Kust saab alguse kooris laulmine, on see pärit vanematekodust või mõjutatud esimesest muusikaõpetajast, kooli, ansambli menuõhtust või kuhu iganes need juured ka jõuaks? Täiesti kindlalt võib öelda, et Eesti koorimuusika on maailmamainega. Selle kinnituseks on Tormis, Pärt ja Kaljuste koor, nagu täpp. Ei pea. Eesti kooriühing valis sellel kevadel uue esimehe, selleks sai Aarne Saluveer. Kes on siis see uus meeskooriühingu esimehena ja kas puhuvad nüüd kooriühingus ka uued tuuled sellele loodamegi vastust leida lähima tunni jooksul. Aarne Saluveeriga on stuudios Marge-Ly Rookäär. Ütle mulle kõigepealt, mismoodi sulle see pakkumine tehti või kuidas? Kuidas see sulle tuli sinuni? Noh, kui me räägime aja loostesse, tuli tuli vist vähe haaval, aga sest. Organisatsioonina me kunagi asutasime rea kaasvõitlejatega siis sellise asja nagu Eesti muusikaõpetajate liit ja ja see sai selle kümnendi jooksul päris toredasti tööle ja täitis nagu mõnel määral ka kooriühingu ülesandeid olukorras, kus muusikaõpetaja liit korraldas mudilaskooride konkursi festivale kas siis eelmisel kümnendil ja samamoodi kaks laste koorida ja algselt olid isegi poistekoorid konkurss-festivali ja vähe laval ma siis kuidas öelda, needsamad televisioonile lapsed kasvasid lihtsalt, nad alustasid seal viie kuuest tänasest, nad laulsid ka sellised lihtsad lastelaule ja hiljem siis kogemustega, eks Me hakkasime järjest tõsisemaks muutuma. Ja sattusime nii kõigepealt tema tütarlastekoori 86. aastal lastekooride konkurss festivalile. See oli üks päris selline üritus tookord turil meie jaoks nagu eriti tõsine, sest meie läksime esimest korda nagu kooli konkursile siis oma tüdrukutega ja ja sel hetkel siis tulime tookord seal nagu laste koolidest selles A-kategoorias esimeseks, et see oli nagu meie esimene suurem selline koori saavutus nii-öelda sedasama järgepidi käis edasi siis nagu mudilaskoor sedapuhku siis küll õpetaja Lii Leitmaa ka, kes, kes Tamsalusse 98. aastal kordas siis mudilaskoorides sedasama lootust ja siis meil oli nagu ootamatultki tekkinud nagu selleks hetkeks siis nagu väga hea mudilaskoor ja väga hea lastekoor. Ja nüüd sellel aastal enne naiskooride konkurss-festivali sai nüüd küll tugevalt mõeldud, et tegelikult noh, näiteks nimetame seda järgmise võistluse järgmiseks nii otsast ikka õige öelda. Et, et mida teha ja sest me ei ole kahtlemata naiskoor. Aga samas ega neid naiskoore, keda väga naiskuradiks pidada ei ole ka väga palju siin praegu meil Eestis. Ja teiseks konkursi juhend oli selline avatud ja nagu nagu saigi küsitud, jättis nagu vaba võimaluse hästi paljudel kaasa löömiseks. Mis selles mõttes on hea, et loomulikult see teie hästi palju noh, kõikvõimalikke erinevaid esinejaid kohale. Nüüd, kui kui rääkida sellest, et tegemist oli ikkagi teatud tüüpi võistulaulmise või konkursiga siis loomulikult konkursi nii-öelda läbiviimiseks ja lõpetamiseks, on, on mõnes mõttes hea, kui on väga üksikasjalik juhend, mis reglementeerib ära võib-olla seal tütar, lastekooride osa või noortekooride osa, kuidas siis tahes öelda, vahel reglementeeritud lauljate arvu või, või vanuse ja, ja vahel on isegi isegi repertuaar nagu selgemalt ette kirjutatud. Aga kuna niivõrd niivõrd selline lahe vaba Ta oli, siis oli eesmärgiks lihtsalt lüüa kaasest mingit ambitsiooni, nagu naiskooride vallas meil küll ei olnud ja. Et nii hästi läks, on hea kooriühingus, ma tegin kaaseelmine aasta kui muusikatoimkonna liige, nii et sealt nõmmelt kogemuse tahaval tuli ta. Seal on üks hästi pikk vastus, küll aga, aga siis mullegi ootamatult. Hakati rääkima mingi paar kuud enne valimisi. Et soovitakse teha minu ettepanek, siis ausalt öeldes ma vist tellisin sellele ikka hästi pikalt vastu, kuni kuni selle lõplik veendumuseni või me jõudsime mingi paar päeva, siis enne seda seda volikogu. Ma ütlen ausalt, et mul oleks selline soov olnud, et ma arvan oluliselt arenenumad ja, ja vahest väärikamad inimesed oleks selle koha endale võtnud. Aga, aga ilmselt, ega, ega see täna ma tean ka, et ega see ei ole teab mis kerge. Ja kõikidel on palju tööd ja ja siis mina läksin nagu sellele riskile. Kui me nüüd tuletame korraks veel meelde, kuulajalevad sama jutus siin rääkisid sellest konkursist, see oli 29. aprillinaiskooride võistulaulmine, mis oli siis Veljo Tormise lähenevale juubelile pühendatud. Kui juba see jutt sinnapoole läks, siis võib-olla ma küsiksin üle. Arvad, et sellistel konkurssidel oleks, võtame kas või sellesama naiskorde oleks eraldi vaja, et on, on tütarlaste nagu see kategooria või, või poolprofid või kuidas me nimetata näiteks Eesti Muusikaakadeemia või, või neid laule endale ikkagi poolprofid. Et kas nendel peaks olema eraldi kategooria? Maailmas tegelikult seda reglementeeritud, ütleme ja juhul, kui me tahame, et