Pühapäeval oli. Tallinna riikliku konservatooriumi, Eesti Muusikaakadeemia vilistlased uudistamas uut akadeemia hoonet kuid igasse hoonesse toovad elu ja vaimsuse inimesed, isiksused. Ühest isiksusest on meil täna põhjust rääkida. Kuna täna saab 85 aastaseks koloriitne õppejõud, isiksus Heimar Ilves. S ja muusikamuuseumi vestlusringi on kogunenud tema kunagised õpilased Helju Tauk, Kuno areng, Avo Hirvesoo, Alo Põldmäe vihjetest ja repliikides Heimar Ilvese kohta olen ikka tajunud salapärasust ja mingit erilisust, mis tegi temast erilise õppejõu. See on raske küsimus, sellepärast et kahtlemata, kui meenutada kõiki oma õpetajaid, kellega on kokku puudutud, siis kahtlemata ilves on eriline figuur, kes jääb kuidagi omamoodi mällu, on jäänud mällu. Ja minul temaga oli esimene kokkupuude noh, nüüd väga kauges minevikus, 48. aastal, kui ma Mahnole mina tulin Rakvere muusikakoolist, on siis seda sinna Tallinna muusikakooli ja ja ta andis meile muusikaliteratuuri ja meie jaoks oli see täiesti niisugune uus maailm selles kui rakveres Jaan Pakk, meie legendaarne muusikaõpetaja kooli papalikult õpetas meile kuidas Misson, sonaadivorm, mis on, ütleme siis järsku me tajusime, et siin need reeglid üldse ei maksa või tuldi meiega vestlema, tuligi rääkima filosoofiast ja, ja see oli meile kuidagi huvitav ja ka võõrasta valgus, sellepärast et noh. Me olime harjunud õppima mingisuguse õpiku järgi või konspekti erilise lause lause järgi, mis tuli täht tähtsuse järgi kirja panna, kõik järsku lihtsalt hakatakse meiega rääkima ja see algus oli parimaid nagu hämmingusse ka hiljem. Kuidagi märkamatult tekkis väga tige tihe side temaga, me tahtsime ta tundi minna. Ja noh, me olime niuksed, noored rohelised algede kahtlemata ta suhtus meisse ka selliselt. Sest kui ma võrdlen neid, seda paralleeli kuma hiljem olin konservatooriumis alates 54.-st aastast, sest vahepeal viis aastat vene sõdur ja siis kogu kursus kuidagi nagu kleepub tema külge selles mõttes, et need arvutused, mida ta koos muusikaga meisse süstis või omaenese võib-olla isegi teadmata see maailmavaate kujunemine ja me meil nagu avanesid silmad mitmetes küsimustes selles mõttes, mis on üldse elu mõte ja muusika, ausalt öeldes selles ja ja kogu devale selline boheemlaslik eluhoiak see kuidagi meile väga-väga sümpatiseerib ja ma mäletan, et me mitte tema tundides oleksime 100 protsenti võimalikult kohal olnud, vaid me peaaegu iga nädal või noh, kindlasti üle nädala, me lihtsalt läksime tema juurde koju ja ja need vestlusedki kestsid kunagi noh, peaaegu südaööni kauemgi ja vahel sai ka napsu võetud, milles ta ise ära ei ütelnud ja nii et meil ei jätkunud mitte sellest, mis ta meile tunnis rääkis, vaid meil oli vajadus rohkem tundma õppida seda inimest ja ja talis kahtlemata koloriidsemaid õpivad üldse tolleaegses Tallinna konservatooriumis ja me leidsime, et me oleme tema jüngrid, kes, kes noh, nagu tema järel käisid jaa jaa, väga mitmete puhulgi, ta suutis oma elufilosoofia ja kõige muuga anda väga otsustaval niisuguse suuna inimese tuleviku suhtes näiteks noh, ma mõtlesin kõigepealt Arvo Pärti, näiteks Jaan Räätsa ja paljud teised, kes kes noh, ühesõnaga võib olla väga oluliselt muutsid oma elu nõrgast suundumust ja ja arusaam, mis asi üldse on. Vastutus elu eest, vastutus oma missiooni eest ja muusika selles rahas. Ja muidugi, mis meid kõige rohkem hämmastas või kuidagimoodi šokeeris, oli see tema kohutav mälu. Mäletan, kui me temaga läksin, siis järsku keegi üldse taga õpetaja til kuste noodid on või neilt tal pold kodust seltsid, milleks mul tarvis, mul on siin peas kõik. Sest ta oli, mis on ilves, Heimar Ilves kõigepealt istus klaveri taha, siis ta puhus