Turnee tähendab artisti jaoks proove ja kontserte, vahelduvat kontserdisaale, hotelle ja linnu, noh ja bussisõite, mida muusik tunneb ja mõtleb, ses karussellis saame teada algavasse, kes, kus tuleb juttu Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestri veebruarikuus toimunud ligi kolmenädalasest kontserditurnee eest Ameerika mandril. Marsruudil Toronto New York. Istun Kansas Citys, The Manhattan Annaborn, Chicago Decora just on San Francisco Vancouver. Orkester sõitis seejärel Koju, ent koor lõpetas Ameerika turnee Euroopas ühes väikeses Pariisi kirikus Eesti vabariigi 82.-le aastapäevale pühendatud piduliku kontserdiga. Minu nimi on Kersti Inno. Turnee muljeid päris ind. Dirigent Tõnu Kaljuste. Vestlusringis on koorilauljad, solistid Kaia Urb, Juta Roopalu malt Allan Vurma ning laulja ja koormeister Mikk Üleoja. Alustasite te turneed Kanadast? Trantast kui suurt noh, või siis umbes oligi kas oli nii, et kohtasite talve ja suve ja oli küll. Toronto oli ilmselt kõige külmem koht selle sõidu peal. Ja Torontost ära sõites nägime ka Niagara juga mis oli meie jaoks täielik, niisugune talve ütleks etalon selle sõidu peal, sest et seal oli nii paksult jääd mida ei näe ka siinmail nii, nii väga tihtigi. Ja see oli üks, üks niisugusi meeldejäävamaid elamusi käisite seal spetsiaalselt? Jah, noh, ilmselt me oleksime sealt nagunii läbi sõitnud, sest et me ületasime piiri seekord maitsi. Ja, ja siis noh, minule, kes ma eriti külma ei kannata, oli seal ikka väga külm olla. Kas külmem kui meil siin, et ta oli väga niiske, lisaks kõigele muule on nii, et see veepilv mis seal pidevalt üleval on, sellistelt jäätub koha peal ära ja sellepärast tekivadki need suured jääkamakad iga iga füüsilise objekti, mis seal mis seal enam-vähem haardeulatuses on. Muidugi, mulle meeldis kõige rohkem temperatuuri poolest, muidugi juust on seal ikka üle 20 68 isegi niisugune ja, ja kuigi ta oli ka väga niiske ja raske noh, suhteliselt talud, aga nii et see temperatuuride skaala oli niisugune ligi 40 kraadi vast. Kuidas selliseid temperatuuri kõikumised häälele mõjusid? Ja enesetundele, mida soojem, seda parem enesetunne oli, sest ikka kui tuled külmast kliimast ja saad natukenegi kevade poole, siis, siis läheb enesetunne ka paremaks, aga häälele muidugi kõigele. Ma on häälel häirivat, võib-olla need konditsioneerid ruumides. Kui on soe kliima, siis on need konditsioneerid, mis teevad õhku külmaks ja väga kuivaks ja see on väga-väga paha häälel. Ja samamoodi ka see küttesüsteem Nendes külmemates kohtades. Ega see pidev sooja puhumine ei ole häälele kuigi ja mina näiteks lülitasin teda pidevalt välja, olin valmis olema mitmekampsuniga toas, kui, et kogu aeg kuivatada ste häältele nagu fööni käes. Aga te olite väga kiirelt liikuvat sealsest kontserdid olid erinevates paikades, ma kujutan ette, et see reis võis olla üsnagi noh, ütleme väsitav selles mõttes. Ja reis on raske taluda ameeriklasest selle tõttu vahemaad on kohutavalt suured. Alati lennukiga just ei saagi minna, siis on ühest kontserdipaigast teise sõita seitse, kaheksa, üheksa tundi bussiga pärast seda lavale. Nii et. Ja tervis peab olema. Nojah, ja isegi noh, need lennusõidud on ju üsna pikalt kaks tundi, kolm tundi. Sest need vahemaad on ikkagi väga suured, tuhanded kilomeetrid Ameerikas. Aga lennusõit on mõnikord täitsa kurnav, eriti see õhkutõusmine ja maandumine ja mõned korrad on isegi mitu tükki järjest ei saagi. Ühe jupiga lennatakse poolitama. Nagu organiseerijad ilusaks, peab ütlema, et nad nagu sellel reisil selliseid kaheksa ja üheksa tunniseid bussisõit oli nagu välditud, et eelmisel korral sai küll kaheksa