Head klassikaraadio kuulajad täna õhtul võtame ette ühe reisi ja läheme Tallinna-lähedane saku saku seetõttu, et seal on muusikakool pool, mis on küll imetilluke, aga tohutu sõbralik. Ukse avanedes paistab pikk-pikk koridor, mida mööda askeldavad pisikesed punaste põskede ja säravate silmadega muusikaõppurid. Jahedalt tänavalt sisse Astanule praksub vastu ahju tuli ja tuulest punetavaid käsi saab vastu sooja seina silitada. Ajame juttu kooli õpetajatega-õpilastega sekkaga Saku vallavanemaga. Kõigepealt läheme aga sisse esimesest uksest, millele on kirjutatud. Jaak King direktor. Küsime, missugune on siis praegune Saku Muusikakool? 17. Õpetad. No meil hingekirjas 15 minuga kokku. Ja siin me oleme olnud selles majas 17 aastat niisugune, nagu ta on. Nii ta on. Plaanid on suured ja kõigi nende nagu enne mainisin, pikkade aastate jooksul, need mõtted on nüüd paberile saanud ja, ja teostunud. Mingil määral. Meil on projekt valmis uue koolimaja jaoks. Algselt pidid tulema siia, kus me praegu asume, aga teatud asjaolude tõttu see muutus. Meie koht saab olema siit 150 meetrit eemal keskkooli ja tehase lasteaia vahel. Koht on muidugi väga hea ja sinna ta tuleb ilusega, nüüd loodame siis kõigevägevama abil. Et saksis ehitamakt. Mismoodi need õppetunnid toimuvad, peab ju muusikakool alati arvestama sellega, et laps käib ka nii-öelda põhikoolis. Meil on nii, et solfedžo õpetajaid on kaks, nad vahetavad, nad üks teeb ennem ja teine tuleb siis hilisemal ajal ja teeb õhtul Jane välja. Need tunnid lähevad poole kaheksa kaheksani õhtul. Ja alustame 12 15. Suurem osa kella ühest alles ruumikitsikus suuta läbi kostus on muidugi ka, mis ei kannata rääkimist, tingimused on ikka ütleme äärmiselt rasked. Mitu õppeklassi on Saku Muusikakool, mis erialasid siin õppida üldse saab? Üldse on meil kaheksa niinimetatud klassi. Ma pean rääkima ikka nii, nagu asi on. Näed, ei kannata muidugi klassi nime välja, need on niisugused pugerikud. Paraku on nii, et me peame töötama kuus päeva nädalas. Laupäeviti on ka neljal õpetajal tunni lihtsalt, me ei mahu ära. Asi. Peab mainima, et lapsevanemad on väga mõistvad. Selles osas pretensioone ole, nad saavad ju aru, et lihtsalt ei ole muud varianti, me peame kuidagi need tunnid ju ära paigutama ja oleme lastevanematega väga heastada visanud. Mis pilli saab õppida Saku muusikakoolis? Asjarida on üsna pikk. Hakkame siis ülevalt peale, flööt, klarnet, saksofon, trompet, metsasarv, tenor, barritan kannel, akordion, rääkimata väärist. Neid on nagu igal pool kõige rohkem. Viiul. Ja midagi ei jätnud vahele oleme õpetanud tuubatjana kõiki puhkpill, aga lihtsalt ei ole praegu sobivat tuubamängijat, poissi liiga väikesed. Kas on nii, et soovijaid on rohkem kui tegelikult kool suudab ära õpetada? Soovijaid on rohkem ja mõni üksikaasta on olnud vähem, nii et me saame selle kontingendi täis ja paraku on kujunenud välja nii, et lõpetavad. Ei taha ära minna, jäävad lisaaastaks, meil üks lisa-aasta kindlasti kaheksandas klassis, aga on ka neid olnud, kes on paar aastat Ta õppinud lisaks. Need tahtmine on ja tuleb see tahtmine alles siis, kui ta lõpetab, vot siis ta tahab veel midagi teha, rohkem suhtub tõsisemalt, asjasse soovijaid on ja need paraku me ema ja ei kannata välja, jäävad ukse taha paljude anud lapsed onlast. Parimatest parimad võtavad vastu nii palju, kui kannatab. Mismoodi see saku laps tuleb muusikakooli anda, musikaalne? Üldiselt musikaalsed valik on viimastel aastatel olnud väga ja noh, eelmine kevad kes need praegu esimeses klassis on väga head lapsed olid, ütlesime rohkem kui läbi häda rohkem, kui me maja välja kannatab ja no siis selle tõttu nüüd oleme suurtes raskustes. Aga kahju on head last ju jätta ukse taha. Kas vanemad määravad last tema