Käimas on saade siin me oleme stuudios nagu ikka päike Pedaru ja meil on külla tulnud meie tänane külaline. Tarmo Kruusimäe, kojamees tere. Tere, tere, Tarmo, nüüd on selline asi, et kuidas sinu tiitlitega on, et meelelahutusmeedia jaoks võiks olla siis jah endine pump varr või või, või, või midagi, midagi muud, et kuidas see kuidagi, kuidas sina nagu praegu ütleme ontliku inimesena nagu sa oled niuke linna asjade ajaja, et mis sinu tiitli ta nagu järjest tulevad nüüd praegusel hetkel kõige lihtsam on öelda lihtsalt üks isamaaline mees isamaaline mees, ühesõnaga siis nats ja fašist ma seda nüüd nii ei seostaks, sellepärast et Itaaliaga mul ei ole nagu suurt midagi, kui pistmist ja vot seesama mats on need täpselt nii, et kas sa pead silmas natsionaalsotsialistide või natsionalistid, ehk siis rahvuslaste rahvuslane, malan, aga natsionaalsotsialistidega ei ole mul küll miskit pistmist. No kindlasti on sulle öeldud, et, et kojamees ühesõnaga on fašist ja mets öeldakse igasuguseid asju linna peal olla, räägitavat maa, olla pede, ma polnud esmajoones kohe tahta uskudagi. Igal juhul. Mul on, on tegemist siis Tarmo näol ütleme siis sellise arengulooga, ütleme niimoodi, et kui kuskil kaheksakümnendatel aastate võidelge paha poiss punkar seksis avalikkust puhas oli pahuksisse võib-olla ma ei tea alkoholiga, siis nüüd on tegemist ikkagi tõeliselt ontliku eeskujuliku kodanikuga. Ajab Eesti asja ja veel poliitik ja noh, jalgpall muidugi sihuke kahtlane asi, eks ole, aga, aga üldiselt korralikud inimesed vaatavad jalgpalli, aga põhimõtteliselt on sinust saanud inimene, kuidas sa vaatad sellele tagasi? Eks, eelmine sajand sai päris palju nagu igasugu tüka tehtu ja kui nüüd sajandivahetus tuli, eks tuleb kuskile edasi minna. Eks ma olen ka ühiskonnast päris palju võtnud, tarbinud ja nii nagu sa ise täheldad. Mingi hetk nüüd tahaks natuke nagu ühiskonnale midagi tagasi anda ja väga hea on anda tagasi seda, mis sulle endale on nagu hingelähedane. Omal ajal vist oli seal hingelähedane toidutegemine, et tegelikult sa ka kooli läksid mingi aeg, kas see, kas keskkool jäi sulle ilmselt mingite pahanduste tõttu lõpetamata või sa said sellega ikkagi läbi ja siis läksid kokaks ja lima, lõpetasin õhtukooli teisel katsel, esimene katse oli see eksamisessiooniks, nii nagu sindki, ristiti meid nii nagu sindki erinevatesse kinnipidamisasutustesse. Erinevus oli see, et sina lusisid enda 15 päeva ära, mina panin rahvakohtust lõiget just nii. Kui lugeda, teha siis vabadussammas tähendab seal on ka minule püstitatud, kes omal ajal nagu arreteeriti 86.-le Harjumaal näiteks sul oli trendikas soeng? Sul ei olnud isegi mitte punkari irokeesid, vaid seal oli lihtsalt tundikas soojendini. Jah, jah, olid ajad jah, kus Gorbatšovi ajal ka veel ei mõistetud nagu stiili nagu hinnata kuidagi, aga mis nad minust? Et Ingrid on siin tükk aega imetlenud, siis noh, meid eriti muidugi kojameest ja on siis ai, aga see toidutegemise juures jäime pooleli. Jah, et kui ma 92. aastal lõpetasin, siis teisel katsel õhtukooli siis ma tormasin kohe lavakasse tagasi. Seal aga ütles Komissarov, et liiga kõva savi sellest enam