Tere aasta 2005 on lõppemas, aastavahetuseni on jäänud vähem kui 11 tundi. Milline 100 lõppeva aasta meil ja mujal oli eeloleva tunni jooksul, vahendab Eesti Raadio Päevakaja toimetus teile oma nägemuse aastast 2005. Aasta algust ilmestas Eestis rohkem kui kaks kuud kestnud võimuvõitlus, mis lõppes valitsuse vahetumisega. Praegustest ministritest oli aasta algul samas ametis vaid neli aasta, teisele tollele jätsid märgi kohalike omavalitsuste valimised, erimeelsused e-valimiste ja valimisreklaami osas. Linnatänavaid ilmestasid siis K-kohukese reklaamid. Ohtralt reklaamitud toodet ennast aga enamikus kauplustes ei müüdagi. Eesti jaoks oli esimene, las ta Euroopa Liidu liikmena üle poole elanikest toetab kuulumist sellesse ühendusse, kuid toetusnäitajad kahandas veidi aastalõpuarutelu. Euroliidu eelarvekava ülem. Kuidas vahepeal tekkinud rahulootus on taas kustumas? Iraagis peeti küll tänavu valimised, kuid rahu pole sealgi. Teravnemas on Iraani suhted läänemaailmaga. Venemaa ja Eesti jõudsid tänavu küll piirilepingute allkirjastamise nii Eesti karatifitseerimiseni, kuid seejärel teatas Moskva tühistab lepingutele antud allkirja ja millal asi edasi võiks liikuda, ei ole teada. Vene sõjalennukid lendasid luba küsimata nii Eesti, Soome kui ka Leedu õhuruumis. Üks neist kukkus Kaunase lähistel alla ja kutsus esile diskussiooni balti riikide tegelikult kaitstusestunud Eesti majandusele oli aga aasta väga hea. Majanduskasv oli kordades suurem kui Euroopa liidus keskmiselt tööpuudus vähenes, palgad tõusid tänati üha rohkem ja kinnisvarahinnad jätkasid tõusmist. Tervishoiu valdkonnas algas aasta eelarvepuudujäägiga ja kuigi maksude ülihea laekumine kandis kätega meditsiinitöötajate palgatõusu on aasta lõpp meditsiini rahastamise taas teravalt esile toonud. 2005 oli ka suure tormi ja üleujutuse aasta ning Eesti ajal ohvriterohkeima lennuõnnetuse aasta ja oli uue kunstimuuseumi kumu valmimise aasta ning Wiedemanni aasta. Kõigepealt kiirpilk Eesti sisepoliitikast toimunule, nagu ikka, tõdesid valitsuserakondade juhid eelmisest aastast ehk siis 2004.-st kokkuvõtet tehes, et Eestil on läinud hästi. Meenutuseks, tegemist oli niinimetatud koosmeelekoalitsiooniga ja peaminister oli siis Res Publica esimees Juhan Parts. Valitsusse kuulusid veel Reformierakond ja Rahvaliit. Valitsusliidu tuleviku kohta ütles Rahvaliidu juht Villu Reiljan siis nii. Vankri vedamist ja kedagi teist vedama panna ei ole praegu, seda tuleb visalt ajaga vastu mäge. Sellest, et koosmeele koalitsioonis on suured lahkhelid aasta 2005 toob tõenäoliselt kaasa võimuvahetuse, oli kuluaarides räägitud juba mõnda aega. Esimene avalik skandaal lahvatas veebruaris tingnimetusega, Ojuland ja saladokumendid. Seoses salastatud dokumentide kaotsiminekuga välisministeeriumist nõudis peaminister minister Kristiina Ojulandi tagasiastumist. Reformierakond oli, tuli sealt vastu ja seadis kaardile valitsuse püsimise. Tollal opositsioonis olnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Ta arvas, et valitsus veel ei lagune. Kõik, mis on välja pakutud, on kuidagi liiga lihtsustatud ja mõnikord võib-olla isegi väiklane. Reform lihtsalt püüab distsiplineerida Res Publicat, kuna Res Publical madal reiting, erakorralised valimised oleks talle ääretult. Kahjulikult kolm päeva hiljem oli selgus käes. Juhan Parts jääb peaministriks, reformierakond leiab uue välisministri. Res Publica parlamendifraktsioon nõudis Reformierakonnalt teravate avalduste selgitamist. Valitsusjuht oli leebem. Mina isiklikult noh, väga ei oota, kuna ka Andrus Ansip oli sellise vabandava hoiakuga, et siis loodan, et tal ei ole väga kerge aeg, ma olen niisugune suureme neli eks need peaminister Juhan Partsi välistavad avaldused on olnud ka liialt peremehed, tuleb tagantjärgi tunnistada. Uueks välisministriks leidis reformima, praegu on ta oma ridadest Rein Langi ja Toompeal oli vähemalt avalikkuse jaoks mõneks ajaks rahu majas. Kuumaks läks aga Res Publicat ka ning Reformierakonna vahel alllinnas ehk Tallinna võimuliidus. Linnavõim ja riigivõim pole kuidagi seotud, kinnitasid parteijuhid. Kas ka kuulajad seda uskusid, on iseasi. Respublikaanid linnapea Tõnis Paltsu soov kaasata linna juhtimisse keskele kond tõi ilmsiks lahkhelid uut poliitikat lubanud parteis mis valimiste eel oli end rõhutatult just keskerakonnale vastandanud. Et Tallinna volikogus soovitud hääletustulemust saavutada, taastas kuus Res Publica Anist riigikogulased oma volitused linna esinduskogus. See läks vastuollu isegi Erakonna sisereeglitega. Olukord Tallinnas on kriitiline ja vaja on sidet Toompeaga, tõdes üks reeglite rikkujatega Olav Aarna. Seda sidet tegelikult on vaja ja see lööb kõige ilmekamalt niisugustes kriitilistes olukordades väljal. Aga praegu on see piirangupunkt ikkagi veel kehtiv, miks siis mitte ennem ära oodata, kui see muudetud on? Ma möönan, et tõepoolest oleks korrektsem Samal päeval teatas linnavolikogus Res Publica fraktsiooni juhtinud Toomas Tauts, et taandab end erakonna juhtorganitest. Partei juht Juhan Parts viitas Tautsi omakasu püüdlikule sobingule Reformierakonnaga. Tauts ka alanud ristiretke ka nende vastu, kes ei pooldanud koostööd Keskerakonnaga. Vaid viis päeva pärast kuue riigikogulase pöördumist Tallinna volikogusse, oli uus võimuliit pealinnas loodud. Mis uues koalitsioonilepingus senisega võrreldes Don, küsite linnapea Tõnis Partsult. On nüüd juurde tulnud siia Keskerakonna nägu täiendavalt nendele headele asjadele, küll aga oleme ka omalt poolt suutnud ühte-teist lisada siia. Ma arvan, et see on nüüd üks selline huvitav Tallinna valijad keskmiselt iseloomustav koalitsioonilepe. Toompeal case samal ajal juba uus tüli tingnimetusega mõõdikuskandaal, mis päädis umbusaldusavaldusega justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Päev pärast Tallinna uue koalitsiooni sündi andis umbusaldusavalduse riigikogus üle Sven Mikser. Möödunud nädalal tuli avalikuks justiitsminister Vaheri plaan, mille kohaselt tuleb aasta jooksul esitatud süüdistus korruptsioonis, kümnetele omavalitsusjuhtidele ja omavalitsus ning riigile niisugune õigusriigis, kus kehtib süütuse presumptsioon. On mõeldamatu, et justiitsminister lähtub oma töö planeerimisel sellest eeldusest, et suur osa riigiasutuste ja omavalitsuste töötajatest on kriminaalkurjategijad. Justiitsminister Vaher kinnitas, et tagasi astuda ei kavatse. Retoorika keskendus ühelt poolt repressiivkorra ohu meenutamisele, teiselt poolt korruptsioonivastasele võitlusele Riigikogus kõlasid teravad süüdistused. Ministri erakonnakaaslane Mihhail Lotman osutas ka saalis istujatele. Just punase taustaga rahvaesindajad ongi enamasti need, kelles ainuüksi veel kinnitamata plaan korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks tekitab sellist paanikat kui kõik vahendid tunduvad õigustatuna just nende huve esindavad siin riigikogus justiitsministri umbusaldajad. Riigikogus hääletasid kõik peale Keskerakonna ja Res Publica justiitsministri tagandamise poolt. Kui hääletustulemus oli selgunud, palus poliitiliseks avalduseks sõna peaminister parts. Mul on hea meel, et minu valitsus oma senise tegevusega ühekski umbusaldusavalduseks opositsioonierakondade poolt põhjust ei andnud. Kui aga valitsuserakonnad ühinevad valitsuse ministri umbusaldusavaldusega, on selge, et selle valitsuse töövõime ja koostöövõime on lõplikult kadunud. Seepärast otsustasin ma lõpetada selle valitsuse ametis oleku saatada laiali. Koosmeele koalitsioon oli sellega ajalukku läinud ja ees seisid läbirääkimised. 