tundi järjest bussis istutud ja pärast seda lähed koperdama, aga, aga, aga seekord vist üle viie tunni nagu kontserdipäeval või nelja tunni. Ikka koorasse sõitsime ikka. Just oli. Aga, aga noh, sa sõidad nagu ikka hommikupoole ära, et aga vahepeal saad voodis jalad sirgeks lükata. Ta oli natukese inimlikum võib-olla selle koha pealt, kui, kui eelmisel korral lennusõit oli rohkem. Et siselende. Kaasas oli teil hästi sisse lauldud kava ja ilmselt selliseid Ornee puhul ei tulegi ehk teisiti kõne alla. Nojah, seal ongi see asi, et kui saabub teatav väsimuse aste, siis siis hakkab automaatpiloot hakkab kontserte andma. Et kui nagu lähed, lähed sellise kavaga seal nagu keha sees ei ole, siis ma usun enda endale häda tegemise võimalus on väga palju suurem kui kui, kui sellise kavaga, mida sa une pealt oskad edaspidi tagurpidi. Kava varieerus teil aga need põhi põhiteosed olid, olid samad Bach tüür, natukene ka Kreek'i ja, ja tormist, aga kas, kas võib öelda, et sellel turneel oli mingi üks selline domineeriv või, või põhiline teos? Mitmel kontserdil esitasime peaaegu tervikuna, no ta plaadivariante on üsna pikk. Kontserdivariandid olid veidi lühendatud, aga ikkagi tervet õhtut täitev. Ja paaril kontserdil tegime lühendatud variandi. Ja, ja tundus, et Ameerika publikule oli see vägagi vastuvõetav teos. Tuvi oli suur ja vastuvõtt oli, oli hästi. Soe või, või resoneeris sellega igatahes, mida laval püüdsime. Pärisin ka Tõnu kaljustelt Pärdi teose mõjust publikule. Torontos oli suur vaimustus ja ta läks isegi nii suureks, et seda jah, et Bach pärast seda oli hea, aga kõik olid selles. Pärdi vaimustuses veel, aga Sulev oleb inimestest osa jälle ütlen, et see oli targalt üles ehitatud kava, mõned, vot seda inimhinge ei tea, kes sinna kirikusse tuleb parajasti. Aga ta inimestele mõjub jäätmeseda, meil on sättinud niisuguseks küllaltki küpseks tervikuks, on selge. Igal pool väga mõjuv teos ja kusjuures kriitiku märkused mõnikord, et hoiat korraldajad kustusid, tuled ära menenud tekste aga et see muusikaline enda keel oli niivõrd paeluv, et selles olnud hea meelega nejat oldi üllatunud tekstide Meie sugust sisust ja kaunidusest hiljem kodus, kui loeti aga kontserdil parajasti jälgitud isegi Nendest kontserdisaalidest või kirikutest, kas oli mõnda sellist eriliselt mõnusat ja, ja põnevat kohta, mis, mis aitas nagu kontserdile kaasa? Üks tohutult meeldiv kolledž oli dekooras luteri kolledž, mida norralased asustasid ja seal on üks suur muusikaõppeasutus, kus õpib üle 800 koorijuhi lauljad, seal on kuskil seitse koori selles õppeasutuses. Ja seal meil oli fantastiline publik ja tohutu kihvt Saala. Saalis alustasime proovi ja mulle tundus, et seal üldse ei kõla ja siis viidati lava rippliikuvale ripplaele, et teil on võimalik seal kohendada ja muuta oma positsioone ja me lõpuks leidsime proovis niisuguse niisuguse kõla mis tõesti oli vapustav. Nii et see, see oli võib-olla kõige huvitavam kogemus, kus ühes samas saalis tõsteproovi alustad, proovi ühe kõlaga ja lõpuks on hoopis teine. Kirikutesse on tavaline, et me otsime kohta, kus kõige õigem on esineda. Mõnikord läheb see positsiooni vahetus, õnneks mõnikord mitte, aga see kõla otsimine proovide jooksul on võib-olla kõige olulisem üldse. Turnee jooksul. Publiku moodustasid enamasti üliõpilased, kes õppisid kirikumuusika ja, ja ka muusik. Ja huvitav oli just jälgida nende reaktsiooni kontserdi esimese poole ajal, kui me esitasime kolme põhimoteti kreegi, õnnis on inimene ja Ühte jupikest pärdik, kaanonist. Siis nad olid niisugused viisakalt plaksutavad ja niisugused. Ei, kõik õnnestus ja kõik oli tore, aga sellega