Käimas on saade, siin me oleme, stuudios on Tõnu Pedaru, Ingrid Peek, meil on stuudiosse saabunud tänane aukülaline Tuuli Roosma. Tere, Tuuli. Tervist. Me alustan kohe sellest, mis oli meie eelmise tunni kõige põnevam kuumem teema. Tulemusega on pesu, mis pesu sina kannad, mis sa arvad pesu kandmisest, kui oluline see on, kas üldse kannad aluspesu, mis värvi sa kannad, püha müristus. Ja kuhu ma sattusin? Meil on, mul on sellele küsimusele tegelikult väga head. Ei ole. Mul on sellele küsimusele väga hea vastata, sest minu õde on juhuslikult pesudisainer ja temal on oma firma Bon Bon Andžeri, nii et ma kannan eranditult Bon Parlingheryybesu. Nädala lõikes mingisugune taktika strateegia, et näiteks meil siin küsisime kuulajate käest ka, et näiteks nädalalõpule siis nagu kuidagi sellised noh, glamuursem varianti ja siis igapäevaselt selline võib olla kulunud, mugavam ütleme niimoodi kergete aukestega. Minul on väga selge nädalas strateegia, et iga päev uus pesu väga hea, puhas pesu, mõnusteni Bon ponnib ja see on kõik väga ilus, Tõnu, nii et seal ei ole nii, et mingi kusen augukesi ei ole kulunud, aga see on ka naistemeestel, aga mehed vaevalt seda ise osta mäe, Narva ja mine tea, jõuab seeläbi naiste jalgu. Et ei ole tänapäeval, võib ju vahetada ja. Tänapäeval on need piirid nii ähmased. Mitte pesu ja naised, väga palju ma olen näinud, kannavad meeste pesu, nii et, et see on see võrdõiguslikkuse teema ka mingil määral tuulil. No ma juba ennem siin kuldse välja, et tegemist on noh, inimestele lihtsalt siukseid kõrvade nagu kergitamiseks, et et meie stuudiosse astub Eesti telemaastiku kahtlemata üks üks tugevamaid tegijaid Tuuli Roosma. Ja praegusel hetkel ekraanil inimesed saavad jälgida oli saladused ja ühikarotid. Need kaks asja on praegu momendid. Ja ja noh, siin ongi kohe hea võimalus ümber lükata, et ma ei ole kindlasti üks tugevamaid tegijaid ennem pikk nimekiri südametud sinu. Aga nüüd palun, võib-olla ütle kõigepealt, kui me läheme üldse nagu konkreetsemaks, et kuidas sa ikkagi telesse sattusid üldse või kuidas sa said siis noh, paljud võib-olla tahavad ja ei saa kõik või oli see üldse lapsepõlves selline mõte, et vot Elebur sinnariin no see juhtas, ütleme, kas ma arvan, praeguseks umbes 13 aastat tagasi kui kuulutati välja konkurss saatejuhile ja saatejuhti otsite ehitussaatele nimega vaaderpass ja tol ajal ei olnud televisioon üldse veel nii populaarne või ei reklaamitud seda siis lebra nii laialt, et praegu otsitakse kusagile saatejuhte, siis kõik teavad ja konkurss noh siis oli kaks kandidaati ja kahest viletsast valiti võib-olla natuke parem ütleme siis lootustandva ja kaaslased vaaderpassi tegid päris mitu aastat. Aga seal sa olid ilmselt väga kasulike siukseid näpunäiteid, kuidas panna, liistusid põrandale. Ei, no selles mõttes olen ma ikkagi kuldsete kätega inimene, et ma olin enne ka päris palju remonti teinud ja natukene ehitanud. Aga loomulikult ma sain oluliselt targemaks. Jah, nii et põhimõtteliselt on sul ka nii-öelda tagavaraamet olemas, et kui maailm hakkab siin vaikselt uppi minema, Telendus näiteks fantaseerime ära kaob, siis sa lihtsalt võid töötada ehitaja, remontijana, misiganes parandajana. Tuuli on ka üks neid inimesi, kes, kes saab ilmselt kõiki asjadega hakkama, lisaks on ohjestas kõik maailmakoolid läbi käinud ja, ja, ja majandusest kõrgem majanduskool praktiliselt jagab kõike majandusest, ajakirjandusest ja, ja oskab ka turunduses, teab ka kõike ja välismaal käinud koolis väis. Ja kõikjal. Et siin on nimekiri, oleks täiuslik. No vaata, ka siin ongi see küsimus, et et kas selleks, et noh, et sa praegu, noh, ma saan aru, praegu sa teed oma oma firmat, reede on nimi produktsioonifirma ja sa ikka tahtsid ikkagi need kõik maailma tarkused kokku koguda enne kui siukest nagu firmat