oma käte peale ja, ja siis hakkas ta lihtsalt mängima. Ja muidugi see oli põnev, aga me hirmsalt kartsime tema eksamid sellepärast et ega ta ei tulistanud mingi plaate või ta lihtsalt istus klaveri taha. Noh, mis asi see on niisugune ja, ja selles mõttes temale eksamit teha, arvestus, teha sellise siukene kadalipust läbiminek, et kas saab läbi või isalävi. Ja kunagi mäletan ükskord mina sattusin niukse. No, ma sain tema eksamite keegi hakkama, aga ükskord mäletan üks ühte niisugust faktite, istud, karda, mängib raudselt Bach. Vaatan, kuidas need kadentsid on need, mis, mis suubub seal vaatanud Reminovjasid, lasen tal mängida, noh, et see on nagu reemi Norfoga. Vahva lõigega, aga fuga ei ole mitte räimi normatiivi valmida, sest ma mängisin lihtsalt pool tuli madalamad. Imetlege polüfoonia mängida, pool saagi madalam. Ja muidugi ta tõelise mõju sellest sallisid, tõmbas nii kergelt poolinimise. Ma tahan nii legendaarne kuju, see on päris kindel, mis nüüd täpselt, vastab tõele või mitte, temast räägiti, kui mina jõudsin tema juurde, ma tulin Tallinnasse tagasi, 57, kaheksa. Jutud olid juba kaugel tema ees. Ja põhiliselt nad kahtlemata olid õiged. Ma usun, et me kohtame väga andekaid inimesi elus palju mogeeniusi matult Pehki kohtagi, aga ma usun, et ilves on omal moel küll geniaalne mees. See tema mälu oli talle vaevaks, kuna talle jäi kõik meelde. See on ikka väga koormav, öeldakse ju, et keegi ei unusta midagi, aga noh, meil on see meeldiv võimalus panna neid oma aju tolmuvatesse laegastesse ei või aimatagi, kui rikkad me tegelikult oleme, aga ilvesel oli see kõik varnast võtta. Üks legend oli ju see, kuidas ta kuidas omal ajal üliõpilasena lõi mingi trio Ado Velmet, seda mängiti kord seal heliloojate liidus, siis omal ajal ja rohkem seda keegi ei mäletanud, arvatasti ka Velmet mitte. Nii et kui temale mängibki, siis tema ei tundnud ära, noh, kuule nüüd, eks ole, mis seal kuskil noormehena oled loonud, et on seisma jäänud. Aga Ilves sai seda mängitud. Ma ei tea, millises ulatuses, aga igatahes oli see tal meeles. Muidugi juhtus ka selliseid lõbusaid lugusid, tema mängis väga lähedal nooti pildile, aga muidugi mõningate nihukeste vabadustega. Valter Ojakäär rääkis, kuidas tema Ühte mingid oli se Schuberti laul või jättis meelde mingi niisuguse huvitava distsiplineeriv akordi järgi. Ja kui siis Ilves käis, sest Buyssest seda lugu siis Walter mõtleb, et nagu oleks nüüd see, aga seda akordi pole. Aga selgus, et õpetajahärra noh, lihtsalt läks korraks akordist kuidagi teisiti mööda noh nii nagu läks myybamollistreesse helistiku poolest. Nii et meie olime nagu kõik kursused enne ja mõnda aega ka pärast meid muidugi kuni ta lõpuks oma vabameelsuse pärast just nimelt konservatooriumist välja löödi. Ja meil oli võimalik käia terve kursusega, ma usun, et mitte ainult meil korduvalt tema kodus, seal Niguliste peasissekäigu vastas need väga kõrged ruumid, see puupaneel üldse väga palju ruumi inimesele, kes elab kuskil ühiskorteris või intris, on niisugune silma vabadus päris ehmatav. Mitmeid fotosid jäi meil sellest, eks me ise tegime neid pilte, poisid seal kuidas temma mängib ja sõime hernepurkidest herneid. See oli väga maitsev roog. Ja maiustused, rääkisin täna veel ühel ajal me omal ajal konservatooriumi läksime 52 Lilliansemperiga. Tema mälestused on natuke varasemad. Tema tuletas meelde, oi, ütles kohe paugupealt, varahommikul tülitasin teda, et ta oli nagu jumaldatud kõikide poolt imetletud jääd, mis teda kui pianisti muidugi eriti rõõmustas, oli see, et ilves oli mänginud ikka kahanud nii grupist ühe või teise üliõpilase, mänginud neljal käel, Sis kaskute sümfooniaid. Minu ajal seda enam ei