Hiljuti tähistas Tallinna klaveri tuua 25. tähtpäeva notari Sakus ja Toivo Peäske, mis toimus 25 aastat tagasi. Kuidas teil tekkis mõte koos mängima hakata? Õppisime mõlemad tolleaegses Leningradis aspirantuuris ühe ja sama õppejõu Tamara feidleri juures. Ja sellele lihtsalt mugav moment alustada, see esimene esinemine oli assistent Urste suuriks nimetati tookord aspirantuuri seal ühel niisugusel aspirantuuri kontserdil, mis koosnes kolmest poolest, mina mängisin kaks Mozarti sonaati viiulile, toiga mängis kaks Beethoveni sonaati viiulile, kolmas pool oli siis klaveri tuua. Ega ta ju kohe alguses ei teadnud, et teist tuleb Tallinna klaveri tuua? Ei, seda me muidugi ei teadnud, me õppisime seal nimelt ansambli osakonnas need ansamblist i peale. Ma mõtlesime juba siis, et ei plaaninud nagu oma tulevikusolistina, vaid just nimelt kuidagi pidiansamblestina. Aga see, et me nüüd omavahel kokku jääme mängima, no seda on alati väga raske kohe samal hetkel ära arvatakse esimese kontserdi mängida, et see nüüd jääbki pikaks ajaks? Jah, et sellest tuleb 25 pikka aastat. Aga ega te ju alguses kohe ju ei olnud Tallinna klaveri tuua. Millal see nimetus teile tekkis? No alguses ei olnud jah see nimetus kui palju seda nüüd on, võib-olla viis-kuus aastat, lihtsalt tekkis juhuslikult ühele kavale Eesti kontserdi kavalehele ja sealt edasi siis ta nagu jäigi, jäigi meile külge. Ilmselt keegi eesti kontserdiprodutsentide siis ka oli see vist Madis Kolk, kes meid esimesena niimoodi nimetas siis? Nii teil on ka siin eesti muusikas kuulsad eelkäijad Anna Klas ja Bruno lukk, mil määral nende tegevus teie tegevust mõjutas ja seda tekkis just selline musitseerimis vorm vahel. Anna Klas oli minu õpetaja, minu eriala õpetaja muusikakeskkoolis paar aastat ka konsis. Aga noh, võib-olla CD see andis, ega seal nagu niisugust otsest mõjutamist või et me tundsime, et me peame just nende järglaseks saama, aga eks ta, selle idee andis üldse niisugust niisugust ansamblit, proovid. Mina lapsena ma olin väga vaimustatud nende klavereid uuest, käisin Tartus nende kontserdil, mul oli sõbranna, kellega mängisin neljal käel, eks me vaikselt unistasime, et me kunagi ka mängima klaveri tuua, et aga ma ei arvanud, et see teoks ometi see nii juhtus. Teie jutust tuleb välja, et see ei olnud sugugi mingisugune pime juhus, et ansambli Mängu juurde jäite, vaid et see oli ikkagi teie enda valik ja soov sellega tegeleda. Kuid millised omadused peavad olema siis ansambli mängijal just nimelt? Ansamblist peab kindlasti oskama kuulata oma partnerit ja oskama arvestada oma partneriga. Samas mitte jääda, sest nüüd ise kuidagi isiku päratuks, see pole sugugi välistatud. Ma just mõtlesin siis, kui oli see klaveritoode festival. Tegelikult kõik need inimesed, keda ma külla kutsusime, inimlikult väga kenad, nad oskavad omavahel suhelda, muidu nad ei suudaks mängida aastaid ansamblis. No ja seal on see ansamblimängus on üks väga tähtis vajalik omadus, on see oma ego allasurumine, tegelikult tähendab Ede varre siia teisega pidev arvestamine ja, ja noh, seal on ju vastupidi tulevad impulsid mõlemalt poolt või või kui on rohkem inimesi, siis igalt poolt. Ja, ja pakkuda ennast ja, ja võtta vastu seda impulssi, mis teistelt tulevad, see on üks omamoodi. Ma ei oska öelda, on see oskus või omadus või, või omamoodi tunne. Sest häid, väga häid interpreet, kes omavahel mängivad koos ja mängijad hästi koos, annavad kontserte ja kõiki, ometi sa tunned, et see ei ole ansambel mängivad kaks või kolm või neli erinevat isiksust. Teevad oma muusikat, igaüks