidend põgenemisest Võ Piiust, olla keegi teine või parema reaalsuse loomisest see on see, millega need poisid tegelevad väiksena ja millega nad üritavad toime tulla pärast sõda. Sõda ise on minu meelest selle välis maailma või kogu selle ropostsuse sümbol üleüldse siin millega need lapsed siis kokku puutuvad ühel hetkel. Ja kogus nende suur illusioon ilusast elust või sellest, mis võib-olla on purunenud. Eva Klemets kinnitab, et ehkki eszkaapism on näidendi läbivaks teemaks, selgub pöördist, et inimene ei saa põgeneda siiski lõpmatult. Näidendi alatoon on lavastaja kinnitusel kindlasti positiivne. Kaks aastat tagasi lavakunsti lõpetanud Eva Klemets on seni linnateatris lavastanud kaks näidendit. Need on Frank, me kindlasti, et keegi mind valvaks ja Jaan Tätte meeletu Tallinnaga oli. Kogudus tähistab täna 300 seitsmekümnendat ja Kaarli kirik 130 viiendat aastapäeva. Kiriku valis nishi, pandi sel puhul jääskulptuur, Neitsi Maarja lapsega. Toimusid kontserdid, ekskursioonid Birgit Itse diabeet. Kaarli kogudus on Eesti suurim, aktiivseid liikmeid on seal üle 3000. Samas on Kaarli kogudus võrreldes Tallinna tuntud keskaegsete kogudustega nagu toomkogudus Oleviste, Niguliste ja Püha Vaimu kogudused. Suhteliselt noor, tõdes piiskop Einar Soone. Rajab teda Rootsi ajal seoses sellega, et Tallinnasse asus elama hulgaliselt eestlasi ja senine Eesti kogudusele mõeldud pühavaimu kirik jäi kitsaks. Ajalooliste andmete kohaselt kõige varasemat jumalateenistused peeti Toompea lossis ja sellepärast on ka kogudusel veel säilinud. Nimetus Toompea Kaarli kogudus. Idee lasta teha kiriku ja koguduse aastapäevaks jääskulptuur sündis kevadel. Täna pärastlõunal paigutati jääst valmistatud Neitsi Maarja lapsega Kaarli kiriku Rahvusraamatukogupoolsesse välisnishi. Skulptuuri autorid on Tiiu Kirsipuu ja Kalle Pruuden. Tiiu Kirsipuu tunnistas, et jääskulptuuri tegemine erineb tavalisest skulptuurist töö valmimise aja poolest. Kõik sõltub sellest, et kuidas see temperatuur ikkagi hakkab olema, see on suhteliselt suur niisugune jäätükke, me ei teinud talle sisse kuskil auk, et selle võrra ta peaks nagu ise natukene paremini oma külma hoidma. Aga kui on ikkagi nüüd siin miinuskraadid sisse püsib ikka päris päris kaua. Loodetavasti. Küsisin piiskop Einar Soone ka eelmise aasta suurimate kordaminekute kohta. Eestis on suudetud erinevate konfessioonide koostöös säilitada sõbralikku suhtumist religioossel pinnal mida ei saa sugugi ütelda väga erinevate maailmapaikade osas, kus ka kristlased omavahel või erinevate religioonide elate sõbralikult. Üksiksaavutuses tõstis ta esile hiljuti ilmunud Villem Grünthal-Ridala neljal evangeeliumi põhineva eepose püha rist, mille kirjutamisest möödus tänavu 75 aastat. Täna peetud palvusel ei saanud piiskop Einar Soone aga mööda kiriku muredest, millest suurim on kiriku remontimise vajadus. Kui nüüd rääkida ainult kirikuhoone sanitaarremondist, akende vahetus, seinte puhastamist, põranda tegemist, siis võib-olla siirduksime siin võib-olla 10 miljoniga. Kui me aga räägime, et on vaja tabelit ka, parandan siis summa muidugi kahekordistus. Nüüd kui me räägime, et, et me võiksime teha siia oma paigaldada väga kiirelt helivõimenduskorda teha valgustus, siis juba juba neid miljoneid ikka mitmekordistunud. Tulevikuplaanides on ka maa-alune juurdeehituskontserttegevuse võimaluste parandamiseks. Linna abiga on praeguseks korda saadud kiriku uksed ja riik on ulatanud abikäe katuse remondiks. Eesti Raadio jagas eile õhtul aastapreemiaid, peapreemia sai immo Mihkelson klassikaraadios ja vikerraadios eetris olnud saatesarja Arvo Pärt 70 eest. Tänu preemiat pikaajalise eduka ja tulemusrikka töö eest saiti Johansen, Koit Raudsepp ja Raul Saaremets. Tunnustuspreemiaid anti välja seitse, teiste seas tunnustati vikerraadio toimetaja Tiina Vilu ja Kadri diislit lasteveebide käimalükkamise ning heade lastesaadet eest. Tunnustust said ka raadio, neela toimetajate grupp saatesarja kontakt eest ja Tiit Karuks jaanuaritormi saatepäeva läbiviimise eest vikerraadios. Ja ilmast. Eeloleval Meil on ilm vahelduvalt pilves, kohati sajab lund, puhub põhjatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma tuleb kaks kuni kaheksa, kohati 11 kraadi. Homne ilm on pilvisem ja mitmel pool sajab lund, paiguti võib ka tuisata. Puhub põhjatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Külma tuleb homme üks kuni kuus kraadi. See oli Päevakaja ilusat õhtu jätku.