Kui juunis, kui need Su juuksed on puravik, ruut silmad kui sinine ja r. Terve ma näen neid värve, emadejaan neist laulu G-korpuse. Narvast kes sõdade nüüd Arvan nüüd küll oleks naasema. Igav. Kolmuseks kuud abitu sirutama ilm. Leevendav luud sõnad kui Ööveegrist. Värve, ma näen neid värve emade ja neist laulu. Kes söödab? Kaarel on nüüd küll oleks naasema. Leedri. Mustamäe alla siis päev ja mul. Roosaka liga taeva koidukiir kuldamaske. Värvi, ma näen neid värve emade ja neist lao juurde ja. No ma. Ei ma. Ja ma. Head raadiokuulajad täna on meil külas auväärne Eesti muusika grand old man Uno Loop, tere onu. Redele sinu näol on tegemist tõelise eesti mehega, 80 on juba ammu selja taga ja, ja ütleme siis niimoodi, et lõppu veel ei näe. Ja ei olegi üldse noh, nagu tulemas igatahes noh, selline vorm ütleks, et oma 40 aastat noorem kui, kui, kui aasta Nummert no ma ei tea, kas see on siis meedias nagu välja kuidagi nagu imetud, aga öeldakse, et jah, et, et eesti mees on nagu, nagu tervis on nagu, nagu viletsavõitu ja, ja, ja ei taha ta üldse nagu eriti enam isaks saada ja ei taha perelt luua ja läheb ära pere juurest. Ja see võib olla tõsi, et ega eesti mehe tervis ei pruugi kõige parem olla, sest eesti mees ei taha hästi palju liikuda. See, et istuda autosse, sõita sealt punktist A punkti B ei ole ju veel liikumine. Ja, ja siis süüakse palju ja valesti. Ja noh, on palju muidki tegureid, aga noh, see tundub küll niisugune ajakirja ajakirjamaiguline kurtmine olevatega eesti mees keskmiselt pole ju nii halb, kuigi kuigi ma olen lugenud näiteks hiljuti lugesin just ühte artiklit mingist ajakirjast võis olla isegi isegi isegi Postimehe vahe vaheleht. Arter et eesti mees ja eesti naine ei ole üldse võrdsed. Siin on eesti naise kasuks räägivad kõik tegurid kusjuures eesti meest tuleks järele aidata tema tegemistes ja tema tema taotlustes püüdlustes eesti mehele pannakse liiga palju kohustusi ja loodetakse talle liiga palju ja sellepärast ta ei ole, ei suuda olla tasemel ja läheb välismaale äri tegema näiteks hoopiski. Jah, sellest on räägitud tõesti, et eesti mees on justkui õrnem sugu võrreldes eesti naisega, ehkki muidu see ju on nii-öelda teistpidi see mall. Ja eluiga ikkagi tähendab, on ikkagi selgesti keskmiselt madalam kui siis naistel. Aga jah, sport, kas sport on see, mis, mis on taganud, ütleme, Uno sellise nagu hea vormi? No ei tea siin spordiga sport sporti nimetame ikka saavutussporti, nagu kujutan ette, aga aga noh, mina tegelen niisuguse ravikehakultuuriga juba aastakümneid. Harrastan sind natukene. Praegu ei saa enam joosta ka põlvedeni haiged ise eest ära ega järgi joosta. Aga noh, käin ujumas aeg-ajalt ja siin võimlen ikka hommiku esimene asi, lähen välja ja võimland ja iga aastaga iga aastaajaga. Ja eks see, eks see mingil ajal hakkab nagu protsente kandma. Kas siis lähed välja õue, värske õhu kätte võimlema ka talvel? Kas ei, lihtsalt? Ma mõtlen just seda, et lähed ikkagi õue selle karge külma õhuga, kas sa käid ka paljajalu lumel? Ei, no on selleks peab olema vist, peavad olema kas väga paksud jalatallad või väga soe lumi. Ma ei harrasta seda, aga käiaksegi. Ja seda soovitatakse ühe parema, sellise nii-öelda tervist tugevdama karastusvõttena, et käia talvel kiirelt kasvõi teha hommikul mingi mõned minutid paljajalu lumel, noh, ma pean tunnistama, ma ise seda küll ei praktiseeri, ehkki. Seda ei julge soovitada isegi no selleks peab olema spetsiaalne ettevalmistus ja juba juba hakkama sügisel paljajalu käima, suvel paljajalu, suvel sügisel käin, aga kui lumi maha tuleb, siis ma enam ei käibel. Sa oled tead triatloniklubi 21. sajandi klubi president ja oled nimetanud ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust koosnevat ala totaalseks spordiks. Kas sa ise tegeled, noh, praegu, ma saan aru, sa ei tegele sellega, kas sa oled? Tegelesin küll jah, sel ajal ma tegelesin triatloniga, küll triatlon, ma ei hakka seda ajalugu jutustama. Eestisse kusagil 80.