hakkavad kokku nagu ühte ansamblit, nagu ei kujune. Sellest järeldub see, et ansambli mängijatel peab olema ühesugune arusaam sellest muusikast, mida nad esitavad. See kujuneb välja, ei pea tegelikult olema. See peab kujunema kontserdiks, muidugi ta peab siiski enam-vähem kujunema. Tegelikult ansambel on huvitav, kui inimesed on natukene erinevad. Kui see tulemas tuleb mingi vaidluse või kompromissi tulemusena. Sest kui asi liiga mugavalt kokku jookseb, siis asi võib natukene pealiskaudne, igav olla, isegi tulemus ei pruugi olla nii üllatav. Sellisest erinevast lähenemisest muusikale võib tulla mingisugune üllatav. Selline tulemus, mis endalegi üllatab, tähendab, kas te täiendate teineteist muusikaliselt põhjalikum, sellepärast et siis on kõik asjad põhjalikult selgeks vaieldud ja põhjalikult süvenetud. Küllap ta võib olla ka täiesti üllatav, muidugi endalegi Eino, mängime vahel, mul on kaev väga üllatavaid momente. Vahel üllatan iseennast ja vahel üllatab Nata mind ja, ja, ja kokku tuleb jah, midagi. Ei oska öelda, muidugi kõrvalt ei kuule või võib-olla midagi huvitavat, võib-olla midagi absurdset. Suurem vaidleja, siis on selline analüüsija. Ega me väga kumbki analüüsimist. Lihtsalt kumbki on leidnud nagu mingi oma vaatevinkli v oma kontseptsiooni ja siis püüab seda proovide käigus kaitsta, aga kui tundub, et teise oma on hoopis veenvam, siis tuleb järele anda, nagu ütles Jelena. Kena, et tema arvates on ansamblimängija klaveri tuua kõige demokraatlikum viis musitseerida. Et see pidev teineteisega arvestamine ja samas selle muusika kõige tähtsamaks pidamine, et, et see eeldab sellist väga suurt. Demokraat. Tead, no küllap küllap see ongi niisugune kompromissi leidmise üks variantidest nähtavust. Ja noh, millest me rääkisime, teisega arvestamine kompromissivalmidus. Nii 25 aastat on küll väga pikk aeg. Ühe interpreedi elus ei soovi, ei ole. Ei saa arugi, seal läinud kiiresti ilmselt aeglane. See on jah, kiiresti läinud. Aga ometi, kas saab selle 25 aasta jooksul nüüd eristada mingeid perioode või etappe või kuidas see aeg on kulgenud? Ega vist ei saa? Meil on see kuidagi läinud, niisugust loomulikku rada pidi ei ole olnud siin erilisi niisuguseid vaikimise perioode. Ja ei ole ka olnud, noh, on muidugi mõned perioodid, kus natuke rohkem saab mängida kontsertidel rohkem. Enamasti satuvad nad millegipärast niimoodi kokku. Ja siis on jälle pool aastat vaikust või rohkemgi vaikust, kus midagi ei ole ja aga lausa perioodideks jagada, ma ei oska küll öelda, või kuidas sulle tundub. Aga nii-öelda sellel nõukogude ajal siis toimusid ju igasugused suured konkursid ja festivalid. Ei, nõukogude ajal minu meelest nii väga palju läikivale ei andnud, need festivalid algasid tegelikult 89. aastal, me sattusime sinna suht selliselt juhuslikult esimesele Jekaterinburgi festivalile ja sealt me saime oma head sõbrad ja mõttekaaslased, teised klaveri toovad sama moskva klaveri, tuues rookina kahtšercis Peterburi klaveriduo Taimanovit rahvita Noorat, me teadsime juba varem. Nemad mängivad ka juba väga kaua koos. No rohkem kui meie, neil on vist juba 30 aastat vä? Nemad on staažikonna küll jah, nii nagu rokina pahtšovski. Taimaanovitel on muidugi pikk perekonna lugu selja taga. Nii et teie jutust tuleb välja, et ongi nüüd need ainukesed klaveri tuua. Tegelikult vist on see siiski üsna. Polaarne vorm ei ole väga populaarne, ei ole nii kummaline, kui see ka ei ole, et ta ei ole väga populaarne. Ka võib olla piirkonniti natukene erinev. Tegelikult ju ta peaks ju muusikakoolides, paljudes on ju see