olnud. Nüüd, mis puudutab jah, vaat niimoodi küsimist. Kui ma tulin konservatooriumi, seal on noh, niisugune eksam, eks ole, kus küsitaks, üldiselt misse pudeksist sisaldab. Ja ta mängib mulle midagi, mida ma ei tundnud, mis oli täitsa ilmselt šopper. Mina kohe kilkab rõõmsalt jopel temani, ilmselt on nõus, ütleb nii ja millisest teosest ja siis mul tuli õnneks meelde summani karnevali osa, mille nimi on j pääl. Mina seda ei teadnud, see oli kuidagi nii, noh, muusikaajaloolisest faktikestest meelde jäänud ja niimoodi läks mul kogemata käpid, oleks vaid ka ütelda. Autori tähendab, eks ole, kõigi väga soperlik. Ta. Olim üllatavalt usaldav, võib-olla ka mittehooliv. Selle ajastu mängureeglid olid ahistavad, nagu me teame, ei jääks, me olime ka harjunud mingil määral, et see nii on ja igaüks natuke hoidis. Noh, kas just oma lahkaga vähemasti ei tahtnud ei endale ega teistele pahandust. Et tema jutud ei olnud üldse riigi vastas, et ta on liiga suurejooneline mees selleks, et mingisugust poliitilist vastasustel väljenduda, aga aga just nagu kunagi ütleb ta, mõtted olid paati, liikusid nii, nii vabas ruumis, et see ei saanud olla päris vastuvõetav. Üks väga hea mälestus mul on jäänud seoses veel konservatooriumi lõpetamisega. Nuh ilvese õpetamise viis ei olnud ju õpetav, eks ole, Taali hakkas oma mõtteid heietama ja seda oli otsatu põnev kuulata ja ta oli tõesti ülimalt populaarne, eks seegi oli üks, mitte õige asi ühe inimese juures Nõukogude konservatooriumis. Aga lõpus anti teda minule ja Eeva Potterile televisiooni toimetajale nagu üheks kokkuvõtvaks kursuseks muusika ajaloost. Noh, et nüüd juba lõpetajad teavad, mida Küldistamiseks. Ta tegi paar taolist tundi, ma ei olegi päris kindel, kas ma nisukest mäletaks kuskilt noh, nii hästi analüüsivat ja nii üldistavat ja nii omalaadset muidugi kõigepealt. Aga ta rohkem enam ei teinud, me ikka natuke nuuksusid, meie ootasime aga kahel inimesel, eks ole, tulla sinna seletama ja meiegi olime vaimustusest plahvid ja ma usun, et kui poisid hakkasid tema juures käima juba nii noh, üksi või kaksi. Need jutud olid muidugi siis palju tõsisemad, aga nendeni mina kui naisterahvas, kellest Ilves võiks ju mõnikord pidada, jagada teadsiot. Naine on nõrk, mis ta siis ikka oskab, nendega ei olnudki nii huvitav rääkida. Mõned eluloolised andmed Heimar Ilvese kohta sündinud on ta 15. septembril 1914. aastal maal Orjoli kubermangus Downina külas. Eestisse tuli ta viieaastasena aastail 1932 kuni 37 õpist Tallinna konservatooriumis klaverit Theodor Lemba juures 37.-st 40. aastani kompositsiooni Artur Kapi juures. 1944 45 oli ta samas muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Ning 45. aastal astus ka heliloojate liitu. Samal aastal represseeriti helilooja ema, kes oli rahvuselt sakslane Heimar Ilves, järgnes emale Uuralitesse, elas kolm aastat asumisel ja oli metsatööline molotovi praegusest Permi oblastis. 1948. aastal pöördus ta tagasi Tallinna. Alustas tööd muusikakoolis ning 40-ni. Üheksandal aastal lõpetas konservatooriumi 1950.-st aastast, kuni vallandamiseni töötas ta 15 aastat seal õppejõuna. Ja 1965.-st aastast alates on ta vabakutseline helilooja. Mina Buthi ühesõnaga esmakordselt kokku ka 50.