meie, meie kooritseks meie oma konkurssidel nagu kogemused, kuidas, kuidas analoogilistes situatsioonides kerkida siis või käituda, siis me võiksime nagu enam-vähem sellest kinni pidada. Aga, aga samas ei ole meil siis nagunii aeg-ajalt ka väga selgelt piisavalt suurt konkurentsi lihtsalt selles kaalukategoorias nii-öelda. Aga muusikaliakadeemia üliõpilasi ei, ei, ei pruugiks selles mõttes poolbrahvideks pidada või, või otsa kooli, oma keelt nad on. Üldiselt oled ju see, et nad seal, nad ei ole ikkagi ametilt sugugi mitte lauljad, samuti ka mitte ütleme, muusika, koolimuusika, instituudi naiskoor või kes seal esinesid, et vahest on isegi nende laulmiskogemus vähem tõepoolest kui ütleme näiteks kas meie tüdrukutel või Ellerheina omadel, kellel iganes. Samas, samas kui nüüd jälle panna kõrvuti, ütleme no ükskõik kas Teaduste Akadeemia naiskoor või mõne sellise naiskooriga, kus lihtsalt see õppimise protsess on nagu pikem, sellepärast et inimesed ei tunne nooti. Ma juba selles mõttes tavaliselt on see nad ikkagi poolprofid, et nad laulavad kohe ikkagi noodist maha ja viimistlus. Tegelikult vist kahe otsaga asi. No samas ma olen, ei ole kursis, ütleme, selle teaduste akadeemia naiskoori näitega, mitte noodilugemise suhtes, ma kipun arvama ja, ja ma valdavalt siiski arvan, noodi lugemine ei ole tänapäeval ka mingi natukenegi terasema mõtlemisega inimesele tegelikult ületamatu, et pigem ma tahan seda öelda, et kui täiskasvanud hakkavad koori tegema või seal laulma ja neil ei ole noodilugemis oskust siis ma siin natukene lugedes ajakiri ja vaadates ringi, leian, et et lisaks sellele tavalisele kooli tööle võiks siis juba sellistele lauljatele tegelikult teha küll sellist väikest seal seitse kursust. Ja ütleme, mõned väärikad kollektiivid, kelle liikmed muuhulgas on neid, kes nagu nooti ei tunne või et ei ole ju mingi probleem teha üks väike solfi rühm ja see viiks võib-olla siis tõesti esiteks need lauljad ja siis koos koori nagu pika sammu edasi, et see inimene, kes oskab mitut võõrkeelt või, või oskab juba lugeda selle jaoks väike noodioskus ära õppida mingi ühe hooaja jooksul ei tohiks kuigi raske olla. Kas veel elatiivses süsteemiski? Ütle mulle, kui, kui oluliseks sa pead tegelikult igasuguseid võistulaulmise. Nad sellega on selline lugu tegelikult hätta. Inimestel on juba komme nagu ennast aeg-ajalt kellega võrreldakse kõikse võld aeg-ajalt ennast mõne liigiga kaaslasega kas kas siinsamas Eestis või, või siis kellegi teisega ja, ja vahel on kombeks heas mõttes nagu eeskuju võtta. Et ja konkursside võib olla mõte, seal on see, et, et kui ta nagu motiveerib mingit mingit kollektiivi, nagu ütleme sel hetkel nagu nagu parimat anda, ta paratamatult nihutab seda mingit teatud kvaliteedilati sel hetkel, et ta on selline nagu kindlasti mingeid pingutusi ettevõtmine, jääks kindel Owennastust endaga analoogiliste kollektiivide nagu võisteldatud, kindlasti valmistutakse kontserdiks hästi. Aga võistlusmoment on ikkagi natukene teine, nii et konkurssidel on oma teatud miinused kahtlemata, aga ja, ja miinused eelkõige just lasteaia noorte puhul on just see, millele vahel viidatakse. Et tavaliselt mitte keegi ja kunagi ei ole rahul vähegi žürii tööga, eksju ja siis tuuakse selliseid näiteid, sest igasugune kunstimõõtmine mingite parameetrite järgi on äärmiselt äärmiselt subjektiivne. Ja et see võib aeg-ajalt tekitada, kuna selles mõttes solvumist ja pahameelt. Aga samas nagu ma enne ütlesin, et kui need kriteeriumid siiski nagu paika pandud, mida hinnatakse, kus hinnatakse ja milliste koostuslik lugude põhjal, et sisse noh, ikkagi on tegelikult teostatav ka ja seal me kuulates neid erinevaid esitusi, avastame enda jaoks aga aga väga huvitavaid tõlgendusi mõnedest lugudest ja, ja kahtlemata sihiku tehnilist taset edasi. Ütle Aarne, mis sa arvad, millises seisus praegu on Eesti koorimuusika siin mõned aastad tagasi olid ju ju meeskooridel täitsa külmad vitsad vees nii-öelda ja loodi ju tänavu aasta tänu sellele meestelaulu seltsi poolt ja 14 üle-eestilist noorte meeskoor ja ja ka naislaulu selts otsib võimalusi koore elustada ja tuua uusi inimesi. Ometi paistab, et, et neid tuleb juurde ja koorilaul on ennast taas nagu, nagu kinnitamas siia kultuuri vinni. Aga eks see, eks see on meie kõikide ühine töö, ma pean siin silmas noh, nii dirigente kui, kui, kui koorilauljad endid ja ja see eelmine kümnend on olnud selles mõttes nüüd hästi muutlike rasked. Et kõigepealt lauldi nagu selle laulva revolutsiooni ajal teatud asju pärast sellele on järgnenud selline suur ja rank nagu töö rabamise periood ja see kahtlemata on kehtinud kõigi jaoks nagunii nii naiste kui meeste jaoks, ma mõtlen just selliste töövõimeliste inimeste jaoks ja see ei ole ainult praegugi, et ega me ei saa rääkida