Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku. Stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinna sadam ja selle omanik, Eesti riik on võimaluse ees osta BRS-i aktsiaid ja seega osta tagasi ka Eesti raudtee. Nüüd jääb otsustada, kas ost on kasulik. Haridus- ja kultuuritöötajate alampalk tõuseb tuleval aastal 10 protsendi võrra. Vastavale leppele kirjutasid täna alla sotsiaalminister Jaak Aab, valitsuse esindaja ning teenistujate ametiühingu TALO juht Toivo Roosimaa. Ühiskondliku leppega ühineb täna 12 uut osalist. Sihtasutuse juhi Andra Veidemanni kinnitusel ühiskondlik lepe saavutamas üha suuremat mõju riikliku sektori ja erahuvide ühendajana. Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone ehitamise kava võib jätkuda, kuid uutel tingimustel. 40 üheksandat Kreutzwaldi päevad käsitlevad Eestit. Vastad tagasi, valged laigud ja uus vaatepunkt välismaalt. Iraagi suurim sunniitide partei nõudis Bagdadi valimistulemuste tühistamist. New Yorgis algas transporditöötajate streik, mis halvas hommikuse tipptunni ajal linnaliikluse ja ilmast. Hamman Eestis oluliste sademeteta ilm. Külma on üks kuni seitse kraadi. Eesti raudtee enamusosanik Baltic Rail Services siis on otsustanud aktsiad müüki panna, neid pakutakse ka Tallinna Sadamale, jätkab Uku Toom. Aktsiate pakkumisi BRS-ile ja seega ka Eesti Raudteele tuleb kahest otsast. Esiteks teeb pakkumise BRS-i nõukogu esimees Edward Burghardt, teisalt müüb aktsiaid üks pöörles ja omanikfirma Ganiger Invest. Pakkumine tehti Tallinna Sadamale. Sadama nõukogu esimees Neinar Seli, lühikommentaar. Eks ta nüüd jõulueelne hiline ühest küljest nagu kingitus ja teisest küljest on ta sadamale selline küllalt atraktiivne pakkumine. Hakkab, millega lõpeb. Job on täna väga keeruline öelda. Igal juhul on Tallinna sadam asjast huvitatud. Raudtee nii oluline sõlm Eesti transiidis ja ja kõik, mis puudutab piiri läbilaskevõimet ja raudtee läbilaskevõimet mõjutab otseselt ka Tallinna sadama tegevust ja, ja kui see on hästi selge ja tariifid kokku lepitud siis sadama ka transiidi Eesti transiidi üldse jätkusuutlikkus. Ainsad paremaks minna. Aktsiaseltsi Tallinna Sadama ainuomanik on riik, sega tegeleb asjaga majandusministeerium ja minister Edgar Savisaar. Ministri nõunik Heido Vitsur ütleb, et esialgu on kõik veel üsna segane. Momendil on meil ainult Edward Burkhardtilt kiri mis on neli rida pikk ja kus on kirjas, et ta on nõus BRS-i aktsiaid müüma. Kui meie saadame talle siduva aktsiate ostusoovi. Mingitest konkreetsetest numbritest pakkumises juttu pole, kuidas reageerib. Kõigepealt olukorraga tutvuda, põhjalikult, analüüsida olukorda ja mitte tormata pea ees tegema uut viga, sest on päris selge see tänaseks selge, et viis aastat tagasi ei toimitud just kõige targemini noh, loomulikult iga hinnaga me tagasi ostma ei hakka, sest riik on näidanud, et ka seda aktsiate osa hoides, mis meil praegult on, on ta seisnud oma huvide eest ja me ei näe sellist pakilist vajadust iga hinna eest hakata aktsiaid kokku ostma, nii et selle peale ei maksa kellelgil loota. Ministeerium on moodustanud pakkumist analüüsimiseks komisjoni, mis kavatseb esitada oma seisukoha ja ettepanekud järgmise aastani. Alul aga, nagu öeldud, on tegemist kahe pakkumisega. Kui burkardi pakkumisest ja selle tõsidusest pole veel õieti midagi teada siis Ganiger Invest on igal juhul otsustanud oma aktsiad maha müüa. Kuid selle üks osanik Jüri Käo on tegelikult aktsiate Tallinna