Tänases saates on meie vestluskaaslaseks helilooja Margo Kõlar, kes eesti heliloojate seas kuulub just nende hulka, kes on püüdnud ka elektroonilisi kõla võimalusi oma helikeelde sobitada. Heliloojana Marco nüüdseks lõpetanud ka Eesti Muusikaakadeemia magistratuuri tuuri kus tema juhendajaks oli professor Eino Tamberg. Kuninga kõrval on Margo Kõlar tegelenud ka helirežissööri dirigeerimise ja ansamblitega. Ja tema loomingust ongi võib-olla üks ilmekaim osa tööst, mis seostub tema vanamuusika ansambliga heinavanker. Ja sellele ansamblile on ta ka ise lugusid kirjutanud ja arranžeerinud näiteks vaimulikke rahvalaule. Aga võib-olla tunduvalt vähem tunneme teda iroonilise muusika loojana. Ometigi on ta mitmeid teoseid, kus sümfooniast, kes teist on kasutatud kuid kõigest sellest, mis ta elust mõtleb, räägib ta teile kahe ise ka lähemalt. Minul on au olnud sündida Vanemuise teatri peadirigendi perekonnas. Selles perekonnas on olnud palju muusikat alati ja kui sobiv aeg kätte jõudis. Läksin täielikult iseenesestmõistetavalt Tartu lastemuusikakooli hakkasin klaverit õppima. Selle kooli lõpetasin kiitusega. Emme-issi sundisid ka sind klaverit õppima, meid oli seal see muusika tegemise tahtmine nagu rohkem iseenesest. Nii seda kui teist. Jumal tänatud, et sundisid, ma arvan, et ma olen oma pilli õppimises tõsiseima töö teinud, sel perioodil. Kas sa arvad, et ütleme muusika õppimise algusetapis? Peaks ütleme noort muusikat rohkem tagant sundima, see on individuaalne küsimus, et ühelt poolt on oht võtta see muusikaisu lõplikult ära, teisest küljest, kui see töö jääb tegemata, siis seda hiljem on juba raske kurvat. Ma vahepeal käisin veel Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis kus toibusin teatud mõttes muusikaline ja üldse ka mina. Minu esimesed teismeaastad. Ja, ja siis, kui sa ärkamine nii kaugele jõudis, et, Et ma tundsin ära, et, Et peaks nagu rohkem õppima, siis ma tulin momentaalselt muusikakeskkooli ja ma olin siis juba kolmanda kursuse kolmandat kursust alustanud ja tulin kohe poole aasta pealt üle. Laiendasid võib-olla kokkupuuted teatavate inimestega, seal käisid, ma sattusin juhuslikult Tallinnasse ühele konverentsile ja tutvusin inimestega. Üks nendest tuli muideks Urmas Sisask. Seal oli teisigi. Ja see konverents jättis soliidse mulje. Lepo Sumera oli seal kõrvaklappidega ja salvestas seda konverentsi, see on minu elus murranguline käikesel konverentsil. Ütles, et ma pean tulema Tallinnasse. Pigem mind huvitas, võib-olla sellesse keskkonda tulebki muusikakeskkoolist. Ei osanud ma muud arvata, kui et ma teadsin, et sealsed inimesed usuvad, et nad on parimad. Kes on sellise olulise lükke teinud, et sa just muusikaveer Läksid, et. Ma arvan, et võib-olla oli see maid kuuldhild näiteks õnn well mõnedki teised, näiteks John McLaughlin ja Patrick Mora, keda need, kes tõesti andsid selle impulsi, et ma sain aru, et muusika tõeline asi sellega tasub tegeleda ja otsida. Ja siis hiljem ma hakkasime muideks vil kõige esimese tõuke andis mulle Eugen Kapp oma lasteooperiga Talvemuinasjutt mida ma lapsena väga Tõesti kuulsin, see oli pidupäev, kui ma tohtisin selle plaadi peale panna. Eriti mulle meeldis imearsti aaria? Ei, ei, siin pole nalja, keedame kiiresti kanget teed ja nii edasi. Endel Ani esituses. Muusika on eelkõige kõne minu jaoks või või keel ütleme niimoodi kuidagi nojah, järelikult ka sõnum olen püüdnud ka abstraktselt, et kirjutada ja võib-olla ma isegi võiks öelda, et ma püüdlen selle poole praegu