-te lõpus, kui ma töötasin siinsamas majas teatri- ja muusikamuuseumis. Ja seal üldse huvitav aeg, siis oli väga palju veel selliseid eakaid vanahärrasid, kes käis ka aeg-ajalt siin ilves oli muidugi noormees. Aga ka need eakad vanahärrad oskasid mõndagi pajatada ilvesest ilves ümber oli legende tekkinud juba ammu-ammu küllalt viske ennem sõda. Ma mäletan, ainus Trotski Liisa algestrutskil ükskord saab pärast seda, kui Ilves oli siin majas ära käinud ja istus Mui laua kõrvale toolile. Lihtsalt see poiss oli väga huvitav poiss, teadku hästi, tema mängis malet. Tahan ükskord kerisele ära teinud. Nii et terve rida selliseid asju, siis ta rääkis veel ühe toreda loo. Ma loodan, et see on ka tõesti tõelasin tinud olevat olnud trammiks lugu kus üks daam oli ulatanud raha tollele trammis konduktorit, kes mõtlesid pileteid ja see raha ligi suurem, ta ei saanud tagasi. Ja konduktor pistis seal oma kotijapärasest, daam hakkas pahandama, et nad, kuidas konduktor veel vastu vaielnud, et ei, ma ei ole teie käest mingisugust raha saanud. Aga Ilves nägin seda rahanumbrit, ütles, et vot see on see sama number ja ütles selle numbri, et otsime läbivaatamise kotist võti sedasama raha välja. Jaajaa vidi vidi jälle, sekundukter vahele, need sellised mälu fenomenid olevat jah ilvesel olnud ja võimalik, et nad on ka praegu veel konservatooriumis huvitav, 60. aastal, kui mina läksin, ta oli küll olemas seal aga neid tunde otseselt temaga ei olnud. Ja siis oli konservatooriumis juba tagasi tulnud Karl lehter. Ja me hakkasime ja ta oli just kateedri juhataja, hakkasin temaga rääkima, et kuulge, et kas mõnda tundi lisaks ikka ilvesest ka ilvesega ka. Liitrits noh, tead, vaatan, et järsku saab ja siis tehti meile niisugune lisa fakuldatiivne kursus muusikateadlastele spetsiaalselt, et et kuulata siis ka mõnda teist lektorit. Ilves, siis oli meil siis lektor ja muidugi mõista. Me olime kolmekesi ja need olid tõesti väga põnevad, muidu ilves tol ajal luges üldrühmadele, aga noh, meil oli siis nagu erirühm, maksad. Ja need mõned tunnid toimusid siis konservatooriumi ruumides, aga juba siis me käisime tema juures kodus ja, ja vestlesime jämed, tunnikesed siis ette vist oli näitud iga nädal kaks tundi, aga näed ikka läksiitika kusagil hilisõhtuni välja, ma olin juba perekonnainimene. Kuidas selle asjaga siis ära ka ei raatsinud tulla, Ilvese juurest, aga samal ajal oli koju naise ja laste juurde vaja minna. Nii et omamoodi keeruline situatsioon. Aga ma mäletan, see hakkas kusagil teise semestri algusest kevadeni välja. No ja siis hiljem siis oli pistelisi käimisi ilvese juures ja neid fenomene, mis ta siis puistas? Neid oli muidugi suur nauding, ma mäletan, ükskord tuli tohutu vaimustusega, et inimesed on lollid, inimesed ei saa mitte millestki aru. See oli see aeg, kus vahetati mööblit tavalise standard kandilise mööbli vastu ja tema oli Tõnismäe. Antikvariaadis kaupluses või oli see vana mööblikauplusest, saad sellise ovaalse imeilusa laua osta omale. Kusjuures ma teadsin, kelle laudtee oli, kes selle sinna isegi. Ja, ja kuna Ilvesitised nutsin puhta idioot, kes selle sinna ma ei saa öelda, et ma nüüd seda inimest teadis viisele oma kodustega, siis ta oli selline aeg, kus ei hinnatud seda vana ja selles mõttes vaata kui ilus on nisukene, vaata isk. Oskas hinnata absoluutsed ilu. Ta ei käinud mitte millegi ka kaasas niukse moejoonega või ja kui me ise vaatame tema endagi riietust, ega ta on väga korrektselt isegi härrasmehelikult aeg-ajalt, aga, aga mitte kunagi ei ole ta olnud nii-öelda midagi mingisugust moejoont või, või, või, või poosetaga ajanud. Kuigi juuksed üksvahe tõesti olid. Jah, see aga see vast ei olnud mitte sellega seoses moejoonega, aga see oli rohkem jah, liialda väärikuse rõhutamisega silmas pidades, et maailma Freddie nimekad mehed on olnud paljud aga pikkade juustega ja teiega pikka tabemetega. Mina ütleks ühe asjagnaali, aga humoorikas mees mõnikord see nali oli, nii et seda ei olnud nähagi. Ja mõnikord see nali oli niisugune üsna julge ja mõnikord ka võib-olla natuke niisugune. Ja vot nimelt hea sõna. Ja ja, ja siis ta üllatas inimesi, üks jutt temaga on see, kuidas