siin nii nii suurest sotsiaalsest turvalisusest, et inimesed lõpetavad õhtupoolikul teatud kindlal ajal kogu aeg töö ja ja et siis nad teatud aja veedavad pere seltsis, neil oleks tahtmine veel kuskil oma klubilise tegevust arendada ja, ja käia laulmas näiteks. Aga ma julgeks moosida, et, et noh, et, et kui, kui need protsessid liiguvad ikkagi sellise euroopaliku mõtlemise suunas, et küllap siis aeg läheneb, seda, me oleme ka nendele näiteks noorte meeskooride lauljatele öelnud. Et kui te praegu hakata nagu selle poole mõtlema, siis ta avastate äkitselt, et see tutvusringkond, kellega ta laulmas käite. Et esiteks annab teie teie vaimule üht-teist juurde. Ja teiseks on see mõnus vaba aja veetmise vorm. Kolmandaks võib ta teid edasi viia teie erialases töös või ärisuhetes kus iganes, kui te reisite kohtute, nii et see on nagu väga mitmekülgne tegevus, me räägime ikkagi sellisest noh, kuidagi öelda. Amatöör, sest kohati sellist pool professiona naali pilguga nagu koorimuusikast, eks. Aga samas traditsioonilise kooli, muusika koolikooride või kooride juurde loodaks ju ka, näiteks Hirvo Surva on teinud siin suurepärase rivaali juurde selle suurepärase duubli. Et mis tegelikult hoopis teistsugust repertuaari paari esitab, et koorimuusika kategoorias ta läheb küll eemale, aga samas ta oskab meelitada neid poisse ka mingit teistpidi. Mis sa arvad, kas selles mõttes on nagu kooridel veel? Noh, võimalus ka, et oma repertuaari laiendada, et ikkagi sellest klassikalisest koorimuusikast, võib-olla inimestel on villand. No siin on nüüd selline lugu, et kenastaks kindlasti tooma juurde nagu uut ja tänapäevast ja huvitavat muusikat veel. Et, et see meie kultuurikiht, milles me siin elame, ükskõik olgu siis seesama koorimuusika või mis iganes ei ole nagu Eesti Eesti olukorrast vaadatuna mitte kuigi üks ja siia nüüd peaks hakkama palju rohkem peale ehitama. Et plaan või mõte ongi see, et esiteks tellida rohkem repertuaari, kes te seda repertuaari ikka modellikkuse kooria esitaja ise ja et julgustada nagu omavahele rohkem koostööle, heliloojaid, dirigente, koor ja et see muutuks nagu tavalisemaks, et, et koor tellib endale lugusid. Ja selle käigus Aja jooksul me saame lugusid, mis peavad vastu suvila. Et koorid lindistasid rohkem ka ka needsamad just sellised amatöörkoorid, sellepärast et see on ikkagi üks kõikide nende lauljate kollektiivide seisukohast üks jälg, mille nad maha jätavad. Ja muidugi mis on võib-olla natuke harjumatu, et et siin peab nagu koormise kollektiiv arendama mingit teatud majandustegevust, mis nagu suhteliselt võib-olla tundub siiani küllalt võõras olevat. Et ta peab selleks leidma mingisugused rahad, kas, kas siis ta rahastab seda ise või ka siis fondi või mõne sponsori abiga. Aga tegelikult inimesed, aeg ütleme, selles mõttes on ka siiski väärtus, nii nagu inimesed kulutavad vabaajale spordis näiteks nii tegelikult vabale muusikalid ka kulutada, ütleme kui keegi, Me räägime kerges muusikas, näiteks on täiesti tavaline, ta läheb poodi, ostab endalegi kitarri, klahv, instrumendi või mida iganes, eks ju siis siis see on kulutus ja mitte väike. Aga nüüd käis laulmas, ütleme, kuskil kooris. See eeldab ka mingid teatud kulutused, ütleme selle koori ülevalpidamist või, ja dirigendi ja nootide ostmiste kõike midagi, et aga tahtsin, et see plaatide väljaandmine, see peaks ka suurenema, ma tahaks näiteks järgmine aasta, nüüd ütleme teada, et või vähemalt teha sellist väikest edetabeli võrdlust ja, ja arutelu teemal, et millised on eelmise aasta näiteks kolm parimat naiskoorilugu, mis sel aastal kirjutati ja või vähemalt luua kuidagi meetodit nende kirjuta tamiseks ja parimate väljaselgitamiseks. Paatides mitu sellist, teineteisega arvestatavat võrreldavat koorimuusika plaati meil ütleme, selles valdkonnas ilmus, ma arvan, et väga vähe täna. Ütleme sellistesse motameeskoorid on täiesti selline oma Ta nähtus selles mõttes, et meeskooridel on ikkagi väga tavaliselt väga pikad traditsioonid ja üldse mehed on meil nii-öelda kangemad ja, ja alustajad ja esimesed. Et meeskooridel on kindlasti omad omad, kas siis sponsorid või mingisugused niisugused tegevused, kus nad saavad endale materjaalselt abi. Aga ütleme kasvõi noh, võtame mõned konkreetsed naiskoorid. Kus mulle tundub, et laulja valib koorilaul see sellepärast, et see on kõige odavam meelelahutus. Kas näiteks kuskil kuskil väga kaugel kuskil Võsul või kuskil ma ei tea, kus on, on koor ja inimestel ei ole tööd ja ja nad ei oskagi seda kooli nagu majandada, et mis. Inimesed tahtsid oma koorilaulmisega hakkama saama. Kahtlemata on sellel kurilaulmisele teatud meelelahutus, kui selline vaheldust pakkuv funktsioon ka, aga aga ma tahaksin öelda, et eks lähtudes sellest, mida lauldakse kuidas lauldakse. Tal läks