abstraktsuse poole. Aga isegi kui ma oma sõnumit kavandanud, on ta ikkagi sinna tulnud alati lõppkokkuvõttes. Ma ei mõtlegi kirjutades nii palju kuulaja peole. Usaldan selles mõttes ennast, et, et kui mul seal oma jaoks on mingisugune huvitav asi või, või sõnum iseendale või kui ma saan nagu endas selgusele midagi, siis ma usun, et see on ka kuulajale võib olla huvitav ja kui ei ole, siis siis see sind nagu ei noh, selles mõttes väga ei kurvasta ka. Ma ei tea, enam mitte ja võib-olla kunagi vanasti kurvastas, kui, kui selgub, et mõned inimesed mõtlevad teistmoodi. Aga see on, olen sellega harjunud, inimesed erinevalt mõtlevad ja ja ei kurvasta, kui nad ei mõtle samamoodi kui mina ja kui need ei jõua nagu kohale see, mis mina olen teinud. No ma arvan, et nendele mitte kuulajaga tellijaga tellija arvestab juba kuulajaga mis on peaaegu üks ja see sama, et ma püüan võimalikult täpselt tellimust täita alati, kui mul tellimus Tegelikult ongi ju seda alati läinud, kõigesse sellesse, mis ma olen teinud, on seda läinud, mis mulle lähedane on, aga see on nagu allutatud sageli mingisugustele, muudele asjadele. Kui nüüd jätkata seda, et kellele ma mõtlen, kirjutades, siis ma olen üha enam püüdnud mõelda esitajate peale lugusid kirjutades et nemad võiksid rahul olla. See on vist enamikel heliloojate, ütleme, siukene, arvestatud mõtteviis jah, ja et nad oleks, nad ei ole peaaegu kunagi rahul, päriselt, aga, aga nüüd nad oleks nii rahul, kui võimalik, et nad ei saaks. Teha etteheiteid, et ma olen ebaprofessionaalselt oma partituuri vormistanud või et ei saa nagu aru, mis seal mõelda. Ma tahaksin leiutamise osavama loomingus kõvasti suurendada ja ma olen seda viimasel ajal püüdnud teha. Aga vahel ma improviseerin. Kumb sulle rohkem südamelähedasem on improvisatsioon või? Selline rangus. Kuulamiseks kindlasti rangus, aga selle otsimiseks, mida tasub kirja panna, improvisatsioon, sobiv. Sest et mulle ei meeldi paljusõnalisus improvisatsiooni, siis on see sageli puuduseks. Sa oled nüüd ka sellest aastast Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio juhataja. Stuudio on päris niukene, kopsakas organism. Ja see on üks üks ihu, millel on pead vaja. Ja see, seda rolli ma olen võtnud omale praegult täita. Ja siiamaani on väga huvitav ja loomulikult esmane ongi see esmane tegevus, on seal koolitamine, see tehnika, elektroonilised muusikavahendid, need on, see on terve suur hulk uusi väljendusvahendeid, mida väärid kasutada. Ja ja seda kindlasti põimides. Traditsiooniliste väljendusvahenditega. Sina oled ka elektroonik, muusika, sa oled kirjutanud elektronmuusikat ja ennast isegi irkamist täiendamas käinud, mis on teatavasti Pariisis asuv elektromuusikastuudio. Mida olulist said sa enda jaoks? Nad olid väga huvitavad kursused. Sain teada, niisugune on kaasaegne loominguline mõte. Millised probleemid on üldse? Kaasaegse helilooja ees ja need kursused ei puudutanudki nii tugevasti elektronmuusikat, see oli rohkem meil workshop ja praktikum, aga need loengud, mis meil olid, puudutasid hoopis sümfoonilise muusikat. Seal ei puuduta seda, kuidas neid protsesse, mida, mida elektronelektroonika lubab heliga teha, igasuguseid filtrite kasutamised ja Kaja efektid ja igasugused suhteliselt võib-olla nihukesed, elementaarsed elektronmuusika protsessimise nähtused, et kuidas neid kajastada sümfooniaorkestris, kuidas seda nagu järele teha pillidega need elektromuusikavahendid on minu meelest väga primitiivsed võrreldes akustilist vahenditega