head näitlejat ei vooli ja siis ma vaatasin, et ainuke töö, mis toidab söömine ja kuna mu bändi trummar Priit vasar oli juba kokk ja see oli tõeliselt lahe ja ma olin ise olude sunnil ise, mida nad endale süüa tegema. Kuna ma nagu üks elasin, siis läksingi, õppisin kokaks, õpetasin ja olen töödanud algusest lõpuni, ehk siis pea kokani välja. Kus sa oled tõdenud? Oih, igal pool sai käivitatud hell hunt, restoran François spaar, lõpupoole oli flamingokohvik buffet, restoran-teater teks meks. Ilmselt midagi veel hästi palju sai igasuguseid asju käivitatud, aga see oligi niisugune aeg, kus ilma rahata käivitasid, käivitasid, käivitasid palka, ei saa. Kui sa nüüd kokanduses ikkagi päris kõva käpp oled, siis mis sinu enda lemmik, selline rahvusköök või selline lemmik, mitte ainult söök, aga nagu söögivaldkond on need, mida sulle meeldib süüa, mida sulle meeldib kokata. Süüa mulle meeldib, lihaeelistustest on siis siga, kana, kala ja kõige lõpus on loom kokata meeldib kõike, välja arvatud magustoidud, sellepärast et meeskokad olid tegelikult nagu lihaköögis ja magustoitudes olen ma nõrgem, no ikka päris tungil tunduvalt nõrgem, ütleme, jahutoodetega ütlemine ei tule mul nagu eriti hästi välja, mis on nagu mu niuksed lemmik maitseained või taimed, mida ma nagu usinasti Nosin, siis on see värske tšillipipar. Ingver, värske basiiliku. Kõlab hästi, kas ma võin arvata, et näiteks Itaalia ja Aasia köök ka sulle üsna südamele Itaalia köök on minu jaoks äärmiselt üksluine, Aasia köökides on aga see, et seal on elufilosoofias on nii palju inimesi nii vähe süüa, ehk siis sa saada täiesti mõttetud käkki, mida, nagu sulle öeldakse. Mulle meeldib tegelikult, kui noh, toidueelistustest rääkida, siis mulle meeldib eestimaistest pubides käia, seal on nagu hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Ma ei taha seda, kunstikastme peegeldus taldriku peale, sinna kratineeritud juurvilju, süüa, söömine on ainuke töö, mis toidab gurmee gurmee siis nagu jääb väljas. Noh, seal on täpselt niimoodi, kunsti on rohkem vigur tavaliselt tõesti mina ei viitsi vigurda. Kas praegu kokad ka, kuidas ikka sina? No enam-vähem hakkab mul see kokapositsioon tagasi tulema, et mingi aeg oli ikkagi nii, et naine suhtes lastele selgeks teha, et kõik issi poolt tehtud toidud hästi kummaliste maitsetega lapsed, krimpsu tsid juba nina ette, kui ma pliidi lähenesin, aga nüüd on järk juba fifty-fifty eestimaist toitu eelistada, aga, aga üldiselt ka välismaist muusikat kuulad päris palju. Üks sinu esimesi lemmikuid oli jääda mänd, me paneme selle kohe mängima, aga võib-olla paar paar sõna tuua kohe ma ei tea, miks nii kummaliselt. Kui ma esimest korda kuulsin, lugu intervjuusid ja teisena ilmselt juba tooks, siis see võttis, võlus mind, on võlunud siiamaani. Ja ennäe imet, et tegelikult on ta kõva sõna siiamaani maailmas eksis nõud autegi nüüd ka samast loost, mida me hakkame kuulama, juust äsja kaveri kavereid tehakse kogu aeg ja anud elab mu süda südamesse, südames edasi. Härra näen rändanudki live Scenson saade, siin me oleme ja meil on külas täna Tarmo Kruusimäe tuntud ka kui kojamees. Jah, 80, alguses