pillivalikul või, või otsustab selle, et missugust pilli laps hakkab õppima hoopiski see komisjon, kes sisseastumiseksameid vastu võtab? Eks ta on nii ja naa, enamikul juhul küll lapsevanemad, tundub, et soovivad aga me püüame eriti poiste osas just ise suunata, et nad mitte ei läheks sinna klavereid peale, kuna puhkpilli mängid on niigi vähe, et siis nad hakkaks puhkpille, aga no vastuseis on jälle rohkem ikka, see klaver on nagu primaarne, see, need on igal pool kahjuks nii. Irene, kas sul on head lapsevanemad? Mis puutub vana lapsevanematesse, siis võiks olla tihedam kontakt, tähendab võiks tihemini suhelda, olla ikka rohkem huvi tunda, millega lapsed tegelevad, kuidas neil läheb. Mis puudutab laste harjutamise, siis ma arvan, et kuna lapsevanemad tahavad võimalikult mitmekülgset lapsi harida siis selles osas ma leian, et lapsed harjutavad piisavalt. Et ei saa nõudega lastelt võimatut, arvestades, kui palju nad käivad ringides tantsimas ja ujumas ja kõikvõimalikes muudes ringides lastele on pandud liiga suur koormus. Et neile käib tihtipeale see üle jõu. Et ma sain arvata, praegune elutempo lihtsalt sunnib olema mitmekülgne ja kõigega hakkama saama ja eluga kursis olema, aga aga tihtipeale nad nõuavad lastelt võimatut. Neil on parimad parimad kavatsused, kuid lapsed tihti ei suuda sellega sammutad. Kas see on iga kord õige, kui näiteks laps ei taha mängida ja, ja teda ka siis jäetakse, sunnitakse koolis edasi käima või siis võetakse ära, mis sa arvad, kuidas õige oleks? Tähendab, raske on üheselt nüüd vastata, et et see on nüüd õige ja see on vale. Tähendab, nad peaksid isekeskis lapsega arutama perekonnas nagu kumb tee, see on õige, et kas see on nüüd momendi, mingi meeleolu muutus või see on tõesti nii, et tal ta leidis, et ta sai. Mingisuguse teadmised sellest muusikast omandas mingisugused lihtsamad võtted, see on talle elus piisav. Kas on nii, et väikses kohas on ka õpetaja suhtumine lastesse teistsugune, kui näiteks oleks suurlinnas? Ma arvan, et kindlasti väikses kohas on midagi teistmoodi. Võib-olla see õpetaja autõpetaja autoriteet, jah, on pisut suurem, sest siin on nii nagu oma pere kõik siin on niisugune teistmoodi tunne suures koolis, suur kool on ikka suur kool. No lapsevanemad on nii, mitmedki on öelnud seda, et sellel maja siin on hea aura. No eks see räägib enda eest. Missugune on üldse tagasiside lastevanematega? Teatud osa lapsevanemaid, võimalik, et arvavad, peaasi, et laps ei ole tänaval, et tal oleks mingisugune tegevus siis siit tuleneb kohe seega seal lapse õppimine, ta käib siin tonnis, kuidagimoodi teeb oma asjad ära ka. Aga kus on ikka tugev kodu taga, kus lapsevanem tihti koolis sinna toovad autoga siia ja viivad jälle ära ja jäigale esinemistele veavad lapsi, kui me kuskil mujal käime esinemas ja nii et on, on nii üht kui teist. Et kõik ei suhtu nii hästi. Selles ei tule nad kooliga, aga kui meil on siin need talvel enne jõule, need esinemised, kontsert, arvestused, teeme erialade ja õpetajate kaupa Vaiga õpetama. Meil pole ruumi, kus teha rohkem. Kohe pilt, selge. Kelle mamma papa on siin, kellel ei ole ja keda me ei näe. Ja võib-olla me ei tunnegi üldse seda lapsevanemat, ta ei näita oma nägu koolisi, nüüd on kõik, on neid näiteid ka küll, sõber ootab akna taga, siin, tema puhub, siin ma ei nimeta Pillega jus puhkpilli ja siis siis käib see asi ka üle kivide-kändude, kuigi on poisil head eeldused ja võiks teha ja kahju on, kui ta ei tee, aga no tal on muud hobid, hobid ja huvid. Jalgpallimängija. Spordi tegemine. Seal peaks aega jagada omavahel temal, aga no ei võta see mõistus, Vernik. Mispärast sul tekkis huvi lapsed siia muusikakooli saata? Ühesõnaga on mänginud, issi on ise ka mänginud meil akordionit ja sellest tuli nagu huvi. Ja