teha. Et, et nüüd sa siis tunned ennast nagu tõeliselt nagu nagu üks perenaise või peremehena. Niimoodi noh, ütleme siis nii, et ega see firma tegemine ei olnud nagu kunagi eesmärk omaette, ta lihtsalt mingil moel kuidagi nagu juhtus, et, et kõike muud oli juba nagu tehtud ja siis sai mõeldud, mis edasi saab. Et firma tegemine oli nagu pigem selline asi, mida ma kunagi teha ei tahtnud, aga aga nii ta läks ja mul on hea meel. No nüüd sa enam ei pea noh, põhimõtteliselt nagu tööd tegema, siis ilmselt seal, sa oled palganud endale töötegijad ja noh, lihtsalt võib-olla vaikselt silmanurgast hoiad nagu asjadel võiksid, võiksid niukseid kontrolli simuleerimise mõttes nagu ikkagi. Või kuidas on praegu praegu, sa saad ju vaadata nagu kõrvalt, kuidas asjad lähevad. Põhimõtteliselt ma sain seda teada niimoodi, et, et kui ma mingi hetk ootasin lapsi siis ma nagu sain aru, et ma nii palju enam tööd ei taha teha ega jaksa teha ja ma leidsin inimesed, kes seda minu eest teeksin ja ma nägin, et see väga lihtne oli. Aga ühelt poolt on, on see tõesti väga tore, et sa nüüd saad niimoodi noh nagu rohkem nagu endal elada, aga televaatajatel on see kahtlemata kaotus, sest et juba noh, päris pikka aega, nad näevad ainult seal kuskil saladuste vahepeal sind sädistamas, aga ei ole enam neid kunagi öeldi tuuli juhi, meie uus Oprah, Winfrey ja nii edasi, kus sa need jutusaated? Nende jutusaadetega on ka nii, et iga asi saab üks kord otsa ja mamma Mia sai otsa täpselt siis, kui ta sai, et et oli, tundsime, et on õige aeg lõpetada naiste hala ei jaksa lihtsalt kauem, noh, seda ma ei nimetaks nagu niimoodi, et ma arvan, et see oli omas ajas hästi vajalik ja oluline saade. Aga, aga noh. Teemad hakkasid meie jaoks ennast kordama ja tegijatel ei olnud enam nii suurt lusti ja jaksu seda teha ja kuna see nõudis ikkagi kohutavalt energiat, siis pidise energia kusagilt tulema, et seda sinna sisse panna, sai otsa ja minu isa soovitas kunagi, kui ma olin teismeline, hakkasin diskodel käima, peolt tuleb lahkuda siis, kui aktsiad on veel kõrgel. Ja kuhu sa sind viinud on elus? Ma ei tea, ma loodan, et vähemalt selles mõttes, et kuhu ma siis ei jõudnud tänu sellele, et ma pean paremini pigem seda pidada, kuninganna sellegipoolest ei tea, tead, ma ei pretendeeri sellele kroonile ega troonile. Aga kuulame vahepeal natuke muusikat, sinu üks lemmikutest, sinine. Ja võib öelda ka, et minu üks lemmikutest, et tegemist on ühe eesti hästi andeka loojaga minu hinnangul ja, ja, ja noh, see, mis ta teeb, on nagu tõeliselt kaunis või noh. Kui ma läksin välismaale, siis ma kasutaksin rohkem teete, aga mulle tõesti läks väga korda see plaat, mis ta tegi, nii et kuulame, aga. See oli siis sinine diend nimeline lugu, ansambel sinine, tema laivi võite näha kuuendal novembril tapperis krõbistatud, kus ta esineb koos Dioraamaga Tuuli Roosma, kes meil külas on, sain aru, et sul on plaanis sinisem nii-öelda mootori sele, alustas la Mauno meesikuga ka mingi projekt, film? Mauno meisid, jää jah, iseenesest on küll, et et, et meil on tegelikult režissöör Ergo Kullaga käsil üks lühimängufilm, mis on muusikal ja noh, kuna me iseenesest tegeleme ka päris palju saadetega just eesti muusikaga ja nii edasi, et siis me otsustasime need muusikalised palad tellida eesti muusikutelt. Ja Mauno on üks inimene, kes on ka seal selle tööga kaasas ja pundis kes teil veel seal esinevad. Lusikat loomlav on, et noh, meil on erinevad žanrid, eks ole, meil on ka untsakad, sest see on nagu selline pooleldi küla lugu. Meil on Jaan Pehk, meil on Henry Kõrvits. Ja üks looja on veel, kes on veel natukene lahtine, Allan Vainola ka. Millal seda filmi näha saab? Ta saab näha alles järgmisel aastal, nii et teda ei salvestatagi enne järgmist aastat, nii et võtavad mõnevõrra aega televisioonile mõeldud, see