Täna on meie ees Lennart Mereraamat Hõbevalge ja stuudios on Andres Tarand. See raamat valmis veerandsada aastat tagasi ja ilmus ka. Nagu püüan allpool näidata, tasub seda ilmumise fakti kohe rõhutada, kuna veerandsada aastat tagasi ja Eestis ei olnud iga raamatu ilmumine sugugi iseenesest mõistetav sündmus. Niisiis trükiti hõbevalge Lennart Meri trükiarv 32000. See on suur arv ja sellest on pidanud jätkuma kõigiks 25-ks ostaks sest minu teada teist trükki ei ole. Jätame küsimuse, miks praegu õhku rippuma? Selle raamatu puhul võiks rääkida kahest asjast. Esimene on see, mida teaduses nimetatakse interdistsiplinaarsus, eks mitmete teadusharude aine või järelduste kokkusulatamiseks. Tänapäeval selline lähenemine ei pruugi enam väga üllatada. Antropoloogia näiteks võlgneb oma edu ja paeluvuse nimelt sellisele lähenemisele. Kuid mitte väga ammu olid lood teisiti. On öeldud, et viimane inimene, kes valdas kõiki teadusi võrdse täiusega oli Leidrits. Temast möödunud kolme sajandi jooksul toimus paratamatu spetsialiseerumine, teaduste jagamine humanitaarsetel, sotsiaalseteks, loodusteadusteks, täppisteadusteks ja vajadusel veel enamgi. See arengu paratamatus ehitas terviku osade vahele müürid, millest üle kiikamine enamusel ei õnnestunud. Õigemini ei olnudki vajadustega tahtmist. Kuid õnneks on inimkond ehitatud nii, et ükski reegel ei har kõike. Mulle meeldib hõredatest eranditest üks norralane Thor Heyerdahl. Tema biograaf Norra Jeans Berger kirjutab järgmist. Aja jooksul sai praktiline teoreetiline ja mittetraditsiooniline uurimistöö aluseks panusele globaalses pioneeritöös looduskaitses ning mures loodusvarade pärast. Võib näida, et teadus soosib spetsialiseerumist. Pärast õpinguaastaid võis Heyerdahl spetsialiste ajada segadusse ja ärritada, kuna ta avaldas kaalukaid teadustöid paljudel aladel. Arheoloogia ja etnograafia, rahvaluule ja religioonid, botaanika, zooloogia keeleteadus, füüsiline antropoloogia. Ta tahtis naa probleeme laias kontekstis. Spetsialistid tõstsid kõva kära, kui see amatöör, kes ei järginud reegleid, raputas dogmasid, mis takistasid teed uutele ja viljakatele lahendustele. Tsitaadi lõpp. Ma ei otsi täielikku analoogiat Thor Heyerdahl ja Lennart mere vahel. Heyerdahl alustas tegutsemist enne teist maailmasõda ja korraldas oma esimese ekspeditsiooni kondikil suurimal, sinisel ookeanil vahetult pärast seda Lennart Meri kui noorem ja teise maailmasõja kaudu hoopis teistesse tingimustesse asetatu sai reisida laevapoisina suurimas, rohelises ookeanis. Taigas. Kuid teostus on üks, mitte ainult tulemuslik reisikiri, vaid kalai nägemus, visioon, mis purustab spetsialistidele armsa pinali kus on koht, sulepea, pliiats ja kustukummi jaoks, aga kuhu ei mahu avaram mõte. Sarnasus on muidugi selleski, et ka Eestis tõstsid spetsialistid kõva kära mille juurde üksikasjadest tagasi tulla pole praegu mõtet. Spetsialiseerumise kõrval mängis siis ja mängib praegu oma osa inimlik nõrkus mida aspirantuuris olles ja oma Norwerterlikke kõhklusi väljendades kuulsin järgmises sõnastuses. Mida te räägite, te olete ju monopolist selle teadvus orgalüsaatori väljend tähendas tõlgituna, et kui keegi sellel alal midagi öelda, ta peab ta enne teie käest minu käest küsima. Mõtlesin siis ja mõtlen praegu, et seal teadvuse surm Lennart Meriga, siis paljude käest, eriti kui ka tema kasutatud kirjanduslikud allikad juurde arvata. Aga ei, tõestanud teaduslikult, see ei olnudki eesmärk. Ütleme, et ta kudus võrgu, mille augud kangasaamiseks tuleb veel täita kududes või lappides. Ei taha öelda, et heegeldades kuigi sõna otseses mõttes võib ka nii. Siin on spetsialistide lai tööpõld siiamaani ja selleks on neid hädasti vaja. Kuid ilmumisjärgses kriitikas oli tunda seda teist ja inimlikku, kust