Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 30.-st detsembrist toimetaja Ann-Mall Mälberg. Balti riikide õhuruumi turvamise võtab Ameerika ühendriikidelt üle esimene postkommunistlik Nato riik. Poola. Riigiprokuratuur otsustas lõpetada Harri Männili suhtes algatatud kriminaalasja, mis käsitles tal esitatud süüdistust teise maailmasõja rajal toime pandud väidetavate inimsusevastastes kuritegudes. Ühtki Männili süüd kinnitavat dokumenti, aga tunnistajat ei leitud, kinnitas riigiprokurör Heino Tõnismägi. Eesti ja Soome vahel planeeritav gaasitoru aitab tõsta Eesti gaasitorustike efektiivsust ja müüa Soome poolele teenust ka lisaks veel ühe punkti, kust gaasi Eestisse tuua. Kuid see pole alternatiiv Vene-Saksa gaasijuhtmele Harju maakonnas. Teenetemärgi võtavad täna vastu omavalitsustegelane haridus- ja kultuuritöö eestvedaja taimi Saarma ja muinsuskaitse vaneminspektor Silja Konsa. Maakonna kultuuriauhinna Harjumaa kultuuripärli saab muusikaõpetaja, koorijuht ja koduloouurija Heinoritmek. Ukraina soovib gaasi hinnad läbirääkimisi Venemaaga pikendada 10. jaanuarini. Gazprom lükkas selle ettepaneku tagasi. Gazpromi juhid ähvardasid esimesel jaanuaril Ukraina suunalise gaasitoru üldse kinni keerata. Olukorda kogunevad neljandal jaanuaril arutama Euroopa Liidu energeetikaministrid. Öötundidel on oodata lume ja lörtsisaju levikut üle Eesti. Homme päeval on ilm pilves. Poolikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal lörtsi või lund, kohati tuiskab. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Pärastlõunat hakkab ilm külmemaks minema. Poolast sai täna esimene postkommunistlik NATO liikmesriik, mis võttis Ameerika ühendriikidelt üle kolme balti riigi õhuruumi turvamise. Leedus asuvas Šiauliai lennuväebaasis hakkab paiknema neli nõukogude päritolu Mikk 29 hävituslennukit ja seitsekümmend-Poola sõjas väelast, kes need lennuk edenevad. Esimesed kaks NATO standarditele vastavaks moderniseeritud hävitajad maandusid ja siis juba eile, ülejäänud saabuvad täna. Kolme kuu pärast annavad poolakad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvamise üle Türgile. Riigiprokuratuur lõpetas väliseestlase Harri Männili suhtes algatatud kriminaalasja natsikurjategijate otsimisega tegeleva Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli büroo direktor Efraim Zuroff. Olime Nelid süüdistanud tsiviilisikute tapmises tagakiusamises saksa okupatsiooni ajal. Aastaid kestnud uurimise käigus Ühtki süütõendid siiski ei leitud. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Harry Männil on praegu 80 viieaastane ja elab Venezuelas. Süüdistus puudutas tema tegevust teise maailmasõja Ajal, mil mees töötas Eestis saksa okupatsioonivõimude julgeoleku asutustes, kokku üheksa kuud. Efraim Zuroff põhitrumbiks on olnud ülekuulamised, mida Männil teostas 1941. aasta septembris. Nende ülekuulamiste protokollid pärinevad Eesti riigiarhiivist ja polnud teadmata, ütles riigiprokurör Heino Tõnis Mägi. Ülekuulamisprotokollist ühe mehe sisaldavat ankeetandmeid, kes see inimene on, millegi tema tegeleb, kas kommunistlikus tegevuses osaleb ja teab teisi kommunistlikus tegi osavõtjad protokollist nähtub, et Harry Männili saanud osaleda nende isikute arreteerimisel. Enne teda. Riigiprokurör Heino Tõnismägi tõdes, et Männili tausta on ka varem korduvalt uuritud ja mitte ainult ühes riigis. Isegi KGB on asjaga tegelenud. Prints võõras, kes NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Kuznetsov võttis vastu Harry Männilit Armeenia, lugenud Kremlis NSV Liidu juhtide vastuvõtul äri teemadel. Sellele eelneb tõhus taustakontroll midagi eriti seda meeles betoon emigrandid Baltikumist ja elab Ladina-Ameerikas, võib olla seotud natsismile. Nad ei leidnud selliseid tõendeid. Rootsi valitsus andis argumendile ordi tema tegevuse ees. Ameerikas suhtles Talibanil ekspresident fordiga. Samuti teatakse seniste kohtumistele eelneb isikukontroll. Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo täpsustas siiski, et nimetatud taustakontrolle ei saa võrdsustada kriminaaluurimisega. Kriminaalmenetluslikke uurimisi Harri Männili suhtes on siiski olnud ainult üks, siis on see, mis täna lõpetatakse, lõpetati õieti need menetlused, mida tegi Ma Kaitsepolitsei sõja salveri komisjon Rootsis ja hiljem siis USA immigratsiooniametnikud, neid saab nimetada pigem nagu taustakontrolliks. Kas aga kriminaalmenetluse käigus ka midagi uut ilmseks tuli riigiprokurör Heino Tõnismägi? But kindlasti oleme leidnud näiteks meeldiks Rootsi nime esimene, kes halduri komisjonis väga aktiivselt rääkis, kui jutt, mis olid, otsiti üles ja ta kinnitas seda, et mina rääkisin seal salduri komisjonis, seda, mis ma Tallinnas olin kuulnud. Mina ise olin hoopis nõukogude armees. Mis puudutab Eesti riiki ja Eesti valitsust. Eesti riik ei toiminud 1941. aasta septembris. Eesti riigil ja valitsusel ei ole mingit pistmist ega mingit süüd selle üle, mis toimis juudi rahvuse esindajatega siin meie territooriumil. Selle eest vastutavad okupatsioonivõimud, Saksa võimud, kahetsus, tahame, et mõni eestlane tegi nendega koostööd ja läks nende aparatuuri tööle. Sinivastu tavaliselt alimendid sellist personaalset süüd ei ole ja tema suhtes on menetlus lõpetatud. Kuriteo koosseisu puudumisel. Eesti ja Soome on otsustanud rajada oma veealuse gaasitoru, see pole alternatiive Vene-Saksa gaasijuhtmele. Millega tegemist on, küsis Riina Eentalu Eesti gaasi müügi teenust ettevõtte direktorilt Raul gootorilt. Praegu käivad gaasijuhtme tasuvus ja keskkonnauuringud ja projekt võiks valmis saada kõige varem selle kümnendi lõpus. Balt kollektor tähendaks gaasitoru Turust Paldiskisse Paldiskist kui maapealse osa 50 kilomeetri ehitust rahastab Eesti gaas. See ei ole alternatiiv Vene-Saksa gaasijuhtmele, sest gaas tuleb ikka Venemaalt. Eesti-Soome gaasitoru vajaduse seletab ära Eesti gaasi müügiteenuste ettevõtte direktor Raul Kotov. See gaasitoru nii Eesti kui Soome jaoks on mõnes mõneski mõttes oluline. Et kui me vaatame meie seda regiooni, siis on olemas Lätis looduslikud võimalused gaasihoidlate ehitamiseks ja neil on olemas ka täna insuka on siis selline maa-alune gaasihoidla, et ümberkaudses regioonis teisi selliseid kohti ei ole ja see gaasitorustik annab siis eelkõige Soome gaasifirmale võimaluse Endale mahutitele ligipääsuks ja, ja võimaluse oma gaasi seal seal hoida. Eesti jaoks on see kindlasti ka oluline projekt, et siin on, siin on kaks aspekti, et, et üks on see, et et Eestil on hästi-hästi pikalt gaasitorustikud, kuid meie gaasi tarbimine võrreldes naabritega on on nagu suhteliselt väike, et juhul kui läbi meie torustik hakkaks liikuma ka ütleme see soomlaste mahutites hoidud kaas, siis tõstab meie torustike efektiivsust. Ja teine aspekt meie jaoks on see, et, et kui meil täna on võimalus gaasi tuua Eestisse läbi läbi kolme punkti läbi Karksi ka ja noh, on olemas ka võimalus Narva kaudu tuua, siis see on, on nagu neljas võimalused, et veel üks, üks koht meie tarnekindluse suurendamiseks. Aga noh, tõsi on see, et ükskõik kus ta tuleb, et, et see gaas on ikkagi Venemaalt tulev kaasa, aga alati võib-olla igast tehnilisi probleeme ja torude ja muude asjaga, et nii nagu kõikide tehniliste süsteemidega ja kui sul on üks, üks