Sadamale müümise suhtes üsna skeptiline. See Tallinna Sadama huvi on nüüd selline viimasel hetkel tekkinud ja kas sellest asja saab, et Tallinna sadam selle osaluse omandab, on tänaval ja öelda, et see eeldab sellist poliitilist konsensust selle ostu tegemiseks, et ma ise olen natuke skeptiline, et, et ma ei usu, et et see otsus sünnib või sunnib vähemalt sellise mõistliku aja jooksul, et niisugune tehing võiks toimuda. Jüri Käo rõhutab, et neil on tagavara väljapääs olemas. Meil on ühe ostjaga, on on läbirääkimised väga lõpukorral, aga me praegu ootame aasta alguseni, sest et finantsmaailmas nagunii jõulu- ja aasta peod midagi olulisi otsuseid ei tehta midagi sünni. Seda täiesti võimalik ostjate muidugi ei ütle, täna veel ei ütle. Kui Jüri Käo räägib Tallinna Sadama kauaaegsest huvist, siis Neinar Seli räägib Ganiger Investi poolsest huvist ja sellest, et nemad said viimaste müügisoovist alles hiljuti teada, aga seisuni neid veel loobuma. Kuidas aeg on tõesti lühike olnud, siis on väga raske nii kiirelt, nii suuri otsuseid teha. Aga ta on atraktiivne ja ma usun, et kui natuke aega antakse juurde aga ma usun, et me ikka oleme veel laua taga. Riigikohtu halduskolleegium otsustas anda lahendada üldkogule küsimuse, mis on seotud Eestist Saksamaale lahkunud isikute vara tagastamise või kompenseerimisega. Riigikohtu üldkogu tunnistas juba 28. oktoobril 2002 omandireformi aluste seaduse vastava sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja leidis, et kui seadust ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõtet ega ei saa otsustada ümber asunud vara tagastamist või kompenseerimist. Riigikohtu üldkogu otsus pole senini täidetud. Niisiis asus riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et ümberasujate, et kohtuasi tuleb anda arutamiseks üldkogule, mis peaks andma hinnangu omandireformiseadusesätte kehtivuse-le ja ka sellele, kuidas vastab seadusandja tegevusetus põhiseadusele. Valitsuse ja TALO esindajad allkirjastasid täna kultuuri ja haridustöötajate tuleva aasta palgakokkulepe. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Leppe kohaselt tõuseb kõigi riigiasutuste haridus- ja kultuuritöötajate palk eeloleval aastal 10 protsendi võrra. Riigiteenistujaid esindava katusorganisatsiooni, TALO liikmeskonda kuuluva kõrgharidusega töötaja palk igal aastal vähemalt 6500 krooni. Samas jääb omavalitsuse alluvuses olevate kultuuri- ja haridustöötajate palk endiselt omavalitsuse volikogu kinnitada. Sotsiaalminister Jaak Aab loodab, et täna sõlmitud leppe vähemalt alammäära ühtlustab. Ma ei ütle, et see absoluutselt ühtlustab. Omavalitsuste võimalused ongi erinevad. Haridus-Teadusministeerium on lubanud katta reservi neile omavalitsustele, kus siis õpilaste arv tõesti on palju vähenenud ja ei suudeta nagu mõistlikult kindlustada neid alammäärasid saaks läbi reservi anda lisaraha või omavalitsused seda taotleda. Sotsiaalminister kinnitab, et koos regionaalministri kabinetiga on kavas sisse viia seadusmuudatus, mis võimaldaks omavalitsustel esineda alampalga läbirääkimistel tööandjana. Et palkade vahed on Eesti piirkondades suurendada ka kultuuriminister Raivo Palmaru, tuleval aastal juba kultuuriminister taotleda 15 protsendilist palgatõusu. Võib-olla, et see 15 ei õnnestu saavutada, aga, aga seda tuleb, see on asja üks pool järgmise aasta palgaläbirääkimistel, ilmselt tuleb mõelda ka sellele, et näiteks Tartut ja Pärnut Jar, Rakveret ja veel Viljandit näiteks tuleb