-te aastate lõpupoole ta tuli. Aga noh, siis oli noortega järel, järelkasvuga oli probleeme. Eesti triatlon koosnes ikka põhiliselt ikka tegijatest juba ja järelkasv oli nagu kergelt unarusse jäetud. Ja siis tekkiski see mõte, et luua nii-öelda järelkasvuklubi ja nimeks sai teil ka duetti. See klapp 21. sajandi klubi. Ja, ja siiamaani ta toimib ja noh, väga paljud edukad Eesti triatleedid on just selles klubis. Tänu sinule siis noori sportlasi. Kas saab peale, kuulame natuke vahepeal muusikat? Kaunt Peisi, Horkestraak leidibi kuud, kas sa tahad selle loo kohta midagi öelda? Kui siis võib-olla nii palju, et ma olen seda poissi orkestrit ise kuulanud, kuulnud ja näinud ja mul on konteesi autogrammiga plaat isegi kodus olemas, konteesi kahjuks on meie hulgast juba lahkunud, aga tol ajal istus ta klaveri taga, mängis oma tuttavaid klimpe mida võib-olla siingi kuuleme. Ja noh, see on väga hea, orkester oli omal ajal väga hea orkester. Tauteisi Dima orkester leidibi kuud ja Uno tegi siin vahepeal märkused, see ei pruugigi võib-olla olla enam see koosseis, mis, mida tema veel nägi, et võib-olla seal juba mingi hilisem salvestis. Ja ilmselt on see tellitud klarneti solisti ka koos. Pead ei tea anda, aga tundub, et kas on niisugune noh, artišoki moodi kangestaga säpila mängis seda vist. Niisiis on igatahes noh, suvel oli, oli see jama, et, et tunu jäid haigeks, ei saanud esineda kontserditel ja nüüd paistab, et on peale lõikust kõik juba jälle jälle korras ja, ja käisid veel maakera kuklapoolel ära. Jah, kuigi lõikusest ma ei tea, millest. Ta on lõigatud midagi lõigatudki, noh siis on jällegi see, et, et lehest helistati, et ärge ärge uskuge kõike viisis, lehed räägivad, igal juhul võimelised ärge uskuge, mida, ärge midagi küsige asjaosaliste endi käest, mul oli lihtsalt. No mitte lihtsalt, vaid üsna raskekujuline kopsupõletik, häälepaelte põletik ja, ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Aga see on üle läinud pikkamööda, kuna ma olen vahepeal juba esinenud. Jaajaa aga räägi oma austraalia muljetest, et pikk reis teisele poole maakera, kus siis on päev, kui meil on öö, kus vesi voolab kraanikausist alla, teist pidi metsa vahel hüppavad kängurud, mis, mis mulje jäi? Ma loomaaias hüppavad nad niimoodi metsa vahel, võib-olla nad hüppavad kusagil. Mina ei näinud. Mina olen näinud neid ka metsa vahel, aga noh, selleks peab jah, linnast välja sõitma. Aga no ma olin seal muidugi kohalike eestlaste kutsel, keda on Austraalias, eestlasi muide, Austraalias rahvaloenduse andmeil kusagil 7000, ta on üsna korralik arv, aga noh, mina nende kõikidega muidugi kohtunud, aga esinesin nendele nii Melbourne'i Eesti majas Sydney Eesti Majas Brisbane'i Eesti majas kui ka pusel ilmeris. Seal on eesti küla lausa Nii et jah, see oli huvitav reis, väga huvitav reis oli. Ja esimene asi, mis ma märkasin muide mitte mitte ainult see, et kraanist voolab vesi teistpidi vaideid, päike tõuseb vale poole pealt. Vaatad, oled näoga päikese poole, siis päike tõuseb ja parema käe poole pealt meelde. Vasakut kätt öeldi mulle, et ida ongi seal, et päike tõuseb ikka idast, aga sa ise oled valepidi. Seal on ju ka see, et kuu on nii-öelda teise näoga, et kui meil on kuul selline spetsiifiline nagu nägu, siis austraallased kutsuvad oma kuu peal sellist noh, nendest tumedatest lõikudes tekkivate kujutist jänkukeseks, mis on siis nagu selline jänku, mis mulle tuli ka suure üllatusena ikka oled harjunud ju nägema seda head tuttavat