aine olemas, muusikakeskkoolis on see aine olemas, isegi neli aastat mängitakse, aga see kipub olema mingi niisugune kõrval, vala seda ka, kasutatakse ka lehestlugemise õppimiseks ja ja noh, tihtipeale ei viitsite seal noote ära õppida ja ta jääb niisuguseks natuke formaalseks. No see nii eestimaad. Aga mujal, kuidas, aga mujal? No vaat kummaline on see jah, et ega, ega näiteks ühe riigi peale niisuguseid laiemalt tuntud tuuasid on võib-olla üks, kaks noh, mõnes mõnel pool rohkem Lätis. Me teame kahte Lätis kaks Leedus on üks või kaks, eks ole. See on see, et noh, lühemaks ajaks tulevad kokku inimesed ja mängivad omavahel ja võib-olla teevad isegi mõne esinemise. Siis minnakse lahku ja, aga maailma mastaabis ei ole igav ju, pall ei ole palju. Moskva tuua rääkis Tokyo. Tokyos on suur assotsiatsioon ja nendel on suured traditsioonid. Me kuulame ka sellesse assotsiatsiooni seal pidevalt jaapanikeelsed losembokyon keskuseks. Ta on nagu keskus ja nad korraldavad tõesti iga-aastane siukseid suurüritusi. Et üks aasta on konkursi interprojettidele üks aasta on konkursi heliloojatele, kes siis kirjutavad tuva muusikat. No seda jaapani tohib küll selles mõttes erandlikuks piirkonnaks pidada, et seal on ta nähtavasti tõesti väga populaarne. Aga eks see populaarsus tuleb ka sellest, et on mingid entusiastid või või inimesed, kes mängivad ja mängivad hästi ja populariseerivate seda seda žanri ja selle tõttu nende ümber, siis tekib ka rohkem, kui korraldatakse niisuguseid festivali konkusse ja heliloomingu võistlusi, selgelt siis neid tuua, siit tekib ka rohkem, tekib nii omamoodi puu. No vot minu meelest tänu kahele festivalile üks on palgafestival ja üks on Peterburi konkurss-festival, on nagu see huvi tõusval teel sest Valgas on iga aasta järjest rohkem lapsi, kes mängivad ja nad mängivad järjest paremini, see tase nagu ühtlustub pidevalt. Et enam ei ole juhuslikke tulijaid, kes kuidagi lehest ära mängivad, see aasta mängisid ju kõik peast ja kõik mängisid väga hästi. Kas teile ei tundu, et selline huvi suurenemine näitab seda, et tegelikult huvi klassikalise muusika vastu üleüldse tõuseb? No seda tahaks väga loota, kui seda julgeb loota, muidugi. Samal ajal sakslased rääkisidki Jaradalandras katvaid rääkisid ka läänes on viimasel ajal suur probleem publiku ette jätkub koorikud ja ütleb, et täiesti tavaline mängida tühjadele saalidele ja et tundub, et praegu siin veel mõni aasta gaasi lääne pool oli palju, käis noori ja üldse rahvast kontserditel, aga tundub, et praegu on just niisugune mõõnaperiood. Meil ei oskagi nii-öelda, on see mõõna või tõusuperiood ta nüüd pikka aega püsib stabiilselt lisse publiku huvi. Aga nüüd võib märgata küll huvi kasvu. Võimalik ju, seda näitab kasvõi teie festivalilgi, ei saa öelda, et seal publikut ei olnud. Oh, ja ei saa, see läks üle ootuste hästi, noh, aga arvestame seda, et see on väike saal. Seal maksimum 200 inimest mahub saali kontsertsaalis oleks, ei olnud ainult veerand saalist. No ilmselt sellepärast otsitakse ka praegu selliseid erinevaid ja huvitavaid kontserdipaiku. Et lihtsalt sinna suurde saali ei mindagi nii väga seda kontserti tegema, vaid otsitakse mingi eriline koht. Ja aga see, seda otsivad, seda jazzipublik, seda otsivad interpreedid selleks, et seda serveerida, seda oma mõjusad ja vaata elu näitab, et niisugused omapärased saalid, mõni üksik, mis nendest jääb püsima, ütleme rohkemaks kui mõneks üksikuks kontserdiks ütleme Rägavere oli niisugune koht, kus aastaid käis, aga soovitud ju siin ja seal korraldada kontserte, veetud lausa