ja aga nad paljastavad neile nagu need väga kõige esimesed algtõed, mis heli juures on, milline on helifüüsika ja millised omadused tal on, mis võimalused on neid omadusi käsitleda. Ja me saame lihtsalt rohkem teada, on sügavuti heli kohta. Tol ajal, kui mina tegelesin muusikaõpingutega, siis oli süntesaator suhteliselt uus nähtus ja tulid välja esimesed laiatarbesüntesaatorid müügile. Ja mul oli niisugune tore võimalus nendega tutvust teha tänu minu poolvennale pappkõlarile, kes oli tolle aja kohta ees rindlikult varustatud oma ansambli tegevuses, mitmesuguse suguste, kaasaegsete pillide helitehnikaga. Mina noolisingiselt oma osa ikkagi vajadus muusikat teha ja komponeerida. Ja eriti põnevad olid minu jaoks need võimalustest võimalused, mis pakkus mitmerealine salvestus. Ja kas võimalused ma võisin ise nagu mitmete pillide partiisid esitades oma loo kokku panna. Ja alguses käis niisuguse kaheksa realise makiga või võib-olla isegi ühelt makilt teisele juurde mänguga. Aga elektroonika Ta avardas tohutult neid võimalusi, kui tulitsekvenserid. See oli praktiliselt mitmerani salvestus igaühe kodus. See oli minu jaoks väga paeluv ja ma hakkasin seda võimalust kasutama ja kodustuudios siis ehitasin valmis. Neid asju, neid, mis olidki mõeldud süntesaatoritega, elektrovahelistele pillidele kui ka võib-olla neid, mis pärast läksid akustilisele ettekandele. Ma töötasin raadiomajas päris pikka aega ja ja seda privileegi ja kasutades me küll tulime siin kokku. Huligaanid sisime makkide ja mitmesuguste lintidega ja mikrofonidega. Ja neid on peaks isegi alles olema. Ja kõige naljakam on see, need on suisa rahvusvahelist tähelepanu äratanud. Kuuligaanitsuses ja nüüd on. Nüüd on mängitud mitmel pool välismaal. Kus sa kuulad mingit lindi kompositsiooni niimoodi kontserdisaalis, kas lihtsalt lint käib? See ei ole mõnikord mõelnud, et sinna juurde võiks ka näiteks mingi sobiv pilt olla nagu ütleme, muusikavideo, midagi sarnast. Vahel võiks, aga ei pruugiks seepärast, et see oleneb täpselt sellest, kui palju sündmustiku muusikas on ja, ja kas see muusika on esiplaanil, kui tuleb midagi muud, siis ta läheb tahaplaanile, siis hakkab see jagamine kunstide süntees mis juba hariliku näiteks laulugi saatega laulu puhul hakkab juba see probleeme, mis on esiplaanil tekst, meloodiasaade, mis tähtsam ja no niimoodi me võime lõputult asju kuhjata, aga aga nad peavad oma kuidagi tähtsuse järjekorras olema ja kõik asjad ei saa korraga tähtsa tulla. Korraliku elektronmuusika kuulamise juurde käib vähemalt Kodrofooniline esitus, mis on muidugi omaette huvitav nähtus. Ja see muudab nagu muusikalise sündmustiku palju palju ruumilisemaks tegelikult muusikas, kunstis üldse. Mulle tundub, et kõige olulisem on ikkagi inimene. Ja elektroonika on tähtis, sedavõrd-kuivõrd aitab sellel inimesel kuidagi nähtavaks saada. Kes selle taga on kes on elektroonilise kompositsiooni taga? Ja kui ta ei aita seda, siis ta on vähem huvitav. Minu jaoks. Akustilises muusikas ei saa niimoodi olla, et inimene jääb märkamatuks. Muidugi, elektroonilisel muusikal on teatavad eelised, ma ennem tahtsin öelda, et ei ole, aga aga ma ei mõtlesin nagu elektrilist kompositsiooni, vaid elektrooniline heli on teatud mõttes kvaliteetne. Ja seda kvaliteeti nagu lihtsam sageli mõjule päästa. Teatud akustiliste akustilistest tingimustes on võimalik lihtsa vaevaga saavutada suhteliselt efektseid külalisi tulemusi. Ja seda fenomeni ma olen püüdnud ära kasutada just ühendades akustilist ja