neid ei üllatanud. Ma tahan öelda seda. Ja seevastu kontserdit, teine pool, kus me laulsime, tüüri reekviemi. See oli nende jaoks täielik täielik raputus. Et see oli see linn, kus pärast ühte esimest suuremat kulminatsiooni suurema pausi ajal kuule ja sest et see oli nii pingeline hetk ja nad nii huviga nii tähelepanu kui kuulasid seda, seda teost Püstitõusmine kontserdi lõpus oli niivõrd vahetu, spontaanne kantuna sellest energiast ilmselt, mis nad ise ka kuulates ja kaasa mõeldes selle teosega selle kontserdil said, et see ei olnud sugugi mitte mingisugune viisakusavaldus seal kontserdi lõpus. Aga selle linna kiituseks seda ka, et seal on nii lahked inimesed elavad. Ja, ja Nad olid valmis viima, nähes võõraid inimesi linnas, nad olid valmis viima ja tooma oma autoga kuhu iganes, millal iganes. Ja see, see koht jäi küll väga südamlikult meelde. On midagi meeles, kui me sinna sõitsime, hakkad nagu asustatud piirkonnast sõitma ja siis mida tund edasi, seda hõredamaks hinged läheb nüüd lõpuks oled täiesti mitte kusagil ja siis järsku, et pisikene linn, eks ole, et kus ainuke maja, mis üle kahekorruselist läheb, ongi seal ülikoolilinnakus, kus on siis umbes siuksed neljakordsed, aga muidu linn on kahekordne, kõik. Teatekoores aegsin isegi pisikene kohtaga, tähendab Ta on haruldane kontserdisaal ja seal oli ka üks hiigla kaunis muuseum. Norrakate muuseum jutustas sellest, kuidas norrakad Ameerikasse tulid. Seal ma mõtlesin selle peale, et on palju räägitud, kelle eestlaste minekust Ameerikasse ja seal aga kõige rohkem väärtustab, interpreteerib seda ikka muuseum ja seal oli erinevad kultuurid koos, ütleme alates usu problemaatikast luteri ujud meest Norramaale ja vabausu olemusest Ameerikas siis on käsitöö, ütleme niisugune meie rahvamuuseumi niisugune osakond oli seal sellise merendus, kuidas norrakad sinna jõudsid ja kuidas rahvatraditsioon ameerika kultuuriga kokku põrkus ja missugust tulemusi andis. Seda jutustab üks muuseum ja seda oli väga meeldiv kogeda. Näed siin üldse muuseumit sellel sõidul mulla jätsid hea mulje kahjustamise kosmosemuuseum seal. Noh, see on ka interpretatsioon seal ajaloo ja niisuguse niisuguste nähtuste interpretatsioon, mida me tõesti tihtipeale teame, aga aga saame tõeliselt kogeda, läbi elada taolistes kohtades. Nii et neil oli siiski natukene võimalust ja aega ka tutvuda selle kohaliku oluga ja, ja kultuuriga. No iga inimene võtab vabast ajast seda, mida ta tahab. Ja mõnikord võib-olla näiteks mul üks hommikune jalutuskäik pool tundi pühapäeva hommikul kuskil kella seitsme paiku San Franciscos uinowas linnas võib-olla mõnikord jutustab rohkem kui mõnikord oled pool nädalat koha peal ja ei, ei teki mingisugust informatsiooni kohapealse eluga. No see on iga inimese omad omad huvid ja mida ta selle vaba ajaga teeb? Et kas teil mujal oli ka nagu aega selle kohalike olude või või, või vaatamisväärsustega tutvuda? Noh, aeg oli tegelikult suhteliselt vähe igal pool, et noh, olime ka näiteks New Yorgis suure loodusloomuuseumi külje all kohe, aga aga vist oli nii vähe, et vist kaks orkestri liiget käisid küll hommikul. Vabaduse samba juures. Millega millega meil edasine väljasõit venis pool tonni rohkem poolt. Kauem kui plaaniga liigseid huviväärsusi kuigi nad olid väljunud Hommikul kell seitse mõtlesin, et mina olen, mastaabid on lihtsalt see, kui palju keegi läheb, see sõltub õudselt palju, kuidas kellelegi keha kannatab, inimesed, autod erinevad, kui palju kellelegi energiat on. Et kes võib reisi peal rahulikult lipata ringi ja, ja vahepeal natuke magab ja annab kontserti ja teeb niimoodi päevade kaupa ja mõni teine ei tule üldse