bussidega linnast inimesi ja esimesed kolm-neli korda tullakse pärast juba enam ei viitsi. Et publiku käitumine on äraarvamatu, mingis mõttes helistasin tõepoolest äraarvamatu, seda ei osata tavaliselt ette, prognoosi tegi mikspärast järsku üks kontsert, muidugi välja arvatud mõningad juhused, kui tuleb tõesti eriti kuulus nimi või eriti huvitav kava. Teaks tonni äraarvamatus on mingid omad seaduspärasusi seaduspärasused, Jon tähendab inimesed kes on atraktiivsemad, interpreedid, atraktiivsem, kes oskavad ennast nii-öelda propageerida või või Ena enda ümber mingisuguse nihukese erilise imidži luua. Ta ei pruugigi sealjuures olla parem mängija kui mõni teine võib-olla. Ja mõnele ta ei pruugi üldse sobida Nendele inimestele tullakse kontserdile. Kuidas meil esinemistega on praegu. Noh kuidas võtta, ega meil ei ole nii väga kiita kunagi olnud. Heino, vaatan, on olnud perioode, kus on tõesti ühest kohast teise sõidad ja ja nii. Aga kui ausalt Tean ja niivõrd väikene siin ei olegi nii väga palju neid esinemispaiku, niisugused suuremad paigad on ikka Tallinna, Tartu ja edasi on laste muusikakoolid, kus juba tuleb natukene kava valida. Kuidas repertuaariga üldse on? Millist muusikat teile meeldib mängida, ega see klaveri tuua vist kui ajaloos tagasi minna, millal ta tekkis üldse, millal seda muusika kirjutamise kõrgperiood oli? See klaveriduo on sama vana vist kui üldse klahvpillid ju väga vanad klaverid näitavad väga vana moelistel instrumentidele juba istutakse kahekesi seal taga. Aga seda muusikat ei ole kuigi palju säilinud, nokuperäänil on seal mõned palad säilinud. Siis no alates seal Mozartist vast hakati nagu rohkem kirjutama lausa nisust kahe klaverimuusikat mitte mitte õieti kahe klaveri, vaid nelja Käämus. Robertile maatsejatel on väga palju just nimelt neljaga muusikat. Subartil kahele klaverile ei olegi midagi, Mozarti on ainult sonaat ja fuuga. Ja kontsert muidugi, ja mis need teie lemmikud on sellest repertuaarist, mis on kirjutatud, mida me oleme kõige rohkem mänginud, eks ikka Mozartit, Schuberti, Brahmsi, prantsuse intressionisti, eesti muusikat. Hiline suhedel eesti muusikaga on eesti heliloojatega. See oli, see suhe oli väga hea. Me oleme siin ligi 60 teost mänginud esiettekandes Eesti. Erinevatel heliloojate, kelleltki erinevatelt Eino mõnelt ka mitu, mõned on niisuguseid eriti aktiivsed kahele klaverile kirjutajad, nagu Raimo Kangro, Jaan Rääts ja Lepo Sumera on kolm lugu, näiteks kas te olete Janet tellinud neile idee andnud? Kuidagi niisugune vastastikune tihe suhe ja see tellimine oli väga lihtne. Rääkisid kokku, esitasid kontserdil ja nüüd on see asi palju keerulisem. Nüüd on ta rahaga seotud. Ja siis oli ka rahaga seotud, ega ükski helilooja kirjutanud siis lihtsalt niisama, aga siis nad elasid ära Kultuuriministeerium, tookord ostis kõik teosed ära, minu teada vist ainult mõned mõni Pärdi teos jäi ostmata, tookord muidu võib-olla veel midagi, aga põhimõtteliselt osteti kõik ära. Nüüd on lähedal palju kasulikum kirjutada kuskile välismaale, rahad on palju suuremad kui see võimalus. Ja kui meie ärkasime tellima heliloojalt teost siis meil ei ole esiteks maksta. See on üsna kallis lõbu heliloojalt tellida teost. Teiseks meil ei ole mõtet mõtet oleks siis, kui meil oleks, ühesõnaga väga kindel kontserdigraafik. Seal ostetakse näiteks teose ettekande õigus heliloojad kaheks või kolmeks aastaks näiteks aga see peab ka interpredile mingil määral ära tasuma. Muidu ei ole sellel lihtsalt mõtet. Nii et viimasel ajal teile nagu muusikat kirjutatud ei ole, viimasel ajal