nägu ja vaatad, äkki nende kuudest pidi. Sellele juhiti tähelepanu küll, aga mina nägin, et hommikul oli kuu kummuli ja õhtul oli ta jälle selili ja, ja suurt midagi muud kuust nagu ei jäänudki meelde. Aga miks sulle Austraalia puhul veel muljet avaldada, sest ma sain aru, et seal olid sa siis, kui seal oli nii-öelda külmalaine, ehk siis seal oli külmal kaitsvat kraadi. Pidi olema kusagil jah, ligi 30, aga oli kusagil 20 kraadi. Mina käisin selle selle temperatuuriga küll ujumas ja kõik oli okei, ainult et need kohalikud austraallased vaatasid ja vangutas pead, et natuke külmavõitu. Aga seal oli palju muudki huvitavat. Ja, ja kui nüüd rääkida, mis seal väljaspool mind oli, et siis esma esmajoones, mis mulle tundus, et vot see, see meilgi väga palju niisugust kõneainet tekitanud selline vana ja uue arhitektuuri kooslus, et see on seal jube otstarbekalt lahendatud. Et vanad ehitised on nii sinna uute vahele ära mahtunud kenasti, et midagi ei lõhuta ära noh, osa on muidugi lõhutud ka. Ja esmane mulje oligi see, et väga-väga muljetavaldav niisugune arhitektuur ja väga otstarbekas niisugune paigutus, majade paigutus ja kesklinn on ikka kõrge igal pool. Miljonilinnad tegelikult ja kõik need ja äärelinn on siis niisugune madal, ühekorruseline. Ja, ja. Võiks veel öelda, et austraallased ise on kuidagi väga optimistlikud ja alati abivalmid ja see seda kuulsin enne juba, kui ma sinna läksin, aga aga seal kohtuda ja näha ikke tänan ja palun olge lahked ja, ja see oli, see oli äärmiselt meeldiv ja natukene üllatav, sest meil nagu ei panda tähelegi teiste inimeste minnakse mürinal otsa ja nagu ei tehta välja, arvatakse. Inimene käib nagu silmad maas, nina maas ja läheb, trügib teistele otsa. Aga siin või seal seal, õigemini olen juba tagasi. Seal on asjad väga väga sümpaatsed, isegi mulle tundus isegi, et need kohalikud eestlased on muutunud seal palju sümpaatsemaks. Jah, sellega on, ongi nii, et eestlased, kes Austraalias käivad, sellised ikkagi mürgised pise musta huumoriga harjunud inimesed siis justkui süüdistavad austraallasi liigsest sõbralikkusest sellises ülevoolava siis ikka vinge suhtumisest, samas seal olles harjub sellega väga kiiresti ära. Pluss sa nagu võtadki seda elementaarset teenindav personal näiteks poodides või kohvikutes on sõbralik, viisakas ja noh, isegi kui see on võlts, siis jääb mulje, et nad hoolivad, et vähemalt käituvad nii, mida Eestis noh, nii väga palju levinud ei ole, et minu meelest mullegi. Peaminister ma ei lugenud küll seal ajakirju ega ega lehti, aga siin on ju väga palju sellest juttu olnud, et meie teenindus on allpool igasugust arvustust ja eriti märkavad seda need välismaalased, kes on tulnud sõbralikest maadest kus inimesed, teine vastane, hoopis sõbralikumad. Ma arvan, et seal ei ole põhjust midagi niisugust kirjutada üldse. Seal ollakse tõesti väga sõbralikud, abivalmid ja võib-olla sellest sõltub nende läbimüük, aga vaevalt et sellepärast on. Nad on kuidagi teisiti kasvanud testi kasvatatud. Et uue vana ühildamisele, mis nagu maakera kuklapoolel nagu kenasti nüüd nüüd õnnestus, kuidas, kas Eestis riivab midagi silma selles suhtes? Noh, siin on juttu olnud ja olen ise lugenud jälle kas või kas või selle Tulnud ja selle oleks saanud väga kenasti ühildada. Ja eks poleemikat nende vanade elurajoonide ja elumajade ümber on olnud meil väga palju ja küllap sealgi on olnud, aga see resultaat on olnud kuidagi praegu nii tulija silmale hästi sümpaatne. Natuke eklektiline, tundub, aga siiski hästi-hästi, maitsekalt on see kõik niisugune ühendamine sobitamine käinud ja väga palju on selliseid tuus, ehitasin noh, rääkimata Sydney teatrist. Eks ole, mis, mis on nii-öelda ajakirjanduse kaudu meile tuttav piltide