on mõeldud ka selles mõttes kinolevile, aga noh, kuna ta kestab 24 minutit, siis ta peab endale leidma paar head pra, kellega koos üks seanss kinni panna. Igatahes praegu siis teleekraanil inimesed näevad saladusi ja näevad ühik rotte. Nüüd saladustes näed tuulit ennast ka. Ja vähemasti. No on näha, jah, mina näiteks eile läheb, nägin eile, nägid mingi fantastiline. Mulle kuskil kaamerate vahel peas oli sul mingi pärissööri soeng, kas see on nagu taotluslik, et need vaheklippide, sellised kostüümid ja soengud ja see on sellised kuidagi eriti ägedalt ekstravagantse? No päris juhuslikud nad sinna tõesti ei satu, aga kuna televisioon on selline näitav meedia, et siis ikkagi me hoolitseme selle eest, et oleks midagi vaadata. Jah, muidu läheks igavaks. Küll, aga tüüpiline küsimus, mis need saladustega on alati ikkagi see, et, et kuskohast need tulevad, et kas teie, eks ole imet ise nagu kuskilt ma ei tea, pastakast või kuskilt mujalt välja või on nad siis ikkagi jah, päris lood. Kui mul oleks praegu siin intereid tema logiks ennast saladuste postkasti, siis tuleks täna hommikul, ma kontrollisin, aga kindlasti tuleks päris mitu uut kirja praeguse seisuga taas. Nii et meile kirjutatakse hästi palju. Kui saade on eetris, siis on ikkagi postkast tulvil. Kas Kirtod noh, lihtsalt ikkagi omast elust või, või siis mingite naabrite või sõprade elust, et vaata juuksed näiteks või selliseid olime eramiselt ikka omast elust oma isiklikud läbielamised, selliseid kitukaid on ka või niukseid, kaevu punni. Koputajaid on üldiselt olnud, et paar lugu on sellised, me näeme, et inimene tahab kellelegi. Ta ei maksta, aga selliseid lugusid me ei taha lavastada. Selliseid maitse suhu on ju. Aga sihukest asja ei ole, et, et kuulge, et ma pean politseisse teatama sellest asjast midagi. On olnud selliseid asju ka ja oleme teatanud ka Huvitav nojah, just, et noh, vahel lapsed kirjutavad asjadest, mis nendega juhtuvad, et siis täiskasvanud inimene näeb, et see võib-olla ei ole päris see, mis peaks nendega toimuma. Nüüd selles mõttes sa ja noh, nagu see kirurg teeb nagu tööd, eks ole, nii et ta tal ei lähe nagu ilmselt süda süda pahaks, kui ta verd näeb ja siis nende saladuste, kas on ka mingi immuunsus kindlasti tekkinud selles suhtes, et sa ei hakka iga kord nutma või, või midagi sellist. No ma vahel ikka nutan, eks ju. Aga see on sellepärast, et mõni lugu on nii ilusasti lavastab, teda läheb tõesti nagu veel väga hinge ehki, sellega on juba päris pikalt tööd tehtud. Te ilustate neid asju ka ikkagi teete siukseks. LTE seksikamaks, sest et inimesed tunnevad oma lood ekraanilt ära ja see oleks nagu hale vahelejäämine. Nii aga nüüd kas su enda mingeid lugusid on ka ekraanil selliseid noh, päris noh, ikkagi omaenda läbielamisi, noh, see oli ju tegelikult sa oled kenake juba 35. Meil naljakas Ei no see tähendab seda, et noh, juht on juhtunud ka naljakaid asju Selles mõttes küll ütleks pikalt naerdud. Olla. Mõnda asja ka juba, et teeks sellest, mis mul oli seal näiteks, aga noh, kindlasti ei ütle päris täpselt, aga vähemalt sa ütlesid ja on olnud. Ja ma pean kurvastama nagu ei ole olnud, et ma olen isegi mõelnud ühe korra tehasest. Oli tõesti üks väga sürr sündmus, aga, aga ei teinud ei teinud, lihtsalt ei tundunud õige vaata, oli üks lugu, mida ma ei saa öelda vaatama anonüümselt, esitaksin, aga niimoodi oma ei taha öelda. Nii tahaksin teada, neid, muidu ei taha teada. Ja aga noh, saladustest me kas või mis, ei saa ühtegi saladust, väljaannete kõige suuremat saadused, palun praegu ühesõnaga meile laupäeval. No midagi ei ja no vot, näed, see filmiasi oli hästi suur saladus siiani jälle nüüd siis peame rahulduma sellega. Kuulame siis vahepeal niikaua kui me sind nii-öelda töötleme muusikat vaheajal sellist laulu nagu laika vöötšin, sa tahtsid ka