hotellitoast väljagi. Ei ole võimalik käia. Seda saab just teab ise, kui palju ta hoiab oma varusid õhtuks õlitada. Kõige olulisem on ikkagi kontsert ja ma ise tean, mis ma pean seal tegema. Ja, ja kui palju ma võin enne seda kulutada oma energiat, aga mitte, mis, ütleme selles selles kavas. Koorilt nõuab nihukest kõige suuremat kokkuvõtmist on see, on see Pärdi kaanon? Selles kavas terves kontsert reisis reisi jooksul, kõige suurem kokkuvõtmine oli, see hakkab Vello aga Bella kontsert, mille me andsime Chicagos just kus siis esimeses pooles. Me laulsime Pärdi kaanonist selle lühendatud variandi ja teises pooles lühendatud varianti, see oli ka seal jah, kuskil 50 minutit. Ja, ja teine pool seal oli siis tormise tormise kava selle viimase plaadi pealt. Õliga ülipingutad tähendab kahte, nii sest vokaalselt ebasobivamat asja nagu kokku panna on suhteliselt suhteliselt nagu keeruline. Mitte et seda ei peaks tegema, aga seal lauljale väga raske ja vot see oli tohutu, tohutu suur kontsentratsioon pingutus. Seda. Aga lihtsalt need ülesanded on väga erinevad ja, ja paraku noh, nagu füüsis kujuneb teatud ülesande jaoks vormi või, või välja ja kui see ülesanne drastiliselt muutub, siis on organismi ümber häälestada küllaltki raske. Ma kujutan ette, kui põnev kontsert kuulajale olla. Jah, kriitika kriitika oli väga hea ja kontserdipublik võttis ka väga tore, lihtsalt vastasele kontserdi, nii et noh, küllap ta tasus ära. Ja pool, nagu eriti ei kannatanud, teise teise tõttu. Jah, see on muidugi omate intrigeerib üldse, panna kaks nii eriilmelist. Poolt ühte kontsert, mida kirjutas ka kriisis, eks ole, peale seda, aga noh, seda esitada seal esitajale tohutu tohutu ponnistused. Stseeniks. Palju oli neid momente näiteks Kaia, kus, kus oli vaja soolot laulda ja, ja, ja sellepärast mobiliseerida ennast. No peaaegu igal kontserdil oli midagi ikka suuremad või väiksemad, suuremat on Pärdi kaanonist Malitva lõpus, kus, mis on kolmekesi lauldud. Jaa. Tüüri Reekviem, mis on üks niisugune soololõik, mis on hästi nõudlik ja, ja noh, niisuguse väga-väga head vorminõuded Ja siis muidugi selles tormis jagamas praktiliselt igal igal kontserdil midagigi, mida oli vaja laulda, nii et mina pean eriti kuidagi niimoodi. Mina võtan sõitu alati niisuguse Niisuguse vaatenurga pealt, et kuidas ma jaksan, ma hommikul vara, pean läbi mõtlema, kui palju, mis, kuhu oma, kui ma jõuan sinna, mis ma siis teen ja kui palju ma pean olema pikali või mida ma saan endale lubada, mida ma ei saa endale lubada, nii et kogu aeg, üks niisugune rehkendamine ja jõuarvude niukene rõhutamine käib. Aga ka range niisugune enese enesekontrolliplaneering ja, aga ma pean ka ütlema seda, et, et mida rohkem nagu aeg edasi, mida rohkem kogemusi tuleb, seda rohkem need kogemused tulevad kaabiks. Ja need asjad, mis veel mõned aastad tagasi olid minu jaoks täiesti mõeldamatud või mida ma ei oleks mingil juhul enda jaoks Üldse ei julgenudki, ettevõte on praegu küllaltki niisugused iseenesestmõistetavad. Nojah, kauem kuuris olijatel tõesti tekib see kogemus juba juba sellepärast, et koor on väga palju reisinud ja need situatsioonid saavad järjest tuttavateks, tähendab selliseid ootamatusi? Noh, ei, ei tule tegelikult enam, ma oskan ette näha neid ootamatusi ja see ja nad ei väsita mind nii kui noh, kui ma oleksin võib-olla algaja või või vähem reisinud samamoodi noh, tõepoolest Ameerikas olime viiendat korda juba. Et, et tema iseenesest enam ei, ei vapusta, nii. Vaatame, väärsused ei ole minu jaoks enam niivõrd olulised, aga ka näiteks Tallinna linn on ju fantastiline, aga aga mu süda ei hakka ju kiiremini puperdama iga