muidugi oli väga hea muusikaõpetaja lasteaias, kes aitas ühesõnaga lapsi järje peale ja ja tänu temale nagu ühesõnaga siia üldse tulime katsetele. Kas sellepärast vanem tütar läks akordionit kaapima, et siis, et oleks kodus keegi, kes aitaks, kui tekib raskusi? Arvatavasti jah, et ühesõnaga ikka see pill sai valitud, algul oli ju kannel ja akordion valida. Ja ikka kaalukaussi akordioni poole peal. Põhiline on ikka meil issi ise, kes ühesõnaga lapsi kogu aeg kuulab ja ja paneb eksel harjutama. Mis sa arvad, kui su lapsed siin muusikakoolis ei käiks, kui ei oleks akus seda muusikakooli, millega nad siis tegeleksid? Siin ei olegi lastel mitte millegiga tegeleda ja ainukene on see muusikakool ja muidugi lauluringe, noh nemad käivad mul Diana juures ka veel laulmas, siin Sakus. Aga nemad nagu noortele, minu meelest ei ole see mitte midagi teha. Kas Saku Muusikakool on lapsevanemasõbralik? On tulla, on ikka? Tunned, et sind on vaja ikka. Kas on selliseid lapsi, kes jätavad õpingud siin koolis pooleli ja kuidas kool seda üle elab? Jah, neid juhuseid on, õnneks seal aastatel on see osa vähenenud, üksikud on, kes jätab pooleli, me ikka püüame mõjutada neid, et noh, vähemalt käis ja õppeaasta lõpuni või käise algaste neli klassi eraldi saad vahetunnistuse. Neid ei ole palju, need on üksikud. Aga mingi Meiega on lastel ja poistel on ta omal ajal tüdrukutele omal ajal, kui on need niuksed meeleolud, et tahtma ei viitsi seal käia ja teised mõjutavad ka sõbrad ja ja see on, see on loomulik protsess, eks ole, igal pool. Aga noh, neid on õnneks vähe. Kas on selliseid juhtumeid, et see laps, kes on jätnud pooleli oma kooli, et on tegelikult olnud väga andekas? On olnud mulle endale on, niisugust õpilast on ja kui ta on juba meheks on, siis pärast on öelnud, et küll on kahju, et ma ikka pooleli jätsid. Paratamatus ei ole midagi teha, vot sell seal selles teatud eas neile ei suuda õpetaja seda aru pähe panna ja vanemad ka ei suuda ja kõik löövad käsi kokku ja midagi teha ei ole, ta läheb ära. Kas on mingisugune ülevaade nendest lastest, kes on läinud edasi õppima, kas on tulnud suuri muusika inimesi, ka Saku muusikakoolist? On tulnud. Ja kõigepealt ma kohe mainin Toomas Uustalu. Tuntud nimi. Nüüd on ta Muusikaakadeemia lõpetanud, mõned aastad tagasi ta õppis Prantsusmaal Lyoni konservatooriumis trombooni. Minu juures õpistab baritoni ammu-ammu aega tagasi. Meil on veel need, kes on akadeemia lõpetanud, kes on muusikakeskkooli lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli. Meil on neid ikka üks üksjagu. Kas kool tunneb ennast sellest kuidagi meelitatuna, et ta on suutnud sellele lapsele ühe tee ilusale maailmale avada? No kahtlemata ma arvan, et see on ikka üsna suur panus, mida üks muusika ma ei räägi meie muusika, juuste üldse see muusikakoolide Eesti vabariigis, mida nad annavad ikka neile lastele, see roll on väga suur. Mida võib-olla veel ütleme, suurem üldsus ei teadvusta veel omale seda. Inimene peab olema ikka laia silmaringiga. Ja need, kes on muusikat õppinud, need ei lähe kuskile tänavale, sind. Veidi mitmendat aastat sina õpid, akordionit läheb viies aasta. Ma arvan, et see on ilus pill ja mulle meeldib selle häälekõla ja mulle meeldib seda mängida. On sul mõni eeskuju ka? Mul on üks selline kassette, kus peal mängib venda Tammann ja mulle meeldib, kuidas ta mängib. Kui palju sa päevast harjutud niimoodi ei ole, et iga päev näiteks kaks tundi, kuidas juhtub, kuidas aega on niimoodi? Erinevalt oleneb päevast, kas harjutad iseenda pärast või harjunud rohkem õpetaja pärast. Ikka iseenda pärast. Vahest on küll niimoodi, et ei viitsi ja Siska sundima kõvasti. Aga mis sa siis teed, kui sa ei viitsi aretada? Vaatan telekat ja loen ja joonistena. Miks sa just akordionit