kaudu tuttav ja mida nüüd sai, isiklikult käib noh, seal nagu näha, näha ja külastasin seal, muide. Muide, ma käisin seal kontserdil üheksandal kaheksandal oktoobril seal kontsert, mida juhatas Kristjan Järvi. Väga huvitav, selline huvitav seik oli. Austraalia teema, võib-olla kokkuvõtteks sul veel peale Sydney ooperiteatri midagi sellist ja sellise sõbralikus austraallaste sõbraliku, midagi, mis sulle nagu eriti sümpatiseerib või meelde jäi või kuidagi kohe tekitas sellist suurt rõõmu ja avastust ja imestust võib olla. Võib-olla kahjutunne, et varsti tuleb ära minna, aga mul kolm nädalat oli piisav aeg, siis ma juba tundsin koduigatsust kõik, millega ma kokku puutusin, isegi need, need vanad eestlased, keda noh, see, see vanade põlvkonna esindajad üks oli seal, ma mäletan, ma olin ühes kohas korteris 97 aastase härrasmehe äi. Augusti sirkel oli ta nimi, kusjuures ta muidugi arvas, et tema nimi kirjutatakse lihtsalt valesti, sirkel vaid söör, kell peaks olema. No huumorist ei olnud tal puudus, oli väga puhas ja väga korrektne ja, ja igati igati tiptop nende eestlaste käekäigu üle ausalt öelda ei ole vaja nuriseda. Väga hästi, see ühiskond hoolitseb vanade vanade eestlaste eest. Aga no see oli jah, see selline niisugune silmapaistev üllas, millega mina kokku puutusin ja igas linnas praktiliselt oli sellised vana põlvkonna eestlased muide, teine, mis võib olla nii meeldiv üllatus, ei olnud. Et sisserändajad on Austraalias väga palju eri rahvustest seal elab, praegu, võiks öelda, üle 120 võib olla 130 rahvust. Ja sattusin ühele tsivalile, seal oligi multikultuurne festival, kus toodi köögipoolide kultuuri pooled välja ja see oli siini. Lausa imetlemis väärt, kuidas, kuidas organiseeritakse selline rahvaste enesenäitamise võimalus, see oli väga tore, niisugune. Igati mitmel korral ikka ei sula. Mis sa üldse arvad sellest praegu käimasolevast globaliseerumisest ja multikultuurse, sest et Eestis ju ikkagi noh, oleme väliselt küll väga avatud, aga ega kedagi väga sisse me ju ei oota, ei lase siia. Kes, kes on nii-öelda noh, seal on oma ajaloolised, ajaloolised juured, ajaloolised põhjused, miks see nii on eksmeestele üle käinud ju paljud sõjad ja paljud okupatsioonide ja igaühele lihtsalt ust lahti ei tehta. Kõik ei ole teretulnud. Ja siin on võrdlus muidugi tühermaaga, kuhu võib minna minna mitukümmend miljonit inimest veel. Näiteks noh, Austraalia on territoriaalselt ju suurem kui Euroopa, aga seal on ainult pool riiki poole riigi elanikud, noh seal on 21 miljonit rahvaloenduse andmetel, kuigi, kuigi seal tegelikult vist on rohkem palju rohkem. Nii et jah, ega meie ei ole jah, kaugeltki kaugeltki austraallased. Seda me ei ole nii, kuulame vahepeal muusikat, mis lugu on meil järgmisena out? See on siis Frank Sinatra, laulab oma tütrega nüansiga koos lugu sahtlist jupid. Kuulata on ka nimetatud eesti Fringsaid, Frank, sina siin atraks, ütleme siis niimoodi. Ning õuna on sul selle loo kohta Frank Sinatra loo kohta midagi öelda? No ta on maailmas väga populaarne, rääkimata sellest, et ta oli omal ajal vist üks tabeli juhtidest seesama seesama tantsija Frank Sinatra lugu ja siis seda väga paljud on juba laulnud. Ja seda ma laulsin muide Melbourne'i Eesti majas ka ühe kohaliku eestlasega. No väga tore, kuulame. Seega. Vaat ei vaja. Või lahtine. Ta jalutad ta vaba päeva toime olla ja elada. Teadjameeskvartett tänasest poiste punt, mis, mis hullutas hullutas 50.-te lõpus või kuidas see oli kuuekümnendatel, 60.