Tere õhtust, kell sai kaheksa. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinna sadam ja selle omanik, Eesti riik on võimaluse ees osta BRS-i aktsiaid ja seega osta tagasi ka Eesti raudtee. Nüüd jääb otsustada, kas osta on ka kasulik. Haridus- ja kultuuri. Õpetajate alampalk tõuseb tuleval aastal 10 protsendi võrra. Vastavale leppele kirjutasid täna alla valitsuse jääda TALO esindajad. Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone ehitamiskava võib jätkuda, kuid uutel tingimustel. Välismaalt. Iraagi keskvalimiskomisjon ei nõustunud korraldama Bagdadis kordusvalimisi, mida nõudis sunniitide partei ja ilmast. Homme on Eestis oluliste sademeteta ilm, külma on üks kuni seitse kraadi. Eesti raudtee enamusosanik Baltic Rail Services siis on otsustanud aktsiad müüki panna, neid pakutakse Tallinna Sadamale. Teisalt müüb oma osaluse Peeerressis Ganiger Invest, millele kuulub 33 protsenti BRS-i aktsiatest jätkab Uku Toom. Esiteks teeb pakkumise BRS-i nõukogu esimees Edward Burghardt. Pakkumine tehti Tallinna Sadamale. Sadama nõukogu esimees Neinar Seli, lühikommentaar. On ka sadamale selline küllalt atraktiivne pakkumine hakkab, millega sa veel lõppenud job, on täna väga keeruline öelda. Igal juhul on Tallinna sadam asjast huvitatud. Raudtee nii oluline sõlm Eesti transiidis ja ja kõik, mis puudutab piiri läbilaskevõimet ja raudtee läbilaskevõimet, mõjutab otseselt ka Tallinna sadama tegevust. Aktsiaseltsi Tallinna Sadama ainuomanik on riik, seega tegeleb asjaga majandusministeerium ja minister Edgar Savisaar. Ministri nõunik Heido Vitsur ütleb, et esialgu on kõik veel üsna segane. Momendil on meil ainult Edward Burkhardtilt kiri mis on neli rida pikk ja kus on kirjas, et ta on nõus BRS-i aktsiaid müüma. Kui meie saadame talle siduva aktsiate ostusoovi. Mingitest konkreetsetest numbritest pakkumises juttu pole, kuidas reageerib. Kõigepealt põhjalikult analüüsida olukorda ja mitte tormata pea ees tegema uut viga, sest Kons päris selge see tänaseks selge, et viis aastat tagasi ei toimitud just kõige targemini noh, loomulikult iga hinnaga me tagasi ostma ei hakka, sest riik on näidanud, et ka seda aktsiate osa hoides, mis meil praegu on, on ta seisnud oma huvide eest ja me ei näe sellist pakilist vajadust iga hinna eest hakata aktsiaid kokku ostma. Ministeerium on moodustanud pakkumist analüüsimiseks komisjoni, mis kavatseb esitada oma seisukoha ja ettepanekud järgmise aasta alul. Aga nagu öeldud, on tegemist kahe pakkumisega kaardipakkumisest ja selle tõsidusest pole veel õieti midagi teada siis Ganiger Invest on igal juhul otsustanud oma aktsiad maha müüa. Kuid selle üks osanik Jüri Käo on tegelikult aktsiate Tallinna Sadamale müümise suhtes üsna skeptiline. Su Tallinna Sadama huvi on nüüd selline viimasel hetkel tekkinud ja kas sellest asja saab Tallinna sadam, selle osaluse omandab, on täna veel vara öelda. Jüri Käo rõhutab, et neil on tagavara väljapääs olemas. Meil on ühe ostjaga, on on läbirääkimised väga lõpukorral, aga me praegu ootame aasta alguseni. Seda täiesti võimalik ostjate muidugi ei ütle, täna veel ei ütle. Kui Jüri Käo räägib Tallinna Sadama kauaaegsest huvist, siis Neinar Seli räägib Ganiger Investi poolsest huvist ja sellest, et nemad said viimaste müügisoovist alles hiljuti teada, aga seisuni neid veel loobuma. Valitsuse ja TALO esindajad allkirjastasid täna kultuuri ja haridustöötajate tuleva aasta palgakokkulepe. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Leppe kohaselt tõuseb kõigi riigiasutuste haridus- ja kultuuritöötajate palk eeloleval aastal 10 protsendi võrra. Riigiteenistujaid esindava katusorganisatsiooni TALO liikmeskonda kuuluva kõrgharidusega töötaja palk on tuleval aastal vähemalt 6500 krooni. Samas jääb omavalitsuse alluvuses olevate kultuuri- ja haridustöötajate palk endiselt omavalitsuse volikogu kinnitada. Sotsiaalminister Jaak Aab loodab, et täna sõlmitud leppe vähemalt alammäära ühtlustab. Ma ei ütle, et see absoluutselt ühtlustab. Omavalitsuste võimalused ongi erinevad. Haridus-Teadusministeerium on lubanud katta reservi neile omavalitsustele, kus siis õpilaste arv tõesti on palju vähenenud ja ei suudeta nagu mõistlikult kindlustada neid alammäärasid saaks läbi reservi anda lisaraha, kui omavalitsused seda taotleda. Sotsiaalminister kinnitab, et koos regionaalministri kabinetiga on kavas sisse viia seadusmuudatus, mis võimaldaks omavalitsustel esineda alampalga läbirääkimistel tööandjana. Et palkade vahed on Eesti piirkondades suurendada ka kultuuriminister Raivo Palmaru, tuleval aastal juba kultuuriminister taotleda 15 protsendilist palgatõusu. Võib-olla, et see 15 ei õnnestu saavutada, aga, aga seda tuleb taotlus, on asja üks pool järgmise aasta palgaläbirääkimistel. Ilmselt tuleb mõelda ka sellele, et näiteks Tartut ja Pärnut Jar, Rakveret ja veel Viljandit näiteks tuleb märksa jõudsamalt aidata. Jutt ei ole sellest, et ühtede palk peaks tõusma teiste arvele, aga see palgatõus peaks olema vist järgmisel aastal juba rohkem diferentseeritud. Ja TALO esimees Toivo Roosimaa Õige on see, et kümneprotsendiline palgatõus, arvestades elukallidust, jääb edaspidi natukene väikeseks. Üks olulisemaid asju, mis järgnevatel aastatel tuleb, on kogu eesti palgapoliitika kujundamine ja ma loodan, et me saame lähiajal laua taha terve delegatsiooni, kes arutab läbi, kuidas oleks võimalik eesti palgapoliitika viia sellisele tasemele, et kõik saavad aru, millised on nende võimalused. Ja nüüd jätkame sõnumite ka välismaalt, neist teeb ülevaate Toomas Kelt. Iraagi keskvalimiskomisjon ei nõustunud sunniitide suurima valimisbloki üleskutsega korraldada Bagdadis kordusvalimised, kuna häälte lugemisel olevat toimunud rikkumisi. Ühe keskvalimiskomisjoni kõrge ametniku sõnul pole mingeid objektiivseid põhjusi korraldada kordusvalimisi üheski provintsis ja ta lisas, et selliseid kaebusi oli neljapäeval peetud üldvalimiste järel oodata. Sunniitide partei avaldus esitati peale seda, kui tehti teatavaks esmased valimistulemused, mille järgi võitis Bagdadis šiiitide islamiliit bagdadi ringkonna valimiste võitja 275 kohalises parlamendis 59 kohta ja mis on kolm korda rohkem kui suurim häältekoguja muudes regioonides. New Yorgis alanud transporditöötajate streik halvas linnaliikluse, sest seisma jäid nii metroo kui ka bussid. Kokku kasutab New Yorgis igav päev ühissõidukeid umbes seitse miljonit inimest. Linna transporditöötajad hakkasid streikima seetõttu, et nende läbirääkimised töötingimuste üle ebaõnnestusid. Jordani jõe läänekaldal tungis umbes 20 Al-Aqsa märtribrigaadide relvastatud võitlejad Betlema linnavalitsusse. Nad võtsid hoone oma kontrolli alla ja nõudsid võimudelt ka maksmist 320-le rühmituse liikmele. Omavalitsuse julgeolekuüksused piirasid linnavalitsuse hoone sisse pärast umbes tund aega kestnud vastasseisu. Konflikt lahenes, sest linnapea lubas võitlejate nõudmistega tegeleda. Vene välisluureteenistuse andmetel on terrorismivastase koalitsiooni eriteenistused praeguseks ajaks vahistanud või hävitanud suurema osa Al-Qaeda laadikust. Teenistuse direktor Sergei Lebedev ütles usutluses Interfaxile, et vahistatud või hävitatud on umbes 70 protsenti al-Quaeda juhtivkoosseisust. Uuest Eestist keskkriminaalpolitsei kahtlustab 22 aastast Soome kodanikku Margust 21 aastase Keijo tapmises Tallinnas Maakri tänaval põhja. Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu ütles, et keskkriminaalpolitsei on kogunud piisavalt tõendeid, mis annavad alust Margus tapmises kahtlustada. Kahtlustuse kohaselt tulistas margustele. Varasemast ajast võtavad käijad 11. ja 12. detsembri vahelisel ajal käia üürikorteris Maakri tänaval. Tapetu vägivallatunnustega ning tükeldatud ja kottidesse pakitud surnukeha avastati 14. detsembri õhtul samast korterist. Keskkriminaalpolitsei pidas koostöös põhja politseiprefektuuri töötajatega Marguse Tallinnas kinni 12. detsembri õhtul teise kriminaalmenetluse raames, kuna Soome politsei oli kuulutanud Marguse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kahtlustatuna ulatuslikus kelmuses. Soomlaste kahtlustuse järgi pani noormees 2003.-st aastast kuni tänavuseni toime 10 kelmust erinevatelt Soome firmadelt välja üle poole miljoni euro ehk ligi kaheksa miljonit krooni. Eriasjade prokurör Jüri Kasesalu taotlusel andis Tallinna linnakohus täna õhtul määruse Marguse vahistamiseks. Tartu Ülikooli Narva kolledži just niisugust uut õppehoonet ei saa, kui tahtis, aga uue hoone siiski saab, teatab Jüri Nikolajev. Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone ehituskava, mis vahepeal takerdus arusaamatutesse Narva linnavõimudega võib jälle jätkuda, aga uutel tingimustel. Peale läbirääkimisi jõuti kokkuleppele, et kolledž võib ehitada uut hoonet börsihoone kohale raekoja platsile. Aga päris sellist hoonet nagu taheti, ei tule. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Ja me täna püüdsime ühiseid seisukohti kujundada ja jõudsime päris kaugele. See hoone tuleb ajaloolise börsihoone asukohale ja peab olema äratuntavalt sarnane börsihoonele. Ka sellest oleme me juba pikka aega mitu aastat rääkinud, aga päriselt kokkuleppele praegu olemasoleva ideekonkursi võitnud projekti osas me peame hakkame seda muutma vastavalt kokkulepitud tingimustele. Narva vanalinna raekoja kõrvale kavandatav hoone päästaks areneva kolledzhi ruumi nappusest ja elavdaks ajaloolist, kuid maha neetud linnasüdant. Samas ei rahuldanud Narva linnavõime sel suvel arhitektuurikonkursi võitnud Tallinna arhitektide ideekavand, mida peeti liiga julgeks ja vanalinna ebasobivaks. Ideekavandi eripäraks on massiivne raekoja poole kaldu olev katus, sellest ka rahvakeelne hüüdnimi. Nokaga maja kolleks ongi nüüd nõus ideekavandit muutma. Jah, ta tuleb hakata selle tänase kokkuleppe alusel, aga meil on siiski olnud arhitektuurikonkurss, mille hinnanud žürii nii, et meid ootavad ees väga tõsised läbirääkimised meie praegu võitnud projekti autoriga. Aga tõsi on see tänase kokkuleppe järgi heisas olla lokaga maja. Kavandatavad muutused lükkavad Euroopa Liidu tõukefondist rahastatava projekti valmimise poole aasta võrra edasi ehk aastasse 2008. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati võib kerget lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 14, saartel ja kohati rannikul neli kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on homme üks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.