üldse ei ole, aga varasemad ajastud on teil mingeid erilisi lemmikuid? Ei oskagi öelda, nüüd lemmikuid on olnud ju palju. Siin väga toredat sonaadi, Kuulber kirjutas üks esimesi, näiteks, mis, mis me oleme mänginud, põld, mäluaari, lossid on ju väga ilus. Teose oli nii-öelda isegi epohhiloov eesti muusikas üleüldse mitte. Ma ei mõtle klaveri tuua muusikutega üleüldse. Noh, väga mitmed Kangla teosed siin ja no neid on, neid on isegi raske raske nimetada. Sõmarainess näiteks ja siis kase. Jah, niisugust otsest lemmikut on raske esile tuua küll. Peale selle ette ja koos ansamblis mängite, moodustati nii-öelda Tallinna klaveri tuua tegelete ju ka veel muude asjadega, te olete õpetajad? On teil järgijaid ka toode osas õpilasi? No ma ei oska nüüd öelda, kuidas läheb Reet Ruubel ja Piret vabaku edaspidine muusika saatus või muusikaline saatus vee klaverit tuua, saatus. Aga mine tea, praegustest tudengitest tudengite hulgas on see aine üsna populaarne praegu seda võib valida kaks või kolm aastat. Et seda võib valida kolm aastat ja on neid tuuasid, kes tõesti valivad kolmeks aastaks ja on neid, kes on kavalad, kes tahavad kogu akadeemia mängides, need kolmas aastane ei vali mõlemat, vaid üks aasta valib üks ja teine aasta valib teine, nad saavadki niimoodi kogu akadeemia vältel tuua mängimine on ka selliseid tuuesid. Reet Kopwillem ja Piret Habak. Teie õpetajad on Natalisakas tuju peas, käib kõvade, nende juures juba. Õpik. Me õppisime algusest peale nende juures, kui me astusime magistratuuri, aga tegelikult meie koostöö algas juba varem. Kui me Kahe 89. aastal kutsuti meid Saksamaale Münchenisse esinema ja siis oligi meil. Piret ütles, et tema üksi ei lähe, et reeta, teeme midagi koos ja siis kutsusime Natali sakuse endale appi. Aitas meil pisut repertuaari valida ja see oligi meie esimene otsene kokkupuude nende tuua ka siis. See on siis kestnud üsna kaua aega juba see koostöö, nii et te tunnete nüüd juba üsna hästi. Millised õpetajad nad on, millised muusikud nad on? Natali kohta võib öelda seda, et on ääretult suure kontsentratsioonivõimega inimene, ta on, tema võib täiesti momentaalselt lülitada ennast ümber ja, ja kohe lehest lugeda ja kohe ennast kokku võtta ja kuskil mingisuguses situatsioonis kohe esineda, nii et see on täiesti haruldane. Ja muidugi väga hea analüüsivõimega. Muusik. Mille poolest Toivo teid siis aidanud on, ilmselt nad on erinevad ja täiendavad täiendavad teineteist. Milline Toivo peaski all? Pealt kuna ta niuke meesterahvast, siis tema on nagu alati see, kes selle naiseliku võib-olla poole, kui ise kipub natukene üle minema ja liiga laiali minema, siis Toivo paneb kõikjale raamidesse. Ja kuna ta tegeleb ka dirigeerimisega väga aktiivselt, siis neid ei oska siin ka sellises ansamblimängus väga vaja. Mis on need kõige tähtsamad asjad, mida te nendelt Õppinud olete? Mida tasub nende puhul eeskujuks võtta? Head ansamblimängu. Ütleme, see on muidugi muusikaliselt muusikalist eredust, väljenduse eredust ja kui rääkida nendest kui inimestest, siis nende ääretu inimlikkus olles õppejõud ja muidu me oleme tihtilugu koos reisinud, siis parimad reisikaaslased Peale selle Toivo, te olete dirigent, tõsta need kaks poolt olete ühendada. Noh, ma usun, et et võib-olla just see niisugune ansamblimäng just aitab mul leida kompromissiga minu mängijate ja minu enda vahel orkestri ees. Ma arvan, et see protsess on ka ikka kahepoolne peab ikka oskama vastu võtta seda, mis orkester pakub ja omakorda pakkuma midagi orkestrile, see on täielik ansambel minu jaoks. No ütleme minust kui