Tere taas kuulama aasta laule ütlevad teile Valter ja Jaak Ojakäär oleme aastast 1962 ja eesti laulude juures muide, võib öelda ka nii palju, et alates 62.-st aastast hakkas eesti heliloojate liit oma liikmete loomingust küll, et koostama heliloojad esitasid nagu kah plaanimajandusele kohane aasta lõpul oma loodud teoste nimistu. Seal olid eraldi rubriigis kokku võetud massilaulud, estraadilaulud ja rahvalikud laulud. Sellest peale on mõistagi kah käesoleva saante koostajate elu mõnevõrra kergem, vähemalt heliloojate liidu liikmete laulud täpselt aastaarvude alla. Endiselt tuleb muidugi pingutada kõigi nende puhul, kes ei kuulunud heliloojate liidu nimekirja, aga kelle teosed olid ka väga tuntud. No kui nüüd minna selle Pilletteni juurde, siis 1962. aastal oli heliloojate liidu hingekirjas 54 heliloojat. Ülejäänud liikmed olid muusikateadlased. Aga neist heliloojast, kõigest üheksal oli sel aastal raporteerida ka loodud levilaule ja neid tuli ühtekokku 22. Kas pole just eriti palju, kui arvestada, et kaugeltki kõigist ei saanudki tegelikult lööklaule? Muidugi kirjutasid samad autorid samal ajal ka koori laste ja soololaule ja kõikvõimalikku süvamuusikat. Alustame siis nii-öelda paberitega heliloojatest ja kõigepealt Eino-Jüri salu unelaul Juhan Saare tekstile. See on hiljem leidnud väga palju uusi töötlusi, Jaak Jürisson, seades näiteks kiigelaulukuuik Kuu hiljutisel plaadil Koidulast teha, no niisamuti on see laul jõudnud ansambli L Dorado CD-le ja selle versiooni praegu ära kuulamegi, nii et ma arvan, mida rohkem töötlusi, seda parem lugu. Kuigi kindlasti see kuulus raadiosaade, kus ta kõlas, on ka väga palju andnud selle meloodia tuntusele. No ei maga ka. Kiisu käib õues. Do kultuuris. Ka ema köögis ja Ansk aga. Loodetavasti ei jäänud ükski raadiokuulaja selle unelaulu ajal praegu veel magama, sellepärast et 100 aasta laule on tänases saates veel üpris palju mängida. Nagu oleme aastast 1962. Eesti laulude juures ja Uno Naissoo loomingust näiteks võib võtta kolm laulu sellist tuntumat, mis ta tol aastal kirjutas. Üks selline päevakajaline Andongu Aafrika poeg. Siis rongirattad, veerevad mõlemad Heldur Karmo sõnadega. Aga üks laul veel, mida täna just pakuks teile kuulamiseks, on nimega kus on need kurat laulud ja see on Tõnis Lehtmetsatekstile kirjutatud esitajaks Heli Läätse ansambel stuudio kaheksa. Valveerivad palgi laksuvad lauad ja. Valter Ojakäär oli 62. aastal väga tihedas koostöös koos Ain Kaalepiga. Mõni aasta hiljem hakkasid nad kirjutama muide ka koos ooperit. Kuningal on külm, aga enne tuli käesoojenduseks mitu laulu. Näiteks eristused, mille võttis oma repertuaariga Artur Rinne. Ja muidugi see kuulus tihemetsa Tiina, mis samuti siis Ain Kaalepit tekstile kirjutatud Valter Ojakääru poolt ja see sai tollase aasta võistluskontserdil koguni teise preemia esimest külmite kuulakem, nüüd siis neid mõlemaid. Esimese laulu esitab Artur Rinne ja teise Eesti raadio meeskvartett. Hädas on sees, kui resteetiliga. Tulippa torga ja. ENSVs. Oodaid sael laps ja pärast aga laps turiety A ja O korruniku toored. Polnud. See palju jaami reeri polegi, seal o tuli PR-mees ka ja. Veega enam see soolaskeeemmu läbi. Ja Jaak. Estonian Air tuli baas, torga tulid ka turi PRi mees, ka nad. Kas sa tihemetsa Tiinat tead? Tead väga hästi, ennast rääkida võib nii mõndagi head, aga peale selle on tal. Kõik ei ole veel pääsenud trükki. Kõik ei ole veel valmis, ka. Laulan tihemetsa Tiinat, kata brigadir Priitu, tead. Teemas rääkida või midagi, aga peale selle on tal ka väikesed vead. Kas ta muud enam vahtis ainult Tiinat aiakese laadi? Lauri. Köiki laula, me ei saa, kõik ei ole veel päästiitriti. Trikki ei ole veel valmis. See tee Vetla tee, kata toodeni sassi, tead. Olen kuulnud temast rääkida võib nii mõndagi head, aga peale selle on tal ka väikesed. Laboris aju Tiinatanu rippalampaatia oli. Maailmas on