ikkagi selline mingit teatud Vaimne substants ka nagu eksisteerida ikkagi, et inimesed tuultele seleta. Elab ja, ja magab. Ta sööb ja sigib, et võiks olla ikkagi mingi selline küsimus, et millega su vaim üldse tegeleb ja üks tegevusvaldkond sellest võiks või peaks olla, sest muusikat, seda, seda peaks nagu enda jaoks ikkagi iga koorilaulja koor selles mõttes nagu teadvustama. Koori selline põhivõi või see peab ikkagi vaimsus olema ja sellele järgneva kõik muud asjad. Noh, selle vaimsuse võib erinevalt üle esitatud, ütleme üks koor võib olla suunatud natuke, ütleme, mingi sellise kergema meelelahutuse peale, kui nad tunnevad, et nad on sellised ja ja kui sa oled, ütleme, kiriku koorilaulja, sa tead täpselt, mis sõnumit su muusika kannab ja ja kui tegemist on noorte või koolikooridega, siis. Ma arvan, et koor on selline üks kollektiiv, eriti noorte puhul, kus toimub selline väga suur lapse või, või laulja, selline sotsiaalne arenemine, kus ta õpib, arvestama endaga oma naabritega, oma häälerühmaga, Taima käima, reisidel olemas suhteliselt sellises heas meeleolus ja, ja suhtes kõige sellega, mis teda ümbritseb. Nii et mina olen koori kui sellise kasvatavad faktorit, eriti noorte puhul. Aga väga suuresti. Ja samas ta ei ole nagu kogu aeg selline väga konkurentsi lennata, et seal on küllaltki palju sellist hoovus elementi juures kui seda kasutada, et ütleme, sportlane vajalik sport arendab kahtlemata sellist tahtejõudu just eriti. Ja aga, aga see, et sa laulad kooris, mis ma ütlen oma lauljatelegi alati on see, et ega see, et kapsas ei välista teineteist, pigem nad peksid teineteist täiendada ka ei käi laulmas tee muusikat ja, ja tee sporti, et ela lihtsalt vaheldusrikast ja sellist arenevat elu. Ütle mulle laulupidu kui selline, mis ta sulle tähendab? Mulle tundub, et see on üks hästi suur rituaal. Sellise üpris väiksearvulise ja omapärase rahvakillu selline teatud selline riitus, mida on küll väga omapärastel põhistele hakatud pidama ja, ja ja mitmetest asjaoludest tulenevalt on ta on ta kestnud tänase päeva tavaline, siis vahepeal kergelt niiviisi transformeeruda saga. Aga, aga ta on unikaalne tänu sellele just et minu jaoks see seostub ikkagi erakordselt just selle nii-öelda rahvaks olemisega ikkagi ja eneseteadvustamisega ja, ja midagi pole, et tegelikult isegi need, kes loolane teadvustavad ikkagi väga paljuski ennast läbi selle laulupeo, kas nad seda ütlevad või mõtlevad või kas nad selles kaasa teevad, aga seal midagi sellist, mis on nagu natuke seletamatu ja mingid teise rahva mingi traditsioonile kombed ja seda selles mõttes ei, ei võrdlegi ütleme, mingi mingi ürgrahva või mingi mingi väiksema hõimu kuulub seal kaala teatud selline muusikariitus, ainult siin on ta kuidagi nagu läbi koorimuusika hakanud, nagu teostama ennast. Sa oled olnud ka laulupeopuldis lastekooride ees, kui ma ei eksi. Jah 1993 oli tegelikult see aeg, kui, kui esimest korda Reneestuja tegi ettepaneku mudilaskooride üldjuhina kaasa lüüa, mis oli ka väga ootamatu Pakkumine mõnes mõttes, nii nagu see tänane koori ringi. Ja siis me tegime esimest korda nagu kõikide mudilastega üle Eesti laulupidu, varasem kogemus oli see, et olid ainult Tallinna ja Harjumaa mudilased seal esimene kord, kus tuli selline teadmine, et kõik mudilased üle Eesti väärivad venelaste toomist, et need ei ole väikesed. Ja et see, kui nad pääsevad, toob nad nagu selle ürituse juurde, et neil on võib-olla palju parem jätkata nagu lasse koorides. Ja see õigustas ennast küll tundub tänase seisuga väga. Siis järgmisel koolinoorte laulupeol oli nii, et mudilaskoorid olid nagu minu peal jälle üldjuhina ja siis tegid kaasa, Ilme hindas ja Anneli Traks. Anneli majandus tegi ettepaneku ühte. Tookord oli selline suhteliselt rahvusvaheline lõpetaja paar noortepeol ja nelja, üks selline aafrika tuntud lustilugu, mida maailmas praegu lauldakse siia hamba nagu kuidagi üle ja tehti ettepanek ja see oli siis selline riskantne üritus ja tänase seisuga kuidas öelda. Ma arvan, et sellel esitusel selles kohas tähendab ega sealt vist konkreetselt vist paremat tulemust välja ei saa. Kui tahtmist Aafrikat nuusutada, siis sellisena me seda nagu tegime. See oli nagu lastekooride kogemus ja nüüd oli siis esimest korda üldse, kui mudilaskoorid olid üldlaulupeol ja tundub, et see, see läks ka hästi nii laulupeo üldises kontekstis kui mudilaste enda seisukohalt. Täna me oleme hakanud tegema ettevalmistusi kahetuhandenda teise aasta noortepeoks ja ja seal oli küll vahepeal ka ettepanek lastekooride peale nii-öelda edasi minna ja muuta nagu kaalukategooriat. Mõnes mõttes oleks huvitav olnud, et need mudilased, kes olid nagu praegusel peol mudilased on, nagu selleks ajaks saan nagu laste koolidesse, aga aga see pakkumine vist jäi natukene hilja