siis ära ainult tuli ja muutis nagu kuidagi siin nõukogude tegelikkuses midagi paremaks, midagi andsin mingeid hindu. Oliseni no eks ma kuulasin tegelikult ka päris palju, ütleme, punkt, et ekspluateeritud Sex Pistols teedki ennelis paskuks kõik siuksed asjad olid loomulikult minu plaadiriiulis lintidena siis olemas, aga element oli tegelikult jah, see, mis ühest hetkest mind lihtsalt lummas, ta oli vähe nagu teistsugune, ta oli nõndanimetatud New romantik, eks ta oli neuromentiks ja kas ei olnud mõnedel ikka see probleem, et häda väntan liiga nagu pede värk natuke või, või gei, et, et hoidsid, eks ole, noh, normaalne asi on ju. Ja siis terve rida ansambleid, aga, aga seal on nagu väike, nagu veiderdamine oli sees, mis muide sihuke vahva veidruse vimka. Nii stiilis kui ka muuseas oli su enda bändil Gulo millal sa selle esimest korda nagu kokku panid? Gulo tuli kokku ilmselt ABS ja see oli 1984 sügisel. Aga häda mändisele, see hea asi tantsis kaks trummikomplekti, mis nagu hetkega tegelikult mind võlus ja kunagi hiljem ma kuulsin ühes taksos bändi, kas me sõitsime, et K2 trummiga mingi hea juda käis, küsisin uued, mis vana see Ans käri glitter just. Voo seda polnudki veel jõulud, Thlakesime uurima, jah, käre glitter, ise vist mäletan, et vot see ongi see klemm, rokimoment oli seal sees, trummikomplekti, see on see, mis võlub. Jah, see oli sinu nii-öelda rock n rolli elustiili kõrgaeg, ma saan aru, et see oli vanasti ikka päris kõva napsumees. Pitsi sülitanud sülitamine üldse ei ole, ilus oli, et noh, selles mõttes normaalne praegu, kas sa ei võta üldse lapsena? No nüüd on vist mingi kaheksa või üheksa aastat, kui olemas ree pealt maha saanud klaas veini täitsa kainelt puhas, ma olen näinud piisavalt palju enda sõpru, kes on poole siidri pealt sama raja peale tagasi läinud, et ma ei riski sellega. See praegune elu on kümneid kordi rohkemat väärt kui seemned. Minevik. Jah, huvitav, seda noh, ma ise pole alkoholikuradi käes piinelnud, aga mulle millegipärast meenus kohe ka metsatülli Marko Atso, kes oli ka minu meelest üks selline mõnusa drastiline näide, kuidas sihukesest natuke puntrasse läinud natukene lage, peaagu. See muusika on, muusika on praeguseks hetkeks võtnud ja joomine ei ole enam tegelikult niivõrd in, sest kui vaadata neid meie bändimehi, esiteks olla ühiskonna suhtumine, et kui tuleb natukene svipsis artist, siis kohe vaadatakse, jätaks honorari ilma, paneks lehte suure kisa-kära. Seal on see, et kõik sõidavad kohale ja kontserdile oma autoga, sealt tagasi oma autoga jälle täpselt ei saa võtta ja noh, samas on ju võetud nagu päris usinasti küll midagi erilist, kosmiliselt müstilist uut napsu ei ole nagu tulnud, mis tekitaks mingit uut kosmilist joovet, mille pärast oleks vaja nagu kaotada, mõistes uuesti hakata Parmlema, et ei ole nagu ühtegi siukest põhjust, miks peaksime uuesti võtma. Jah, parlama Farmlema väga hea sõna ja otseselt ma pean tunnistama sinu jutule veel lisaks, et teatuste teatud heast muutub Jowne ikkagi füüsiliselt väsitavaks. Pomellid muutuvad raskemaks. Juua juua, mina ei tea küll konkreetselt kaasa rääkida sel teemal, aga, aga