märksa jõudsamalt aidata. Jutt ei ole sellest, et ühtede palk peaks tõusma teiste arvele, aga see palgatõus peaks olema vist järgmisel aastal juba rohkem diferentseeritud. Ja TALO esimees Toivo Roosimaa Õige on see, et kümneprotsendiline palgatõus, arvestades elukallidust, jääb edaspidi natukene väikeseks. Üks olulisemaid asju, mis järgnevatel aastatel tuleb, on kogu eesti palgapoliitika kujundamine ja ma loodan, et me saame lähiajal laua taha terve delegatsiooni, kes arutab läbi, kuidas oleks võimalik eesti palgapoliitika viia sellisele tasemele, et kõik saavad aru, millised on nende võimalused. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Iraagi suurim sunniitide partei nõudis valimispettusele viidates hääletustulemuste tühistamist Bagdadis ja uute valimiste korraldamist. Sunniitide partei avaldus järgnes sellele, kui oli teatavaks tehtud esmased valimistulemused, mille põhjal võitis Bagdadis šiiitide islamiliit bagdadi. Ringkonna valimiste võitja saab 275 kohalises parlamendis 59 kohta seega kolm korda rohkem kui suurim häältekoguja muudes regioonides. Jordani jõe läänekaldal tungis umbes 20 Al-Aqsa märtribrigaadide relvastatud võitlejad Betlema linnavalitsusse. Nad võtsid hoone oma kontrolli alla ja nõudsid võimudelt palga maksmist 320-le rühmituse liikmed Me läheme omavalitsuse julgeolekuüksused piirasid linnavalitsuse hoone sisse pärast umbes tund aega kestnud vastasseisu. Konflikt lahenes, sest linnapea lubas võitlejate nõudmistega tegeleda. Al-Aqsa märtribrigaadid on president Mahmoud Abbasi juhitava Fatah partei osa. Juhtunu kinnitab Fatah siselahkhelisid valimiste eel. Iisraeli peaminister Ariel Sharon lasti haiglast välja. Üleeile toimetas kiirabi Sharoni arstide kontrolli alla, sest mees tabas kergelt takk. Korraks kaotas taga teadvuse. Täna poseeris haiglast väljuv naeratav Sharon telekaameratele ja kinnitas. Attack ei ole tema töövõimet mõjutanud. Küsitlus näitas, et Sharoni terviseprobleemid ei ole kõigutanud ka tema Acadima partei positsioone. Küsitluste põhjal prognoositakse, et Kadima võidab märtsis toimuvatel valimistel ja võib saada 120 kohalise parlamenti 42 kohta. Belgradis algas esimene Srebrenica massimõrvaga seotud kohtuprotsess, viit serblast süüdistatakse kuue Bosnia moslemi piinamises ja tapmises. Suvel näidati ühes Serbia telekanalis your videot, millel nende tegevus oli jäädvustatud. Kokku tapeti Srebrenica 1995. aasta juulis umbes 8000 moslemit. Täna alanud kohtuprotsess on esimene, mis peetakse Serbia territooriumile. Varem on Haagi rahvusvaheline kohus süüdi mõistnud kuus serblast. Üks protsess on käimas horvaat. New Yorgis alanud transporditöötajate streik halvas linnaliikluse, sest seisma jäid nii metroo kui ka bussid. Linnavõimud andsid olukorra leevendamiseks korralduse, et taksod peavad korraga peale võtma mitu reisijat. Mõned tänavad avati liikluseks vaid taksodele tellitud bussidele ja kiirabiautodele. Politsei seadis üles ka kontrollpunktid, et mitte lubada linna vähem kui nelja reisijaga autosid. Kontrollpunktide juures tekkisid aga suured ummikud. Kokku kasutab New Yorgis iga päev ühissõidukeid umbes seitse miljonit inimest. Linna transporditöötajad hakkasid streikima seeriat, et nende läbirääkimised töötingimuste üle ebaõnnestusid. Ja uuest Eestist ränka liiklusõnnetusse sattunud Ida-Viru maavanema Ago Silde vigastused pole eluohtlikud, ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla pressi pressiesindaja. Tema seisund on