peale ja ja kui ma ausalt ütlen, siis mudilased on iga kord olnud selline. Reaalne ja kergesti kaasa tuleb ja samas ka selline seltskond, kes on siiani võtnud väga hästi neid muusikalisi ideid. Meil on iga kord nagu mingi selge eesmärk olnud, mida me oma repertuaariga tahame saada. Me oleme tood kokku saanud, et see on olnud hea ja lastekooride kontseptsiooni näiteks luua, ütleme praegu laulupeole ei ole, mitte täppiskerged. Millised on need lood, mida uue sajandi alguses peaksid lastekoorist laulma laulupeol? Nii et see jääb tulevikku? Kui ma nüüd veel selle peale vesi, need kõik need üldjuhid on rääkinud, et see on eriline, peaaegu, et jumalik tunne olla seal puldis. Aga ütle mulle, sina, kes sa oled harjunud tegelikult ikkagi väga hea materjaliga oma oma televisiooni lastega ja ja sa oled neid koolitanud ikkagi nii-öelda käe järgi, kuidas sa tunned ennast, kui need lapsed üle Eestimaa, kas nad saavad sinust täielikult aru, kas sa mõistad neid nagu kohe täpselt samamoodi nagu oma lapsi, on see laps niivõrd vahetu või mis laulja on laps, kuidas ta, kuidas valla. Kui neil on julgustatud laulma, tähendab, kui, kui, kui õpetajat koha peal, keda, kelle kohta võiks öelda, et, et nagu igal pool on, on väga, häid, on keskmisi ja, ja tänase seisuga peame kahjuks ütlema, et on hästi palju selliseid koole, kus töötab, ütleme just eriti nooremas vanuserühmas töötab selliseid õpetajaid, kellel ei ole muusikalist eriharidust. Ja need lapsed ei ole just mitte eriti õnnelikus olukorras. Sellepärast et tegelikult see väikelaste laulma õpetamine on väga suur oskus, mida esiteks tuleb õppida ja siis tuleb saavutada veel kogemusi ja ja vahel need kogemused tulevad ja vahel nad ei tule. Et kui õpetaja paneb need lapsed julgelt laulma koolis selles mõttes, et nad saavad kõik oma kooriproovis laulda ka üksi, et nad ikka karda, et nad teavad, et seal manu ja kui sul lastakse üksi laulda, et see on selline tagasiside sulle endale, sinu kaaslastele, sinu koorile siis nad saavutavad häid tulemusi. Ja, ja see koor areneb hästi ja see laps isa areneb hästi ta vastutusvõimeliseks ja ennast analüüsivamaks. Kahjuks on väga tihti olnud ka selliseid kooriproove, kus eelproovides käia, siis me oleme alati lasknud laulda ka kõikidele üksi täiesti suvalisest kohast, öeldes, et nii, nüüd me võtame selle looja. Võtke neljas ida ja laulge järjest siis sina, sina, sina ja, ja igaüks peaks tundma ennast väga julgesti, sel puhul aga mitmel juhul nagu selliseid arad kardavad ja õpetad ise pole neid julgustanud piisavalt. Vot siis on nagu selles mõttes kurb, et, et see üksi laulmine ei ole mitte karistus, vaid pigem on see, et, et seal on võimalus ennast näidata. Sellele peaks neil nagu innustama ja kui nad selle selle taanda sisse saavad, et ma laulan hoovis teistele julgelt ette ja et ma harjutan kodus. No vot, see on siis nagu piksam edasi. Ütle, kas laulupidu, kas päevik on selle suund su meelest väljapoole selles mõttes, et hakkavad, mine talu, pead olema rohkem sellised nagu nüüd ta tuleb, et Soome-Eesti ühisja võib-olla siis tuleb juba see kevadest sõidavad, norrasin osad mingisugust laulupidu ja neid väikses väiksel määral on need kogu aeg toiminud, et on kuskile välja sõidetud ja osaletud. Aga kas laulupidu kui selline hakkab, ta hakkab ta rohkem väljaspool väljapoole olema suunatud? Ta ikka niimoodi, et saame kokku ja laulame Seebelmanni, laulame Ernesaksa ja tunneme iseendast manu ja kuidas. Ei usu, et ma ei ole mingi ennustaja, selles mõttes ma saan natukene üritada mõelda, kuidas, kuidas mulle tundub, et üks asi on sellised laulupeod, nagu on peetud Gaudeamus ja millest siin praegugi mainiti, et toimub nagu Põhja- ja Baltimaade laulupidu, kus tulevad erinevate maade koorid kokku. Sinna juurde liidetakse veel mingeid teatud selliseid huvitavaid kontserte, ta on, need on nagu sellised festivali tüüpi üritused aitavad kooridel luua tutvusi teiste maadega, näha, et seal on samasuguseid inimesi ja nüüd täidavad nagu nagu natuke teist funktsiooni siin sellist teatud tüüpi nagu kultuuriturism, ütleme siis, ütleks ma samas väga oluline, me kuulame teisi laulmas ja aga ütleme, meie, meie laulupidu või, või Eesti üldlaulupidu, maa on ikka nagu natuke teises, olgu see, sa ütled, et see on ikkagi selline hõimupidu ja, ja mida seal lauldakse, ütleme kui kui me peame vajalikuks, kui me tunneme, et me tahame nelja aasta tagant kokku tulla nende koolidega, see on üks selline unikaalne tunne, mida ainult see laulja ja dirigent, kes seal on käinud ja kuulaja tähendab, suudab kogeda et sellist tunnet tegelikult ühelgi teisel rahval maailmas ei ole ja, ja ma tahaks julgustada kõiki seda seda võimalust endale jätma, see on üks võimalus elada nii nagu mitte keegi teine maailmas, seda ei saa tunda, et see nagu