mängid? Ma ütlesin, et meeldiv. Kui palju sina harjutad pill päevas? See oleneb täiesti päevast, et mõnikord, kui tahad mängida kasvõi kaks tundi astaga, mõnikord ikka, kui ei taha, siis ikka ei mängi ikka nii kaua. Aga millest see tuleb, et ei taha? Väsinud vahest ja siis on, ei saa, et. Ma käin seal Ellerheinaskeemil, jääb aega, nii vähe. Mul alliga praegult just vaheaeg ja vaheaeg. Ma jõuludeni ei harjutanud üldse vilja pärast seda, nagu tuli tahtmine selline ess, hakkasin art. Mis õpetaja sellest jutust kõigest Arbaksis? Te võiks rohkem harjutada, see on päevselge, aga üldiselt on mul väga tublid lapsed sattunud kuidagi. Ja kui ma näen, et nad tulevad väga niisukese väsinuna sealt suurest oma gümnaasiumist ja suured pambud on nendel õlal, mida nad siis siia hunnikusse kaovad ja päris suur hunnik saab kokku, aga siis, kui me hakkame natukene juttu ajama ja siis nende mõtet võib-olla tulevad suure kooli tegemiste juurest ära ja ja mälestame ennast ilusti siia muusikakooli laine peale ja kui verba pilli kätte saavad ja juba mängima hakkavad, siis siis nagu nagu kaob see väsimus nagu ära nagu unustavad selle. Aga mis puutub muidugi kodusse, siis on on meeletult tähtis iga iga lapse õpingute juures, eriti kui see õpingute koorem on nii suur nagu kahe kooli ülesanded muusikaasid. Lapsi on ju päris palju, tegelikult, aga ega pillimängu ainult muusikaansusega, et siin on ikka vaja Niuke stabiilselt igapäevast töörügamist. Põhiline on see, et tuleb mängida mõttega, mida sa harjutad ja kuidas harjutate, millised ülesanded sul on iga iga pala juures antud. See on tähtis. Tuleb nagu mõistusega võtta asja. Kuidas sa sellesse suhtud, et nad. Sellega muidugi ei saa iga laps hakkama, siin saavad tõesti olnud väga musikaalsed lapsed hakkama, aga mina suhtun asjasse väga positiivselt kindla peale kohe ja ja arvan, et kuskil kuuendas ja edasiklassides tuleks hakata päris iga tund või kasvõi kord nädalas tegema seda, et anda niisugune ainult laulu noot ette, kus on nagu tähtsüsteemis on harmoonia alla pandud ja siis, et mida niisuguse noodiga peale hakata, et seda on elus väga vaja tegelikult niisugust mängimist, kui Saku Muusikakoolist võetakse, siis kindlasti teatakse sellest akordioniklassist. Me oleme käinud Võrus. Käisime koos Lätis akordionistid võistlustel, seal saavutasime neljanda koha. Siinsamas Sakus oleme mitmel üritusel käinud ja ja noh, siin ümber kajamaale. Aga selline laagris käimine ka selline laagris olemine on tore olema, kas seda teeks veel kogu aeg? Muidugi, mis laagrisse puutub, oleks võinud rohkem mängida, aga, aga samas oli meil ikkagi koos tore olla ja ja mängisime ka ikka. Ja siis see söömine oli meil tore ja mitte sõitis kartuleid. Oli nendel kohe teistsugune maitsega oli kell oli natuke akordionimaid, rohi. Mismoodi oli elu Saku muusikakoolis, tollaseid Sakul, laste muusikakoolis 20 aastat tagasi? Eks ta üks kirju ja keeruline asi oli, me olime keskkooli ruumides. Kuna seal ka kogu ruumipuudus tekkis, õpilasi tuli juurde pidevalt, siis meid tõrjuti vähehaaval sealt väljaanne, et me oleme siin Nemad olnud muistsed, kus meie õpilased ja õpetajad on siin igal pool töötanud laiali mööda sakut, kes keldris kodus. Sellele naases tunde andnud keskkoolis üks õpetaja siin praegu, kusjuures majas, kuna siin elasid õpetajat sees ja tolleaegses pioneeride majas väga laiali, see oleks väga raske aeg, inimene on ikka võimeline kõigeks. Tegime ja tulime toime 83. aastal olles ju saime selle maja jupphaaval kätte siin hakkasime teda ümber ehitama seal neil vaheseina vahele, et saaks need niisuguse olukorrani viia, nagu me praegu oleme, eks kõik ole muutunud, siin õpetajate kaader on 20 aasta jooksul vahetunud. Kes on pensionile läinud ja nii edasi. Praegu peab