10 päeva läks aega, siis oli asi selge ja 31. märtsil tegi president Arnold Rüütel ettepaneku valitsuse moodustamiseks Reformierakonna juhile Andrus Ansipile pidanud 12. aprillil sõlmisidki Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit koalitsioonilepingu. Ka ministrite osas oli selleks ajaks kokku lepitud ja juba sama päeva õhtul nimetas president uue valitsuse ametisse. Riigipea avaldas tunnustust valitsusliidu seatud eesmärkidele, kuid pidas vajalikuks ära märkida ka rahvahinnangut poliitikute tegemistele. Presidendi sõnadele andis mitu kuud hiljem kaalu kaitseminister Jaak Jõerüüt, teda ei sunnitud lahkuma ja tema lahkumine oli väidetavalt üllatus isegi erakonnakaaslastele. Ajendiks sai kirjaga kommarite ahju, millel lisaks sellele üleskutsele ka paljude poliitikas tuntud isikute nimed. Selline üleskutse ületab inimlikkuse piiri, aga ka piiri, mille taga demokraatia ise satub ohtu, märkis Jõerüüt ja lisas, et temal on usk Eesti demokraatia võimalikkusesse veel olemas ning sellepärast ta tagasi astubki. Aga Jõerüüt juhtis tähelepanu ka teisele asjaolule, mis võõrutab rahvast, võimust ja võimu rahvast. Loodetavasti saavad kõik võimulolijad ükskord aru, et kuivadest juriidilistest selgitustest ei piisa, kui mõni tegu rahva õiglustunnet tugevasti riivab, märkis minister tagasiastumist selgitamas avalduses. Me räägime täna poliitikast ja tähelepanu selle poliitilise maastiku peal. Aga armas taevas, finantsmaastik ja ärimaastik on ka üks suur osa Eesti elust ja üks suur osa eesti elamise garantiist ja turvalisust kui inimesed, kes seal on väga mõjukatele positsioonidele, aru, milline on nende vastutus. Hooaeg on teil veel võimalik, lihtsalt suu kinni ütelda, olin puu otsas, vabaduseni saime kätte Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse, saime kätte see, mismoodi olla, sest niimoodi see, mida me oleme tahtnud olla sõnuvad natuke õppimist, snoob lihtsalt natukene õppimist. Natukene õppimist nõuab ka suhtlemine ajakirjandusega, tunnistas augustis haridus ja teadusminister Mailis. Opositsioon süüdistas teda siis Marimaal tehtud välispoliitiliselt ebapädevate avalduste pärast ja püüdis ametist kangutada. Meenutati ka Keskerakonna ja vene võimupartei koostöölepet, mida Reps Marimaal agaralt täitnud olevat. Reps ise väitis, et sattus ajakirjandusliku manipuleerimise ohvriks. Umbusaldushääletus Riigikogus kukkus läbi, Kreps jäi ametisse aga 2005. aasta oli ka kohalike omavalitsuste valimise aasta. On öeldud, et Eestis käib permanentne valimisvõitlus ja see kajastus ka riigikogu töös. Vaidlused e-valimiste valimisreklaami kohalikes volikogudes osalemise ja lõpuks K-kohukese teemadel ületasid oma kirglikku selt nii mõnegi olulise seaduseelnõu käsitlemise. Esmalt sai lahenduse valimisliitude lubamise või keelamise küsimus. Seda kohalike omavalitsuste valimisel, mis oli juba otsaga riigikohtusse jõudnud. Aprillis tunnistati nende keelamine põhiseadusvastaseks. Maikuus järgnes pikk ja kirglik vaidlus selle üle, kas lubada e-valimisi või mitte, kas sellega toimub rohkem pettusi ja kodanike mõjutamist. Reformierakond rõhus sellele, et vaja on rohkem valijaid. Jürgen Ligi. Meie valimised muutuvad järjest vähem legitiimseks põhjusel, et valimisprotsent järjest väheneb. Põhjus kindlasti on väga kirju, kuid me ei tohi ühtegi valimisgruppi sellepärast alandada, et nad valida ei taha. Me peame looma neile parimad võimalused. Isamaaliitlane Mart Laar pöördus nende poole, kes arvasid, et need on teiste valijad. Tulenevalt sellest, et ilmselt on teil tekkinud kahtlus ja kõhklus, et teie valijate seas lihtsalt pole nii palju selliseid inimesi, kes on nooremad, kes valdavad, tunnevad arvutit, on seda varem näinud ja selle tõttu teile tundub, et te peaksite selle vastu seisma. Lugupeetud Keskerakond ja Rahvaliit. E-valimised ei ole süüdi TEI, selliseid valijaid ei ole. Rahvaliitlane Janno Reiljan oli kindlalt vastu. Mitte mingil juhul ei anna mitte kunagi häält sellise seaduse poolt, mis teeb siis ebademokraatlikud, põhiseadusvastased meetodid või mehhanismid meie valimiskorda ja ma võin kinnitada isegi veelgi enam ühegi selliste erakondade, kes nende poolt hääletavad, seaduse poolt ei anna tulevikus kunagi mitte ühtegi häält. Hiljem selgus, et kõik osutus hoopis tagasihoidlikumaks, oleks võinud vähem kerge olla ja e-hääletamine jäi kohalike valimiste ajal kuhugi tahaplaanile. Juunis jõuti valimisreklaami teemani esialgsest ideest kaotada ülisuured valimid, plakatid jõuti põhiliselt Res Publica initsiatiivil mõtteni kaotada valimiseelne välireklaami üldse sõna vastastele Keskerakond Evelyn Sepp. Me ei piira, me keelame erakondade tegevuse kõigis avalikes kohtades, see aga ei vii nende tegevuse sisulisemaks ega taga võrdsemaid võimalusi. See viib nende tegevuse sisuliselt lõpetamisele. Rain Rosimannus Reformierakonnast. Selle eelnõu sisuks on rahvapoliitika ja poliitikute alavääristamine, selle eelnõu ideoloogia, eks on algatajate arusaam, et rahvas on või mitte, idioodi kari siis vähemasti lapsed või vastutusvõimetud manipuleeritavad igatahes. Isamaaliitlane Mart nutt kommenteeris Evelyn Sepa väidet, et nii viiakse sisse vaikiv ajastu. Kui tuua siia sisse kontekst vaikiv ajastu, siis vähemalt maailma praktika näitab küll, et kõige suuremad plakatid ongi vaikival ajastul. Reklaam keelati ja see tõi kaasa ühe kohalike valimiste-eelse suurema tõmbenumbri K-kohukese reklaami, intriigi, mis pole lõplikult lahenenud tänaseni ja segadust oli algusest peale palju. Aktsiaselts kohukese müügijuht Jüri Gambur eitas igasugust sarnasust Keskerakonna ja selle logoga. Tegemist on ikkagi puhtalt ainult kohukese reklaamiga ja kohuke ja, ja poliitika on täiesti erinevad asjad, et me ei tee mitte mingil juhul mingisuguseid keskerakonnale, absoluutselt mingisugusele poliitilisele madja rühmitustele, reklaami. Reklaami nägi igaüks, kohukesi nägid müügil vähesed, see mõjutas ka avalikku arvamust. Keskerakond ise eitas samuti seost kohukese