-te alguses, jah. Uno nii pikk elu on, on juba läbi elatud ja, ja kui hakata mõtlema, eks ole, uno solid 10 aastane siis, kui, kui nõukogude Nõukogude Liit Eesti ära võttis, sellest sellest mäletab midagi. Mäletan ma mäletan seda, et me olime paprika, tänas minu vanemate korteris ja kui see fakt Teatavaks sai siis noh, meil oli seal natukene rohkem siis tekkinud niisugune sügav nördimus. Ja kui veel Saksamaa kuulutas siis liidule sõja siis oli peaaegu sama seltskond oli koos, nägime merevot, ma ei tea, kuidas seda sadamat nimetatakse, tol korral oli ta miinisadam, sealt raketid lendasid ja vabriku tänavalt oli hea vaade sinna. Ja siis oli nördimus veelgi suurem, sest siis ei teadnud enam keegi, mis tulla võib. Ja noh, kõik teavad, mis tuli. No igatahes, millal ütleme, millal sellega muusika juurde jõudsid või millal sa sai, millal sa said aru, et oled ise laulumees ja, ja, ja võid hakata, noh. Esinema ei tea, seda ei mäleta keegi vist? Aga, aga noh jah, ma ei ole niisugune andekas algaja kunagi olnudki. Sattusin kohe proffide hulka ja läkski Piritalt. Lülita restoranist lahti, sest ma olin juba enne, kui selle ettevalmistuse teinud ise pilli harjutanud ja liikunud ka musikaalsuse muusik välistes ringkondades. Aga muusikapisik oli, oli ka kuidagi nagu ikkagi varem juba sees, et siin ennem nagu mainisid, et 1949 oli juba siin karmil Stalini ajal tegelikult mängiti džässmuusikat, tehti seda, tehti kogu aeg ega jah, et, et kuidas siis nagu endal päris teismelisena veel püünele ei pääsenud. No ei olnud nagu siis ei olnud nagu kombeks, nii vara püünele üldse trügi tegi. Siis tuldi kusagil kahekümneaastasena välja, umbes see oli niisugune. Praegune teismeliseiga selles mõttes. Et nüüd on, ma just vaatasin, et kas sul on 60 aastat on lavalolekut, et sa juba kahekümnendates olid siis kui hakkasid siis nagu lavale pääsema ja umbes sel ajal tegelikult sa ka ju abiellusid. Jah, see oli kõik niisugune tormiline elu, mis tol ajal oli, kuigi, kui kõigeks jätkus aega siis ei olnud ööklubisid ega ei olnud selliseid, et niisugust muidu ajaviitmise kohti lihtsalt tehti, mida vaja? No siin ongi just see, et järelikult, et kui sa abiellusid, siis ei olnud veel nii-öelda üle Eesti poppoisse. Et naine sai sind kätte nagu enne, et mõtle selle peale, kui, kui oleksid juba kuus olnud hoopis võib-olla oleks teistmoodi läinud see see ja elu ka. Oleks võinud minna küll? Jah, võib-olla oleks selline playboy. Ostsin kunagi ei tea, siis ei olnud jälle, ei olnud sõna-, isegi Playboy ei olnud moes, ei tuntud sõna, playboy oli lihtsalt niisama popp poiss või. Aga kõik pillimehed olid tol ajal popid. Ja noh, kui oled noor, 20 aastane, miks siis mitte olla popp poiss ja siis tuli lasta endale kõike meeldida, mida pakuti. Ja. Kuidas abikaasa Ainoga, teil läheb praegu elu? No praegu praegu ma jätsin, jätsin teda küll kahekesi tolmuimeja müügimehega. Aga ma pidin, kuidas see tulema sellepärast. Aga ma loodan, et noh, ta on tasemel olnud senise, sest me ei ole lahku läinud. 60 aastat tähendab, kas see on mingi teemant või briljant või, või mis asi? Briljant, briljantpojad, uskumatu, aga loogiline oleks küsida ikkagi ka ikkagi, mis, kuidas. Ja ei mahu selle saateraam ja palun proovi leida aega ei, mitte mõnede lausetega. Anna mulle, kui ma ikkagi plaanin abielluda nõu, kuidas juba 20 30 40 56. Lase sel õrnal poolel mehel karjuda natukene. See on põhitarkus, kõik muu tuleb iseendast. Okei, ma lasen, vaata seda, ma teen seina mulle veel väga muljetavaldav on see, et sa oled ikkagi romantik. Oled intervjuudes rääkinud, kuidas Ainole töö juurde lilli oled viinud ja seda, see on nii ilus, tänapäeval see kuidagi nii hajunud ja siis naised protestivad, et ah, ma ei ole nii tugev, mulle ei meeldigi, kui mehed, lilli, Tootsen, klišee mehed nagunii ei vii lilli, sest et naised ei, võib-olla mine tea, mis need naised siis jälle ütlevad. Et kuidagi sellised vanad head romantika nipid hakkavad kõik kaduma. Minu