kord, kui vanalinna sisse astuda, nii et kõik see aitab muidugi kontserte samastub paremini teha. Segavaid asjaolusid on vähem. Minu jaoks tekitab just see, see ühiskondlik ja poliitiline ja, ja inimestevaheline suhtlemine teatavaid siukseid üllatusi ja, ja noh, teemal ei tekita, aga noh, ma ei lase neil nii palju endasse, aga, aga jah, et see inimsuhted on küll natukene liiga teistmoodi kui meil. Mistõttu ma ei püüa väga palju sealt hotellist väljunud. Kas, kas seda on ka publiku pealt tunda neid ameeriklasi ja ameeriklaste iseärasusi? Ei, seda, seda publik niivõrd eriline ei olegi, sest nad on ikkagi teatud kindlas situatsioonis, kus sa tead, mida nad võivad teha, see, et mõni inimene kuskil missa kahe osa vahel näiteks plaksutama hakkab. No seda juhtub Eestis täpselt samamoodi, ükskõik kas või kas või noh, Saksamaal kuskil väikses kohas kus iganes. Et inimene, kes ei tunne muusikat, temaga, võib ikka selliseid apse või, või noh, ütleme paljast teadmatusest mingisuguseid situatsioone. Ja see, et see tõustakse püsti peale kontserti. Ja suur emotsioon seal on pigem võib-olla sellepärast, et meil on, nad lihtsalt on harjunud olema avameelsemad. Seda võiks, seda on ka Eestis juhtunud ja, ja selles suhtes ei ole nagu sellist see kõik väljaspool see teistmoodi. On teil oli kokku 12 kontserti, seal Ameerika mandril oli juttu, et Etegoora lindile meeldis, need inimesed meeldisid sisse, Chicago hakkab bella kava võeti väga hästi vastu. Kas, kas on veel mõni, kas mõni kontserdisaal või, või, või mõni publik, mis, mis teed niimoodi väga-väga innustas või meelde jäänud? Sellest arborist kindlasti rääkima sellest, kuidas statistika nüüd oli, kas me selles kirikus mitmendat kord neljandat neljandat korda et seal on palju inimesi, kes on viibinud kõikidel nendel kontserditel ja noh, see oli suhteliselt suhteliselt nii-öelda terav elamus minu jaoks, lähed sa, koor läheb lavale ja, ja noh, ta on provokatsioon on juba selline, nagu oleks fantaasia kontserti lõpetanud hetkel. Ühesõnaga, et suur osa publikust teab täpselt mille, mille peale ta on tulnud, mida ta on tulnud kuulama, seda koori varem kuulnud, et selline vastuvõtt on selline äratundmine, kohed. Ja see saal oli ju määratu suur, ma ei uskunud peast öelda, palju seal istekohti võis olla kas mingi 1000 või 2000, aga, aga igatahes igatahes väga suur saal. Aga väga hea. Ja seal on väga kärge lamba. Kas saalid olid enamasti täis või? No need väga suured saalid, mingeid üle 1000, see niisugused no seda täis saada on ilmselt ikka, aga Pagaroske lausa umbes nii et aga niisugust tunnet ka nende suurte saalide puhul ei olnud, et oi et pooltühi või. Et huvi kontserdite vastu oli, oli tegelikult päris suur. Ja ja neid kohti Oli teisigi peale noorpaari, kus, kus meid oodati lausa, no kasvõi see samade kooragi nende. Selles kontserdi plaanis me olime sees juba olnud eelmisel aastal samal ajal nad teadsid, et ma tulema 2000 veebruaris, nii et ei pruugigi olla käinud selles kohas ja juba nagu see huvi on, on juba nagu ettegi tekitatud. Sageli on head kontserdipaigad just need linnad, kus on ülikool ja kus on ülikoolis muusikaosakond. Need inimesed sageli on teadlikumad ja tunnevad klassikalise muusika vastu rohkem huvi, on ju selge, et maailmas noh, põhiliselt mängitakse kergemaid žanreid ja teatakse, et see klassikalise muusika, mis on ikkagi suhteliselt väike. Nii et kui seda arvesse võtta, siis ma arvan, et publikule küll absoluutselt ei peaks muretsema. Et mitte kogu selle tuuri ei esinenud koos tseremoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Torontos nimelt tegime koostööd paari teise kooriga ja ansambliga