mida üks hõbevalge parodeeria enesekaitseks väljendas sõnadega kadedad ja ennast täis spetsialistid. Seda siis hõbevalge teaduslikus poolest, mis keerleb Kaali meteoriidi langemise ning selle peegelduste ümber sel ajal tuntud maailmas ning laevade ja mere kui omaaegse internetti ümber paljude oluliste lisanditega muust ainevallast mõistagi muide, nagu kuulaja on tähele pannud, on Kaali meteoriidi langemine taanlaste viimase määrangu järgi nihkunud õige lähedale, püüdhase reisiajale aga määrata, kui veel teine ja mitte vähem oluline. Hõbevalge suur väärtus on tänu ajaloo pöörangutele ehk veerandsaja aasta jooksul vahetanud mõnevõrra värvi. See on spetsiifiline sõnum eestlastele spetsiifiline oma ajas. See on sõnum, me oleme olemas. Me olime olemas, me jääme olema seda olude tõttu vormis. Me olime ammu olemas ja me olime maailmateadvuses. Praegu moodustame inimkonnas tunduvalt väiksema osa kui Kaali meteoriidi langemise aegu. Kuid naudime enneolematut und. Just need, kes pahandavad, et keegi kuskil välismaal ajas segamini Tallinna või Riia võib-olla Eestist kuulnudki võiksid hetkeks kontrollida, mida me ise teame näiteks inimese hällist, Ida-Aafrikast mitte savanni filme, vaid pealinnu või presidente või mis rahvad seal elavad. 25 aastat tagasi oli aeg teine markeerima, seda mõne seegaga. Meie praeguse hea sõbra, Rootsi kaartidel eriti koolikaartidel oli Eesti, Läti ja Leedu kohale joonistatud legend, kaardi tingmärkide seletus. Meid polnud olemas, soome paratamatu suu vett täis. Ametlik välispoliitika tekitas nördimust, kuid Soome tõotas teisel sugulustasemel ja töötas hästi. See ei olnud ainult pooles Eestis nähtav. Soome teeme vaid kasvava reisijate hulgaga laevamajandus, kus kõigi peretuttavate kontrollimine käis üle jõu isegi kõikvõimsal KGB-l. Kuid nende hapniku sõõmudega paralleelselt käis hääbumine, iseäranis kultuurimälus. See oli suurel määral kõrvaldatud keelatud spetsfondis. Tervelt 16 protsenti mereäärset maad kuulus piiritsooni, see on erilubadega külastatavasse piirkonda. Nii et hõbevalge esimese lehekülje oleks pidanud hulk aega miilitsas rassima, enne kui mere kaldale mediteerima minna. Käis usin sovjetid kujundamine, mäletate ju sõna- jeti tähendust selleaegses kõnepruugis ühtse nõukogude rahva kujunemine, tõsi, otseselt venestamis, sovjetierimis paberid ilmusid päevavalgele mõni aasta hiljem. Kuid õhus hõljuvat oli küllaga sapienti sat. Ilmumisaegne kriitika seda poolte rõhutanud. Ega otse ju ei saanudki. Arheoloog Vello Lõugas ise. Kaali meteoriidi arheoloogi andmete seostaja väljendub lubatavuse piiril. Nii. Tõsi on see, et meie kirjanikud on viimasel ajal ilmutanud ajaloo sündmuste mõistmisel ja hindamisel teravamat pilku ja rohkem kodanikujulgust kui ajaloolased. Lennart Meri on eravestluses öelnud, et üks tema põlvkonna nutikas, kuid siiski libaajaloolane oli talle pärast hõbevalge ilmumist süüdistanud. Seda ma sulle kingi aru said, aga aru sai ka mõtteline osa rahvast, muidu ei oleks hõbevalge olnud sel ajal, eks loetavamaid raamatuid. Miks on siis raamatu alapealkirjaks, reisikiri, tuulest ja muinasluulest? Jutt on jutt huulest Lennart Mere järgi Saaremaast ja teistele salapärasest maast antiikkirjanduses, tuulest ainult selle võrra, kui see püütilise purgidesse puus muinasluulest tõepoolest märgatavalt rohkem. Ma ei tea, kas oli seegi tsensori hämamine või lihtsalt tuntud riimimine ja vist ei ole sellel enam suuremat tähtsust. Raamat on kirjutatud ja raamat on olemas. Eestist on kirjutatud ja Eesti ka tänu sellele olemas. Nooremale põlvkonnale võiks ta olla pisut teist sorti inspiratsiooniallikas, kui ta oli seda seitsmekümnendatel. Lugupeetud kirjastajad, äkki peaks selle nimel tekitama siiski ühe uue trükis? Rääkis Andres Tarand.