selle kohta midagi öelda? Selles nagu nähtav peab ja ikka peab muse kohta midagi ütlema ka, et isegi see vot seda ma mäletan küll, kuidas lugu minuni jõudis, et ma nägin seda juut tüübis ja ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et nii äge video on tehtud ühele loole, et see nägi tõesti uhke välja ja ma ei uskunud päris pikka aega, et see tõesti see karussell, mida seal näha võib, eks ole. Minge vaadake Youtube'ist nende järgi, et see karussell nagu sinna keskkonda viia, aga ta tundus nii päriseni õige ja kõik nagu hästi ilus ja elus. Ja siis rääkisin kunagi inimese ja kes nagu teadis ka sellest üht-teist ja ütles, et jah, tõepoolest see tehti, ehitati ja lihtsalt suur kummardus inimeste ees, kes seda raha nagu kunagi tagasi ei saa, seda, seda aega ja kõike muud, aga nad saavad nii, noh, nende kontol on niivõrd uhke töö ja tegemine, nii et kuulame muusikat, ka mõtleme sellele videole ja laike, vöötsin nähtamatud. Laika Virgin nähtamatud oli see ellu kuu eks meil saates külas oleva Tuuli Roosma lemmikuid ja mingisugusest kindlasti vaadata Youtube'ist selle bändi fantastilist videot tuli enne, kui me lähme ühikarottide juurde alakas, küsib meie foorumis seoses saladuste saatega, tekkis küsimus. Kas Lea Liitmaal oli cape ikkagi päriselt jälitaja? Vaat meil on saladustes niimoodi, et et neid tegelasi, kellega need sündmused juhtusid, kehastasid näitlejad, et Lea Liitmaa mängisite teist kuulsat lauljat selles loos ei olnud tema jälitaja, aga temal on omad jälitajad, kes olid ka kohal. No ühesõnaga ühikarotid on, on üks ka päris populaarne fenomen olnud, nüüd vist nüüd teist teisto hooaega jah. Et, et seal on üks hea asi, on ka see, et seal nagu õigest eesti muusikat mängitakse, et tal nagu Pablo tulike noorte värki, et et selliseid asju vist pole kunagi olnud, et nad tabasid nagu õigesse kohta kuidagi tundub, et ta oli nagu suht populaarne külma. Nojaa, populaarne igatahes, et jah, oli jah uut tüüpi asi selles mõttes, et noortesarja polnud niimoodi kunagi tehtud ja meie siis võtsime kätte ja tegime ja kanal kahes Olle Mirme oli see julge, kes julges uskuda ka, et sellel võiks minek, et olla. Kust te need näitlejad leidsite, ega ei ole, ma vaatan, ei ole seal selline staaride paraad. No staarjuuksur Lauri pedaja on aga jah, vist nüüd hakkavad tõusma kuidagi sealt. Et nojah, oligi niimoodi, et meil oligi tarvis leida lihtsalt selliseid noori ägedaid inimesi, kes kes, kes oleksidki ainult meie ühikarotid ise, nagu kasvatada need tüübid ja hästi rahul oleme me väga hea näitlejaansambel kujunenud nüüd välja. Nendel on noh, kindlasti jällegi noh, ütleme siis tuled ära välja, koolitanud nad ja, ja tulevikus saadikest, miks muidki asju teha. Mine tea, jah, mis neist saab jah, kuidas praegu tundub, ühesõnaga praegu on ühikarotid nendes seeriates saadetud sinna maale ja et mis edasi saab? Edasi saab see nüüd juba sellel nädalal juhtubki see, et ühikarotid tulevad tagasi linna ja eelmise hooaja lõpus nende ühiselamu, mis oli elamiskõlbmatuks tunnistatud, läks noh, nii-öelda lammutamisel ühikarotid visati siis oma kodust välja, oma kodinatega läksid kõik maale tagasi ja üllad tulevad tagasi, neil paigutatakse linna euroremonditud ühikasse ja alguses on nagu hästi sümpaatne ja tore käik, ekraanist tuleb sooja vett. Ja, ja hiired rotid ei jookse ringi nagu vanas kohas, aga noh, samas hakkavad kohe selguma ka miinused. Tibu saab Gyproc'i allergia. Lükkan isegi kriipsu ei tohi põrandale seina peale teha, et see ei ole nagu ka päris see, mida Vik radid võib-olla tahaksid. Rikk rotid on olnud populaarne ja saanud ka kiita, just, aga, aga tean vist saatkonikest nagu etteheiteid, et seal kas noored ikka on selliste, kas noortele peab selliseid noh, kuidagi mingisuguseid. 