läksime, nii et seal olid näiteks Selline grupp nagu ilmer Singer Helmelmeraisla Swingers ja mis on loodud Elme Raislari vana Kanada koorijuhi poolt, et juba tükk aega tagasi see vanahärra on ise juba kahjuks surnud, aga tema tööd jätkab Lydia Adams. Selline keskealine võluv daam. Ja esitasime Nendega koos Kanada nüüdishelilooja teost. Üks nendest oli refiidmani poisis ja teine oli Petersi Falcki istuda Ants siin-seal Salman Rusti tekstidele. Ja see oli noh, selline suurejooneline üritus ilmselt Toronto lastele Kanadast Kanada lastele omasse küllaltki suurt tähtsust ja tähendust, kuna olid nende nende kuulsad heliloojad ja, ja seal koolide hulgas oli veel üks suur selline noortest koosnev koor ja siis naq, millel singel seal üks selline grupp. Nii et algas suhteliselt sellise massikontserdiga jäätuur peale. Kas pärast kontserti ka näiteks lauljate juurde tuldi või midagi küsima või? Nojah, tihti juhtus seda näiteks anarboris on isegi välja kujunenud noh, sellise tuttavad näiteks mul on üks. Meil on, kes just tegi oma doktoritöö mingi mingi füüsika haru pealt laserite uurimisele ja tema meie alaline külaline juba juba aastaid ta noh, ta on ise laulmisega tegelenud ja kunagi käinud ka Tallinnas. Aga nad on jah, niisugused, vot kui siin vahetusest oli ennem juttu ja sellisest kontakti otsimisest, siis väga tihti tulevad inimesed pärast kontserti juurde ja, ja kas või ütlevadki seda, et oi, et see oli, see oli ka suurepärane, aga õppustel mida iganes, aga üks neiu tuli minu juurde pärast. Chicago kontserte võtab käest kinni ja ütleb, et nii nüüd seisab siin ja ütleb mulle, kuidas ta seda teeb. Näita mulle, kuidas sa laulad, kus kohas sulise tuleb? See on nii, nii vahva või noh, niisugusi hästi ootamatuid situatsioone võib talletada. Enamasti on jah, peale kontserti astutakse ligi ja noh, nagu puhta ameerikalik jutt, nagu ta ikka on, et ta Screenid, Maav ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Sinust alles meil oli väike vastavat pärast ja siis mul oli selline päris huvitav kogemus, seal lastasid kaks noormeest, Ligija. Küsis, ivad üht ja teist ja et mis te veel olete laulnud ja hakkasin neid kavasid lugema. Bachi, neljas kantaat, mille peale üks Krist laagid soodes pandeni siis kukkus nagu endal suu lahti, et mina küll Bachi kantaat kataloogi numbrite järgi pealkirjadele ei tea, et millisele numbrile vastavad niisugune pealkiri. Eks seal publikut on igasugust, eks ole, väga asjatundjaid saalis. Mida, nagu veel küsiti või mille vastu huvi tunti, siis millal jälle tuleb? Noh, koori kõla kiidetakse palju, sest see on nende jaoks nii palju nii palju teistmoodi, sest Ameerika koorid kõlavad ikka väga erinevalt, ütleme lihtsalt nii eksootiline, et seda kiidavad need kõik, eksju. Kui ise kogu aeg selle tegemise sees olla siis on väga raske objektiivselt hinnata seda, kuidas nagu no ükskõik, kas publikuni või siis sellesama kriitikuni jõuab, et et. Nii nagu näitlemises öeldakse, et tee mitte nii nagu sulle meeldib, vaid nii nagu nagu publikule hästi meeldiks. Et sul endal võib isegi tihtipeale olla suhteliselt sihuke kehv tunne, et noh, ma nüüd ei tea. Aga, aga seda õiget tulemust saad sa hinnata ainult läbi publikut. Nii et kui neile meeldis, oleme meie rahul. Samas on olemas ka mingisugune enda jaoks mingisugune stamp, mitte standard, aga ütleme, mingisugune punkt millest noh, allapoole, nagu mingil juhul alla allapoole lasta ei saa või, või ühesõnaga, et kus sa tunned ise? Ei, täna ei õnnestunud kohe üldse, et ükskõik kuidas publik reageerib, sest tema jaoks oled sa uus, tema jaoks on see muusika uus. Ja ta võtab sind vastu hoopis teisel tasapinnal