tõepoolest noh, erinevalt näiteks seksist toomine ju tegelikult, eks ole, lõpuks tüütab ära, onju ja ei ole tervisele hea. Aga näiteks eks on ju põhimõtteliselt võib-olla noh, suhteliselt nagu ühesugune tegevus või noh, okei aga tervislik. Ütleme niimoodi, et selle napsuvõtmise koha pealt, et päris paljud mu sõbrad on ütelnud, et alkohol lihtsalt tegelikult värsis kõik mu neid erinevaid asju, et ma olen hull ja segu kogu aeg olnud ja pahvatan nendest ideedest, aga alkohol oli see siis mis tõmbas endale rajad peale ja ei ole eriti normaalne tegevus, kui sa endale ise sead piiranguid peale. Aga suitsumees vist ei olnudki eriti või suitsetama hakkasin, jahtis 23 aastaselt suure hamba val haigekassad ja, ja ei ole praegu lahti saanud veel mõni sihuke hea pahe võiks. Siis oleks paks, üldiselt me teeme palju asju noh, selle järgi, mis meie sõbrad teevad, et läksid sa kokakooli umbes sel ajal sa aastased tegelikult ütleme siis poliitikasse või ütleme isegi parteisse, kas seal oli ka nagu sõbrad ja vedasid nagu kaasa või kuidas sellega oli, et juhtus selline suur asi sinu elus oli juba siis, kui vabariik oli loodud või oli seal are natuke asjapulk selles, et Ma olin ehingu mahlamütsist saati kogu aeg selle vene võimu vastu ja ei sallinud seda kuidagi ja eriti tema sümbolitega olime väga suures pahuksis kogu aeg, et neid meeldis mul ääretult rebida ja lõhkuda. Aga 87.-st aastast, kui tekkis sõltumatu infokeskus ja pani neid uudiseid välja ja siis ma olin Kell abiks ja panin neid Tallinna ülikoolidesse ülesse neid teateid, et siis peetiline klaperjahti. Aga ma saavutasin selles äärmiselt suure vilumuse ja nii ma jäingi, tegelikult siis hilisema ERSP tol ajal MRP-AEG liikmetega koos nagu puterdama ja mingi kaheksa 92 siis küsiti, et kuule, sa ei olegi nagu ERSP liige, miks mina ikka väitsin, et ma äärmiselt vinge Aarhist rock n roll seada ja minu jaoks ei ole ühtegi sobivat nagu parteid vaja. See oli täiesti keskpärane mees, kes ütles, et aga noh, ma toon sulle siis ankeedi, täidad ankeedi ära ja astuses parteisse, mis sa nagu üksi enda energiat raiskad, et võimalused on ju suured ennast teostada läbi erakonna ja nii ma leidsin. Ja, aga enne kui edasi lähme, kuulame veel ühe sinu valitud loo ja kui ma õigesti aru saan, on meil siin mais kisa maskis langenud, ütled paar paar sõnaga tuua nüüd mu lähedased sõbrad, kuidas see muudes bänd, mis kogu aeg sahmib ja nad tegid mulle ka sellise hea meeldiva kingituse tegelikult mitte mulle, vaid Eesti rahvale, Eesti fännidele. Nad kutsusid mind stuudiosse ühte laulu sisse laulma. Aga mõiskis on. Ma hingan nendega nagu ühes samas rütmis, et ma käin ka nende bändiproovides nende stuudiosalvestustel. Ma käin nende kontserditel, Ma olen bändi sihuke meessoost grupi või siis lihtsalt kaasa kiibitsejad, ma ei ole isegi helitehnika. Ma olen lihtsalt hea Frenud ja kuna ma olen noh, kõike seda higi ja pisaraid näinud, mis nad on valanud nendega koos sedasama olnud, siis ma pean siinkohal lihtsalt seda lugu laskma. Mais kisa langen, taas oli see lugu üks meie tänase saate külalise kojamehe ehk siis Tarmo Kruusimäe lemmiklugude bänd, mille fänn sa