1000 nagu tundub, nagu lodevat eluviisi kuidagi edendama või ütleme, mingeid nagu polariseeri jah, siukest on vist ette heidetud või kuidas sulle endale tundub olnud mingit konkreetset tagasisidet saanud selle koha pealt, et millal rahul ei olda. Et selles mõttes meie tagasiside oli oodatust oluliselt tiivsem, et kui me esimese episoodi olime valmis saanud ja tegime ta nagu selline hästi elutruu ja nii nagu ta täpselt on, ütleme siis nii, et ropendamist oli umbes veerandi jagu võrreldes sellega, mis tegelikus elus toimub disekraanilt paistab nagu selline see asi naguniivõrd karjuvalt silma. Et me mõtlesime, et peale esimest episoodi vist üldse elulootust ei olegi, aga siis need inimesed, kes olid sinna pressilinastusele kutsutud ja vanemad härrad ja prouad nagu naersid pisarateni ja tulid pärast tänama, et nii tore ja ma soovitan oma lastele ja lastelastele kindlasti vaadata, et siis nagu oli meeldiv üllatus. Aga samas jah, et see noh noh, et ma arvan, et me nagu televisiooni asi on nagu ühest küljest võib kasvatada, aga ütleme, et selle saate eesmärk kindlasti mitte, et meie ikkagi pigem peegeldab elu ja näitame inimestele. Mis peegleid siis võib-olla? No ta on suhteliselt hilja vist ka eetris, et, et lapsed peaksid magama sel ajal juba või midagi, no päris nii ei ole siis suunatud, on no vanematele, et te näete, mis teie laste elus reaalselt toimub. No ta ei ole ikkagi veel sellel kellaajal, lapsed peaksid magama, niiet see ei olnud mingi kell üheksa pool üheksa. Aga kelle lapsed magavad, magavad pool 90-ni. Võiksid või kust maalt piirid, lapsed magavad sellel ajal täpselt vaata kui varad kooli minema, mis, mis on täielik kuritegu tähendab muidugi nende suhtes, et kool hakkab mingi kell seitse või kell kell kaheksa hakkab, eks ole. Loomulikult tuleb pool üheksa magama minna, noh, selles mõttes noh ja ei, õige õige muidugi vaatame, kuidas sa ei hakka vajaliku minema nendega nendeni. Aga oled, sa oled sa nagu nagu tõesti nagu hästi-hästi hakkama saanud, aga see on omal kodus kantseldada, noh ütleme suhteliselt suhteliselt noored veel veel palju-palju nooremad tegelased, aga, aga enne, kui me nende juurde lähme, võib-olla teiste teemade juurde, siis peaksime kuulama veel kosutuseks ühe ühe loo, mis lugusid. Kriminaalne elevant. Ja seda ma tellisin ka, sest et. Sest et selle loo või selle bändi eestvedajaks on Kaspariantsis, kes on kes on hästi loominguline ja lahe ja kihvt inimene ja selle selle looga tervitaks küll plaadilt, mida ma nagu väga hästi ei tunne, et vaatame, mis sealt tuleb. Vaatame siis, mida kujutab endast lugu, kriminaalne mäger. Kriminaalne elevant looga kriminaalne mäger saates siin me oleme, on külas Tuuli Roosma, kes on siis salapraegu hetkel nii-öelda tele, teles, aktiivne saladustega ja populaarse sarjaga ühikarotid rotid siis noortest ja ka noortele, kus igast mõnusalt mahlakat päris noorte elu saab, kas sul on seda tehes tekkinud, et et noored on justkui hukka läinud, noh, mis on loomulikult igal generatsioonil? No nii-öelda on veel endast nooremaid vaadates aga siiski noh, see mõte nagu ei teki mul endal, sest ta ise ma sellises kategoorias üldse ei mõtle, küll aga on minu tähelepanu juhitud taas ja taas sellist asja tehes ja loomulikult sellele, et kas siis noored tõesti tänapäeval niimoodi, et alles ise sattusin peale kuidas lugesin nii-öelda Tšehhovi raamatut Mihhail Tšehhovi vene teatrikorüfeed ja tema kaasaegne vahtangav, kes on ka üks suur vene teatritegelane, eks ju. Et kui nemad elasid omal ajal ühes toas ühisnoh nii-öelda ühiselamus, siis näiteks neil oli hommikuti selline mäng, mille nimi oli õpetatud, ah jaa, nad olid siis kordamööda õpetatud ahvid ja see, kes oli parajasti õpetatud ahv, see pidi hommik otsa käima, ainult käpuli pidi teisele kohvi keetma tegema kõik, mis ta käseb ja taluma ka peksu noh, igasuguseid