kui see, mida sa teed ise. Aga isegi sellelt pulgalt hinnates ei saa sellel sellele turneele küll eriti midagi. Teine kui Mickene ütles, et, et kui aga väsimus, autopiloot hakkab tööle ja, ja teatud professionaalne tase see jääb ka kõige raskemates olukordades, püsin vaat seda ma just mõtlengi jääda, et see professionaalsus peaks olema niisugusel tasemel, et see kontsert on nauditav. Nojah, Juta võib-olla viitas sellele, et see, kuidas noh, lauljannast laval tunneb on erinev sellest, kuidas publik ennast saalis tunneb. Ta näeb, et laulja, laulja ja jooks on mingid konkreetsed ülesanded ja ta ei ela või via ei saagi endale lubada selle emotsionaalset läbielamist samal tasemel nagu kontserdipublik. Noh, need funktsioonid on lahus lihtsalt. Nojah, see on seesama asi, et ei saa laulda ja hinnata. Ajakirjanduses valisin terve artikkel, kus, mis oli pealkirjastatud et kultuurisaadikud Eestist. Kas teie tundsite ka ennast eesti kultuurisaadikutena Ameerikas? Ma ei tea, mina ennast küll ei teadvusta, et nüüd ma olen mingisugune eesti kultuuri ametlik maalt välja viia ja ja, ja aga. Kui vaadata Ta või mõelda selle peale, et kui hästi Pärti Pärdikaanonitust vastu võeti siis. Noh, see tunne, minul jäi küll, et sa teed nagu nende inimeste jaoks midagi väga vajalikku, et mul oli nagu enne sõitu kuidagi kahtlaselt, kuidas Ameerikasse kaanon võiks publikule meeldida just seetõttu, et ta ta nii tohutult erineb sellest välisest ameerikalikku mentaliteedist, millega me oleme harjunud mis jookseb kõikides telekanalites sulle pähe ja, ja mida sa näed seal kohapeal, tänavapildis ja inimeste omavahelistest suhtlemisest. Et seetõttu oli mulle nagu alguses nagu sügavalt üllatav kuivõrd hästi see selles keskkonnas toimib. Et tundub, et see tegelik vajadus sellise vaimse impulsi järgi on nagu olemas, et kui see antakse, siis nad võtavad selle suure tänuga vastu. Aga mul oli jälle just hea meel selle üle, kui kui hästi võeti vastu tüüri Reekviem. Sest et. Selle kontserdireisikorraldaja oli ise väga noh, niisugusel juhul kahtleval seisukohal või no ta väga hästi ei julgenud igale poole pakkuda keset tüüri. Et noh, just, et ta ei ole kindel, kuidas see vastu võetakse. Ja, ja nähes seda, kuidas, missuguse pingega, missuguse huviga kuulati Eesti kaasaegset muusikat ja kuidas ta tegelikult inimestele meeldis. Siis minul oli noore noore heliloojale täiesti siiralt hea meel. Noh, muidugi, kui nüüd rääkida selle skulptuuri saadikuks olemisest, siis noh, seda võib kuidagi tagantjärgi konstateerida, et kui olla lauljana selles protsessis sees kontserdituuril, siis noh, laulja noh, esimene ülesanne ja, ja ilmselt lausa mõttetöö käib selles suunas, kuidas võimalikult hästi partituuri edastada tahab, et see, mis, mis nootides kirjas, kuidas külasse viia ja tegelikult noh, alles alles teisejärguline on see, et kuidas see nüüd mõjub, tähendab, et, et ei saa olla samal ajal noh, esitaja ja hindaja, et ega need sanktsioonid on ikkagi lahus. Ja, ja sellise kava koostamine ja kontserdituuri paikapanemine Esialgselt peadirigendi ja kontserdi korraldava organisatsiooni vaheline küsimus. Küsisin Tõnu kaljustelt, mida tema peab selle turnee puhul kõige olulisemaks. Vast seda, et, Tüüri reekviem sai väga hea vastuvõtu osaliseks ka seda, et New Yorgis esinesime greid Befoomas seerias ning kontsentri seerias, mis. Andis väga niisuguse meeldiva publiku ja väga. Asjatundliku õhkkonna kontsert, teda ja ka need teised esinejad, kes selles seerias osalesid, on, on väga tunnustatud. Kui, kui osa sellest rekordtsentriseerias kuulub ka Eesti muusikale, siis on rõõm iga igal juhul suur, sest järgmine päev Neeme