oled andunud fänn ja teine teema, mis sulle väga südamelähedane on, on ju isamaalisus, et sa oled Eesti noorsootöö keskuse isamaalise kasvatuse nõunik. Mida see isamaaline kasvatus siis endast täpselt kujutab, et mida seal siis õpetatakse? Praegusel hetkel meil ei ole veel isamaalist kasvatust. Ma valmistan seda ette, ma olen koostanud programmi aga ütleme, sisu poole pealt on ju ääretult kurb, kui üksi mina kirjutaks selle ära, et mul ei ole seda Päge pädevust, mul ei ole seda kogemust. Ma pean siduma erinevate valdkondade inimesi, ma pean tegema tegelikult pidevalt lobitööd. Et noorteorganisatsioonid haakub sellega, saavad ühtemoodi aru, mis on isamaaline kasvatus, kui aga sisu poole peale minna, siis tekivad nõndanimetatud lahkhelid, et just eile sai tehtud ka isamaalise kasvatuse seminar okupatsioonimuuseumis, kus siis esinesid professor Ülo Vooglaid ja kolonelleitnant Einar Laigna. Suursaadik Mart Helme pöörasime sisulisele poolele rohkem tähelepanu, aga see on ikkagi ka nõustamine ja väärtustamine enda kooli, enda organisatsiooni, enda, perekonna, enda, riigi ja tema sümbolite väärtustamine, mis arvetajaid globaliseerumisest. No paraku me oleme juba globaliseerunud, vaadates seda, et internetis võid sa ju jälgida kõiki neid muid asju. Tahes-tahtmatult toimub globaliseerumine ja olen enda ülikooliõpinguteks käigus lugenud nii poolt kui vastuargumente ja globaliseerumise nimi on suhteliselt päris palju ära lörtsitud. Eriti küüniline on see, et need inimesed, kes on globaliseerumisvastased, on tegelikult kõige suuremad globaliseerunud, mille pärast peab minema kuskilt Saksamaalt. Noor nõndanimetatud globaliseerumisvastane Kanadasse, kust ta selle info saab, et siis seal kohalikke poode puruks peksta, autosid põlema süüdata sellepärast et olla globaliseerumise vastane. Nüüd ütleme sihuke Isamaaline rahvuslik kasvatus, kas on nagu noh, mõttes ütleme siis valmistati ette programm, mida võiks pakkuda näiteks ka üldhariduskoolidele kas siis näiteks kodanikuühiskonnaõpetuse lisaks või on sellised mõtted ka olnud? Ta saab jääda ikkagi ainult mitteformaalseks õppeks, sest olgem ausad, nii palju nagu sa ise tead olles pedagoogi ju on kõikidel pedagoogidel see seisukoht, et tema õppeaine jaoks on eraldatud liiga vähe tunde ja järgmiselt oluline. Kui ma seda hakkaksin suruma üldhariduslikesse koolidesse, siis ma arvan, et ma peaks selle rünnaku vastu, aga see on täiesti mõttetu, ta peaks jääma ikkagi mitteformaalse õpperaamesse. Ehk siis kuidas reaalselt ikkagi hakkavad seal skaudi ja kes need tüdrukud on, giidi, haidi noorkotkad kodudes, Tred, ajateenijad, kaitseväelased, kutsekoolide õpilased, kõik noored, kui atraktiivne, oled sa aru saanud, on see nagu noorte jaoks ütleme noh, paljude jaoks on niisugune nagu mingi nagu klikiaegne või, või ütleme siis noh, mingil määral nagu aja aja ära elanud, nagu vormed mõelda meenutab isegi nihukesele Jüri ja kõike seda asja pioneeri oktoobrilasteaegu, et jumala eest, et noh, me tahaks nüüd ikkagi nagu ise indiviidina areneda. Me ei taha nihukest kollektiivset lähenemist. Pinnas on tegelikult äärmiselt soodne, et kui me vaatame neid