elektroonilist, et nagu lisada seda efekti, mida elektrooniline osa nagu pakub, võimeline pakkuma sageli see, mis me kuuleme, välja arvatud, pole sümfooniaorkester. Sageli jääb niisugusse suhteliselt kitsasse sagedusribasse, aga aga inimkõrva jaoks on väga efektne või sagedusriba on laiem. Elektroonika pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Sa juhatad ka ansamblit Heino maantee. Sellel ansamblil on vist põhirõhk vanemal ja vaimulik. Muusikal nii, seal esitame peamiselt polüfoonilist muusikat, siis polüfoonilise mõtlemise osatähtsus on minu tegevuses lükkunud väga esimesele kohale. Et ja üldse need muistsed kompositsioonitehnikad, need on täiesti hämmastavad minu jaoks. Ja ma neid väga suure rõõmuga uurin ja, ja ikka imestan, kuidas see võimalik on. Et see niimoodi tehtud on. Ja need tulemused kusjuures tunduvad väga kaasaegsed sageli mis seal on konstrueeritud 500 aastat tagasi 1400.-te aastatel on mingisugune eriline minu meelest resonants meie sajandiga või meie ajaga minu meelest, kui seda kunsti vaadata ja see oleks nagu tänapäeva inimesele mõeldud Sa mõtled Hieronymus Boschi, kel on näiteks maaliainetele vist ei, ansambli nimi on välja mõeldud. Täpselt nõnda, minul on kõige rohkem huvi pakkunud Johannes Okigem. Ja ja võib-olla see muusika, mis pisut eelneb temal aga eelkõige tema minu jaoks üks üks hämmastavamaid heliloojaid üldse. Ja mul on nii hea meel, et mul on võimalus selle muusikaga tegeleda siis on, kuidas keegi tunnetab seda muusikat erinevatel laiuskraadidel on see erinev kindlasti ja võib-olla see, mismoodi meie seda siin näeme, et võib-olla see on äkki see on huvitav kellelegi, kuskil lõuna poolt või põhja pool praktika näitab, et see on huvitav, nendele, kes on põhja poole Kas see on kuidagi ka sinu enda perekonnaga seotud mingil kombel, et lastemuusikat kirjutanud? Ausalt öeldes on nende poolt see huvi minu lugude vastu. Suhteliselt hiljuti tekkinud alles. Ja. Nagu kriitikat, ma ei ole praeguseni kuulnud veel. Võib-olla see tuleb alles. No mida nad arvavad, et sellest, et sa kirjutad lastele No küsimus ei olegi, tormavad, nad tahavad hakata esitama neid lugusid ja otsivad võimalusi. Küsivad, kas fonogrammi tahaks ise laulda, minu meelest on tohutu ressurss laste muusikas avamata. Sest et laste muusika suhtes olen kohanud niisugusi, hoiakuid. Et umbes, et lastele käib küll, et kindlasti on vaja väga palju klišeesid kirjutada lastemuusikas ja see peab tuttav olema ja neid ei tohi mingisuguste kunstiliste probleemidega ärritada. Seda soovitaksin praegu kõikidele lastele, et unustage ära see, mis seal kirjas on. Tädi saadab improviseerige. Kas muusika võiks olla ka justkui religioon? Muusika on muidugi religiooni väga oluline komponent koostisosa. Tegelikult ongi religioon see, mis on muusikutele põhiliselt tellimusi andnud läbi aegade. Ja selles mõttes on ta muidugi väga tihedalt seotud. Aga? Mõelda niimoodi, et muusika ise võiks olla religioon. Ma arvan selleks kuidagi sektantlikke. Mina arvan, et religioon aitab inimestel elada siin ilmas. Aitab. Neid otsuseid teha. Ja aitab. Võib-olla õnnelik olla, muusika on selles suhtes väga tähtis asi tõesti aitab niisuguseid lõhesid ületada, kinni ajada. Ja kui ta seda teeb, ma arvan, siis siis ta huvitav teistele ja, ja ta on väga vajalik ka heliloojale endale. On sinu silmis väärtusmuusikal, mis läbi sajandite inimesi meil liigutab, ütleme nagu Johann Sebastian Bachi Võib-olla ongi tema see, kes kõige rohkem meie tänast akadeemilist muusikat