reservvõimalus, siis on igal juhul igal juhul hea Sel juhul Eesti gaas saab müüa aka teenust niive. Jah, selles suhtes on, on õigus, et me saame Soome gaasifirmale müüa, müüa teenust, transportida nende nende gaasi siis Lätist, Soome. Edasi Päevakaja välismaalt Ukraina ja Venemaa gaasitülile ei paista lõppu tulevat. Ülevaate annab Indrek Kiisler. Ukraina president Viktor Juštšenko saatis täna telegrammi oma Venemaa kolleegile Vladimir Putinile, milles tegi ettepaneku kehtestada Gazpromi soovile tõsta Ukrainale müüdava maagaasi hinda maailmaturu tasemele. Kümnepäevane moratoorium. 10 päeva jooksul loodab Juštšenko jõuda Vene gaasihiiglase ka kokkuleppele. Kremlile on praegu palju valikuvõimalusi ning Ukraina ummikseisu saab osavasti oma välispoliitiliste eesmärkide teostamiseks ära kasutada. Näiliselt tegi Venemaa valitsus täna heatahtliku ettepaneku, nimelt et aitab gaasitüli lahendada, pakkudes Ukraina riiklikule gaasikompaniile krediiti, et aidata oma vaesemat Lääne naabrit. Ukraina juhid lükkasid sellise pakkumise tagasi. Madalamal tasemel jätkatakse aga Kiievi ähvardamist. Gazpromi juht Aleksei Miller oli täna järsk ja kindlameelne. Kui Ukraina ei kirjuta uue aasta alguseni jäänud tundide jooksul gaasitarnelepingule alla, lõpetatakse esimesel jaanuaril kell 10 null null Moskva aja järgi täielikult gaasitarned Ukraina tarbijatele, ütles Miller. On ilmselge, et Gazpromi juhtkond ei tegutse isepäi, vaid järgib täpselt Kremli juhiseid. Ukraina valitsuse tegutsemisruum on piiratud, kuid Moskva peab arvestama, et praeguste Ukraina juhtidega tulevikus sõbralikke suhteid taastada pole enam võimalik. Linnapeaminister Juri Jekhanurovi kinnitas ühele Ukraina raadiojaamale antud intervjuus, et Kiiev võib gaasikriisi lahendamiseks vaadata üle Vene Musta mere laevastiku rendihinnad Krimmis asuvates laevastiku baasides. Palju oleneb nüüd lääneriikide seisukohast. Kui praegu ei saadeta Venemaale selget signaali, siis see võib tähendada ukraina tagasipöördumist Venemaa rüppe. Neljandal jaanuaril kogunevad Brüsselisse olukorda arutama Euroopa Liidu kõrged energeetikaametnikud. Venemaa eesmärk on lihtne. Näidata Ukraina rahvale, et ilma Venemaa abi ja toetuseta ei suuda Ukraina riik majanduslikult hakkama saada ning järgmise aasta parlamendivalimistel tuleb valida vene-meelseid jõude. Samasugust taktikat kasutas Venemaa 90.-te aastate alguses balti riikide suhtes kuid meie puhul oli tulemus vastupidine. Selline majanduslik surve sundis Baltimaid otsustavalt pöörama ennast lääne suunas. Kas Ukraina suudab sedasama teha, seda ei oska ilmselt praegu veel keegi öelda. Harjumaa traditsioonilisel aastalõpuballil rahvusooperis Estonia uuendatakse teatri ja maakonna koostöölepingud ja antakse kätte maakonna autasud. Riina Eentalu. Leping kinnitab üle Harju maakonna rahvusooperi head suhted. Ka tuleval aastal toetavad maavalitsus ja Harjumaa omavalitsuste liit teatrit. Rahvusooper omakorda on sõbralik pererahvas maakonnaürituste puhul. Aga täna annab maavanema kohusetäitja Jaan Mark, et maakonna teenetemärgid ja kultuuriauhinna teenetemärgi saavad kauaaegne Jõelähtme vallavanem, nüüd volikogu liige, taimi Saarma ja muinsuskaitseameti, Harju maavaneminspektor Silja Konsa. Harjumaal muinsuskaitselise väärtusega objekte, mille üle võib rõõmustada, kuid on ka neid, mille kohta Silja Konsa ütleb, et raha on, aga mõistust mitte. Aga häid asju on rõõmsam nimetada. Tõsiselt teevad mulle rõõmu sellised väga-väga vanad objektid väga arhailised ja väga ausad, et noh, minu lemmik paljude teiste hulgas on muidugi Padise klooster, mis on ju täiesti Euroopa mastaabis