ta läks noh, restorani või sööma ja talle anti menüü ja nüüd tuleb siis kaunitar tagasi, et mida ta siis soovitud Nomania ei tea, tooge kõik lauale, siis ma vaatan. See oli üks lugu ja teine lugu, mis ma tahaks veel rääkida selle kohta, kui lihtsalt eluliselt tema rääkis, tähendab, tema ei pööranud vita asju keerukaks. ÜldRiho tunnis muidugi. Et ta rääkis näiteks Anieeginistianiegini lõpust ja tema meeleheitest ja ütles, et noh, mis seal siis ikka pidi tegema on, õnneks pole, võttis pudeli. No vot, see on niisugune nali, eks ole, ta natuke nii tempeerumantiseerib. Ehkki muusikute kohta on Heimar Ilvese notari seid sõna mina olen kuulnud teda siin teatri- ja muusikamuuseumis, öelge, mitu korda ta käib meil siin külas ajame juttu. Päris hiljuti käis veel siin ja eriti Artur Kapi kohta on ta öelnud väga häid sõnu ja see ei ole mitte sele Artur Kapi viimaste nii-öelda Eesti kontserdi poolt algatatud festivalide tõttu mitte selle tõttu, vaid lihtsalt alati. Ta rõhutab Artur Kapi tähtsust eesti muusikas aga seoses sellega, et tema lemmik on Bach. Ja hiljuti oli kas Ameerika või Saksa plaadiajakirjades. Tobiase Joonase lähetamise võrdlus Bachi ja seal. Eest Wagneri ja, või Mahleri teostega ja selle kohta. Ilves ütles küll, et siin on mul oma arvamus, et see võrdlus on natukene ennatlik. Nii et meie ajakirjanduses ilmusid ka need võrdlused, kus pandi täitsa ühe pulga peale, Bahia siis tobias. Aga mis puudutab võib-olla kaasaja muusika hinnanguid, siis Ilves on ju ka korduvalt öelnud, et tema ei käi teadlikult kontsertidel, kus on kaasa muusikat kavas sest muidu tema aju lihtsalt koormab üle. Ta jah, neid pärisest, vaid lihtsalt see ladestus, mis on seoses klassikalise lahendada, see noh nagu saab liiga sburgist peale, see on tema sugustendasust kuld, niuksed asjad. Bachist oli jutt, aga, aga millised olid tema eelistused veel klassikas? Eelistused olid kahtlemata, mina võin rääkida sellest, kui siin eelkõnelejad rääkisid, et millal nemad kohtusid. Ilvesega kohtumine oli tema õpilasena muusikaajaloo tundides 64 kuni 65. Ja siis oli just parajasti Bach, Beethoven. Mozart vot need kolm suurt vaala ja Mozart avanes nende sinu jaoks isiklikult täiesti uuest küljest. Kui Mozartit igal pool Nõukogude muusikateaduse seisukohast tema oli päikseline helilooja ainult selget sillerdavat veed siis Ilves tõi välja just selle suured traagiku ja, ja suure filosoofi, Mozarti minu arvates see oli fantastiline, kuidas ta oskas seda sisendada õpilastesse. Ja tema tunnid olid tõesti väga sageli külastatavad hommikul kell kaheksa, kui ma ei eksi, algasid isegi ja klassi alati noh, sõna otseses mõttes puupüsti täis. Käisid kuulamas heliõpilased kab teistelt kursustel ja siit tekkiski see nii-öelda praegu moodne sõna, fännide fännid, händklapp. Ja see oli tõesti olemas konservatooriumis. Ja, ja kui 65. aastal algatati selline päris ikka võimas kampaania ilvese vallandamise suhtes ja siis ma ütleks uskumatu, aga peaaegu 100 protsenti üliõpilased kirjutasid alla petitsioonidele, viisid selle rektori kätte, mina tean seda täpselt. Kursusevanem, ja mina viisin oma korrusel petitsiooni, kus ainult üks üliõpilane ei kirjutanud alla sellele protestiti julgelt protestiti tema vallandamise vastu, aga see ei lugenud, see lugenud ja vallandati meelel anti väga suured sõnad peale, et me käitume valesti ja see ei ole mingi mingi õige käitumine, et me tahame hoida sellist õppejõudu. Meeaasta oli äärmiselt armas inimene, äärmiselt armastatud inimene ja sõnast Heimar Ilves on seda paljude muusikute jaoks ka tänapäeval, sellepärast on tänuväärne selline aitäh, et ka nooremad saavad teada, et meil on olnud ja on edasi selline haruldane helilooja