dirigendist rääkides siis selge on see, et see mulle ju hobi praegu. Ma ei ole seda õppinud, kuigi praegu natukene õpinguaeg. Aga mis vanas eas enam ei vaata ja nii palju külge, aga nii et noh, dirigendiks nimetada natuke palju mind muidugi. Aga meeldib lihtsalt, mulle kohutavalt meeldib, orkester on minu jaoks kõige ilusam pill eluaeg olnud. Ja kui need mängijad, kellega ma suhtlen orkestris ise ka väga tahavad seda teha, siis on lihtsalt kohutavalt meeldib. Ja notari, teie olete mänginud ka väga palju teistes ansamblites. Saatnud lauljaid, jah, enamike Eesti interprojektidega mingitel põhjustel koos mänginud. No eks elu toob ise kätte niisugused võimalused kõik. Ja noh, võib-olla tõesti, et me soolamänguks seal teistmoodi omadusi vaja. Et võib-olla neid soolomängijaomadusi meil on jälle vähenda. Aga nähtavasti niisuguseid kompromissi võimeid on natuke rohkem. Ja selle tõttu noh, on neid ikka kutsutud aeg-ajalt teiste partneritega ka mängima. Meil on oma peres juba olnud ansamblid ja ma mõtlen seda, Ta mängib oma mehega, on eluaeg mänginud ja mina kunagi minu naine veel mängis, siis siis me mängisime kogu aeg muusika, meid nagu kokku viiski tegelenud Tiiuga. Ja noh, peale selle on ka ju ikka paljudega mängitud, NATO muidugi on rohkem palju mänginud. Te korraldasite siin väga toreda festivali, kus nüüd eelpool nimetatud ansamblid kõik osalesid. On teil plaanis veel millegi taolisega hakkama saada? Kas sellest traditsioon kasvada sellest rahvusvahelisest klaverituuri festivalist? Ütleme siis nii et võib, aga võib ka, mitte ei oska praegu lihtsalt öelda ei, ei anna mingeid lubadusi välja, sellepärast et mõtted käivad sinnapoole. Mis sellest kujuneb, ei tea, esialgu tõmban veel otsi kokku selle festivali omasid, siin. Moskva klaveriduo Jelena Sharookina Aleksander bahczjev, kes Tallinna festivalil osales, on meie klaveri tuua vanad tuttavad. Nad kõnelesid oma eesti kolleegidest järgmist. Natuke rohkem kui 10 aastat on möödas sellest ajast, kui mulle sattus kätte heliplaat, millel musitseerisid notalisakas ja Toivo Peäske. Nad esitasid sellel Schuberti ja Eesti heliloojate muusikat. Mulle tundus, et nad väärivad tähelepanu ja mingil ajal avastasime, et osaleme koos ühel ja samal üleliidulisel festivalil endises Sverdlovski, praeguses Jekaterinburgis. Nad on võluvad inimesed, kelle musitseerimist iseloomustab mingis mõttes suursugusus. Kui nad inimestena on väärikad ja tõsiseltvõetavad. Nii kõlab ka nende esitatud muusika. Ja meile see meeldis. Meil on veel üks tähelepanu väärne omadus. Neil on väga hea maitse. Seetõttu nad meile lähedased ja sellest ajast peale, kui tutvusime, oleme nendega suhelnud ja koos esinenud nagu näiteks sant Peterburgis filharmoonia suures saalis Jekaterinburgis ning meenub ka kontsert Moskva heliloojate majas. Jelena Sorokina meenutab, et kohtus sakuse peaskega 11 aastat tagasi ning see avaldas talle väga sügavat muljet, kuna tema varem nende salvestatud muusikat kuulnud ei olnud. Kui ta neid esimest korda kuulis ja nägi, jätsid nad talle väga sügava mulje. Ning ta lisab veel, et ta on kuulnud oma elus väga palju erinevad ansambleid. Natalja Toivo on meile väga lähedased nii suhtumise poolest muusikasse kui ansamblimängu üldse. Nad on meie muusikalised vend ja õde ning nad meeldivad meile väga. Selle 10 aasta jooksul, mil neid teame, on nad väga palju arenenud sest nad esitavad väga palju erinevat muusikat, nii vana uut kui ka eesti heliloojate teoseid. Kõigil festivalidel on neil olnud alati uus kava. Ning see Toivo dirigeerimisega tegeleb, on ka nende