arvates ja nad ikkagi niimoodi ajakirjanduse toetusel kaod pikkamööda. Sest no ei tohi neid inimlikke põhiväärtusi unustada, ikka peab peab olema mõistetav ja peab teisi mõistma. Ja noh, väga palju sellist, kas lillede viimine on siis midagi erilistes näiteks? Mul on rõõm kuulda seda, ei, see peaks olema elementaarne, iga. See on üsna tavaline ja oma oma saadud lilled, kontserdil saadud lilled, ma toon koju ometi. Kuhu ma nad ikka piin siis. Ja aga samal ajal on Uno Loop öelnud noppe meediast noh ikkagi noh, briljant peigmees ikkagi ütleb sellise ilu tarkuse ka, et vaidleb palju vaidled, naisel on ikkagi alati õigus. Olen nii öelnud. Pärast seda kindlasti. See abikaasa oli tükk aega väga rahul, siin. Ei loe, jälgi kõike sinuga. Ja ajakirjanduses trükitud ei jõua me kunagi ära lugeda, aga, aga noh, see on yldiselt kusagil trükitud ja keegi on selle. Keegi ajakirjanikest on selle ilmselt sinna kuidagi sokutanud. Ma ei ole päris kindel, kas ma nii olen öelnud. Aga, aga see on fakt, et teineteist tuleb ikkagi ära kuulata. Ja peab ikka kannatlikku meelt olema. Tennisemõistmisel ja peab oskama ennast asetada natukene teise olukorda, teise seisukohta ei seisukorda. Ega, ega siin ei olegi muud kavalust. Selge hakkan seda rakendama. Mitte et ma seda muidugi poleks teinud, aga ma püüan seda siis meeles hoida ka järgnevad pool sajandit, kuulame vahepeal veel muusikat. Tõnu. Ja meil tuleb nüüd Osseffelist sõna ja, ja noh, ütleme Uno on ju ka laulmise kõrval tuntud just ka noh, kitarristid kitarri õpetad, tähendab ja sealt ka võib-olla siis see valik. 64 ilmus sinult esimene eestikeelne kitarrimängu õppida. Jah, sest seda ei olnud siiamaani keegi kirjutanud. Ja minul tegi selle kirjutamiseks ettepaneku minu oma pedagoogi hea kolleeg Uno Naissoo. Kas seal on veel praegu ka müügil, saab? Oi ei, ammu juba seostati üsna ruttu ära ja sealt vahelt võeti see mul minu arvates oli see kirjastuse viga, et see, need tuuride tabelid anti eraldi lehena seal vahel välja ja need virutati kõigega. Aga sa ei ole mõelnud seda äkki uuesti välja. Ei, seal ei ole mõtet, sest praegu on internet, noh, oli niisugune valdav internetis on kõik olemas, nii eesti keeles kui ka mitmes võõrkeeles ja, ja mitte ainult niisugune primitiivne, niisugune pillikäsitlus, õpitus nagu, nagu sa minu oma oli vaid praegu õpetatakse stiilide järgi. Kes tahab, õpib pluusi mängima, kes tahab, õppis svingi mängima poppi, jätsi, roki, mida, mida, mida mida tahes. Kõiki on võimalik õppida interneti kaudu. Kuulame Hotzeevee helis seana lugu Rein. Seefeldis jäänuv vein, oli see lugu? Käimas on saade, siin me oleme ja me räägime täna Uno loobiga. Uno sinus elust on Enno Tammer kirjutanud elulooraamatu Uno Loop läbi elu, kas oled ise lugenud, seda? Vastab tõele. Nojah, kuigi palju on kirjutamata Ahaa, et tegelikult tuleks veel igasugu saladusi, asju, mis sul võib-olla mõne teise raamatu vahele võib-olla võiksid mahtuda. No niisuguseid saladusi nagu ei olegi, sabaluukered kapis ei ole. Aga mida, mida ma vaatasin kohe, kui ma seda nagu tema diktofoni rääkisin, oli see, et et igast sellest igast tema külaskäigust jäi mingi jälg. Ja, ja see on nüüd raamatus sees, aga iga selline lehekülg võiks olla mingiks mingiks üldises konspektiks uuele palju põnevamale jutule. Sest materjali on seal jubedalt ja noh, kogu elu jõua ümber jutustada. Nii et sellest võiks kirjutada veel veel palju, ainult et üks küsimus on, kellele seda kirjutada ja kes keda see huvitab? No ma arvan, neid, keda see huvitab, on palju. Ja Uno on ikka olnud noh, pidevalt ka erinevaid kilde visanud, näiteks ajakirjale naised on una öelnud, et jalgpall on parem kui seks. Kui arvesse võtta, siis saab jalgpallist ikka sellise paaritunnise kaifi