kopsusid, võmmusid ja ja noh, igasugust piinamist ja taluma seda ilma sõnagi vastu ütlemata, kõik ära kannatama, mitte kunagi vastu hakkama. Ja ühel hommikul oli sellel mäng, läks nagu kuidagi järjest vihasemaks ja vihasemaks, nad maksid iga kord nagu eelmise päeva eest teisele kätte ka. Ja siis ühel hommikul oligi juhus, et, et üks neist on, ma ei mäleta, kumb see oli, aga see ei ole ka selles mõttes oluline, et see näitabki, et asi võib olla juhus, eks ju, hakkas teist kägistama niivõrd, et noh, et see vaene õpetada tahvli siis näost juba siniseks tõmbunud või siis lõpuks tema kägistaja seda nägija küsis pärast. Noh, ütleme nii, et lõpp oli üsna lähedal ja küsis, et miks sa nagu midagi ei öelnud. Ei öelnud sellepärast, et noh, see on reeglites kirjas, et ma pidin vägev mees olema, et ei tohi nagu ette heita. Ja, ja noh, lõpuks enam ei saanud öelda, et noh, ta oli juba nii otsale lähedal on ju ja noh, kui see asi oleks nagu tõesti sinnamaani jõudnud, et üks mees oleks oma õpetatud ahvi ära tapnud, et siis me ei teaks sellest kahest teatrikuulsusest mitte midagi, üks oleks läinud vangi, teine poleks nagu üldse noorusest edasi saanudki ja noh, noh see on nagu selles mõttes heaks näiteks noh, et igas inimeses on justkui peidus nii pätt kui kui ka kui ka ma ei tea, kultuuritegelane või, või, või Keenias, aga hästi palju sõltubki ihu, sest et mida sa neist nagu välja arendada, mis mõjule pääseb. Et kõigil on olnud täpselt selline noorus, et, et mingil hetkel võib öelda, et seal nii hukas, et siit ei tule midagi. Kuidas sul kodus nüüd on, ühesõnaga õpetajate tahv ei mängi, aga, aga noh arvestades sellega, et igas inimeses võivad olla nagu väga eri nagu pooled ja nii edasi Jah, arvestan ja ma ütlen, et egas õpetada tahvli mängisin meie kodus vist kaugele ei ole. Näiteks rongituuli on kaksikutest pojad kõigepealt võib-olla noh. Tähendab, kui sa teada said, et üldse kaksikud on, et, et mis siis nagu see esimene mõte oli, et jess, et mida rohkem seda uhkem või noh, pigem. No igatahes kaksikud on, selles mõttes on suur vaev korraga kaelast ära. Lastel on alati mängukaaslane, et noh, et ma ei tea, meile tundub küll mehega, et üks laps oleks meie jaoks nagu korraga liiga vähe olnud. Aga selles mõttes on ka, et, et üks nad nad kuidagi teineteist kuidagi taandavad või, või midagi selles mõttes, et muidu ühe lapsega võib-olla isegi rohkem tegemist. Ma arvan, et praegu ongi juba selline aeg esimene aasta, võib-olla kahe keerulisem, aga edaspidi aiva lihtsam, sest et et ei käida nii palju vanemate sabas ja ei valuta mänguvaid ajataks, aetakse asju omavahel. Kas sa kasutad ka mingeid moodsaid, nii-öelda kasvatusmeetodeid, et vabakasvatus või on ikkagi mingid reeglid? Arhitlektsiooniline konservatiivid püüavad nad Saavad varsti kaks, et siis on see aeg, mil sa nagu mannil erinevaid mingeid kanaleid, et nad võimalikult rohkem paremini saaks nagu seda mingist nagu maailmast osa ja, ja nii edasi. Ja meil on ja mul on hästi range kasvatusmeetod või noh, ma järgin hästi rangelt kasvatusmeetodit, mis on traditsiooniline, lapsed kasvavad peres. Ihunuhtlust ei ole kahe. Hommikust õhtuni käib nüpeldamine, kui lapsed ei taha mängida õpetatud ahvi. Ei, nojah, sul on selles mõttes hea, et noh, mees on ka ilusti nagu kännetud ihunuhtlust, siis ma vaatan ja mõtlen, et tõesti on selles mõttes hea, et töö on sul selline nagu juba, et sa oled nagu ülemus, eks ole, kõik teised teevad töö ära ja sul on aega nagu kantseldada ka oma meest kahtlast kindlasti selles mõttes rohkem ja enamus aega läheb muidugi mehe kantseldamisel peale ära, et lastele jännis lapsed saavad sealt kõrvalt, aga noh, neid on 200 ettevõtet vist ongi, et juba vaikselt kasvatavad teineteist, kas pole? Põhimõtteliselt on küll, neil on täpselt ühesugune sõnavara, see sõnavara ei kuulu