filosoof, filosoof, muusikas, filosoof, elus, kes tahab paljudega suhelda, aga noh, see konservatooriumi suhtlemistasand võeti talt kahjuks ära, aga suhtleme temaga edasi. No see suhtlemise tasandi lõpp 65. aasta kevadel oli tegelikult fantast ilves oli tookord muide haige hirv, ilves käis. Iga PÄEV spetsiaalsete rohtude all magamas null see oli lühiajaline uni, aga see oli erakordselt sügav uni. Aga muidu oli juba nädalate viisi juba unehäirete all ja siis ma mäletan See oli jah, kusagil mais juba eksamisessioon oli ukse ees ja meil tol ajal viienda kursuse üliõpilastel oli tulemas teadusliku kommunismi eksam ja, ja õppejõud pidi meile andma veel viimased juhised ja L1 vilede disnende asjade kohta. Ja tuleb ilves haiglast magamasti ja vabandab õppejõu ees, et kuulge, mul on natukene selle kursusega vaja rääkida, et mul tuleb kaasal mõningatel tulevad eksamid, et ma natukene vestlen nendega. Jajah, palun, palun, jäi ukse taha ootama ja ilves siis rääkis meile kaks tundi. Kuidas ja millised olid need tema nägemused pärast seda viie või kümneminutilist ärkamist. Ja mida te kõik tundis ja see oli niivõrd köitev, see oli niivõrd lai ja ampluaaga mis oli kõige toredam. Me kuulasime muidugi noh, suud ammuli ja siis, kui see asi kõik lõppes ja, ja kaks tundi lid otsa saanud juba kellad käisid, teine loenguaeg on ka läbi ja me kõik klassist välja läksime. Kõige naljakam oli see teaduslikku kommunismi õppinud, see siis ikkagi veel ukse taga. Mõttekene veel see halo jutu jätkuks, et Sa ütlesid niimoodi, et ta naguniisugust kaasaegset muusikat eriti ei pidanud, et see risustab ta mälusoppe võib-olla noh, üks erand vast oli siiski Šostakovitši pärast ma me alati vaatasime ka siin ilves on, sümfooniakontserdid ei ole ja kui ta seal oli, siis järgmine tund me igal juhul püüdsime saada temani siukest hinnangud ühe või teise teose kohta ja need olid vapustavalt noh, professionaalse, selles mõttes ta oskas teha. Kuidas seal järsku niimoodi ise teha, et kas dirigent ei saa aru, mis seal ikkagi umbes analüüsile põhjalik, aga mõõta seda, et Šostakovitši kohta matsu Foli muidugi Roman mats oli mees, kes pärast sõda Tõi ju paljud Šostakovitši sümfooniad, kas teise, et esiettekandena Tallinnasse või üks, üks esimesi mehi, kes neid siin mängis ja ma tean seda, et ta väga võitles orkestriga, kes ei tahtnud neid mängida kõike vahe. Ja kunagi ma ei mäleta täpselt, millise sümfoonia oli, kui me nägime, et ilves oli saalis jälle ja järgmises tunnis. Et vabandage, kas te võiks meile mängida, see oli põnev teose, teie olite kasaris, järsku siis ilves jällegi puhus käte peale ja LCD võivad seda peab siiski teist korda veel kuulavad, ärge nõudke teist korda vaja veel kuulatada seal video jaoks natuke liiga uus riigikeel, aga mulle tundus, et ta Šostakovitši suutnud väga. Üldiselt aga siin oli juttu, kuna ütlaselt Roman Matsovi roll mats või roll tõesti Ilvese teoste ettekandmisel on väga suur ja temal võiks ütelda noh, isegi suuraatekaaslane selles mõttes ilvesega, et ta süvenes väga põhjalikult ilvesele, lihtsalt noh süvavõi sellist traagilisse süvafilosoofilist muusikasse ja kuna noodid ei olnud alati mitte kõige paremas korras, siis Roman matsu jaoks peab ütlema, tema kannatas sellesse süvenemise ära ja tõi välja need teosed ja tänu matsu veel on ilvese sümfooniat kõlanud Eestis, Saksamaal, Venemaal ja veel mitmel pool ja, ja loodame, et ka noorema põlve dirigendid võtavad käsi, need käsikirjad ja ja noodid, mis on olemas ja toovad välja, sest näiteks Neeme Järvi, Paavo Järvi tunnevad sümfooniat vastu huvi. Praegu on meie muuseumi roll. Oleks selles, et aidata kasvõi teises sümfoonia noort arvutisse viia ja sellega me