küll. Mida minu eas võib-olla seksist enam ise ei saa, olevat Uno Loop öelnud. Päris vahva ja ma mäletan, kui seda küsiti, küsiti just niimoodi, et kas te olete nõus selle väljendiga, mida ütles see ja see jalgpall peaks jah, jah. Ja siis mina vist niimodi. Küllap ta on, eks see meede on selline kaval välja, mängib ka ikka ja, ja siis üritab saada selliseid skandaali staaridest skandaal, see, mis müüb lisaks surmale meil on, pühapäeval on isadepäev ja Uno on ju ka vähemalt kahe vanaisa ja vanaisa ja vanavanaisa ja vanavana muidugi mässamist on noh, ütleme lastega nagu olnud ja jätkuvalt tuleb ette ei ole, ei mäletagi enam. Väikseid lapsi perekonnas ei ole, ei teagi, Ena ah soo, et lapselapsed ka juba suured ja lapselapselapselastel on juba omal lapsed. Ja hiljuti sündis pojatütrele veel üks poeg. Nii et sai nüüd ühe aastaseks. Tegelikult, kas on küll, kas keegi on Uno Uuno saanud endale nimeks või enam ei pane, ei ole. Ei ole või nimest rääkida, mis sa sellest arvad, et naljatades kutsutakse sind vahest pool onu ehk siis Uno Loop tagurpidi. Mul on sellest, et seda, et ma mäletan seda juba keskkoolist saadik Mina mäletan, ka, meil oli kooli ajal õliseks Nojaa, aga, aga sinu keskkool oli, millal ja Uno keskkonnaga, millal ma arvan, oli, Uno keskkool oli ilmselt kuskil neljal neljakümnendatel ja lõpus veel minu vanemad alla habemegi habemega nali on see põhimõtteliselt, aga see oli seal veel mingi. Lõbusaid hüüdnimesid kooli ajal. Onu pool oligi, ega muud ei olnud. Ei mäleta, et oleks olnud. Habemest räägiti Uno, ulata habemega, me väga ei mäleta, kastist tšikid, pacem, pardid on seal küll olnud, vähemasti vist kuue või 70.-test aastatest küll. Ja nad on küll siiamaani, no minu jaoks on seal kaks seletust, esiteks nii on kergem habet ajada. Tõmbad siit ühe korra siit teise korra ja habe maas. Aga teine, teine seletus on see, et mul oli kunagi jah, kui ma haiglas olin oma põlve puruks kukkusin, siis ma olin haiglas ja habe kasvas. Siin ei ole midagi teha, abee kasvas ja kasvas väga suureks, tulin välja ja mõtlesin, et nad ei raatsi nagu kõiki maha ajada. Ajasin ikka jupikaupa, niimoodi, alguses ajasin siit lõua otsast ja siis ikka läksin kõrgemal ja need osad jäid. Aga see on nagu kuidagi jäänud niimoodi harjumuseks. Ära harjunud või ei, tema suust ma kuulen kõige sagedamini seda, et kui sa need ära ajaksid, siis sa näeksid palju noorem välja. Aga siin on vaja. Ma olen mõelnud, nõuab jah, et võiks noorem olla ja kui tema juba niimoodi ütleb, siis ma hakkan varsti mõtlema sellele. Ja siis võiks ju ka juuksed ja kulmud ära värvida. Tänapäeval on nii lihtne, lähed muudkui kliinikusse, tõmbad krahh naha kukla taha. Ei, ma mõtlen ka, lihtsalt lase naha tõmmata kukla taha siledaks ja käivad ringi igasugused Hollywoodi puped, vaata, kes on väga siledaks tõmmatud mingist hetkest muidugi muutub täiesti ebaloomulikuks. Ja vot Austraalias kuulsin just nalja, et noh, seal oli palju eestlasi. Me käisime saunas ka seal, et üks seltskond läks sauna ja keegi, kes tegi väga peenikest häält ja nägi, nägi naise moodi välja. Selgus, et ei olnudki naine hoopis olles nii, et pakkide mahaajamisest asi algab ja lõpeb küünte lakkimise tont teab veel, millega. Hoiame. Selle õuna ma olen aru saanud, et sa nagu linnamees enam ei ole, et nüüd mässad maal, täpsemalt siis Laulasmaal, see on ka väga huvitav nimi just Laulasmaa lauluga seotud, see on kokkusattumus sattumise. Ja tunned sealt elust mõnu, et ilmselt sealt kõpitseda kogu aeg midagi. Nojah, eks tuleb ju kujundada ja ega ma seal ei ole päriselt kunagi olnud, välja arvatud nüüd võib-olla nüüd viimased kolm-kaks-kolm aastat talvelgi jaajaa ikka, kuigi noh, see maja on, ostsin kunagi väga ammu ja see on