meie sõnavarasse, aga nad üksteisest saavad ideaalselt aru, nad vahel räägivad pikalt, siis lõkerdavad mõlemad naerda, meile tundub, Nad räägivad meid taga. On iga. On sul aega ka selleks, et tsikliga või siis mootorrattaga ringi sõita, noh, see on. Kuidas sa praegu enam ei sõida, tsikliga praegugi külmaks läinud. PlanS tihetsike ilmad, aga kuna ma elasin üsna lähedal, siis praeguseni jalgsi ei olnud nagu garaažist välja võtta, ikkagi veel sõidavad esimese numbrini, umbes ütleme nii, et kui sajab vihma ja see leht, mis on puult kukkunud, maas märg, siis on ohtlik, siis ma ei sõida, või on kuiv ilm ja ilus nagu täna siis ikka. Ohtlikkusest rääkides hiljuti oli ka siin uudiskünnist ületas see, kuidas kas see oli vist pealinna ajaleht üritas sind vist kuidagi nagu ära kasutada. Olles saanud sinust vist artikli või, või mingisuguse küsimusele vastuse, et, et Tallinnas on, on väga mõnusad teed mis on siis Tallinna linn nagu laiali laotanud, aga jätnud sealjuures välja selle koha, just kus sa ütlesid, et tegelikult on Tallinna teedes ka selliseid nagu väga ohtlikke kohti ja sa oled ka kukkunud tsikliga. Nojah, vaatasin tsikliga kukkumine ei ole selle loo juures üldse nagu oluline, vaid oluline on see, et kui nad minut seda intervjuud küsisid, siis mul nagu oli kummaline tunne, kuidas nad mootorrattureid üldse julgevad küsida, eks ole, pealinn oma teede kohta. Et noh, ja siis nad olid väga julged ja siis ma mõtlesin, et ma vastan ema, vastan nagu noh, et ma vastasin nii nagu ma arvasin, et Tallinna teed on väga viletsad. Noh iseenesest muidugi tee tuleks nagu prioriteet number üks, aga põhimõtteliselt küsimus oli selline. Minu vastus oli selline. Vastus oli väga pikk ja põhjalik, põhjendades, miks nad viletsad on ja kui intervjuu avaldati, siis oli see nagu kiitev pealkiri, et Tallinna teed on, kandevõime on paremgi kui vaja ja minu pilt juures, eks ju. Ja noh, inimesed loevad pealkirjapilt, ega nad rohkem ei loe, et jäi selline mulje, nagu mina oleksin andnud intervjuu Tallinna teed on väga head, eks ole. See oli selles mõttes kuidagi inetu ärakasutamine, et seal oli küll pildi allkirjaga vaikselt möönnud, et ma arvaksin, et nad võiksid paremad olla, aga noh, et see selleks, et ma arvan, et noh, et pealkiri ja, ja seda illustreeriv pilt ei saaks olla nii erinevad. Väike meediamanipulatsioon, jah? Nojah, aga samas, eks ma teadsin ju, mida ma teen, eks ju, et ma Ma oskasin seda oodata. Pigem et näete, nüüd me teame, kuidas asjad nagu olid niimoodi ja nüüd me teame, sa sõidad kliga, katsetad pere, teete sind saateid seriaali vaatasin, et sa oled ka õppinud kunstikeskkoolis ja üldse vist siis noorena tegelenud kunstiga, et kas sul on veel mingeid selliseid loomingulisi hobisid, jääb sulle üldse aega lisaks nendele asjadele tegeleda võib-olla veel mingite selliste kas loominguliste asjadega, mingite hobidega kõik on looming, hakkad mõtlema, on ju, ja aga nõude pesemine võib looming olla muidugi. Ja noh, kui sa nüüd mõtled nagu käsitöö, eks ole. Et siis käsitööst ma sain võib-olla keraamikat teed ka? Teen küll jah, mu ema eelised keraamik ja tal on kodus keraamika põletamisahi, et see on siin aga jube mugav, kõik need tohutu suured kruusid, mida ma armastan ise teha ja need taldrikud ja kõik muud asjad ka. Et niipalju siis käsitööst nii mõnus, unistan ka pidevalt keraamikaga tegelemisest, aga vaat pole jõudnud veel. No okei, tähendab see tsikli teema, tähendab, mul on ikka noh, kuidagi nii, et tahaks ise ka õudselt tahaks, tähendab, jama mõist. Vaata kuidas seal sihuke kollane motikas on veel jah, ikkagi sihuke. Jah ei noh, õnnitlen väikeste Joy reidi sõit ja ma olengi ma kunagi vene ajal sõitsin salejaamaga, eks ole, ja nüüd ma enamasti olen saanud sõita niimoodi, et ma. Ei, no issand, siin on see, et vot see nii lühike