võiksime rikastada. Oleks hea, kui meil tuleks uusi lugusid, mis ütleme, ajatasandilt suudavad meile meile samamoodi mõjuda ja, ja innustada meid laulma ja selles repertuaaris võiks olla teatud selline areng. Aga, aga ma pean ütlema, et on tulnud ka juurde selliseid uusi salda sõnumiga häid, selliseid hittlaule, mida, mida ma arvan, et ehkki lauldakse 50 60 aasta pärast veel deta ikka natukene transformeerub niiviisi. Sa arvad, et laulupidu jääb ikkagi tähendab püsima, kui ütleme rahvuse ühe mingisuguse alus. See nõuab tegelikult lähenemist, ütleme ka natuke riiklikul tasandil, eks, et et laulupidu tuleb ja siis kõikidele meelde, kui on tarvis panna esiküljele mingi pilt, et Eesti, mis see on, siis leitaks sellest lauluväljak ja leitakse ilusti Narvat rahvariides, tütarrakkudesse pildid üles ja ja kui ta on sedasorti visiitkaart, et seda ikka seda visiitkaart teinekord nelja aasta tagant välja viia, et seda tuleb tegelikult kogu aeg hoida ja et need inimesed, kes töötavad sellel alal kas dirigentide lauljatena või kultuurijuhtidena kellena iganes maakondades. Et see süsteem peab toimima nagu igapäevaselt. Ja seda nüüd ütleme, ära lõhkuda või, või lasta lasta minna, pole mingit põhjust, et selle peale tasuks ja peaks nagu mõtlema, me peame elama natukene teiste mallide järgi, kui mõni mõni suur rahvas või suurmaa, sellepärast et et viga lihtsalt mõjub meie meie ühiskonnas palju raskemalt, kui ta teeks seda kuskil mingis mingis ameerika või, või, või Prantsusmaa tüüpi. Maas. Tavaline inimene, kes ütleme, ei käi laulmas ja ja tema jaoks on koorilaul, on midagi teistsugust, see on jälle mingi koor ja nii ta seda nimetabki mõnikord ei tee vahet seal isegi noortel ja vanadel, no lihtsalt tema jaoks on, koor on mingi eriline, see ei ole ansambel ja laulavad ilma tavaliselt ilma mingisuguse saateta. Ütleme, kui selline inimene läheb kas või õllesummerile või kuskile, kust võtavad osa ka täpselt Needsamad koorid, kes laulavad laulupeol kus inimene ei hakka nagu neid kuidagi omavahel sassi ajama, kas sa arvad, et need õllesummerit, mis toimuvad ka seal lauluväljakul ja toimuvad hoopis teise repertuaariga ja hoopis teise ülesandega ja laulupeod, et kas need omavahel ei hakka kuidagi nagu käärima või selles mõttes, et kas, kas see laulupidu suudab säilitada selle oma sellise olemise? Meil on väga-väga, õnneks ei hakka, tähendab tegelik suundumus on see, et õllesummer tahab, ütleme, ära kasutada seda laulupeo nimetust. Ja sellest tulenevalt on, on mul pigem nagu laulupeo sihtasutusele olnud selline ettepanek ja küsimus juba ammu, et mõiste nagu üldlaulupidu või mis iganes tähendab pojaks nagu teatud tüüpi verbaalset kaitset. Et loomulikult ei ole, ütleme õllesummeril laulmine võrreldav suure laulma, mis aga tema tema vaimses kvaliteedis. Ja, aga inimene vajab mõlemat, inimene tarbib aeg-ajalt õlut, aga inimene peab endale aru andma, et üks ei ole laulupidu ja teine on laulupidu. Et siin nagu üritatakse pigem seda laulupeo mainitud sellist imidžit nagu ära kasutada ärilistel eesmärkidel, siis ikka nojah, on ju see, et kui tulete laulmat, saate tasuta sisse, näiteks ekslauljaid on igasuguseid ja nii nagu nad ennast parasjagu tunnevad, meelelahutusena tajud, töötab täiesti, miks mitte siis tähendab laulda tõlla juures lauldakse, siis on normaalne. Aga siis mul on ettepanek, et, et võib-olla della juures laulmise laulud peakski nagu olema just seda tüüpi laulud, eks ju, et et siin peaks nagu hästi valima, mida, kus laulda, kellegi laulda. Ja kõik elus. Kooriühingu esimehena sa oled kindlasti jõudnud tutvuda ka juba selle põhikirjaga ja ja seda üle vaadata. On sul on sul mõned sihuksed mõtted, mida sa tahaksid võib-olla põhikirjas muuta niuksed suuremat mõtet. No praegu me oleme sellises seisus, kus alaliidud nagu hakkavad või on õigemini hakanud nagu üpris päris kenasti tööle ja ja selles suhtes on tegelikult kõik õiget iga kooriliigi juures on need inimesed, kes konkreetselt tahavad seda vähendada. Ja kooriühingut nagu katusorganisatsiooni käsitledes. Me peame suutma tekitada sellise väikese, aga teovõimelise büroo, kes siis suudab vahendada nii-öelda huvitavat informatsiooni, anda välja trükiseid, organiseerida teatud seda tüüpi üritusi, mis on siis olla selline Eesti poole nii-öelda vastuvõtja väljund aja nii-öelda Euroopa koorimuusika assotsiatsiooni kui ka ülemaailmse koorimuusika Föderatsiooni-ga suheldes ja võimaluse korral tuua siia nende üritusi ja, ja samamoodi saata nagu meie oma Eesti koore ja esindajaid ka siit välja. Ma arvan, et suur nišši ressurss peaks olema veel selles, et käivitada nagu aktiivsem Eesti koorimuusika eest tootmine ja turustamine nendele lauljatele. Ja kui sa siin enne mainisid ära, et nad lihtsalt tulevad kokku kõlavad, ütleme, seal saatega