ütlema, et kaader on püsiv ja väga ja. Tundub, et Saku Muusikakool on üldiselt kõva algfaasiga, sest need lapsed, kes on läinud õppima, naljalt oma asju katki ei ole jätnud ja ikka edasijõudnud. Kes on need õpetajad? No neid toredad, nad on tublid ja ma ütleksin, et igaüks on oma ala entusiast. Kõik teevad oma tööd hingega, vaatamata nendele kesistele tingimustele. Aga eks see ongi see, mis selle kollektiivi koos hoiab. Et me oleme ikka üks pere, kõik, nii õpetajad kui õpilased. Mare on meil neli. Tiiu Treufeldt flööt, Sooman, Jevgenia keeris, Irene Vahter. Öeld klaverit annab Tuuli Kopli. On see klaveriosakond? V oli õpetajaid, on üksainus avokaado. Seesam puhkpill on jälle esindatud mitme mehega nelja mehega. Mina ei saa enam puhkpill. Herbamespak trompetit, Mart süda klarnetit, saksofoni Riho Sepp flööt. Ja ongi kõik, vabandan, kui mane kogemata mõne jäid mainimata. Kas on head harjutajad, poisid? On nii ja naasuguseid Al häid poiss ja tema on näiteks väga hea poiss, harjutaja poiss, vaheajal mängisid pilli või Noonata tubli. Aga enamus muidugi vahel ei mängi, aga on osa need, kes nugevad tunnist tundi ärriti harjutanud peaaegu pooleks. Kõigepealt, et poistel on niimoodi, et alguses pill on nagu no lastel mänguasi hirmus põnev, kas nagu mänguauto või küll on vahva sellega olla. Ja siis tekib väike tagasilangemine, tavaliselt teeb ta ikka päris mänguasi, ei ole, et sellega peab harjutama ka. Ja kui nad hakkavad tundma, et juba midagi tuleb, pilli oskan vaat siis nad hakkavad uuesti mängima kuskil alates kolmandast aastast. Esimene algus, esimene aasta harjutavad, teine aasta läheb kuidagi natukene, mitte igal mehel, aga natuke imelikumalt jalates. Kolmas, neljas aasta hakkavad jälle mängimas, nad tunnevad nad, lubam, pillimängijad. Kas teie olete nende lastega rahul, kes teil siin käivad? Tundides? Üldiselt küll on toredad poisid, mul ei ole midagi, nende kohta ma ütlen, mõni on natuke tublim, mõni vähem tublim, mõni on natukene andekam, mõni vähem andekas, nagu nad ikka meil on. Aga üldiselt mul on olnud väga head õpilased siin koolis ja ma olen rahul. Kas Saku Muusikakool on õpetajasõbralik? Kollektiiv küll majamike ja kollektiiv on tore. Minu meelest. Siin selles muusikakoolis ei ole mina näinud last, kes koridori peal oleks mossis näoga. Siin ollakse rõõmsad, siin ollakse aldid vastu võtma kõike, mida sealt klassist pakutakse ja lapsed tulevad tunnidesse. Mitu tundi varem istuvad siin koridoris, kuulavad uste taga teisi tunde, vaatavad teisi lapsi. Mis sa arvad, mis asi see meelitab neid lapsi siia muusikakooli? Vot ei oska öelda, kas see kuidagi iseenesest kujuneb välja ja nad tunnevad ennast siin hästi, kuigi ei ole ju ruum ja siin ei ole neil niisugust puhkeruumi, kus nad saavad istuda, kes istub põrandal paar tooli koridoris ja siin nad ootavad tõesti tundide viisi, no midagi ei ole teha ja nõuda ja on rahul. Nad ei ole nii, et kuidagi läks sellepärast närv, et mul jälle kuskil olla või heinad tunnevad ennast siin mõnusalt ja see on hea. Mulle meeldib siin koolis käia. Käte, seene, mõned head õpetajad, mis meeldis, õpib klaverit. Kas te solfedžo ja mis te teete solfedžo? Peemenevate, mis noodita juba selged, on. Te tahate, kui oluline on see lapsele? Solfedžo on tugev. Kui ta tunneb hästi noodikirja ja saab aru kõigest sellest, mis ta pillimängus mingisuguses loos on, siis tal jääb see kergemini meelde ja, ja kergem on musitseerida, ma arvan, kui ta teab täpselt, mida ta mängib. Mõnel tuleb kergemini, mõnel raskemalt. Kõige suurem rõõm on nendest lastest, kelle arengut näed. Osa lapsi on alguses väga nõrgad solfedžo ja kui ta siis teises-kolmandas klassis juba vabalt laulab ja nooti loeb, siis on rõõm suur. Ütle, kas Saku Muusikakooliõpetajad on oma õpilastega