praegu tegeleme. Loodame, et me saame siin Heimar Ilvest aidata. Et muusika jõuaks ka veel kaugemale, kui ta on jõudnud. Nii et selles mõttes ega neid filosoofe eesti muusikas palju ei ole päevanit, filosoof hoitumad hoidma ja aitama. Siis meil tuli uus nüanssi vestlusesse Heimar Ilves, kui helilooja. No ja mina võin mälestusi rääkida siis, kui oli 64. aastal Heimar Ilves 50. juubel ja oli väljatoomisel tema teine sümfoonia. Ja kuna noodid juba juttu, nootide kirjutamisega raskusi ja ilvesel ju kõik sümfooniad valmivad enne peast täielikul kujul ja, ja ehkki viimasel hetkel nad pidid sattuma noodipaberile ja siis me üliõpilased, käisime tal abiks kodus neid noote välja kirjutamast, dikteeris neid siis samas paljundati, kirjutati näiteks esimese viiulipartii välja tema diktaadi järgi ja kohe kõrval hakkas keegi kirjutama teistpulki, kolmandat ja nii edasi, nii et selline kollektiivne noodi üleskirjutamine käis. Aga seda, seda on tõesti raske ette kujutada, et meie keskel on selline inimene, kes suudab selliseid monumentaalseid teoseid niiviisi luua, et nad on olemas siin ajus. Jaan, vajame male, eks ole, ja, ja ainult kirja panna, nii et sellepärast me siin enne saadet vaidlesimegi Avo Hirvesoo ka, et kas on tal kuus või seitse sümfooniat? Raske öelda, minu arvates kuus. No ja seda me ei tea, sellepärast et kunagi ma mäletan seal vist Kuku klubis kah kusagil 60.-te lõpus keegi küsis Ilveselt siis kõva häälega, kuule noh, eemale, palju sul siis ikka neid sümfooniaid. Jaa, matk Ilves kuidagi nii ebamäärase ütles, et noh, et ikka mitu tükki on küll. Nojah, aga kus nad siis ikkagi on? Peas on kõik siis keegi teine torkas et kuule, et, aga noh, kui sa ei saa neid kõiki kirja pandud partituuri, nad pane klaviirina. Et las keegi orkestreerida. Illuses Nugule ego Maila, siis seda tööd, mis on siit mõned eesti vägevad juba läinud. Nimeka dollale juhtiva Eelooja töid orkistreeris kihil raudselt teise sõitsevakistreeris Paul Karp ja Ilves ütles selle kohta, et noh, see oleks ju nii nagu sina joonistaksin pilti Jämina värvile. Siin oli jutt Heimar Ilves pidas väga Artur Kapi loomingust, aga ta oli ju ise Artur Kapi kompositsiooniõpilane. Ja oli muidugi ja selle ka seoses, neil oli väga palju ka filosoofid. Niipalju kui minul on teiste mälestustest. Nagu meelde jäänud. Artur Kapi käidud ütlemine võis olla väga lähedane sellele, kuidas käitus ka ilves nii üliõpilastega kui ka kui ka muusikalise avalikkuse. Artur Kapi on alati isiksuseks kõrvale kuidagi ta kellega ta lävib, neid inimesi oli üldse. Aga õpilastega oli niimoodi, et ta nagu vabapidamise meetodid oma õppemeetodis kasutas. Väga palju sarnast oli ka minu arvates ilvesel sest kui sa olid hea jutuvestja ja kaasa ja filosofeerida siis sa said kõrge hind ega. Sageli lugenudki faktiteadmine niipalju, kuivõrd üldistusvõime palju üks või teine inimene suutis üldistada. Et see on üks koolkondlik tüvi, mis neid kahte ühendab. Üliõpilased ju tahtsid ikka võimalikult head hinnet saada kui oli eksam ja Ilves hoiatas kohe, kes soovib viit saada, ütelge kohe, ma panen teile ära ja sellega räägime niisama juttu. Aga kui te tahate ikka tõsiselt vastata ja siis räägime ja siis vaatame, mis saab, mis hinda ta tähendab, temale pakkus lihtsalt see nii suurt naudingut ja mõnu, et ta saab inimesega üliõpilasena vestelda. Saab vahetada mõtteid, et mida noor üliõpilane arvab muusikast, et aga riie oli ta valmis kohe, kellel oli see väga vaja. No eksamil räägiti muusikast, kuid millest räägiti tema juures kodus? Muide, väga palju kunstist, kujutavust, kunstist, Ilves oli suur kunsti austaja ja ta, ma usun, et ta tunneb ka kunsti, tähendab kas just Mayulgast eksperdiks teda nimetada, aga fakt on see, et ta on kindlasti kergesti ära. Tundev inimene, kui ta näeb tõelist kunsti, mitte kitsi. Ma tean, üks kaunis Veldi skandaal Ilvese jaoks oli siin isegi 60.