kampaaniaga. Jaga reklaamiplakati sarnasust Keskerakonna logoga, aga viimane käis juba ilmselt selge mõistusega vastu, mis tekitas oma arvamusi politseil ja Tarbijakaitseametil ja õiguskantsleril ja korruptsioonikomisjonil ja kellel iganes. Praeguseks on alustatud väärteomenetlusi koostatud väärteoprotokolle ja asi on teil kohtusse. Aga valimiste juurde nendel jõudis meieni veel üks riigikohtu otsus. Sedakorda keelati pärast pikka vaidlust riigikogu liikmete kuulumine kohalikesse volikogudesse. Ja siis tulid valimised osavõtt 47 protsenti senistest madalaim. Kuid tulemustega olid rahul justkui kõik Keskerakond võiduga reform, isamaa ja sotsid kasvanud populaarsusega Res Publica sellega, et kaotus polnud nii suur kui oodata. Mõned kommentaarid, Edgar Savisaar. See tulemus, mille me oleme riigis saavutanud, see on juba nii varti, et meie eeskujule järgneda teistel parteidel võtab veel. Ega ma ise usun, et küll ka siin tuleb edasiminek, aga ka praegu meie jaoks oli tähtis hoida oma positsioone ja sellega me saime hakkama. Andrus Ansip jah, see on suur edu Reformierakonnale ka kindlasti sõiduga tervele Eestile, meie valijad, Nad teavad täpselt, missugune erakond seisab maksude alandamise eest tulumaksu alandamise eest. Loomulikult valijad arvestavad nende asjadega ka siis, kui on tegemist kohalike valimistega. Villu Reiljan. Meile hääli juurde antud eelmiste valimistega võrreldes me oleme selgelt kolmandal kohal, tuleb tunnistada, et tulemus teeb meile head meelt ja veel kord tänada valijaid, kes on usaldanud. Taavi Veskimägi. Maja ei ehitanud mingeid õhulosse rõdul, ikka nendel valimistel teeb mingi suurepärase tulemuse. Minu eesmärk oli neli kuud tagasi oma erakonna esimees, kandideerisin nende kohalike valimistega tuua Res Publica välja sellest kriisist kuhu me langesime valitsuses olles valitsusest lahkudes. Tallinnas läks absoluutne võit keskerakonnale ja 32 kohta volikogus võimaldasid täita kõik toolid, ka linnapea tooli valimisööl, arvas Edgar Savisaar. Nii. Kahtlemata igale inimesele oleks auasi, kui nii palju rahvast tahaks, et ta hakkab Tallinna linna juhtima. Ma tõepoolest kaldun sinnapoole, et kandideerida Tallinna linnapeaks. Hiljem siiski selgus, et ministritool on etem, aga igal juhul ei saa keegi segada keskerakonda pealinnas oma valimisprogrammi ellu. Viimast. Nüüd, mil valimistest on üle kahe kuu möödas, näitas Emori uuring, et keskerakonda toetab rohkem kui 22 protsenti küsitletutest. Reformierakonna toetusnäitaja on langenud erakordselt madalale vaid 13-le protsendile, järgnevad Isamaaliit 10 ning rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid kaheksa protsendiga. Aasta algul valitsust juhtinud Res Publica reiting on aga langenud alla valimiskünnise kolmele protsendile. EMORi teine aastalõpuuuring keskendus Euroopa liidule. Nii mõnedki 2005. aasta sündmused tõid Euroopa teema meile lähemale. Referendumi palavik Prantsusmaal ühtviisi kärarikkad on nii Euroopa põhiseaduse lepingu pooldajad kui vastased, pole vahet. Põhiseaduslepingu voorusteste puudustest kõnelesid kirglikult nii tänavapühkijad, talumehed, töölisnoored kui ka poliitiline eliit. Rendumi tulemus märgib. Ei selget võitu, prantslased on otsustanud mitte ratifitseerida Euroopa põhiseaduse lepingut. Räägib Dominic de Ville päev, mees, kes pisut hiljem istus siseministritoolilt peaministri toolile. Referendum tõi uued jõujooned prantsuse poliitikas ja meenutas ka üldiselt. Ja aasta pärast ei pruugi Euroopa olla enam üldse selline, nagu seni. Euroopas on aastatega sugenenud pentsik kahepalgelisuse traditsioon. Kõik kõnelevad sallivusest, kuid tegelikult ei salli. Kõik räägivad võrdsetest võimalustest, kuid neid ei paista kusagilt. Kõik räägivad demokraatia ja rahva käest küsimisest. Kuid kui rahvas ütleb millelegi, ei, räägitakse kohe kriisist. Kuum referendumi suvi näitas, et eri riikides on salahoovusi. Üks neist on järjest süvenev trots sisserännanute suhtes. Seda ei muuda meie sõnum, lööd on, et me oleme uhked Hollandi peale ja me tahame siin öelda ja teha, mida me tahame, ei saa asju peale suruda. See on ühe lihtsa Hollandi naise tõdemus pärast seda, kui Hollandki on otsustanud põhiseadusleppele ei öelda. Mõned päevad hiljem kogunesid nõutud Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhid ühineda. Ratsiooned põhiseadusega seoses tuleb võtta mõtlemisaega. Näis üsna kohmakas. Põhiseaduslepingut tehti aasta otsa Euroopa tulevikukonvendi jahvatati pikalt veel liikmesriikide valitsustevahelisel konverentsil. Kas see kõik oli siis asjata? Teile selgitatakse, et Euroopa on kriisis, kuid Euroopa rahvas kriisis, kas küsimusi on, ütleb nukralt. Saan Claude Juncker esimese poolaasta juhtriigi, Luksemburgi peaminister. Pisiriigi populaarne poliitik oleks teinud väga hea partii, kui oleks aasta tagasi, võtab vastu pakkumise saada Euroopa Komisjoni presidendiks kud Juncker ei olnud siis sellest huvitatud. Aasta hiljem tegid teised liikmesriigid talle nii-öelda tagasi, kuid mitte sellepärast. Tüli tõusis, kui rikkamad mässu tõstsid. Nad nõudsid, et sissemaksed ühiskatlasse peavad vähenema. Luksemburg otsis innukalt kompromissi, kuid see lükati tagasi. Suuresti just Suurbritannia ettevõtmisel. Ajaloolist kolmandat perioodi peaministrina alustanud Tony Blair esines suve hakul kõrge lennuliste mõtteavaldustega ja kohati kangastunud legendaarne reformi ja Mihhail Gorbatšov, kelle võlusõnaks sai uutmine. Peame uuenema ja selles pole midagi häbiväärset, kõik institutsioonid peavad seda tegema ja me suudame seda ainult siis, kui seome ühteid, valid, millesse usume, ning moodsa maailma, milles elame. Tony Blair. Aasta lõpul tuleb tõdeda, et uutmisest siiski rääkida ei saa. Suurte ponnistuste tulemusena õnnestus lõpuks kokku leppida euroliidu uues eelarve kavas kuid see on täiesti vanamoodne kava. Üle 40 protsendi läheb endiselt põllumajanduse toetamiseks, põllumajanduse osakaal isegi tõusis. Uus juhtriik Suurbritannia võitis iga hinna eest ajaloolise Briti tagasimaksja säilitamise eest. Pisut õnnestus paisutada abi uutele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjoni president tõusis vaeste ja väetite, kuid südikate uute liikmesriikide kaitsele. Eesti on teinud suure edumaa Eesti majandus kasvab umbes 10 protsenti aastas. Seal üks headest reformi näidetest Euroopas. See riik koos teiste uute liikmesriikidega toob euroliidule palju uut, mitte ei ole koormaks, räägib Jose Manuel Barroso. Euroliit räägib küll palju laienemisest, kuid eelarve nääklused näitavad, et argielus ollakse väsinud ja loetakse murelikult raha. Lõpuks kokku lepitud eelarve kavas väljendub laienemise hind rikaste silmis. Vaidlused euroliidu eelarvekava üle mõjutasid ka Eesti elanike suhtumist. Oktoobris toetas Eesti kuulumist