rahul? No üldiselt on nad rahul muidugi. Aga nagu enne siin oli meil jutuks, et mõni õpilane on niisugune natuke kehvapoolne. Ja siis oli, ei ole rahul ka, kui saab seal mõne kahe jälle ja ei tee, see on täiesti loomulik asi. See peabki niimoodi olema, aga midagi ei ole parata. Aga üldiselt on nad rahul. Muidugi nad ikka ja on ka nii, et kes tuleb uus laps kooli vahel, mõni mamma, vaat ma tahaksin selle õpetaja juurde, ta teab õpetaja nime ja, või et sõbranna käis juba siin kooli, see oli seal. Ja nüüd nad on väga-väga soosivalt suhtuvad, ei ole midagi. Õpetaja Tiiu, kas sa, kui laps on muusika, on minu meelest väga musikaalne? Ma arvan, et kuna nad on maalapsed ja nad on väga seotud loodusega ja loomulikumad ja nende, nad võtavad ka vastu paremini kõike, mis neile antakse. Kas need lapsed, kes sinu juures käivad, lapsevanemad tunnevad oma lapse õpingute vastu ka huvi? Vaat see on nüüd aasta lõigetes olnud väga erinev. On on tõesti väga, väga palju perekondi, kus on nii-öelda tihe koostöö tere ja lasteaiaõpetajate vahel, aga juhtub ka seda, kus ma tunnen, et laps on nagu antud mulle ja ja usaldatakse mind ja üldse nagu noh isegi võib öelda, et ei tunta huvi, mis, mis toimub, kuidas see lapse õpinguid mõjutab ja kas see mõjutab. Loomulikult mõjutab, et laps tunneb ennast turvalisena, avab oma pere keskel eelkõige ja kui ta sealt tuge ei saa, siis kuskilt hakkab ikka lonkama midagi. Võime mõlemad siin nahast välja hüpata, aga lonkama hakkab kuskilt lõpuks ikka midagi. Kas on ka selliseid õpilasi, kes kes lähevad kuskilt mingi mingi ajavalt poole pealt lihtsalt ära tekivad teised huvid ja, ja, ja kas nendest on ka kahju olnud, on nende hulgas olnud niukseid väga andekaid? Tihtipeale nii juhtubki, et need väga andekad, mõlemad väga mitmete asjadega ja valiku teevad nad ma ei tea, kas siis ise või oma sõprade bändid või väga-väga kahju on olnud nii mõnestki, kes on läinud ära kas siis otsustanud spordi kasuks või tantsu kasuks või mingi sellise seltskondliku oma harjumuse või hobi kasuks. Kuidas sa tunned, kas sina kui õpetaja, kas kool, kus sa siin töötad, on see õpetajasõbralik? On küll õpetajasõbralikumaid koole üldse, mida ma tean. Missugused on Saku Muusikakooli suhted Saku vallaga? Ma võin öelda, et vallaga on meil väga head suhted, me saame väga hästi läbi ja vald on meid hästi toetanud. Me oleme oma instrumentaariumi ikka väga korral kult parandanud ja vahetanud seenike enamuse, kehvasid pill välja kõik, eriti tänavast. Neid numbreid ma ei hakka nimetama, aga no riigi toetus oli ka tänavu esmakordselt ajaloos esimest ja viimast korda nagu kõrgemalt poolt, et öeldakse. Aga noh, see panime korraliku alus. Sest paljudel kodus pill ei ole, paljud käivad isegi klaverit mängimas kas naabri juures või, või veel kuskil kolmandas kohas. Et koht, kus ta saab katsuda seda õiget, seda kuninglikku ja seda ja seda kuldset instrumenti on siiski mõnel ainult kool. Missugune on vallavanema suhe Saku Muusikakooli kui õppeasutusse kas seda on vaja? Ja kas te näete sellel koolil tulevikku? Ka, et lastel on vaja, kindlasti on vaja, selles ei ole mitte kunagi vahelnud. Huviharidust on Saku vald samamoodi toetanud kui põhiharidust ja jah, kindlasti on vaja. Tulevikuplaanid on üsna, kuidas öelda, optimistlikud. Selles suhtes, et volikogu on teinud julge otsuse saada muusikakoolile uus õppehoone. Ja sellega käesoleval hetkel tegeleb, missugune see rahaline suhe teil on? Muusikakool on Saku vallakool peenemalt öeldes Saku valla munitsipaalomandisse, noh, tegelikult on omanik vald ja kogu kooli ülalpidamine toimub vallaeelarveliste vahendite arvelt. Rääkimata siis, et ka mingisugune sümboolne osamaks lastevanemate poolt on tal olemas. Võib-olla üldisest numbritest natuke räägin küll