mõjutab. Sest et see side, see, mis enne teda oli see side kuidagi nõrgemini tajutav tänases kultuuripildis muusikapildis. Aga temast alates on nagu muusikaajalugu täidetud. See kvaliteet ja produktiivsus. Siis ma arvan, et see on kindlasti sündinud ainult läbisele religioosses. Et see on see juhtum, kus religioon on heliloojat aidanud, aga muidugi kvaliteet on see ka. See kvaliteet on ikkagi üks tingimus, mis viib muusikat läbi sajandite. Meid ümbritsevad mitmesugused mudelid ja, ja üldse muusikas on heas muusikas on minu meelest puutuvad kokku kaks vastandlikku asja. Üks on tuttavad elemendid. Ja teine on uudsed elemendid. Ja mismoodi on saavutatud tasakaal nende kahe vahel. Sellest olenebki tegelikult teose headus, kui on tegemist ainult tuttavate elementidega, siis on siis võib öelda, et see on kuidagi populistlik, kommertslik teos absoluutselt vahendid siis seal ainult väga üksikute fännide Niisugune klubiline üritus, inimesed kuulavad väga erinevalt muusikat ja hea muusika annab kõigele kõigile kuulajate gruppidele midagi, annab teadlastele midagi uurida ja annab. Niisugustele hoovuse inimestele midagi tunnetada. Kui mina kuulen muusikat, siis mina kipun ikkagi analüüsima seda. Ma arvan, et ma kuulan väga teistmoodi muusikat, ma kuulan kui helirežissöör seda mitte kui üks väsinud hing, kes vajab kosutust. Ameeriklane John Gates on juba ammuilma tagasi, on öelnud, et kõik muusika kas ka vaikus, on muusika vist järelikult õige. Aga vaikust ei ole olemas tegelikult. Aga sina kui helilooja, kes uued helid saavad sündida sinu jaoks ainult vaikusest Vaikus on olnud väga oluline kriteerium või noh, seal ikkagi keskendumise kontsentratsiooni. Ja vaikus aitab kaheldamatult keskenduda. Aga elu on sundinud õppima kontsentreeruma ka mitte vaikuses või, või siis kunstlikus vaikuses kõrvaklappidega või ma ei tea. Lülitama peab oskama välja lülitada selektiivselt oma, tajuda seda reaalset maailm, seda on raske saavutada, aga see pole võimatu saavutada suhtelist vaikust vaid tegelikult, nagu ma ütlesin, vaikust ei ole olemas, aga on olemas teatud helid, mis on nagu soodustavad või mis on mis loovad sellise harmoonilise struktuuri, kuhu saab midagi tulla. Ma ei taha siin öelda, et mulle meeldib päikeseloojang merre või linnulaul ja nagu seda sageli noh, mitte et see mulle ei meeldiks, mulle tõesti meeldib, aga ütleme, et kellele see ei meeldiks või küünlavalgel komponente. Oja kaldal lebad, aga need on tegelikult helid ja helikeskkonnad, kus mis on väga õnnestunud ja nad on ka mudelid. Ma olen tõesti konstrueerinud isegi teatud muusikalisi süsteeme, mille alusel püüdnud komponeerida. On sul aimu, kust üldse ideed pähe tulevad? Oled sa mõelnud sellele? Aga vaat siin ongi nüüd see vahe, et tegelikult nad ei tule, me mõtleme küll, et idee tuleb pähe. Aga see, mis nii-öelda pähe tuleb pähe, tuleb see, mida sa oled kuulnud kuskil. See, mis on juba olnud, see, mis sinu jaoks on olnud, see saab pähe tulla. Aga siis, kui sa tahad midagi uut tekitada, siis sa pead konstrueerima mudeleid laama, ja täpselt ma tean ka mitmeid selliseid autoreid, eriti viisi autoreid, kes, kellel tuleb viis pähe ja aga no kuidas, kus ta ikka pähe tuleb, see viis koosneb väga. Mis on kuskil olemas kombinatsioon mingisugustest elementidest? Ma olen muidugi vägagi seda meelt, et kõik, mis maailmas on olemas ja mis on olnud ja mis tuleb, on nagu olema kuskil, nagu on, on nagu olemas, et tegelikult aega kui niisugust ei ole olemas, aga ta sedavõrd olemas, et et