mõeldud ikka suvilaks, aga eks ma olen soojustanud ja teinud ta nii-öelda elamiskõlbulikuks ringseks elamiseks. See on see mõnus, tähendab, etet oled leidnud, ütleme noh, just sellise nagu koha kuskil metsade vahel mere lähedal ja et, et, et see ongi see, mida tahaks. Ja eks me kõik unistame sellest le kolida. Seal sealsamas jutt algas vist sellest peobiograafilisest raamatust, mida Enno Tammer kirjutas. Seal on öeldud ühes kohas, et et kunagi ma mõtlesin, ma olin lapsena väga palju Nabalas, just seal on metsad ja, ja seal on jõgi, vesi. Et ma tahan endale niisugust elu kohta edaspidi, kus on meri ja metsad ümberringi. No niisugune helesinine unistus. Aga vot siis, kui ma seda kohta nägin esmakordselt vaatasin, et no igavene vana maja mahajäetud ja mõtlesin pagana pihta, siia tasuks tulla. Ja aastad läksid mööda ja ma läksingi sinna. Nii et niimoodi on see välja kujunenud. Jah, nii et tasub soovida, vaata kõik soovid siis need soovid võivad täituda. Sa oled öelnud ka ühes intervjuus, et sa kuulaks laulaksid hea meelega ainult bossasides. Vinge, et mida sa kodus kuulad? Kuulad? No, eks ma neid jah, ikka vahetevahel kuulan, kuulan, kuulan, mida veel? Noh, svingi vahel kuulan niisugust muusikat, mida mul on näiteks vaja laulda, kasvõi järgmisel kontserdil. Ja alati ei pruugi see olla üldse see, mida ma ise nii väga tahan kuulata või mida ma nii väga tahaksin laulda. Aga ma kuulan teda lihtsalt, amet on niisugune ja selle tõttu ma kuulan igasugust muusikat, kuulan praegu. Sest mul on ka just noh, lapsepõlvest, aga hiljem Uno olnud just selline, nagu ka Brasiilia muusika maaletooja jajajaa oleks seda raadios mängiti, et, et noh, see on üks kõige helgemaid momente. Sellest ajast ma vaatan, et ansambel Laine on jälle kokku tulema, on olnud, on koos kogu aeg. Ma olin lainer ansambli liige. Solistina töötasin seal, see asi ei mäleta ka 60.-te alguses kusagil, see oli niisugune tihe aeg. See lihtsalt sellepärast, et nende põhisolist Vello Orumets oli tol ajal sõjaväes teenis, teenis Nõukogude armees aega ja ma läksin sinna siis tema tühja kohta täitma. Oli seal poolteist aastat ja eks ma olen nendega nüüd hiljem ka vahetevahel esinenud, ikka. Aga põhikoosseisuga, no minu jaoks, laine on ikka see vana vana laine, keda ma mäletan, kus oli kaheksa. Toredad tüdrukud, selline plaat oli ka, tuli välja, mäletan ise seda kunagi noh, päris palju mängitud ansambel laineplaat, vinüülplaat, mida siis jah, kuuekümnete lõpus või 70 alguses. Kõvasti mängitud, aga nüüd on, kas need uuemate perioodide või uuemate põlvkondade esindajatest astuvad ka sisse. Seal ja muidugi, sest praegu praegu astuvad just tulevad välja need vanemate põlvkondade esindajad. Kas sul on ka palju tellimustöid, et tellitakse firmapidudele mingitele sellistele eraüritustele? Nojah, praegu ei ole, sellepärast et eks suvine kopsupõletik jättis oma jälje ja ma ütlesin väga palju see asja olen ära öelnud. Pikad sõidud, ütlen ära, ööklubides ma ka enam ei tee, juba paar aastat, sest kui saad seal kell kaks peale, siis saad kell viis-kuus magama. Rikub ära kõik järgmise päeva ja see ei ole lihtsalt enam. See oli mingi aeg, oli päris hull jah, et seal igal pool esinesid ja, ja, ja siin ööklubides isegi Einselni, sa oled, sa oled, oled sa ei saanud ja kaks kordasid? Et jah, selline, et nüüd praegu. Nii meie aeg kahjuks sinuga siin stuudios hakkab lõpule jõudma. Aitäh sulle, Uno Loop, et sa tulid, leidsid aega meiega lobiseda veidikene elust ja muusikast, viimase loona on meil Jack Mc traphia George Bentoni lugu Hot barbeque, kas sa tahad öelda George pensioni kohta midagi? No George Benson on maailmaklassi kitarrimängija ja vahel laulab ka väga hästi. Nii et suur tänu, aitäh sulle kutsumast.