praegusel hetkel 2000. aasta eelarve projektis, sest momendil veel on valla eelarve vastu võtmata küll, võib-olla juhtub see juba ülehomme, see on siis 13. jaanuaril, et valla eelarve vastu võetakse, volikogu poolt kinnitatakse aga suurusjärgud sellised et eelarve kokku, Saku muusikakoolil on üks miljon 166000 ja 94 krooni. Milles siis põhitegevuseks kulub üks miljon 76904 krooni ja 90000 on kapitalieelarve. Need on siis uute õppevahendite soetamine seal ja ka teatavad parendused praktiliselt remondi osa. Kindlasti vajaks ajaks muusikakool rohkem rahalisi vahendeid kuid paraku Saku valla väga pingelise eelarve juures praegusel hetkel see ei ole võimalik. Võib-olla siin ootaks just nende lastevanemate, kes on võib-olla materiaalselt veidi tugevamini kindlustatud toetust ka sinna juurde see oleks väga teretulnud. Võib-olla vallavanemana, ma ei tohiks niiviisi rääkida, aga kodanikuna. Kui ma nüüd päris täpselt mäletan, siis teie enda lapsed on ka käinud muusikakoolis, kas on nii? Kas see on mõjutanud kuidagi ka seda, et teie suhtumine muusikakooli on siiski väga positiivne? Kumb, kumb on mõjutanud? Minu isiklik suhtumine, küll on, on nüüd asjasse selline. Et mida rohkem ja mitme külmiseks külgsemalt. Me suudame oma lapsi eluks ette valmistada ainult muusika niux, see pool, mis annab, annab ka hariduse. Või täpsemalt öeldes harituse omad lapsed on muusikakooli lõpetanud. Nad on saanud ühe ettevalmistuse eluks, teadis, mida tähendab muusika ja endiselt osates seda siis tunduvalt paremini kuulata. Et seotud seos. Kas ei ole nii, et nendest lastest kasvavad nagu need õiged kodanikud, kellel on, on süda lahti ja hing avar? Kas see on omaette ka selle mõttega, see koolihoidmine, Saku kodanik kasvaks õigeks õigeks eesti inimeseks, ütleme nii. Jaa, täiesti kindlasti täiesti kindlasti oma oma seos. Ja kui piltlikult väljenduda, ma arvan, et te saku inimesena teate, mis toimub Saku keskväljakul, kes seal äärekivi selle väljaku äärekivide peal istuvad, arvan, et need, kes muusikakoolis käivad, neil ei ole soovi aega, tahtmist. Kas on mingisugune ettekujutus, missugune saab olema see uus koolimaja? Ettekujutus on mul olemas, kuna kevadel oli minu käes, praegu on ta vallavalitsuses. Käesoleva aasta algul sai uue koolimaja projekt valmis korralik euro tasemel. Kui nüüd ikka rahaga kuskilt leitakse, et saaks ehitama hakata, no siis me võime päris rõõmu tunda sellest asjast. Seal tuleb 12 klassiruumi plussaal eraldada Jon saali plokk kohe. Ja need kammersaal 160 kohaline. See on üks suur miinus, et meil ei ole saali, sest lapsed ei saa ju saali praktikat meil see suur klass, ainult sinna mahub 10 inimest kuulama. See ei ole mingi saal. Ja käime jah, mõisas tegemas kontserte, kevadised lõpuaktused mõisas ja see on suur miinus, meil oleks vaja, oli ju pidevalt õppeprotsessi käigus, et kogu aeg on vaja õpilase saali praktikat saada, mitte et ta läheb enne esinemist ainult saali ei tajuta seda, et muusikakool on midagi muud kui üldharidust. Aga kuidas on Saku Muusikakooli suhted teiste õppeasutustega siin Sakus? Noh, selle selle koha pealt meil on vahest ikka raskusi. Muidu on suhted meil normaalsed täiesti, aga kui seal meid informeerida, ju pannakse mõni tund kuskil juurde seal seal meil kogu selle mängu segamini rühmatunnid, individuaaltunnid. Ja no muidugi, see on Veleriibline värk, et meil on ju sõitjalt lapsed Kurtnast Kiisalt kurtusse, kes käivad Kurtnalt koolis. Nemad saavad siia alles kella poole kolmeks ja nende tagasisaamisega, no siis lapsevanemad peavad lihtsalt ise vedama, nüüd saab selle koolibussiga, mis oma ringi teeb, siia tänan tagasi peavad tulema neile järele. Ja vot see tekitab raskusi plaanide koostamisel, eriti just rühma tundidus. Siis on niisugused ime, rühmatasin