see, mis meie jaoks hõljub see tuleb minevikust. Aga oleviku minna, siis me peame konstrueerib. See on nagu teistsugune tehnika, kuidas tulevikust asju kätte saada. Sina ausalt sellesse aega ei ole olemas, teatud mõttes tuju on, aga. Aga ta igaviku seisukohast ei ole kriteerium vaid on nagu teistsugune kriteerium on siin praegu meie jaoks kuidagi ikkagi väga oluline asi, aga idee kui niisuguse seisukohast ei ole oluline Võib-olla ideed ongi nagu see igavik, mida me otsime või millest me nagu meelerahu tahame teenida. Kindlasti jah, on ideed need, mis lendlevad igavikus. No mis sa arvad muusika tulevikusuundadest, et kas ongi vaja midagi uut leiutada uusi mudeleid, luua? Kui see kedagi õnnelikuks teeb, siis muidugi ja kui mitte, siis ei ole midagi katki. Huvitav on ikka midagi mõtiskleda, ajudega tegutseda ja oma tunnetust avardada. Mõtlegi vajalik, selles mõttes on kindlasti vajalik. Iseasi, kas seda keegi viitsib kuulata või kas see nagu. Et sellel ajahetkel nii oluliseks osutuda? Võib-olla mitte. Aga ta on huvitav tegija ta kindlasti oluline võib olla arengu seisukohast. Tänapäeva inimest ümbritseb nii palju igasugust tehnikat ja masinaid. Mis sa arvad, kas tehnika areng kui selline võib mõjutada inimeste mõtlemist? Me näeme iga päev, et kuidas kuidas näiteks arvuti üha rohkem mõjutab inimese mõtlemist ja üldse masinad. Masin, see on nagu masin tegutseb teatud, ütleme masinal nagu mudel, mille piires Midagi toimub. Ja see. Kui sa oled väga seotud teatud ühe masina mõtlemistüübiga või arhitektuuriga siis see mõjutab ka sinu mõtlemist. Kuskile maale on see võib-olla, tähendab, ei ole niisugune edasi viib aga järgmisel hetkel muutukse piduriks ja siis tuleb leida see hetk ülesehituse masin kõrval. Ma ei usu, et inimese vajadus Inemise järel ära kaob. Või siis seda ei saa olla ja seda ei ole kunagi juhtunudki. Ma arvan, et need inimesed lihtsalt hukkuvad, kes üksi. Seepärast, et inimene ei ole ju masin Ega inimene ei suhtle ainult ju. Oma mõtlemise ja keelega. Inimesed on väga mitmel moel kontaktis. Mina kirjutan oma partituurid esimesel ringil alati käsitsi ja siis pärast pärast lendad arvutisse alles, kui on juba nagu mõeldud välja, mismoodi seda üles kirjutada. Et selles mõttes ei ole mul probleemi olnud. Ma olen nagu püüdnud abistada vahendina ikkagi arvutit kasutada oma tegevuses. Ja tegelikult, kui ma oleksin Oleks paremini õppinud lapsena muusikat siis ma võib-olla poleks üldse arvutit vaja. Aga arvuti aitab mul kompenseerida mõningaid niisugusi, lünkasid või puudujääke, mis mul on tekkinud või võib-olla ka, mis mul võib-olla iseloomus on. Ja minu isiksuses on, ei ole ju kõik ühtlane, mõned asjad on nagu tugevamad, mõned nõrgemad ja ma masin aitab nagu kompenseerida seda kus on puudujäägid. Ja väga peab jälgima, et ei hakkaks takistama seda osa, mis, Sa oled kirjutanud sõlmist, ballett, kuu, hullud kassid. Kuidas seal tekkis sellise teose loomise idee? Teosel saamid on päris naljakas ka. See on tellimustöö, see muusika on tellitud juba ühele valmis koreograafia-le. Just see koreograafia oli tehtud Andrew Lloyd Webberi muusikali käts muusika jaoks. Enne esietendust vahetult selgus, et vastava autoriorganisatsioon ei andnud luba selle muusika kasutamiseks balletina. Jäänudki muud üle Vanemuise teatril, kui tellida uus muusika. Sellele balletile, mille ma väga lõbusalt vastu võtsin. Püüdsimegi siis alguses video järgi kirjutada muusikat nendele tantsudel keerasin hääle maha lihtsalt ja tegin vormianalüüsi. Ja, ja