stabiilne, ta on raskelt vigastatud. Et vigastused siiski eluohtlikud, pole. Liiklusõnnetus, milles Silde vigastada sai, juhtuda just täna hommikul Viru-Nigula vallas võrkla külas Tallinna Narva maantee 116. kilomeetril, kus põrkasid kokku Silde juhitud Volvo ja 37 aastase Veera juhitud Opel Meri. Vaga vigastada sai ka Opeli juht, kes toimetati Rakvere haiglasse. Ühiskondliku leppega ühineb täna veel kaks teist organisatsiooni. Tõnu Karjatse intervjuu. Kahe aasta jooksul on ühiskondliku leppega liitunud 61 osapoolt. Ühiskondliku leppe sihtasutuse juhatuse esimehe Andra Veidemanni sõnul on uute liikmete juurdetulek alati tervitatav. Tegus on aga ühiskondlik lepe olnud juba alustamisest saadik. Kahe aasta jooksul on ühiskondliku leppe protsessi suutnud ennast nii palju tõestada. Liitujaid tuleb järjest juurde. Ma arvan, et, et kuivõrd on tegemist Eesti oludes suhteliselt niisuguse unikaalse liikumise protsessiga, kus on esindatud nii avalik sektor, erasektor, tor, kolmas sektor, et selles mõttes küllap see protsess ise näitab, milliseid võimalusi ta tegelikult endas veel veel kätkeb. Millises seisus see protsess praegu on, kuidas on seda võimalik näha? Liikumine on toimunud ennekõike koostöö suunas valitsuse struktuuridega, mis on ilmselt väga vajalik selleks, et hääd mõtted ja ideed, mis nendel kümnetel ja kümnetel ümarlaudadel on üle kogu Eesti välja öeldud, ei jääks ainult paberile. Selleks on, on ilmtingimata vaja teha koostööd riigistruktuuridega ja mul on täna küll hea meel seda öelda, et, et me oleme kuue erineva ministeeriumi sotsiaalpartnerid nii riikliku eelarvestrateegia läbirääkimiste osas kui ka kui ka muudes küsimustes. Täna me tegelikult koostame ühiselt sotsiaalministeeriumiga niisuguse lepingu mille sisuks on see, et ühiskondliku leppe foorumi tervisetoimkond aitab läbi arutada uut tervisepoliitikadokumenti, et siis kusagil varasuvel võiks valitsus juba juba selle juurde tulla ja, ja tema oma otsused Ülikooli Narva kolledži just niisugust uut õppehoonet ei saa, kui taheti, aga uue hoone siiski saab, teatab Jüri Nikolajev. Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone ehituskava, mis vahepeal takerdus aru saamatustesse Narva linnavõimudega võib jälle jätkuda, aga uutel tingimustel. Peale läbirääkimisi jõuti kokkuleppele, et kolledž võib ehitada uut hoonet börsihoone kohale raekoja platsile. Aga päris sellist hoonet nagu taheti, ei tule. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Ja me täna püüdsime ühiseid seisukohti kujundada, jõudsime päris kaugele. See hoone tuleb ajaloolise börsihoone asukohale ja peab olema äratuntavalt sarnane börsihoonele. Ka sellest oleme me juba pikka aega mitu aastat rääkinud, aga mis nad päriselt kokkuleppele praegu olemasoleva ideekonkursi võitnud projekti osas me peame hakkame seda muutma vastavalt kokkulepitud tingimustele. Narva vanalinna raekoja kõrvale kavandatav hoone päästaks areneva kolledzhi ruumi nappusest ja elavdaks ajaloolist, kuid mahajäetud linnasüdant. Samas ei rahuldanud Narva linnavõime sel suvel arhitektuurikonkursi võitnud Tallinna arhitektide ideekavand, mida peeti liiga julgeks ja vanalinna ebasobivaks. Ideekavandi eripäraks on massiivne raekoja poole kaldu olev katus, sellest ka rahvakeelne hüüdnimi. Nokaga maja kolleks ongi nüüd nõus ideekavandit muutma. Jah, tuleb hakata selle tänase kokkuleppe alusel, aga Meil on siiski olnud arhitektuurikonkurss pillan hinnanud žürii, nii et meid ootavad ees