Tenneurk kahe õpilasega, kuna nende pärast kuskil ei ole neid panna, tuleb siis neid siin teha nende jaoks eraldi ja siin probleeme jagub küll ja küll. Sügisel oleme alati see kuu aega, september oleme püstihädas, siis hakkab alles asi kuidagimoodi laabuma. Halvem on see, kui kuskil mitme kuu takka järsku muutub, kuulad, et keskkooli tunniplaan on muutunud, seal see lööb ikka jalad täitsa Alt äramise ajab meedika pehmelt öeldes marru, aga no ei ole midagi parata. Peame leppima sellega. Kuidas selline tore viiuliõpetaja siia Saku on sattunud, on lihtsalt kuidagi saatuse tahtel siia niimoodi juhtunud, et nagu otsaga seisaku jõudnud muidu kas aku lapsed on musikaalsed? On ikka? Ja need väikesed viiuldajad, kesin nooti taga ajavad. Ma annan selle ikka kätte ka. Lõpuks ikka saavad. Aga võtame, kas või kuidas viiulit saab mängida, kui nüüd seinad nii hirmsasti läbi kostavad. No kui sa niimoodi töö sees oled, siis ei pane seda nagu täheldanud. Aga noh, lapsi muidugi ka, jah, see kõik on rasked olla. Kas sinust saab suur riiulimees ja on sul mõni eeskuju ka? Ei tea veel, mitmes klass õpib esimeses ja sulle meeldib veel. Jah. Aga miks su stiil sulle meeldib? Ühes loos mängis üks riiul ja sellepärast Need ruumid ei kannata ju mingisugust kriitikat. Kostavad läbi nii meeletult, kõik segavad kõik lihtsalt vaene viiule õpet, kes on kahe tule vahel ühelkonna klaveriklass, teiselt poolt solfi klass mõlemal pool klavereid mängivad-laulavad ja sa pead seal mängima viiulit. Need lapsed fantastilised, viiulit mängivad, suudavad veel mängida. Ja puhtalt. Igatahes, vaatamata kõikidele nendele oludele, mis, mis kindlasti on kurjast ja, ja hea, et vald on nüüd leidnud võimaluse ja kas või tahtmisegi näha neid probleeme ja tunnistada seda, seda olukorra kriitilisust. Sest tõepoolest, Saku on vaja seda kooli ja ma usun, et selles ei vaidle vastu küll mitte keegi. Jaak oled sa arvestus pidanud, ka? Mitu last on lõpetanud selle Saku muusikakooli? Täpne arvestus on 139 last on lõpetanud. See on nüüd muusikakooli ajal 20 aasta jooksul. Ütle, Jaak, kas sa ise oled sellega rahul, mis sa näed, et siin koolimajas toimub. Kuidas su kaader on tööle pandud, kuidas lapsed tundides käivad, et on tulemas uus koolimaja kohe täitsa uus, jäi kellelegi vana, vaid niimoodi välja mõeldud ja projekteeritud nagu on just koolil vaja, arvestades kooli soove ja eripära. Ütle, kas sa tunned, et see 20 aastat, mis sa oled selle suure ürituse eesotsas seisnud on see sulle nüüd toonud seda rahu ja seda rõõmu sellest tegemisest. Või on sul olnud teistsugused plaanid selle? Selle aja jooksul on see kõik nii, kuidas sa oled tahtnud? Rahul ei ole inimene kunagi ja rahu ei tule enne, kui ma selle koolimaja valmis šansele uue koolimaja. Selle tähtsus on sakule kindlasti palju suurem, kui seda praegu osatakse üldse arvata. Sest kontserttegevus kandub siis põhiraskuspunkt kindlasti sinna, meil käivad siin meie punkris akadeemia tudengid esinemas muusikakeskkool need on kindlad kliendid, kes tahavad siia tulla, et meil on väga head pillid. Klaverid väga head. Et saavad oma praktikat siin teha, aga meie tingimused näed ise, kuidas nad on. Kui selle uue kooli ma, vaat siis ma võin öelda küll, et ma rahul. Selline oli meie talvine reis teiega, Saku Muusikakooli, head klassikaraadio kuulajad. Tänan kõiki, kes meid seal jutule võtsid ja kostitasid. Ja olgu öeldud, et valla eelarve võeti täna vastu. Jääme siis ootama seda uut ja avarat maja. Ning kuigi see ei ole enam ahjuküttega, võin kindel olla, et kooli hea aura kandub koos õpilaste ja õpetajatega vanast majast kindlasti ka uude kaasa. Tänase saate aitasid kokku sobitada operaatorid Helle baasia, Katrin maadik, mina olen Marge-Ly Rookäär. Aitäh kuulamast ja kena õhtu jätku.