niimoodi vist Ühe loo peaaegu tegingi, ära siis tundesse kuidagi mõttetu ja mind julgustas ka koreograaf. Dmitri hartšenko ütles, et ei olegi vaja, et tema ei tahaks ka seda vana enam, et ta võiks hea meelega teeks uued tantsud. Siis ma jätsin sealt ainult niisuguseid põhimeeleolu ja süzee enda jaoks. Tegin selle muusika valmis kaugenedes üha sellest algmõttest. Ja kui see muusika oli valmis siis jällegi koreograaf arendas sedasama mõtet edasi ja tegi täiesti uue süžee, uued liikumised, uued tantsud, sündis tegelikult midagi hoopis uut. Aga see, see kassid, see teema jäi kuidagi. Kuna kostüümid ja lavakujundus oli see, mida pidi kindlasti kasutama. Nii ta jäi ju niisugune, nüüd on kasutajatel ka toredaid vaimukaid tsitaate, mul tuli isegi mõni seebikas tuttav ette ja siis ta ei oska Santa Barbara tunnusmeloodia suutsin tabada. See oli lavastaja soov tsitaat panna, kuna ta nagu see number balletinumber parafeeris, lein Davise külaskäiku Eestis. Seda küll seal esitas teatud, kas, aga see situatsioon oli nagu võetud sealt ja seetõttu ma andsin selle vihjega. Sel nime nimistu. Sonny tuleb külla. Minuga on juhtunud hiljuti selline kurb või rõõmus või ma ei tea isegi niisugune lugu, et. Et. Kogu aeg olnud niisugune vabakutseline ja paga punud rännumees. Niuke sõltumatu, aga viimasel ajal sadanud kaela meeletul hulgal mitmesuguseid. Töökohti ja. Ja ühiskondlikke ülesandeid. Et ma pean natukene toibuma ja mõtlema üldse. Üldse, millal ja kuidas ma saan kirjutada või midagi. Samas on mul ka päris mitmeid ja väga suuri tellimusi millele veel alla kirjutanud, aga millised võimalused on nagu alal kogu aeg? Noh, võib-olla see on puhtalt nüüd ikkagi konkurentsi küsimus ka, et milline tegevusala. Rohkem sisse toob et kui loomingu looming tooks sisse sama palju kui muu tegevus, siis võib-olla võiks üle kolida jälle jälle vabaks meheks hakata. Vaba mees vabal maal. Ma arvan, et mida rohkem tegeleda asjaga, olla loominguprotsessi sees, seda paremad ideed hakkavad tulema ja ja seda lobedamalt hakkab kõik minema ja hakkab raha tulema, aga, aga see on. Ei teagi? Teatud otsust vaja. Aga aga hetkel on minu jaoks päris põnev muidugi osaleda igasuguses muus tegevuses pole nii pikka aega olnud niimodi hõivatud. Aga ütleme loomingus kas sa jääd ka edaspidi selliseks heliloojaks, kes ühendab akustilist ja elektroonilist või on seal mingeid uusi mõtteid sellega seoses? No ideaalis mina tahaksin, et need, need eelised, mida elektrooniline muusika pakub. Ja muideks üks asi veel, mida ta pakub, millest ei olnud veel juttu. Et kuna mul on endal võimalus olla interpreedi tekstis, ma saan perfektselt teostada selle, mismoodi mina seda teost kuulen ja mismoodi missugusena teda ette kujutan mida ma peaaegu kunagi ei saa siis kui keegi teine minu teoseid esitab. Aga mina, ideaalis tahaksin jõuda sellisele kõlarikkusele, mis pakub elektroonika ja sellisele esitus tasemele teenusele. Et, et, et see sünniks nagu inimestevahelises koostöös see oleks mu ideaal, ideaal oleks ikkagi elektroonikast eemale. Aga samas ka miks mitte, et nii kaua, kui ta aitab jällegi nagu need mudelid Kas olulised teosed on sinu jaoks juba kirjas paberil? Meil tulemas kindlasti mitte. Ausalt öeldes ma ei teagi, et mul oleks. Päris hulga muusikat kirjutatud, aga, aga niisugust, et miks mul ei ole oma plaati seepärast, et ma ei tahaks nagu ühtegi lugu selle plaadi peale panna. Ma loodan või ma millegipärast usun, et see, mis vääriks sinna plaadi peale panna, et see võiks olla kuidagi