või ilma saateta, siis ma juhin tähelepanu. Et kui seda ilusasti teha, siis kuidas öelda, et siis inimesed tajuvad seda, et inimene tegelikult ikka paljudel juhtudel tunneb nagu ilu ära, kas ta on haritud või mitteharitud. Aga et loomulikult peab suutma mõjuda publikule ka, et koolidel peab olema ka see tunne, et kuidas me nüüd, kuidas me leiame oma publiku, täna ma tahaks öelda kooridele, et tegelege sellega, tooge publik saali. Et püüdke olla huvitavad mitte mitte odavalt, aga püüdke olla huvitavat, levitage ennast. Tooge endale publikut saali, kes seal enne pole käinud, näidake neile, et see on, see on hea. Ma tahaks öelda samamoodi lasteaia laste vanematele, et ükskõik, kas teie laps on vähesel määral keskmiselt või väga musikaalne, et, et pankade koori laulma arendatud igal juhul, ükskõik milline on tema valitud elukutse hilisemas hilisemal eluteel, siis. Tore, et sa juttu laste peraadid, sest on jäänud, rääkimata sinu senine väga suur töö, mis kindlasti kestab edasi Eesti televisiooni. Lapsed ja lauljad, lapsed, mis seisus on nüüd tüdrukud sõbraegult? No tüdrukuid on meil tänase seisuga palju ja mõned poisid ka sekka. Meil on nüüd ütleme kõige nooremad lauljad, sellised kolme poole neljased, mudilased siis meil on ettevalmistusrühmad, koolieelsete lastekoor, mis on viie kuni seitsme aasta vanustest lastest koosnev noorem lastekoor seitsme kuni kümneaastastest lastest nii-öelda tõeline lastekoor siis 11 kuni kuni 14 ja tütarlastekoor 14 kuni, ütleme 19 valdavalt siis. Ja me oleme natukene sellises õiguslikus vaakumis täna sellest rääkides, kuna. Puudub televisiooni juhtkond siis meil ei ole nagu läbirääkimiste partnerid teemal, kelle juures kuidas olla ja kuidas tegutseda. Kui meil on endale selge tahtmine, mida me tahame laulda ja ja kuidas me tahame eksisteerida, kui meie, lastevanematel on meil neile toetust selles mõttes, et nad tahavad oma lapsi tuua laulma, siis. Ma tahan öelda, et igasugune selline kultuuriline kooslus ükskõik kus ta siis ka eksisteeriks, peaks tulema samamoodi iseendaga toime. Et kui meie läksime omavahel kokku, et see on meile tähtis, siis me siis me leiame vahendid, võimalused ja aja, et seda toimetada. Ja see võib-olla ongi üks kõige toredam asi. Ma väga loodan, et et sügisel, kui tänase seisuga on plaanis hakata nagu juhatama seda Rocca al Mare koolimuusikaosakonda, siis et sealt kõrvalt jääb nagu selline aeg üle, kus ma siis nagu muusikaliselt ütleme, keskmiselt andekate lastega suudame seda tööd jätkata. Plaanid on tegelikult muidugi palju suuremad, et need esimesed Eesti Eesti asjad, mis me siin oleme korda saatnud mõnede aastate jooksul tahaksid nagu edasiarendamist, et. Ma jupp aega me pole nagu sellist Eesti lastekoorimuusikat ja, ja muud nagu ka väga aktiivselt välismaale viinud. Et selles suhtes on võib-olla soomlased meist palju jõulisemalt tegutsenud, et ma tahaks väga et formeeruks, selline kooslus ja, ja Eesti Eesti lastekoorid läheksid selles osas ka nüüd nagu rind ees nii-öelda välja jälle. Meie, võib-olla hea ja sõna on see, et haridusministeeriumi toetus kooriühingule selles osas on olemas ja, ja lasteaia mudilaskooride, selliseid konsultandi ja, ja bürootöötaja ametikoha me oleme suutnud tekitada tõenäoliselt sügisest. Nii et, et kui see inimene hakkab kõige koordineerima, küllap siis jõuab ka nii repertuaari kui kõike muud huvitavat kõikide meie lastekoolideni senisest enam. Ja see on küll, ma arvan, väga suur võit. Väga suur võit oli tegelikult sul seal sama. Sellel samal naiskooride võistulaulmisel, Ki 29. aprillil seal Mustpeade majas. Kus sa jäid A-kategooriasse kolme esimese hulka, siis anti välja kolm esimest kohta. Ütle mulle ainult ühte asja, ma olen seda mõelnud, et mismoodi sa saad lapsed laulma sellist väga rasket asja nagu see järv taredaga. Kas sa? Ma ei mõtle praegu tehnilist poolt, ma mõtlen seda, seda, seda, vaimset, seda sõnumit, seda. Kuidas, kuidas sul, kuidas sul see õnnestus ja, ja kuidas sulle see tulemus tundus, olid, oli see seal ootamatu? Veerand. Natega meie puhul on see, et, et me oleme nagu seda erinevat muusikalist telge katsunud kohtadest, mõtlesin küll sellisest selgest popist läbi siis erinevate sellise kergemuusikastiilide kuni kuni kuni klassika ise muusikani ja ja ütleme, Eesti eesti koori klassikoni välja. Ja mõnes mõttes on see raske meie jaoks kindlasti just sellepärast, et et olla olla suhteliselt võrdselt hea, nagu erinevates žanrites on küllalt raske, sest tegelikult iga žanr nõuab nagu sellist. Et olla väga tugev, väga kindlate spetsiifilist tööd, just, just ainult selliste väljendusvahenditega, mida seal kasutatakse. Aga aga me, lauljad, ütleme, on ikkagi suhteliselt Targad, või ütleme nii, et ega see äratundmine selle järvetare tagagi puhul ei, ei tulnud muidugi