mitu tükki kõiki laulda, me ei saa. Minule veel pääsu, ei ole veel valmis ka? Laulan Jäneda Tiinas. Pulleritsu p VTA. Põle aim emas rääkida või midagi head, aga peale selle on halva väikesele ainult teaduritest, kuni teenal ei üle need temaga teha. Ilma sunnitud köike laulda me ei saa. Ei ole veel pääsu, trüki ei ole veel valmis. Jämedad Hiinas. No Valter laager selle saatesarja ühe autorina sai neid kohe kaks lugu tervikuna tänasesse saatesse, aga võin öelda, et need on ka täiesti õigustatud selles saates vähemalt tihemetsa. Tiina on siiamaani kohutavalt populaarne laul. Ja just selle Eesti raadio meeskvarteti esituses. Aga Valter Ojakäär ise väidab, et tegelikult 62. aastal kirjutas kõige rohkem estraadilaule Gennadi Bodelski. Ja tema sai ikka selle aja jooksul juba päris mitu laulu valmis, kui teised alles ühe kallal pusisid. Valter Ojakäär mäletab, et näiteks konserv tooriumis öeldi tollal tema kohta naljatamisi. Tee puusi ja parandab vanu sest vahel aitas ta mõnda pikatoimelist koolivenda, kohustuslik harmoonia või polüfoonia olis ülesandeid teha. Kuigi eks tal endalgi vahetevahel range stiili. Ta kippus üpris vabaks minema. Tauliga kõige angaseeritum helilooja, sest et laule nagu Tai lipp ja esimesele kosmonaudile viskas ta nagu käisest ilma sealjuures loomulikult oma sõnumit, eriti uskumata tegeles ta väga palju ka naisansamblitega ja naisokteetile oli loodud tema laul. Hea. Pange muide tähele, et tema enda tekstiga, ega ta väga palju ise tekste ei kirjutanud. Aga nii või teisiti, kas seal nüüd, kui palju seda teksti oli papp, Palo ja nii edasi. See oli siis mõeldud ansamblile Laine, aga tänases saates kuuleme seda Heli Läätse esituses. Sinuga. Loodetavasti tegi Heli Lääts koos selle äsjakuuldud Gennadi Podolski lauluga siis kõigil tõepoolest tuju heaks. Aga 100 aasta lauludega ja aastas 62, kus me Eesti laulude juures oleme, läheme edasi Evald Vainu juurde, kes koos oma luulet ajast abikaasa eerikaga oli ikka veel väga aktiivne laululooja. Hiljem pühendus ta küll rohkem instrumentaalmuusikat, aga 62. aastal kirjutas ta kolm laulu ja võite neist kuulata kahte. Esimese nimeks on märts, teise nimeks uus maja. Esimese esitajaks Uno Loop ja teise esitajaks Kalmer Tennosaar. Et ei pea, mitte ei tea, mis Collection tuju ja naerma etaja valjult naerma. Mitmeid ja mitmeid ja kõikjale lava peal kiirem on ta kiirem ja kergem saak. Töid ja et ei tea, miks mul äkki on tuju ja aga maade ja kevadet saabub. Teede- ja no mitte ei pea. Mul äkki tuju. U. Liivaga. Ei. Kõik nurgad. Teiegi. Jätame mõned eesti laulud aastast 62 veel varuks, aga läheme nüüd vahelduseks laia maailma. 1962. aastal peeti Luxemburgis seitsmendat Eurovisiooni lauluvõistlust. Võitjaks tuli teist korda järjest Luksemburg. Isabella Obree laulis Rolaan valaadi ja Claude anri viisi laulu. Esimene armastus. Praegu selle võistluse ajaloojälgijale võib ju isegi veidi kummaline näida, et kolmandat aastat järjest päris võidupärja prantsuskeelne šansoone tüüpi laul. Ja kindlasti tekib ka küsimus, et kuhu jäi siis tol ajal juba väga populaarne rock n roll. Teisest küljest näitab see kolm aastat järjest sama raua tagumine ka selle võistluse konservatiivsust selles mõttes, et püütakse ikka kasutada varasemate võite, et stiili et ehk näkkab veelgi. Ja eks seda on siin viimastel aastatel Ki kogetud ja vahel on ka Mäkanud. Aga nüüd siis aasta 62 ja tolle aasta eurovisiooni võitja laulab Isabel Obree. Itaalia helilooja Reenis kirjutas 62. aastal väga tuntud laulukomando komando. Järgmisel aastal tõi selle Eestisse ka Marino marini kvartett Teet, mille linte paljundatud agarasti ja pole ka ime, et see laul jäi ühe menukaima na tänini eesti keeles kõlama. Tiiu Varik muide, kirjutas sellele eestikeelsed sõnad, kui ma ei eksi, ütle, millal tuled sa ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et see on sedavõrd populaarne laul, et seda võib kuulda mees esituses ja pakume siis teile kaks meeshäält ja vahelduseks üks naisel kõigepealt enge pealt Hamperdink siis Katariina valente ja lõpetuseks dinule. Vello oled. Sa ei tea, kus sa elad ja. Oled? Juba 50.