Euroopa liitu 66 protsenti küsitletutest, detsembris 60 protsenti aga edasi maailmateemadega. Aasta algas Aasia tsunami tragöödia mõju all 2005. aasta tõi ränkadele loodusõnnetustele nii palju lisaet, võiks arvata, nagu oleks jumal inimese peale vihane. Pakistani maavärina oktoobris võttis eri andmetel kuni 87000 inimese elu kodutajaid kolm miljonit inimest. Orkaanid ja üleujutused Ameerikas tegid lõpu New Orleansis ärale. Terrorism vapustas meid lõppeval aastal üksjagu üldise arvamuse järgi, iseäranis pärast üheteistkümnendat septembrit 2001 pidid terroristid olema võõrad välismaalased peaasjalikult islamiriikidest seitsmes juuli Londonis. Et see ei pruugi nii olla. 56 inimest sai surma terrorirünnakutes ühes Euroopa suuremas pealinnas ja kõik moslemitest terroristid olid sündinud Suurbritannias ehk esimest korda pärast terrorismivastase sõja algust oli tekkinud uus olukord. Pommipanijad tulid omade keskelt, olid kaaskodanikud. Londonis valitses õudus ja arusaamatus. Samal ajal toimus Gleniusi G8 tippkohtumine ja terrorirünnakud. Tere tuli. Just selle avaistungi ajal otsustati Tony Blair lendab Londonisse tippkohtumist terroristide pärast, aga ei katkestata. Tõsi küll, tähtsa kaubandusleppeni ei jõutud, kuid maailma kõige vaesemate riikide suurele abipaketile kirjutati siiski alla. Kui sügisel puhkesid rahutused Prantsusmaa paljude linnade immigrantide linnaosades, kusiti jälle. Miks ei olnud immigrantide seosed uue kodumaaga kujunenud piisavalt tugevateks? Politoloog Michael Ignaat Jeff probleemi selles, et Euroopa pole piisavalt avanud oma eliitkoole, bürokraatiat ja parteisid parimatele oma uute kodanike seast. Ühesõnaga ühiskonna kõrgkihtidesse pääsemine on võimatu. Vähemuskogukonnad tunnevad end tõrjutuna, Prantsusmaa rahutused olid räägivad peaaegu 40 aasta jooksul. Lähis-Idas ei ole ikka rahu. Tõsi küll, olukord on pisut muutunud, palestiinlastel on uus president. Iisrael lahkus Gaza sektorist, Palestiina poolel valitseb aga kaos, fata on lõhestunud ja Hamas tõuseb. Iisraelis toimub üks poliitiline maavärin teise otsa ja võtmesõna on Ariel Sharon. Sharon lahkus Likudi partei eesotsast ja moodustas uue partei Kadima. Nüüd on tal vaja märtsis parlamendivalimised võita, et siis hakata oma poliitikat ellu viima. Kunagi tähendas suur Iisraeli nüüd arvestades demograafiat Palestiina araablaste arvu suurenemist Iisraeli kontrolli all olevatel aladel tundub Sharonile, et just see on suurim oht Iisraeli julgeolekule. Kui uskuda rahvaküsitlusi, siis just sel põhjusel toetab Sharoni nii palju iisraellasi lähemal ajal Pole ka näha kedagi, kes Sarooni asendaks ehk teiste sõnadega Saronongi saali poliitika. Samas tuletas 77 aastase ja raskes ülekaalus oleva Sharoni hiljutine kerge südamerabandus meelde, et me kõik oleme surelikud. Kas 2006 toob rahu Lähis-Itta? Lootusi on nagu igal aastal, kui rahuprotsess algab uuesti ja kaasa üleandmine muutub pöördumatuks. Kes teab. Iraak sai sel aastal uue põhiseaduse. Detsembri keskel toimusid riigis ülikarmide turvameetmete tingimustes parlamendivalimised, millega pannakse paika esimene täieõiguslik valitsus pärast Saddam Husseini kukutamist. Valimistulemusi. Ta uue aasta algul Iraagis jätkub ka kohustuse daami ülemis pole suurt paigast nihkunud ja meenutab ajuti pigem tsirkust. Üle 30000 praegu Iraagis viibiva välisriikide sõduri lahkub tuleva aasta keskpaigaks. Iraagi president ennustame, et tuleva aasta lõpuks lahkuvad Briti sõdurid. USA senat võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt peaksid iraaklased hakkama järgmisel aastal julgeolekukohustusi üle võtma mis omakorda võimaldab ka USA sõduritel järk-järgult riigist lahkuda. USA-s oli Iraak üks aasta märksõnadest. Kuigi kestev operatsioon ning sellega samaaegselt toimub teine sõda, mida Ameerika peab globaalsõda terrorismiga, enamuse ameeriklaste igapäevaelule otsest mõju ei avalda. Ta on need siiski teemad, mis riigis kõige vastakaid arvamusi tekitavad. Alates Bushi administratsiooni ja selle toetajate optimismist, et Iraagis ollakse nüüd pärast detsembris toimunud valimisi selgel võidukursil kuni opositsiooni ühe tiiva seisukohani, et väed tuleks viivitamatult koju tuua ja teisele eriarvamusele, et administratsioon ei ole sõda piisava tõsidusega võtnud ning just seepärast on Iraagis jõutud mõneti ummikseisu läinud aasta märksõnadeks olid kahtlemata tsunami orkaan. Aasta alguses vaatas Ameerika jahmunult pealt Aasias toimunud looduskatastroofi ja läinud sügisel olid paljud sama jahmunud, nähes, kuivõrd kaitsetu maailma võimsama sõjaväega superriik ise loodusjõudude vastu on. Kõige selle taustal on Ameerikas süvenenud terav killustumine presidendi aasta alguses antud lubadus, et ta soovib lõhenenud USA taas kokku tuua, ei ole tõeks saada. Paljud bussi valge maja. Suured poliitilised plaanid jäid sel aastal ellu viimata. Kongress, kus mõlemas kojas on enamuses samuti vabariiklased, on korduvalt astunud valge maja vastu ning osa konservatiivide rahvaesindajaid, kes peavad tulema sel aastal valimistel kandideerima. Olen rahva seas üha ebapopulaarsemaks muutunud riigipeast distanzeerimas. Kõik märgid viitavad sellele, et Washingtonis on ees seismas poliitilistest pingetest pest taas pakatav ning president Bushi ja ta partei jaoks raske aasta. 2005 tõi võimule uusi liidreid. Kohe aasta algul sai Palestiina omavalitsuse juhiks Mahmoud Abbas. Saksamaa kantsleriks sai esimest korda naine Angela Merkel. Poola presidendiks valiti konservatiiv Lech Kaczynski. Katoliku maailma uueks juhiks tõusis Paavst Benedictus 16. Iraagi uueks esimeseks vabalt valitud presidendiks sai seal all Talebani peaministriks Ibrahim al-Jaafari. 2005. aasta viis meie hulgast paavst Johannes Paulus, teise lahkusid siit ilmast ka kaks Ameerika kirjaniku Arthur Miller ja soolbellow Saudi Araabia kuningas spaht. Monaco prints Rennie kolmas ja briti üks aegade tuntuim välisminister Robin Cook. Tapeti Liibanoni peaminister Rafik Hariri ja Tšetšeenia kunagine president Aslan mas. Haadov. Kaugemate asjade juurest tagasi lähemate juurde, nagu kuulsite, tõstis ka Euroopa Komisjoni president Barroso esile Eesti majandusedu ja aasta 2005 oli meie majandusele, et tõepoolest hea. Esialgsetel andmetel oli kolmanda kvartali majanduskasv 10,6 protsenti ja analüütikute hinnangul ületab aasta kokkuvõttes majanduskasv üheksa protsenti. Statistika näitab töötuse vähenemist ja palkade suurenemist. Madalad laenuintressid õhutasid üha enamaid laenama ja laenukohustusi omavate perede arv on kasvanud 40 protsendini kõigist leibkondadest. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi. Aastal hoiatas Eesti pank korduvalt liigse laenamise eest. Üldise edu kõrval oli ettevõtlus ja rahamaailmas ka varjukülgi. Neist ühe eest hoiatati juba ammu. Suhkrutrahv tuleb, see oli meile selge juba eelmise aasta lõpul. Kui suur see tegelikult on, sai selgeks alles mais. Euroopa Komisjon langetas otsuse, et Eesti üleliigse suhkruvaru suurus on 91464 tonni mis oli Euroopa Liidu uusliikmetest suurim. Võidelnud ka seletused, et Eesti on moosikeetja rahvas. Trahv rohkem kui 700 miljoni krooni ulatuses tuleb Euroopa liidule ära tasuda. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo veel aprillis. Põllumajandusministeerium on endiselt seisukohal, et eratarbimiseks ostetud suhkrut ei käsitleta üleliigse laovaruna ja seda me endiselt teavitame Euroopa komisjonile. Nii endine rahandusminister Taavi Veskimägi kui ka endine põllumajandusminister Tiit Tammsaar püüdsid süüt teineteise kaela veeretada, miks saaks põllumajandusministeerium pidi sellega tegelema, kõigepealt oleks ta olnud peaminister ära otsustama, mis teha ja sellest lähtuvalt ka küsimusega tegelema. Põllumajandusministeerium tuli välja küll ettepanekuga, et kõigis süüd nii-öelda liberaalne majandus- ja kaubanduspoliitika, aga kahjuks see oli vähe selleks, et konkreetselt üleliigsete põllumajandussaaduste varude osas mingeid konkreetseid meetmeid rakendada. Talve hakul selgus riigikogu põhiseaduse järelevalve komisjoni järeldustest, et põhisüü langeb Res Publica peaministrile Juhan Partsile, kes polnud võimeline valitsust lauvärv tekkimise vastu võitlemiseks mobiliseerinud. Noh, mis ma siin kommenteerima, kuna see on selline poliitiline ärategemise soov ja muud ei enamat Aastat iseloomustasid lisaks suhkrutrahvile skandaalid, mis seotud Eesti finantsilma vaprate ja ilusate ka avalikkuse ette imbus, et Ain Hanschmidt oli saanud 700 miljoni krooni võrra rikkamaks, saades avansiks Enn Pandi palgal asumise eest Tallinki aktsiaid. Samasse skandaali oli segatud ka keskpanga värske juht Andres Lipstok, keda tabas äkitselt mälukaotus. Ma ei olnud kursis ei ühegi laenugaani ühegi kokkuleppega, mis meedia jutu järgi on sõlmitud. Tallinki juht Enn Pant põhjendab, et oli sunnitud har Schmidtile kuldseid käeraudu pakkuma. Kas sa tahad saada endale head juhti, siis sa pead ka midagi pakkuma ja eks me natukene 2004 Need vormistati, aga eks neid jutte räägiti tükk maad varem, ükskord suutsime kokku leppida. Tallink ise läks detsembris aktsiatega Tallinna börsile ja vaatamata sellele, et firma tuli aasta lõpus välja mitme positiivse uudisega ning aktsiaid ostis rohkem kui 16000 eestimaalast on aktsia hind püsinud esimestel nädalatel alla emissioonitaset. Novembris tuli löögina selgest taevast teade, et kaks investeerimispanga LHV töötajad on teeninud konfidentsiaalset börsiinfot kasutades USA väärtpaberiturul 100 miljonit krooni ebaseaduslikku tulu. Kuigi LHV püüdis varjata klientide nimesid, kelle varaga Oliver Peeki Kristjan Lepik tehinguid tegid oli LHV juhatuse esimees Rain Tamm sunnitud peagi tunnistama, et tehinguid tehti ka Rain Lõhmuse kontodel. On ilmnenud, et Oliver Peegi ühe firma klientide hulgas on olnud ka Rain Lõhmusega seotud firmale Rain Lõhmusele sajaprotsendiliselt kuuluv investeerimisettevõte. Kohus peegi ja lepiku üle jätkub ning jätkuvalt on külmutatud osa LHV klientide kauplemiskontodest. Ning aasta lõpus lausa selle viimastel päevadel ilmutas Eesti raudtee suuromanik BRS soovi müüa raudteefirma aktsiad Tallinna Sadamale. Müügipakkumisele eelnes BRS-i eestipoolsete osanike Jüri Käo ja Guido Sammelselja soov raudteeärist lahkuda. Jüri Käo kommentaar. Meil oli viieaastane investeeringute nägemus ja nüüd on see aeg, on on täis. Kuna BRS polnud teinud ka ettenähtud tähtajaks lubatud investeeringuid Eesti raudteeinfrastruktuuri ähvardas riik Eesti raudtee omanikfirmat 15 miljoni kroonise trahviga. Raudtee tagasiostmine riigile pakub 2006. aastal tõenäoliselt veel palju kõneainet, kui riik raudtee tagasi ei osta, võib strateegiliselt oluline objekt minna vene firmade kontrolli alla, on hoiatatud. Eesti ja Venemaa suhted olid 2005. aasta jooksul ajalehtede esiküljele sagedamini kui nii mõnelgi varasemal. Jaanuaris käis president Arnold Rüütel patriarh Aleksius teise kutsel, kuidas kohtumine Venemaa riigipea Vladimir Putiniga polnud kindel kuid teoks ta sai ilma delegatsioonid hätta. Juttu oli ka Molotov-Ribbentropi paktist ja president Rüütli sõnul mõistis Venemaa riigipea selle hukka. Ta ütles, et Venemaa kui õiguse järglane toetas pakti tühistamist ja ma usun, et see on väga oluline teadvustada meil ja tervikuna ka Venemaa ühiskonnal, et Venemaa on seda teinud. Venemaa ametlik reaktsioon Rüütli intervjuule oli kiire ja terav. Midagi sellist pole Venemaa ametnike sõnul räägitud ning kuna Eesti president viibis kohtumisel ilma saatjateta, pole tema sõnadega kelleltki kinnitust otsida. Lisaks lepiti Rüütli sõnul kohtumisel kokku, et Venemaa välisminister külastab lähiajal Eestit, et kirjutada alla ligi 10 aastat paberil seisev piirileppe. Ka see lootus läks vett vedama, sest taas üks ajaloo teema kerkis silmapiirile üheksas mai. Terve kevade toimus Eestis vaidlus, kas president peaks minema Moskvasse või mitte. Märtsi alguses ütles Rüütel, et ta ei sõida Moskvasse. Sõjas rängalt kannatanud rahvana. Meil ka rahutingimustes üle elada tuhandete inimeste hukkamine, küüditamine ja tagakiusamine. Usun, et seda seisukohta mõistavad Eestimaa inimesed, aga ka meie partnerid ja liitlased nii idas kui läänes. Mai alguses teatas Venemaa lõpuks soovist kirjutada alla piirileppele uus välisminister Urmas Paet saabus 18. mail Moskvasse ja lepe sai lõpuks allkirjad. Juba juunis algas riigikogus piirilepingu heakskiitmise arutelu. Eelkõige opositsioonierakondade nõudel lisati leppe preambulasse viited, et Eesti riiklik järjepidevus seoses uue piirileppega ei katke enne jaanipäevase leppe riigikogu heakskiidu, kuid Venemaa reaktsioon mõjus nüüd külma dušina. Lepet ei saadetud riigiduumasse isegi arutamiseks. Välisminister Sergei Lavrov. Venemaa välisminister teatas, et võtab oma allkirja lepetelt tagasi ning et selleks, et kahe riigi piiriküsimust lahendada tuleb alustada uusi läbirääkimisi Rootsis piirileppe küsimuses. Euroopa Liidu abi, kuid ühenduse liidrid suhtusid sellesse tagasihoidlikult ning otsesõnu Moskvale etteheiteid ei tehtud. Tagasihoidlikkus tulenebki Euroopa Liidu ja Venemaa suhete olulisest muutumisest sellel aastal. Näiteks said allkirjad kaua vaieldud, suhete raamlepped. Kasvanud enesekindlus tähendab seda, et ilmselt jääb piirileppe esialgu riiulile. Näiteks teatas Venemaa eriesindaja Euroopa Liidu juures Sergei Straževski, et enne uusi riigikogu valimisi leppe osas mingeid otsuseid ei tehta. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas 10 aasta pärast on piirileppe ratifitseeritud. Kindlasti üleöö paraku ei juhtu midagi ja, ja noh, aeg on praeguses olukorras see, kes siis peab need lahendused tooma ja loomulikult loodan väga, et kui emotsioonid siin lahtuvad, siis ka Venemaa ikkagi jõuab järeldusele, et ei ole kuskil mingeid varjatud nõudmisi. Venemaa on jätkanud suhetes Eestiga ebameeldivate intsidentide korraldamist, näiteks ei antud Eesti välisministrile viisat sõiduks Peterburi ühele regionaalse koostöö ümarlauale ning endiselt tuleb teateid Vene sõjalennukitest, mis lendavad riivamisi Eesti õhuruumis. Vene sõjalennukid ei lennanud sel aastal loata mitte ainult Eesti, vaid ka näiteks Soome ja Leedu õhuruumis. Üks neist kukkus Kaunase lähistel alla ja tõstis balti riikide õhuturbe küsimuse teravalt esile. Aga see on poliitikute küsimus. Eesti kaitsevägi tegeles tavapärasega. Aasta algas kaitsejõududele abitöödega tormikahjude likvideerimisel. Juba märtsikuus lahvatas skandaal kaitseliidu raamatupidamise varade ümber. Kadunud soomuki tõi selle koju viinud kaitsta nädalane tagasi. Segaduse tõttu kontrollisid kaitseliidu raamatupidamist riigikontroll, rahvusvahelised audiitorid, paljastades okei, aruandluse, kerkis üles ka vajadus ühendada senised 16 kaitseliidus objekti üheks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Kaitseliidu vanematekogu liige Peeter Loorents leiab, et kaitseliit vajab täiesti uut seadust, mis vastaks kaasaja nõuetele. Praegu ei ole 20. sajandi kolmekümnendad aastad, noh nii ehk teisiti mingisugused regulatiivid peavad muutuma. Kõigepealt ma arvan, et peab, see asi hakkab pihta sellest, et selgelt formuleeritakse lõppude lõpuks ära, mida meie ühiskond tahab kaitseliidult ja kas nende ülesannete ja soovide jaoks on olemas ka mingisugune kate. Ressursikate kaitseliidule kaasamine välismissioonides jõudis sel aastal aga uuele tasemele, kuna kaitseliidu kanda usaldati rahuvalve Bosnia-Hertsegoviinas Itaalia sõjaväepolitseikoosseisus. Veel kord Peeter Loorents. Seal on minu arvates erakordselt tõsine saavutus, sellepärast et missioonil ollakse ju ikkagi professionaalidega ja vaevalt et ükskõik milline juhtiv Nato riik, kes kannab põhilist raskust operatsioonide kavandamisel, läbiviimisel, missioonide kavandamisel läbiviimisel, et see võtaks nüüd enda kõrvale kedagi, kes see ei kanna seda asja puhtprofessionaalselt välja. Niiet Ma arvan, et meid on sinna võetud. See on ikka uskumatult tõsine tunnustus kaitseliidule ja üldse noh, Eesti vabariigile ja Eesti riigikaitsele pikendati kõiki välismissioone lisaks Bosnia-Hertsegoviinale Afganistanis, Iraagis poliitilisi erimeelsusi, tõigal, aga see just Iraagi missiooni jätkamine, mis on mujal maailmas laialdast kriitikat leidnud. Nii avaldasid Keskerakond ja Rahvaliit oma seisukoha alles pärast ÜRO Julgeolekunõukogu otsust. Päevapoliitikas. Peamine kaitsepoliitikaga oli aasta jooksul üks tõsisemaid väljakutseid poliitikute ja ärimeeste hämamise ning noorpoliitikute bravuuritsemise tõttu astus tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt. Sügisel kaitseministriks saanud Jürgen Ligi nentis, et päevapoliitiline kasu lõikamine on otseselt seganud harjutus polügooni küsimuse lahendamist. See on kaitseväe jaoks üks kõige tõsisem arengutes teemapolügoonid. Nõuetekohaseks muutmise vastu töötatakse mitmel tasandil. Ükson hirmud. Mõista, et polügoonidest rikuks kohaliku elu hirmudega, saab võidelda, kuid kurvem on see, kui riigi asju lahendatakse isiklikest huvidest lähtuvalt. Sellest pean aga kuidagi üle saama. Otseseks valimispropagandaks. Enne kohalikke valimisi kujunes Tallinna miinisadama küsimas. Res Publicasse kuuluv linnapea Tõnis Palts oli sadama likvideerimiseks valmis kaitseministeeriumiga isegi kohtusse minema. Uus linnavalitsus kaitsejõududega ei sõdi. Reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi algatas taas mõttevahetuse palgaarmee teemal. Valitsusjuht Andrus Ansip kinnitas aastalõpu pressikonverentsil, et muudatusi enne 2000 kümnendat aastat ei tule. Debatt on aga käivitunud ja kaitseminister lubas kokkuvõtteid teha juba järgmisel aastal. Sarnaselt kaitseministeeriumiga sai ka siseministeerium tänavu uue juhi ja uue juhi sai ka Eesti politsei, mis aga korrakaitse valdkonnast meelde jäi. Bostoli võrdlemisi rohutu tulistati Tallinna tänavatel, pae tänaval jätkusid plahvatused ning võeti altkäemaksu. Lisaks vahetus ka politseijuht Robert Andropov on tänaseks politseitöölt lahkunud ja tema koha üle võtnud Raivo aeg. Andropovi selgitused, miks ta oma vanemaid Saaremaale pidi vedama just julgestuspolitseiautoga jätsid ta esialgu ametisse. Mina olen politseiga. Missiooni juht, mul on politseiniku õigused ja ma kasutan neid õigused vastavalt seadusele kehtestatud korrale. Piinlikuvõitu lugu, kus riivatud kodanike õiglustunne lõppes sellega, et siseminister Kalle Laanet andis politseijuhile nii-öelda kollase kaardi. Ja kõik oleks võinud sellega lõppedagi, kui poleks selgunud, et Andropov oma vanemad ka Saaremaalt tagasi sõidutas. Varasemad pooltõed maksid talle koha. On kindlasti õnnestus käivitada uuendusprotsess politseis, mis viis ka teatud mõttes politsei usaldusväärsus rahva silmis kõrgemale ja loomulikult ka politsei tulemuslikkuse. Jõueks politsei juhiks sai Raivo aeg Robert Androopu väga põhjalikult analüüsis ja andis ise oma käitumisele hinnangu. See on tema otsus. Kogu Eestit šokeeris seitsmenda oktoobri hommikul tulistamine otse Tallinna kesklinnas Kreutzwaldi tänaval. Seni tabamata kurjategija kuul tabas kooli minevat tüdrukut, kes suri hiljem haiglas. Üha uusi leinakimpe ja küünlaid tuuakse planguga parte praeguseni, kuid erilist selgus selles traagilises loos veel ei ole. Kõlama on jäänud variante, taheti tulistada riigi kinnisvara, aktsiaseltsi juhti Tiit otist. Üldse oli sel aasta tumedam pool justkui rännak ajas enam kui kümmekond aastat tagasi. Novembris lasti Pirital maha eestikeelse allilma väidetav liider Kalev Kurg kelle kehal tuvastati üle 10 haava ja sellest vaid mõni päev varem tapeti ärimees Bel. Kas olemegi uue allilmasõja künnisel? Riigiprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu on ajakirjandusele öelnud, et ta ei näe seost Koppeli ja kure mõrva vahel, kuigi mõlemad tundsid teineteist ning võimalik, et olid ühise tegevuse kaudu seotud. Teisalt andis järele Tamm, kuhu taha oli sogast vett kogunenud rohkem kui 10 aasta jooksul. Kaitsepolitsei nimelt seostab pensionäri Märt Ringmaad vähemalt viie viimase aasta plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval. 10 aastaga on pae tänaval olnud 15 plahvatust, milles on hukkunud üheksa ja saanud vigastada samuti üheksa inimest. Kas ringmaa süüdi, selgub ilmselt lähitulevikus. Süüdimatu puude saagi ja Tallinna Liiva kalmistul aga tabati otse teolt, rääkis novembrikuus Lõuna politseiosakonna kriminaalpolitsei ülemkomissar Reimo raivet. Püüti