aeg noh, mina mõtlen, et vot, see on jällegi täiesti inimese iseloom, tuleb vist välja, mina mõtlen, et seal on nii lühike aeg ja sa saad tsikliga sõita mingi maikuust on ju noh, praegu. Ja sina ütled, et ei ole, ta ei ole üldse seda, et tasub ikkagi soetada, sest et see aeg on. Vaat, ma ei oska öelda, vaata, kuna minul teist transpordivahendit Endal üldse ei ole, siis, siis on see minu ainus vahend ja pool aastat sõiduks on juba piisava tiptop, et halvema siis kasutada ühistransporti või käin jala. Et et nojah, võib-olla lühike aeg, et ma arvan, et lühike aeg on ta siis, kui sa oledki selline pühapäeva sõitja, sa muidu ajad asju autoga ja siis sa umbes pühapäeval mõtlen ma nüüd lähen sinna garaazi, kus ta teises linna otsas on ja ajan oma tsikli välja, sõidan natuke, aga näe, 100. vihma, no ei olnud hea ilm, et siis ta võib olla. Kuidagi jääb see sõidu aeg üürikeseks. Kas seal on veel mingeid selliseid, kas sulle meeldivad ka muud sellised nagu ekstreemsema, et kas spordialad või meelelahutus või ma ei kujuta ette näiteks mägironimine, benjihüpped, siin langevarjuhüpped tahtsid perega kolida Siberisse? Ma ei ole perede kolinat, ei, seda küll ma olen seal käinud. Nii, räägi Siberi muljeid, asja ei, ma olen käinud seal palju kordi ja need ei ole nüüd ei pärine, eks ole möödunud, aga ülemöödunud ajast, vaid varasematest aegadest. Aga ilus kant on, minge kindlasti, et kes loodust armastab ja, ja ütleme siis ka loodusrahvaid, nii palju niivõrd-kuivõrd. Noh ikkagi, eks ole, et siis. Ja minge ja vaadake, et omal ajal küüditati tasutusena Siberisse, vaat kus nüüd saaks, nagu öeldakse, sinna see on ikka paras ettevõtmine, et saada või? Ei noh, omal ajal sai nagu lahti nii-öelda noh, see oli selline must huumor. Ses mõttes on nagu kuidagi hästi, see Siber on nagu teenimatult meil selline mustad ülemustatud, et et noh, kui sa tead, et sa lähed siberisse, siis ahhaah, et noh, et kas oli veel vähe sellest Nõukogude okupatsioonist ei olnud vähesed, sellest on rohkem kui küll. Aga Siber on midagi muud ka, kui sihtmärk küditamiseks. Nii. Üks asi oli veel, tähendab, just see, et et sa tahad, sina oled ka nende seas, kes leid leia leiavad, et lastele võiks anda valimisõiguse, sest lapsed on ikkagi kodanikud. Ja muidugi noh, see käib siis nii-öelda nagu vanemate kaudu, aga et võiks valimisõigust laiendada küll, sest et valimistel on nüüd pool aastat ja ma kardan, et praegu enam vist midagi ära teha jõuaks. Tulevikku tulevikuks võiks seda küll ja ma arvan, et see juba järgmistel valimistel võibki sinnapoole nihkuda. Et ma arvan, et see on ainult aja küsimus sest tõepoolest, et ühiskond on kaldu ja, ja kui endine süsteem enam ei toimi, sest süsteemid on ikkagi inimeste loodud, et neid saab muuta, et ma arvan, et lapsed peaksid saama hääleõiguse ja neid peaks arvestama samamoodi ühiskonna loomisel. Et see nagu ei arvata, nagu pensionäridelt ütleb, midagi ära või, või lastetutelt võtab midagi ära. Ei, see ei võta kelleltki midagi ära, vaid see annab juurde neile, kellel selleks õigus on. Äravõtmisest ei ole ju kusagil siin võib tekkida seda ohtu, et näiteks nii-öelda lapsed ikkagi teevad nii nagu ma ei tea, kas vanemad või siis koolikaaslased eestiivad või soovitavad või ütlevad, et kas, et lasteaial sisuliselt ongi antud, eks ole, noh, jah, nagu kellelegi hääle pikendades, kas sa võid tööl? No iseenesest küll, aga samamoodi nagu me ju usaldame laste vanemaid kõiges muus, eks ole, et lapsest otsuseid tegema, sest et see on neile seadusega antud õigus esindada last nii kaua, kuni laps on ise täisealine. Et siis hääleõigus on täpselt samasugune õigus. Et nii kaua, kui laps saab ise täiskasvanuks, teeb omi otsuseid. Selge, vaatame põnevusega ühikarotte, hoian silma peal ka, et siin näha veel saladuste vahe palades. Aitäh, Tuuli Roosma.