eriti kergelt selles mõttes, et nagu sa, noodid saadki nagu kätte, aga aga. Iseendale ja, ja koos nendega arusaadav, et kuidas meie tõlgendus sellest võiks nii olla, et me et me tunneme nagu selle loo ära. Et see nagu võttis küll aega nagu. Aga eks meid vaatasin, nõustati ka ja noored tegelikult kohale. Vahel Ester Lepa hääleseade, kes meiega on mitu aastat töötanud ja kelle tervis täna ei võimalda, küll küll meiega enam iganädalast tööd teha, aga kes tuli, ütles jälle paar tarka sõna ja, ja niiviisi nagu asja arutades me jõudsime lõpuks vist tulemuseni, mis. Mulle tundub, et konkursil meile endile vist meeldis. Noh, ütleme, parimal juhul on hea, kui, kui, kui sünnib mingi mingi uus muusikaline kvaliteet ja, ja. Vahelduse meie puhul niiviisi olnud. Televisioonilastekoor veel saab vist 10 aastat. No ütleme, et et lasteekraani muusikastuudio Me nimetame seda üksust mittetulundusühingute täna niiviisi. Et sisuliselt me nagu käime oma lastevanemate sellise. Õppemaksu ja väikeste esinemistasudega siis seda teed ja 12. juunil on plaanis Estonia kontserdi saalis siis teha üks selline juubelikontsert, kas kõik saavad nagu natukene suud lahti teha ja võib-olla meenutatakse ka üht-teist, aga võib-olla mitte nii väga, eriti kontsert on ikka kontsert. Ja, ja võib-olla õnnestub pärast kõikide oma tuttavate sõpradega üks selline pidu maha pidada. 10 aastat ei ole tegelikult üldse pikk. Kogu aeg 10 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette seda, mis, milline on olukord täna ja ega me ei tea ka seda, mis on 10 aasta pärast, et seda, mis on saavutatud, seda oli raske saavutada, aga, aga ega seda kergem nagu hoida ka ei ole tänapäeval. Et annaks taevas, kui, kui me saaks nii teha, et meid meid ja ma mõtlen seda kooslust, oleks ka viie või 60 aasta pärast olemas, et leidub inimesi, kes kes selle üle võtavad ja ütles, et see selles mõttes on nagu väärt edasi kestma. Ma olen tahtnud öelda kasvõi kooriühingu seisukohast üksik inimestega, kes seal mingil ametikohal töötavad. Et siis on elu ära elatud, kui sa oled nagu oma oma lapsed üles kasvatanud ja kui sa oled lapselapsed üles kasvatanud, et igal eluperioodil on nagu erinevad asjad teha. Et me ei ole selleks tegelikult nagu eriti hästi ettevalmistatud vahel, et vaalne pole ette valmistatud, oma lapsi üles kasvatama ja, ja vahel me ei ole ettevalmistused ka ka oma lastelastega olema kat, kui sa siis nagu kuidagi elu keskele ikkagi niiviisi välja kujuneb, et sellega hakkama saadakse, et noh, siis nagu selles mõttes rahulikult Ta kõrvad peale panna. Sellest on kindlasti veel sinna palju aega silmade kõrvade jutuniaga, Aarne, ütle mulle veel lõpetuseks seda. Sa ei suuda kindlasti nüüd suurest õelusest pseudoneid kahte asja korraga teha selliselt, et et kas siis kõik see, mis puudutab televisiooni ja teine kooriühing, need on ikkagi väga suured tööd, siis nad ei hakka omavahel segama või on sul kindlalt abilased kindlat? Ei no tähendab, kooriühing on nüüd see, et ma tahangi öelda, et et täiesti mõttetu on käsitleda seda, seda, seda juhtumit nüüd nii, et, et on esimees ja siis on siis on kooriühing ja niiviisi et eelkõige on ikkagi juhatus, kus on kõikide alaliitude esindajad. Alaliidud, koolsema lauljate dirigentidega peavad helgiga ära tundma ja tajuma ja tegema kõik kõik oma asjad ja, ja ühesõnaga need asjad, mida nemad ise ei saa hakkama või mida nad tahavad volitada või kohustada kooriühingut tegema. Et sealtkaudu tuleb informatsioon kooriühingusse. Et selles mõttes peab olema töine juhatus, juhatus peab suutma hoida, hoida piisavalt tööl mida me siis ka tõesti loodame, loodame teha lähemate aastate jooksul. Ja, ja loomulikult täpsesse tallu, lauljate, dirigentide nii kuhu iganes, et et noh, see ei ole tegelikult ta on väga suur ühiskondlik töö, et aga noh, samas, Selle juhatuse panid sinna siis kokku või, või, või? Seminar toimub nii, et et sinna kuuluvad automaatselt põhikirja kohaselt nagu alaliitude juhid ja, ja siis on seal teatud vaba ametikohad, mis täidetakse ka ka nii-öelda ettepanekute korras. Ükski eelnev, ütleme, kooriühingu juhatuse esimees ei ole ka seda juhatuse esimees pole nagu põhikohaga tööl olev inimene, küll on põhikohaga tööl olev inimene, büroo tegevdirektor ja konsultandid, nii et, et noh, see, see töömudel peaks välja nägema niiviisi. Aga noh, praegu on tähtis mitte seisma jääda, püüda edasi minna ja vaadata, mis tuleb kahe aasta pärast ja, ja võib-olla on see siis juba kellegi teise teise töö, aga ma ütlengi, et tähtis on see, et, et, et igal ajal leidub mingi oma vedaja Ja kui see nüüd kolme aasta jooksul õnnestuks, nii et ei ole pärast etteheiteid, noh siis tasub õnnelik olla. Aitäh, Arne. Klassikaraadio stuudios olid Aarne Saluveer ja Marge-Ly Rookäär. Head õhtu jätku ja kuulmiseni.