ta kinni sellel ajal, kuidas saagis ühte puud. Ta andis meile seletuse, meile ei tundunud just kõige mõistlikum ja usaldasime ta arstide kontrolli alla. Võimsa majanduskasvuga uhkeldama riigi kodanikud ilmselt väsivad pidevast lõpmatuna näivast kartusest oma turvalisuse pärast. Küll on mitmed avaliku elu tegelased pättide tabamise eest välja pannud Egiptuse reise külon lihtsalt palutud kurikaela kõrvad taldrikul kohale tuua. Ent see ei muuda kuidagi tõsiasja, et Eesti elanike usaldus politsei vastu on langenud aasta madalaimale tasemele. Politseiameti politseitöö osakonna direktori Indrek Tibar seostas seda viimastel kuudel päevakorras olnud altkäemaksuvõtjatest politseinike tabamisega oktoobrisse. Mäletatavasti selgus, et pistise võtmise kahtlusega liikluspolitseinike arv on kasvanud 26-ni. Tänaseks on kõik kahtluse alla sattunud korrakaitsjad töölt lahkunud. Politseijuhil Raivo Aegil seisab seega ees ülesanne, mis polegi nii väheoluline püüda tagada seda, et politseis töötaksid vaid parimatest parimad naised ja mehed. Isiklik turvalisus ja oma tervis on inimesele üldiselt tähtsamat kui globaalset maailma asjad. Tervishoiusüsteem alustas aastat teadmatuses, kust saada tervishoiutöötajate palgaleppe täitmiseks vajalik raha. Haigekassa eelarve võeti vastu defitsiidiga, eelarve tulud olid ligi 6,8 ning kulud ligi seitse miljardit krooni. Puudujääk kaeti septembris valitsuses vastu võetud lisaeelarvest. Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask rõhutas, et tervishoiu rahastamises püüab haigekassa eelkõige jälgida stabiilsus printsiipi. Kindlasti me püüame igati rahastada ka neid valdkondi, kus nagu ei ole võimalik inimestel oodata ja nagu südametervise valdkond, onkoloogilised haigused, vähem rahastatud suurte liigeste protiseerimised, kus meil on järjekorrad, mitmeaastased, katarakti, kirurg ja aga samas on selge, et näiteks taastus ravi ja, ja ka hooldusravi maksumaksja rahaga võiks osta kordades rohkem, kui täna seda tehakse. Aasta jooksul on paranenud vaid hambaravi kätte saada odavus, teistes valdkondades suuri muutusi pole, tõdes Arvi Vask. Sotsiaalministeerium peab lõppeva aasta positiivsemaks sündmuseks perearsti nõuandetelefoni käivitamist esimesel augustil, mis on vähendanud nende väljakutset arvu, kus kiirabi tegelikult vaja ei ole. Eesti enneaegse suremuse põhjuste esikolmiku moodustavad endiselt südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet nentis, et suuri muutusi selles osas järgmistel aastatel loota pole. Selline süsteemne ennetus. Töö annab siin tulemusi alles 10 20 aasta pärast, sotsiaalministeerium üksi ei suuda kindlasti mõjutada, et, et inimesed liiguksid rohkem, toituksid tervislikult, ei kasutaks sõltuvusaineid, see peab olema väärtushinnangute kujundamine juba maast madalast, et hästi suur roll on ikkagi siin, kogu haridussüsteemil. Tal kinnitas valitsus ka riikliku HIV ja AIDSistrateegia aastateks 2006 kuni 2015 ning selle tegevuskava aastateks 2006 kuni 2009. Detsembri keskpaiga seisuga on Eestis sel aastal diagnoositud 606 HI-viirusesse nakatunud isikut ja 28 AIDSi-haiget. Võrreldes varasemate aastatega on need arvud väiksemad. Tervise arengu instituudi AIDSi HIV-spetsialisti Kristi Rüütli sõnul haigusjuhtumite kontrolli alla saamiseks. Rahast aga üksi ei piisa. Kindlasti on vaja juurde valdkonnas pädevaid inimesi, kes seda tööd teeksid ja ei toimu kindlasti mitte üleöö. Ivi Normet nõustus, et mis puudutab linnugrippi, siis maailma ajakirjandus on saanud suurepäraselt hakkama paanika külvamisega. Ka Eestis tegid spetsialistid sügisel poolteist kuud selgitustööd, et inimeste paanikat vähendada. Kuigi ohtunud tõepoolest olemas, võib paralleele tõmmata paari aasta taguse SARSi paanikaga. Ehk ajal, kui linnugripi tüvi või mõni muu gripitüvi võib või võib mitte muteeruda pandeemiliseks, sureb igal aastal tuhandeid inimesi paljudesse teistesse haigustesse nagu malaaria, tuberkuloos või ka mõni haigla viirus. Aasta lõpp tõi aga tervishoius kaasa uue kriisi. Haiglate liit otsustas 22. detsembril taganeda eelmise aasta lõpul sõlmitud tervishoiutöötajate palgaleppest. Haiglate liidu juhi Urmas Sule teatel jättis haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade korrigeerimisel olulise osa hinnakomponenti arvestamata. Ta ning piirhindade muutus ei vasta kõiki haiglaid mõjutavate tegelike kulude kasvule. Haiglate liit taotleb tervishoiuteenuste piirhindade ümbervaatamist ja täiendava 100 miljoni krooni eraldamist. Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teatanud, et rahaleppe täitmiseks haiglatel olemas sotsiaalministeerium On teinud osalistele ettepaneku kohtuda taas jaanuari teisel nädalal, et arutada laiemalt tervishoiu rahastamise poliitilisi küsimusi. Niisiis jätkuvad arutelud tervishoiusüsteemi rahastamise üle aastal 2006. Eesti rahvaarv aga jätkab kahanemistendentsi ning keskmine eluiga jääb Euroopa Liidu keskmisest oluliselt maha sündinud laste arv on siiski suurenenud, selle üle võib ainult rõõmu tunda. Ja rõõmu võib tunda ka selle üle. Jaanuaritorm möödus ohvriteta, kuigi tuule kiirus oli kohati 34 meetrit sekundis ja veetase tõusis ligi kolm meetrit üle Kroonlinna nulli. Kõige rohkem sai kannatada Pärnumaal ja kahjude suurust ei osanud kohe keegi hinnata. Maavanem Toomas Kivimägi lähtus hinnangu andmisel isiklikust kogemusest. Näiteks meil enda maja materiaalne kahju on suurusjärgus 40000 krooni ja kui kordades 40000 krooni ainuüksi näiteks 1000 majapidamiseks, see tähendab 40 miljonit krooni, teine, millele tõesti varem ei ole nagu välja toonud on see tuulemurd ja seal on kindlasti kümnetes tuhandetes hektarite, mida on tuulemurduma. Jaanuaritorm tõi esile kitsaskoha mere asjatundjaid napib. Kõige täpsemalt prognoosisid veetõusu Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi ja meresüsteemide instituudi teadurid ja nemadki välismaiste mudelite toel. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar ütles, et viimati ennustasid mere sünoptikud nende majas tormide saabumist 90.-te aastate alguses. Siis aga mereosakond koondati. Uus tormihoiatus anti novembris. Kui jaanuaris tehti etteheiteid tormis teavitamine ei olnud piisav, siis nüüd kritiseeriti tormi möödudes sünoptikuid liiga julgete ennustustega pärast. Taas oli täpsem meresüsteemide instituudi prognoos, et merevee tase tõuseb poolteist meetrit üle Kroonlinna nulli. Meteoroloogia-hüdroloogia instituut hoiatas aga, et jaanuaritorm kordub. Seega olid päästemeeskonnad terve öö valvel. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Ma ei tea, miks siis neid andmeid nii-öelda ei ei võrrelda, ei analüüsita ei panna neid kokku, et selleks korraks, et oli meie jaoks järjekordne selline õppus, aga, aga kui neid kordi saab tõesti väga palju olema, kus selline tegelikult prognoositakse kordades üle, siis ühel heal hetkel inimesed ei võta neid prognoose enam tõsiselt. Midagi head siiski selle tulemusel sundis. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi juht Jaan Saar ütles, et järgmisest aastast võetakse uuesti tööle merebioloog. Kõige järgmise aasta eelarvesse on vastavate inimeste tööle võtmine juba riigieelarvega garanteeritud. Kas sellest ei piisaks, et tehas koostööd sellesama instituudiga, kas peab olema ikkagi eraldi spetsialist? Küsimus on ju selles, et ega sinna ei lähe ainult need andmed, mis nad välja prognoosivad, vaid meie andmed peavad seal ka juures olema. Ma mõtlen meteoroloogilised poolt, see ei ole niiviisi, et telegrammiga tuleb number ja me võtame selle rõõmuga vastu, vaid seda tuleb ikka natukene analüüsida. Kümnendal augustil kukkus alla Copterline'i helikopter, mille pardal oli 14 inimest. Copterline Eesti juht Tõnis Lepp. 12 40 lendas Tallinnast Helsingi suunas, meie kopter ja esimene teade tuli meile lennujuhtimiskeskusest, kes teatas, et kaotasin sideme komandöriga. Aktsiis tuli teade päästeameti meile juba, et keegi oli näinud kopteris mere. Õhtuks oli selge, et kopter on merepõhjas, ellujäänuid pole. Soome ja Eesti tuukrite koostöös toodi hukkunud üles. Kopteri vrakk tõsteti pinnale. Kopteri must kast viidi uurimiseks Suurbritanniasse. Selgus, et esimesest ohumärgist kopteri vette kukkumiseni kulus vaid 37 sekundit. Lennuõnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader. Kõnesalvesti registreerib kapteni järgmised sõnad. Tõstame natukene võimsust pärast sõda. On kuulda üks kapteni lühike hüüatus häälitsus ja kuskil 10 sekundi pärast on juba kuulda suurenenud helikopterimüra ja kapteni tasa kostvad hädakutsungit meid ei kolmekordset. Mõne sekundi pärast on veel kuulda teise piloodi küsimus. Kas meil läks saba? Pärast seda ei ole selgeid ja arusaadavaid fraase. Uurimiskomisjon kinnitas detsembri keskel ametlikult, et õnnetuse põhjuseks oli viga kopteri juhtimissüsteemis. Seni on selgusetu, mis rikke põhjustas. Õnnetus tõi kaasa kriitika, et riigil pole ülevaadet oma ressurssidest. Päästetöödele kaasati Soome tuukrid, Eesti tuukrid, jäätis jagu kõrvale. Siseminister Kalle Laanet. Tollel hetkel, kui kaasati soomlasi ei olnud kedagi Eestimaal küll sellist abi pakkuma. Hiljem selgus, et eesti tuukrid suutsid isegi efektiivsemalt hukkunuid pinnale tuua kui soomlased. Copterline'i tegevus oli pärast õnnetust pikka aega madalseisus, kuid lennud siiski jätkuvad. Alates detsembrist on reisijate arv taas tõusma hakanud. Copterline'i juht Tõnis Lepp aga valiti aasta pressisõbraks, kuna ta oli rasketel aegadel alati meediale kättesaadav ega jätnud avaldamata ühtegi infokildu, mis seoses kopteriõnnetusega. Selles kõige ohvriterohkemas Eesti territooriumil toimunud lennuõnnetuses hukkus kokku 14 inimest. Aasta kultuurielust on aga kindlasti kõigil eri asjad meelde jäänud. Meiegi ei püüa teha ülevaadet, vaid pakume ühe valiku. Mõista mõista, mis on ligi sajand oodatud viimased 14 aastat kõvasti võideldud ja sel aastal saadud sai kohe niisugune asi, mida peaminister Andrus Ansip peab Eesti selle aasta tähtsaimaks teoks. Kui vaadata üksiksündmusi, siis kindlasti kõige olulisem oli kunstimuuseumi uue hoone KUMU valmimine. Ma võrdlen seda hoonet Estonia teatrihoone valmimisega, ma olen päris kindel, et rahvas võtab selle muuseumi omaks. Ehk on see märk sellest, et viis, kuidas kultuuri suhtutakse, hakkab tasapisi muutuma ka laiemalt, et kultuurist räägitakse kui võrdsest võrdsete seas kui millestki, mis teeb meid ennast paremaks ja mis paneb inimesi maailmas Eestit kaardi pealt hoopis kergemini üles leidma kui Eesti poliitika või majandusma. Ei tea, mismoodi hindavad nüüd oma väljaütlemisi need poliitikud, kes KUMU vastu sõdides väljendeid ei valinud. Nimetades muuseumi ehitust küll laristamiseks, küll kommunismiks, küll kahetsesid, et selle eest oleks saanud mitu veekeskust. Jäägu nad oma arvamustega. Mõnigi neist on nüüd kumuga väga rahul. Rahul on ka Eesti kunstimuuseumi direktor Marika alk, kui meenutab nüüd kergendustundega sõnu, mida üks Tallinna kunagine juht talle ütles. See on nii hea asukoht. Mingisugune muuseas, vaata seda, vaata, vaatan seda vaadata. Vaade on tõesti ilus ja hoonelisega ja loodame, et ta viib eesti nime mujale maailma, nii nagu seda on teinud näiteks Arvo Pärt maailmanimega helilooja, kelle seitsmekümnendat sünnipäeva tänavu tähistati hoopis laiemalt kui ainult Eestis. September oli klassikaraadios Pärdi kuu koos sarja autori mo Mihkelsoni ja Arvo Pärdi endaga. Juba ise klaveril muusikat luues piri muusikafännist, Arvo Pärdi kontakt taolise helidemaailmaga olema nagu teistmoodi keel nagu järgmine aste, see tundub nagu praegu, nagu te räägite, et need on nagu kaks eri keelt ja nad on võib-olla aga ilmselt minu juures veel üks, kolmas keel. Ja see kolmas keel, see oli tegelikult minu hingekeel tegelikult minu salakee selline, mida ma valdasin nagu kõige rohkem säilinud sõna keelseiranud kirjakeelse, ei olnud ka mitte muusikakeel. Nendes keeltes on siis Arvo Pärt loonud muusikat, mis kõneleb kuulajatega üle maailma andnud põhjust meil kõigil ennast toekamalt tunda. Nagu on kindlasti andnud ka Ferdinand Johann Wiedemanni, kelle kahesajandat sünniaastapäeva märkimaks oli 2005. aasta Eestis Wiedemanni aasta. Mees, kelle nime kannab eesti keeleauhind, mis nüüd on ka riiklik autasu. Kas me olemegi Ta võtnud suurt Wiedemanni sõnaraamatut või mitte, aga tarvitame seda iga päev sellegipoolest. Nii mõtleb asjast mari tarand. Kui me hakkame rääkima eesti keelest oma emakeeles, siis me saame teha uhke sõnaraamatut ja kuhu siis kuuluvad nii Veski Aaviku tööd kui Andrus Saareste mõisteline sõnaraamat või Julius Mägiste etümoloogiline sõnaraamat või lõppude lõpuks meie õis, meie õigekeelsussõnaraamat ja nende aluskiviks on üks suur tugev maakivi ja see on Wiedemanni sõnaraamat ja see on kõige suurem ja täielikum eesti rahva keele kogu. Ja kõik need, mida ma hiljem nimetasin, need ükski pole saanud läbi ilma selleta, et sellele parandusele toetuda. Ja kui ka iga eestlane ei ole kätte võtnud näiteks Wiedemanni suurt sõnaraamatut, aga iga eestlane võtab suhu seda, mis seal sõnaraamatus sees on. Ja me võiksime mõelda me kõik, et me toetame pinnale, mida paljud põlved on loonud. Meie asi on osata sellest lugu pidada. Niisugune sai Eesti raadio uudistetoimetuse ülevaade Aastast 2005. Mosaiigikilde kogusid Uku Toom, Indrek Treufeldt, Mall Mälberg, Neeme raud, Hanno Tomberg, Indrek Kiisler, Tõnu Karjatse, Meelis Kompus, Birgit Itse, Kai Vare ja Riina, ent arukillud seadis tervikuks Vallo kelmsaar. Helipuldis oli annereinberg kõigi meie poolt teile head vana aasta lõppu ja kuulmiseni.