musitseerimisega tunda. Nad on väga kõrgesse klassi kuuluv ansambel. Neil on hea maitse, hea Peterburi kool ja, ja Leino Sarokina meelest. Neil on väga palju veel ees ning Aleksander pahtšev lisas veel, et nende missiani esitus on lihtsalt erakordne. Te olete nüüd mänginud enam-vähem siis kogu selle tuuedele kirjutatud repertuaari. On teil mingeid soove, mida te tahaksite mängida? On veel midagi tegemata jäänud. Järgmine tahame mängida, Schuberti grantuvad Sammel millegipärast seal mängima. Sepatoorium palju mängimata, seda võiks ju palju õppida ja mängida. Oleks ainult kohti ja võimalusi, kus teha. No üks võimalus ongi selline festivalil korraldada uuest. Jaa, seda küll. Aga noh, festival nagu ei anna erilist põhjust just nimelt uut repertuaari õppida. Aga olete te kursis ka sellega, mida mujal kirjutatakse. No üht ja teist, aga mitte väga muidugi. Noh, siin on käinud, olge, käis Hollandi klaveri tuua. Mängisid siin minimalistlikku muusikat, novot ausalt öeldes ei peaks olema nii vanad, nii väga ei huvita enam see. Me oleme mänginud kaasaegsed muusid küll me oleme siin Stowitzkist, rääkimata krambimi, kus oli vaja Campoliga ja klaaside Varolettidega klaveri sees. Ei muidugi ta on põnev, aga aga mina ei tea, kuidagi kisub rohkem suveti poole võimaid. Ei, niimoodi ma ei liigitaks, et need kaasaegne, romantiline tähendab, üldiselt tõmbaks hea muusika see, mis minust kuidagi huvi äratab. See ei ole nii tähtis, millal tööst kirjutada. Muusika, mis midagi väljendab kindlasti, mis ei ole lihtsalt niisama mingite reeglite pärast kirjutatud. Kes neid kõige rohkem on õpetanud. Milline õpetaja teile kõige rohkem on andnud ja mida? See on nii lai teema tegelikult iga õpetaja on andnud oma väga kindla panuse, sest kui ma mõtlen, et kui ma õppisin Tartus ja seal oli suhteliselt vaikne elu, siis mul oli niisugune Ta nagu maris Valk-Falk ja ta oli noor ja aktiivne jagub alaks olnud, kas ma üldse alakski mänginud, nii nagu praegu sellepärast et tema korraldas igasuguseid suuri üritusi, korraldas kohe soola Kont starti ja ja sõitu Tallinnasse konkurss selle teised sel ajal seda kõike teinud. Nii et tegelikult ma olen tänulik kõikidele õpetajatele, loomulikult lainemetsale, kes oli mul konservatooriumi ajal või fiitlerile, kes nõudis erilist tiimist võtust ja Veenust seal tõesti selle, mida ta ise nimetas seda kõrgemaks Pilataarseks, mis ta meiega Toivoga nõudis. Ääretult nõudlik, temal oli ikka kohe hirm tundi minna. Kas te tunnete nüüd, et olete valmis, et ei ole kusagil enam pürgida? Oi ei, seda vist ei ole mitte kunagi, küll oleks hea, kui oleks veel keegi, kellel ettemäng. Et tegelikult selline õppimine ja täiuslikkuse poole püüdlemine, toimub kogu elu, ma arvan, et interprojektidel on see küll terve elu, muidu pole üldse mõtet mängida, kui oleks nüüd endaga väga rahul. See hakkab ja iga looga uuesti otsast peale, ükskõik ütleme kas ta, esiteks see, kui õpid uut lugu, on jälle õpid, eks ole. Isegi siis, kui võtad, halloo, mida, võib-olla noh, alles aasta tagasi on mängitud, see hakkab ikka kuskilt maad jälle otsast peale või ei lähe peale hakkab teatud tasemelt peale ja, ja, ja areneb jälle mingil määral edasi ja ta võib käänduda patu hoopis teise suunda vahepeal. See on üks niisugune pidev protsess, siin on väga raske öelda, siin ei saa midagi kunagi valmis. Lugu oli nii palju valmis olema, suudad ära mängida, publiku ette minna ja mingi kontseptsioon loomulikult on olemas. Aga see võib ka igal esinemisel mingil määral muutuda. Vaat just tänu nendele impulsside, mis mõlemalt poolt tulevad