mälestis. Siis mulle teeb rõõmu nii mõnigi vana kirik nende hulgas ma võiks meenutada näiteks Harju-Risti kirikut või siis näiteks mõni väga vahva talukompleksi kuuluv hoone ja mulle tegelikult on, kui on alati meeldinud see, kui inimene tai püri kuhugile teab kuhu, kus ta enam hakkama ei saa, kus ta enam adekvaatne ei ole, et inimesed on maalähedased, eks ju, juurtega oma oma kodukandis kinni see annab noh, minule ka jõudu. Et ma tean, et mul on kuhugile toetuda. Aga maakonna kultuuriauhinna, Harjumaa kultuuripärl võtab täna vastu heinaridbek, helilooja, muusikaõpetaja ja koduloolane Padiselt, kelle raamat Padise läbi aegade müüdi ruttu läbi ja nutijärge, kes 81 aastasena ikka seisab orkestri ees. Kui puhkama hakata, siis, ega siis pole nagu mõtet enam eksisteerida. Elu peab ikka mingisugune mõte ka olevam. Milleks mõelan, kui kogu aeg on tegevus, praegu kipub teda veel rohkem olema, kui ära jaksan teha, mis veel? Muuseas esimene raamat tuletab või teise maailmasõjani see kaasa arvatud. Aga peale seda on ju veel. Võiks ju ka midagi kirja panna, see on mul mõttes, aga, aga see on vana 80 kaheaastase mehe mõtte ja aga alati peab oma mõttega olema ees, kas need kõik? Ja mil määral need realiseeruvad, see on iseasi. Pisut lähemate päevade ajalehtede ilmumisest peale SL õhtuleheilmu esmaspäeval, teisel jaanuaril ükski ajaleht Postimees ja Eesti avaleht ilmuvad homme, 31. detsembril ja seejärel uuesti teisipäeval, kolmandal jaanuaril. Samuti tuleb teisipäeval viimati nädala eest ilmunud äripäeva uus lehenumber. Kolmandal jaanuaril alustavad tavapärast ilmumist ka maakonnalehed. Ja nüüd läheme ilma juurde. Eesti Energia jaotusvõrk hoiatab elektrikatkestuste eest aastavahetusel, kuna miinus ja plusskraadide kiire vaheldumine ja lumesadu võib kaasa tuua, et mis võib elektriline purustada. Niiske ilma järeltulev külm tekitab liini juhtmete ümber jäätunud kihi, mis teeb juhtme väga raskeks ja läbi rebib liine katki, ütles jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg. Kui elektriliin suudab tekkinud lisaraskusele vaatamata terveks jääda, venitab jääkiht liinijuhtme siiski pikemaks. Kui lumi sulab ning puhuma hakkab tugevam tuul, põrkuvad liinijuhtmed ning tekib lühis. Lühise tagajärjel lülitavad alajaama automaatikaseadmed elektrivarustuse välja. Kuna ilma Laos lubab nädalavahetuseks ka tihedat lumesadu, võivad selle tagajärjel liinidele kukkuda lume all lookas muudkui keegi märkab vigastatud elektriliine, siis palub jaotusvõrk sellest teavitada Eesti Energia rikketelefonil üks kolm-neli kolm, üks kolm-neli kolm või saata samale numbrile SMS-sõnum Eestile. Energiarikkebrigaadid on aastavahetusel kõrgendatud valmisolekus ning tekivad elektrikatkestused. Kõrvaldatakse esimesel võimalusel. Ja nüüd siis lähemalt. Eelolev öö ja homse päeva ilmast. Öösel on meil ilm pilves, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, hommikul enamasti Kagu-Eestis sajab ka vihma. Mitmel pool on udu, jäidet puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa, hommikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öö hakul null kuni miinus viis, Lääne-Eestis kuni miinus seitse kraadi. Hommikul läheb soojemaks kuni pluss kahe kraadini. Päevalgi on meil pilves ilm, hommikupoolikul sajab lörtsi või vihma, on udu ja jäidet, pärastlõunal sajab lörtsi või lund, kohati tuiskab. Puhub kagutuul viis kuni 10, puhanguti 15 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kaks kraadi ja vastu õhtut hakkab õhutemperatuur langema. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16315. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.