tõsised läbirääkimised meie praegu võitnud projekti autoriga. Aga tõsi on see tänase kokkuleppe järgi heisas olla nokaga maja ja nüüd on oluline, mis saab edasi. Meil on vaja lisavahendeid kalise aega selle projekti realiseerimiseks, aga selle 60 aasta jooksul on palju olnud neid, kes on loobunud Narva vanalinnas midagi tegemast. Meie püüame ühistööd Narva linnakool esimesed, kes ka tõepoolest siiski midagi teevad. Vaatamata raskele koosolekule ees ootavad nendele sigadustele olema siiski optimistlik. Kavandatavad muutused lükkavad Euroopa Liidu tõukefondist rahastatava projekti valmimise poole aasta võrra edasi ehk aastasse 2008. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis algasid 40 üheksandat Kreutzwaldi päevad. Käsitluse all on sündmused Eestis 100 aastat tagasi. Kuidas neid näha tänapäeval? Kuidas mõista tänapäeval Kitzbergi ja Mogri Märdi, jätkab Lauri Varik. 1905. aasta oli Eesti ühiskonnale kauakestva tähendusega Venemaal toimunud revolutsioonist alguse saanud muudatused toimusid nii ühiskondlikus elus kui kirjandusmaailmas. Just siis sai alguse rühmitus Noor-Eesti, mis muutis oluliselt järgnevateks aastakümneteks eesti vaimsust, kultuuriavardada seda senistes saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale. Kuid nii nagu kogu 1905. aastaga, on ka Noor-Eesti uurimises tänase päevani veel valgeid laike Rice, ütles kirjandusmuuseumi teadur Sirje Olesk. Mis on Noor-Eesti puhul nägu tegemata, on see, et nad on paigutamata nagu õigesse konteksti see nõnda ütelda see, kellele nooreestlased vastandusid, see Tõnisson ja kompanii, see nõnda ütelda kodanlik pool, see on praktiliselt maha vaikitud. Et noh, mind on noh, niimoodi noorest peast vaevanud siis see küsimus, et, et need nooreestlased kangesti võitlesid ja, ja siis ikka Tõnisson noh, seda või teist või, ja, ja ma ei saanudki aru, et milles need konfliktid seisnes, aga need olid puhtalt ilmavaatelised Tänasel konverentsil räägitakse August Kitzbergist, 29. detsembril möödub tema sünnist 150 aastat ning näiteks Peeter Oleski Linnar Priimägi leidsid täna, et Kitzberg on olnud eelmise sajandi vaated parim eesti kirjanik, keda on seni põhjendamatult vähe hinnatud. Linnar Priimägi. Meie kirjanduse ja kirjanduse uurimisel paradigma on välja kujunenud niisuguste autorite keeles mäe hästi orienteeruma. Kelle mõtetega me oskame kaasa mõtelda? Tammsaare on näiteks suuresti kujundanud meie kirjanduse paradigmad, aga Kitzberg mõtleb teisiti, ta näeb teistmoodi pilte, meie peame neid muutma, et aru saada seda, kui, kui väärtuslik ta tegelikult on. Kirjanikuna, kui ta oleks Saksamaal, oleks niisugune autor olnud. Vabandage Riiast Verneriga võrdväärne jah. Mogri Märt, meie aja kangelane, peate seda tema tegelast väga oluliseks, sellepärast et meie elame praegu umbes samasuguses ajas kui tema kus korraga maailm tema ümber läks. Suureks läks lahti, seinad kukkusid ümbert ära, marssis sisse, mingisugune kaubaants marssis sisse ja tahtis tema paranduse laiali tassida tema tütrega eesotsas. Me elame samasuguses maailmas. Me peaksime vaatama, mis on see Mogri Märdi kui tegelaskuju isiksuslikust tuum. Mis see niisugune on? Minu meelest on see väga väärtuslik. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati kerget lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 14, saartel ja kohati rannikul neli kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on homme üks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.