siin ansamblimängus, mis me siin alguses rääkisin. Selles mõttes on jah, muusiku elukutse, huvitav, et sportlasel saab karjäär ükskord otsa ja ta selle trenni tegemise ära lõpetab, siis muusikaga seda kunagi ei juhtu, et see igapäevane harjutamine kuulub asja juurde? No kas igapäevane, aga vähemalt vajaduse kohane või? Kui ka midagi on, tulemused on selgelt siis tuleb valitsuse ajal on muidugi kui midagi ei ole tulemas. Ehk siis harjutab vähem. Aga kui te kunagi muusikat õppima hakkasite, kas te siis teadsite juba etet? Sellest tulebki nüüd teie elukutse? Ei, muidugi ei teadnud. Perioodid on inimesel erinevad, mina, kaheksanda klassi lõpetamisel, kui mina õppisin, oli veel kaheksaklassiline kool väga tõsiselt, suvi otsa, mõtlesin, kas minna õppima matemaatikat, muusikat tegin mõlemasse koolieksamid, tookord oli. Tartu esimeses keskkoolis avati just matemaatika klassis, tegin sinna eksami, selleks mul palju paremini kui muusikakoolis. Aga siis ma sügisel ikkagi otsustasin muusikakooli kasuks ja ma ei kahetse. No mina vist küll olen kogu aeg teadnud, vähemalt mul ei ole. Mul ei ole kunagi tekkinud soovi mõne teise elukutse järele. Ma olen ikka kujutanud ette, et ma hakkan pilli mängima või vähemalt muusikaga tegelenud. Lapsest peale vist viie aastaselt peale naine või ma olen küll unistanud vedurijuhi ametist ja ja ma ei tea, mis seal veel. Aga, aga need teadlikult, noh, ma ei olegi midagi muud teadlikult teinud, kui. Kui ainult tegeleda tegelenud ju, aga kas mahub veel peale muusika midagi teie ellu? No ei, no miks ei mahu pereelu ja ja igasugused olmeprobleemid ja need on ju kogu aeg. Ei vist ei mahu vist ei mahu, seda on isegi palju. Seda on palju, kui, kui kõik need asjad, millega me siin tegeleme, kokku võtta, siis on sedagi hirmus palju. Ega ei mahu küll, ausalt öeldes. Enam mind matemaatikaga ei huvita, need huvitub ainult muusika. Ja millised on teie tulevikuplaanid? Raske öelda mängime vastavalt meile pakutavatele võimalustele. Aga noh, on, on plaanis siiski mõned uued lood veel ära õppida ja järgmiseks aastaks juba Eesti kontserdi poolt on esimesed pakkumised tehtud, nii et noh, eks elu läheb vaikselt edasi. Ma siiski loodan, et teil jätkub hindu ja tahtmist korraldada ka uus klaveri, tuua festival ja see annab ka impulsse nii teile endile kui kui ka teistele ansamblit. No ma usun, et midagi vilistlas tuleb, kas see nüüd on jälle täpselt selle festivali vormis või on seal midagi muud, aga aga noh, eks me selle tuua ka tegeleme ja mul on just kõige parem meel, sellepärast et need vastukajad just nimelt festivalile olid väga head ja, ja minu arvates nii festival kui ka need Nathaniel küüdluse Valga festival, see on tegelikult Eestimaa koolides väga palju kaasa aidanud selle žanri populariseerimisele ja on tekkinud mitmeid koole, kus selle asjaga väga tõsiselt tegeldakse. Noh, nagu näiteks Kohilast just tuli just teade seal juba teist korda takse klaveriansambli pääl, nad kutsuvad seal külalisi ja ise mängivad nii õpilased kui õpetajad mängivad ja ja mis siis, et see ei ole, ütleme, kõige kõrgemal professionaalsel tasemel. Aga, aga nad tegelevad sellega Kas te nüüd ütlete mulle täpselt selle kuupäeva, millal te määratlesite ennast ansamblile? 25 aastat tagasi. Kas me just määratasime, aga meie esimene kontserdil, üheksandal jaanuaril 1975. aastal Leningradi konservatooriumi väikeses saalis. Õnnitlen teid selle pika ja huvitava muusitseerimis perioodi eest, mis on väldanud 25 aastat. Kindlasti on teil oma publik ja kindlasti see publik ja jäta teid, kui teie neide jätta.