-te aastate lõpus küpses Brasiilias uus muusikavool, mis kujutas endast pehmendatud rütmiga sambad ja mis hoogsa lainena ujutas 60.-te aastate alguses üle kogu maailma. Seolise kuulus Vossanova, mille silmapaistvaim esindaja olid pianist, helilooja Antonio Carlos sho. Vimm. Bossanova stiilis lauludega sai kuulsaks näiteks selline lauljatar nagu astrud Silvertum. Temalt koos helilooja ja Sten ketsi. Ansambliga kuulete kõigepealt laulu kui padu mida rohkem tuntakse. Meil võib olla nimega vaikse tööd aga originaalpealkiri Rio de Janeiro lähedal asuvale sellenimelisele mäele mille nimi tõlkes pole tegelikult just lööklaulule isegi päris sobiv. Nimelt küürakas aga üks laul veel sama autori sulest. Safinaado ja selle aitab juba veidi hiljem. Uno Loop. Rütmiga saab rõõmsalt. Kergeid samme. Tessa finaal on üks selline lugu, mida enamasti on küll instrumentaalversioonides esitatud. Valter Ojakäär isegi kahtles, kas sellest üldse lauluversioone on eriti palju tehtud, aga no Uno Loop juba kuulsite. Võib-olla nii tuntud pala puhul võiks pakkuda veel ühe ja tunduvalt hilisema, mille esitavad astro petuja, kõigi noorte tüdrukute lemmik võib-olla ka noorte poiste lemmik, ma ei tea. George Michael on igal juhul väga tuntud popstaar. Kell sellisest Brasiiliast tagasi Euroopasse kaheks jagatud Saksamaale ja kuulame, mida 1962. aastal pakkus oma rahvale nii ida kui lääne pool. Alustame idast, kus peale oma lauljate ambaseeriti vahel üks või teinegi ka välismaalt esinema mõnda varietees ja vahetevahel neid kah plaadistati. Nagu nõukogude liidus koos kontsert. Piil direktsioon ja suuremad varieteed nagu heatasemeline Berliini Friedrich palast olid riiklikud asutused ja võisid endale päris palju rohkem lubada kui mõni linnaomavalitsuse eelarves olev asutus. Üks populaarsemaid külaliselt diste oli prantslanna Nikol Feliia kes laulis saksa TVs tuhandetel etendustel ja plaadiste Samiigale. Anspaati Foxy kõikjal üks ja sama hoidmata kokku oma Pariisi sarmi. Roosid tulbid ja nelgid närtsivad, aga mitte meie armastus, kinnitas Ženni Petra. Berliini ringhäälinguorkestri saatel juhatas Günter kollas muusika, kirjutas Fox'ile Gerhard hoonid. Järgmisena kuuleme Jürgen Hermanni tša-tša-tša rütmis alakevadpidu Kuubas mis näitab ette Vabaduse saarest tol aastal ja sellest teemast ei pääsenud mööda ka idasakslased. Sedalaadi laule tehti üldiselt hea meelega, sest sakslased on alati armastanud eksootikat ja kuuba rütmid pakkusid vaheldust. Plaadile laulis selle pala rikka deus ja esimesel võimalusel pühkis muide ka idatolmu hiljem oma jalgadelt ja põgenes läände. Kas ta seal nüüd kuulsamaks või rikkamaks sai, selle kohta andmed puuduvad. Vahest kõige eredam lööklaulu täht 62. aastal Saksa TV-s oli siiski verbel Vaholtz. Ja oma võimeid demonstreeris ta veenvalt Anspaati Puubi Foxis. Mosaiik Luut ehk mul on muusikaveres. Seal aitasid teda taustal Berliini ringhäälingutantsuorkester Günter kollashi juhatusel. Ja nüüd veel kord sama Günter kollase orkester aga sedapuhku Werner Siipoltzi Fox nimega seal kohta materjalid. Ja seda laulab ruut Brandiin. Muide, too lauljatar oli varem tööl ühes haiglas kirurgi õena ja kas eespool kuuldud Jenny Petral oma hilisemal kolleegil isegi kurgumandleid välja lõigata? Ja tänase saate lõpetuseks vahelduseks midagi aeglasemat. Ralf tüüve aeglane Foxtrot üksinduse päevad lõpetab siis selle 100 aasta laulude saate ja saksalauludega. Hakkame kindlasti järgmisel nädalal. Aga selle kohe kuuldava laulu puhul juhatab orkestrit ikka Günter kollas. Aga laulab Hartmute äikler. Waltar jah, Jaak Ojakäär kohtuvad teiega jälle 100 aasta laulude sarjas nädala pärast. Kõike head. 100 aasta.