-te aastate lõpus, kui Ilves oli antikvariaadist leidnud ühe maali ja üks teine napsas selle, teeb sõna otseses mõttes tema eest ära. Ja ilvesel sellest väga šokeeritud, see oli tõesti huvitav ja ta oli tõesti kättesaadava hinnaga tolle aja kohta. Isegi raha oli tal väga ilus, rääkimata maalist endast. Piltidest ja mööblist nii palju veel, et hiljem pärast konservatooriumi kõmanni Heimar Ilvese juures käinud, siis ta alati uhkusega näitab oma näiteks ühte Hollandi päritolu kohvitassi ja ta ütleb, et ilma selleta kohe. On palju, iga mullast tunnetab seda aurat sõna otseses mõttes väga tundlik inimene tunnetab vanade esemete vanade meistrite hingust sealsamas oma korteris. Ja sellepärast tema mööbli keskel on ka väga huvitav olla ja ta valib seda mööblit suure hoolega teada, ta siiamaani ikka jalutab mööda antiigipoodidest mööda ja, ja tunneb huvi, mis seal toimub. Ja. Et minul on just nende kohvijoomise ajal jäänud meeldesse mööbli ja ja lauanõude tuntav aura kohe tema jaoks väga oluline. Noh, kui mina peaks võtma kokku niukse, et kes on minu kujutluses Heimar Ilves, siis, Kuulates kolleegide mõtteid ja mälestusi, siis meenutusi temast. Siis ma ütleks Taagimalt oma elus ja oma kunsti tegemises muusikas on ta aristokraat enam heas mõttes niukene kes elab teatud mõttes võib-olla minevikus võib-olla, ja oleks vist raske ja mõttetu küsida ilvese kuu läheb muusika tulevikus aastatuhande järgmises aastatuhandeid. Ta elab oma oma nende. Eeskujude loomingus ja, ja tuleb seal väga mugavalt ennast. Ja ma mäletan seda, et kui meil tema juures kodus vestlesime paljudel teemadel ka võib-olla vahel esitasin talle väga tobedaid totraid küsimusi, siis ta oskas nendele vastata niimoodi, et see läks ikke filosoofia pinnale jäävalt nende tagamaadele, mille me mille kohta me osanud alguses üldse mõelda, et võib veel niukse küsimust laienenud, nii et see avaneb hoopis teises valguses ja need, see mõttemaailm on niisugune tunne, et kui, kui ma vahel näha olen seda viimasel ajal vähem näinud teda, aga, aga kui ta tänaval liigub, siis ta kindlasti väga tugev, intensiivne mõttetöö käib kogu aeg. Nii et minu jaoks on ta Aristokraat. Üks moment veel, et kui just mõtlen noorema põlvkonna jaoks, võib-olla on see oluline, et kui mitmed Eesti muusika tipud, kes käivad maailmas ringi Hortus Musicus Mustoneniga eesotsas või siis Arvo Pärt, Jaan Rääts ja mitmed kollektiivid veel eriti seotud vanamuusikaga siis võib julgelt öelda, et selle krundi on alla pannud ju Siimar Ilves. Sest need olid viiekümnendad kuuekümnendad aastad, kui esiteksiisile vana muusikaga ei soovitatud ametlikult tegeleda ja olid lausa tagakiusatud, need inimesed ei selle moodsama muusikaga avangardistliku liiniga. Või siis sellesama, mida Arvo Pärdi kohta me teame tintinnabuli-stiil. Siin on ju väga tugevad algimpulsid päritust Heimar Ilveselt, tema ju kõike seda valdas ja andis seda edasi noortele heliloojatele, muusikutele siis, kui, kui kõik see oli algusjärgus. Tema jaoks oli see juba olemas, nii et tema tähendus eesti muusika praeguse Eesti muusika jaoks on väga suur suurem, kui oskame arvata. Nõnda rääkisid oma legendaarsest õppejõust Alo Põldmäe, Kuno areng, Helju Tauk ja Avo Hirvesoo õnnid ütleme, Heimar Ilves tema juubelipäeval ja soovime head tervist. Saate lõpuosas kõlab Heimar Ilvese muusika Largo sümfooniast number kaks. See on salvestis Roman mat savi 80. sünnipäeva kontserdist 1990 seitsmendad, kas ta 29.-st maist Eesti riikliku sümfooniaorkestrit Roman Matsov?