Järvi andis seal juttebury sümfooniaorkestriga ka oma kontserte, kus oli Pärdi kolmas sümfoonia, nii et Eesti muusika oli seal esindatud tõesti väga hästi. Eesti filharmoonia kammerkoor oli need Ameerikas juba viiendat korda. Kas oli tunda ka, et et publik on nagu teadlik teie musitseerimisest ja kvaliteedist? Ja need plaadid, mida me oleme teinud, nad on inimestel teada-tuntud, seda mainis paljud kriitikud ja ka kümned inimesed. Kontserdi järgi tulid autogramme panama plaatide peale, nii et selge see, et nad levivad. Ja ka mõned üliõpilased ei pea paljuks tulla taha tänama ja ütlevad, me oleme teie arengut jälginud siit maalt ja noh, teavad, teavad et see, see, see on see, et on oma publik olemas, aga noh, see on elementaarne, igal interpredil peabki olema, noh, niisugune oma seltskond, kes sind kuulab, ütleme, meil on see jaotanud ära lihtsalt maailmas tänu sellele plaadistuste võrgule Kavas oli Bachi kõrval peamiselt eesti muusika. Nii et tundub, et teie torni oli ka Eesti võidukäik. Ameerika mandril. Nojah, see kõlab ilusti muidugi. Ütleme, muusika. Kas ta käib võidu või ei, käi võidu, see on niisugune. Niisugune asi nagu ta on, aga selle Niisuguse väikse kollektiivi väike ülesanne ongi ju mingid oma oma muusikat ja oma heliloojate esindamine maailmas. Sest sest kuidas sa muidu oma nägu omandad maailmas, sest ütleme kui jaapanistab doktor Suzuki väga huvitavat seeriat Bachi kantaatidest ja annab välja haruldasi plaadistusi praegu siis see on. See on ka tähelepanuväärne asi, aga ütleme, kui eestile loojat ja meie suudame oma oma repertuaariga mõjutada nagu uue repertuaariga, kontserdite seeriaid ja ka tuhandeid inimesi, kes tulevad kuulama see on teiselt poolt niisugune väga oluline oluline värskus, muusikaelus, nii et eks see klassikainterpretatsioon, mis maailmas läheb nagu geograafiliselt väga laiali, väga huvitavat, kultuuripiirkonnad hakkavad uusi, huvitavaid üle niisuguseid tulemusi andma, mainisid jaapanlaste tegemist ei ole, ma olen vene muusikale näiteks rootslastega teinud, et nad lihtsalt kultuuri kokkupõrked annavad väga huvitavaid tulemusi. Kuidas üldiselt jäite rahule selle reisikorraldusega reis oli ju pikk ja, ja kas olid need üleminekud ja sõidud sujuvalt planeeritud, kas jäi piisavalt aega niimoodi kontserdiks häälestumiseks? See oli raske reis ja meil on mõned aitäh korraldajatele küll seal. Selle, mida me esimest korda tajusime seal, et näiteks hotellid polnud valmis. Kui artistid jõudsid kahe paiku seal, siis selgus, et seadused on vahepeal muutunud, et inimesed, kes on sisse kirjutanud ennast hotelli, nad ei pruugi kella 11-ks 12-ks ennast välja kirjutada, mõned võivad seal kauem olla ja ühegi seadusega välja tõmmata ja mõnikord kahe hotellis juhtus nii, et ei olnud kõik ruumid valmis, nagu see laabus muide, tunni jooksul, aga kui sa tead, et õhtul on juba kontsert, siis see ei ole meeldiv. Need niisugused väikseid näpukaid oli neil küll olemas, aga Tealses teatud raskuses, vaat inimene peab endaga tööle hakkama. Ja teatud rasketes tingimustes need niisugused asjad, mis ajendas jõud, varud leiad, need ongi need väärtused, kud, asjad, mis sind arendavad. Tihtipeale. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestri menukas Ameerika turnee Est rääkisid Tõnu Kaljuste, Kaia Urb, Juta Roopalu, malk, Allan Vurma ja Mikk Üleoja. Küsitles Kersti Inno. Lõpetame saate muusikaga turneel kõige rohkem kõlanud teosest pahimatetist hingetlem Hermann aias liit, mis on Eesti filharmoonia kammerkooris üleüldse üks enam esitatud palu. Kuulete. Selle salvestist 1996.-st aastast koori juubeli kontserdilt Kuressaare Laurentsiuse kirikus.