taasloodud märkamisaja ärkamisaja vaimus üritusi rahvusliku sümboolikaga juba Juldakse kuskile välja tulla tänavale, ta on muutunud trendiks inimesed soovivad seda. No võtame kasvõi lihtsalt, kas meil on mõni raamat Eesti kangelastest, kas on meil mõni raamat, Eesti olümpiasangarit test? Meil ei ole sellist nagu ühtset, terviklikku lähenemist. Päris kurb on see, kuidas Erika Salumäe rääkis, et ta käib koolides rääkimas, enne, näitab siis VHS-ilt, et ta on nagu mitu medalit võitnud lapsed selle peale lihtsalt vahetavad. Me ei tea oma kas või spordikangelasi, rääkimata sellest, kuidas üks noor kirjutas Eesti Kirjanike Liitu, et on teil võimalik Eduard Vilde meiliaadress saada, et ma pean temast tegema nagu SEE. Me oleme jõudnud nagu praegusel hetkel sinnamaale. Kui ma käisin kaks nädalat tagasi Soome kõrgema maakaitse koolis ühes seminari, noored väärtused ja kaitsetahe ja siis kuulsin ka värskemaid soome uuringuid ja rääkisin siis Eesti probleemidest. Meie probleemiks on see, et noored lähevad ära, siis soomlased imestasid, et sellist probleemi neil üldse ei eksisteeri. Et neil on esimesel kohal kerjamine, teisel kohal olla mustlased, kolmandal kohal on välismaalased, neljandal kohal on tööpuudus. See on siis Soomes 80 kilomeetrit neis põhja pool, Nende kaitsetahe on 80 protsenti kummaline sugulasrahvas. Aga kas see peaks, ütleme niisugune nagu rahvuslik aare kuidagi käima juba kodust? Eeldame küll, et isa ema muidugi on tööl ja veel pole aega muidugi sellega tegeleda. Mina mäletan küll lasteaias, vanasti nõukogude ajal räägiti ikkagi lugusid Voloodiost, Leninist ja nii edasi. Ei tea ju jah, ja no mis siis nad seal seal seal on nagu tegelikult nagu viskadki nagu kivi tegelikult noh, piltlikult ikkagi koolisüsteemile, mida sa enne nagu öeldakse, kavatsesid, ütles, et ei kavatse nagu ründama hakata, aga kas siis inimesed ikkagi sinu väitel ei tea? Ei saa koolis ikkagi seda teadmist, kas kirjanduse tunnist, kes on Eduard Vilde või ütleme nii, et laseme vanemate suhtumine kooli, on see, et see on üks äärmiselt mugav ja mõnus laste päevahoid, kus neile antakse ka hariduskodus, lapsevanemad ei pea lapsega üldse mingit tööd tegema, laps tulebki juba jaan, tark valmis lastevanemate enda suhtumine, aga sellest tarbijaühiskonnas on praegusel hetkel see, et ah mõisa köis, las lohiseb, peaasi et me saaksime endale uue LCD teleka. Kinder stuube on meil nõrgaks jäänud, meie vanaisad ja vanaemad on need võib-olla neid väärtusi, kes kannavad aga nii nagu noorsootöö ja nii nagu ka isamaaline kasvatus, et mul jäi meelde ühe Soome kõrgema sõjaväeohvitseri ütelus, et millist leiba me pakume oma lastele, homme pakume tänasest jahust, eilsest viljast valmistatud leiba enda homsetele lastele. Ehk siis see töö peab olema süsteemne ja pidev. Me ei saa seda üle vindi keerata utreerida, et siit me saame, võib-olla valusad vitsad, noh, ma toon lihtsa näite. Minu tütar liitus jalgpallihaiglaga jalgpallifänniks, seepärast ma tegin talle selgeks, et ma tahan käia mänge nautimas, ma ei taha olla kantseldada. See oligi see, mis teda umbes ajendas liituma, mitte see, et kui ma oleks nagu sundinud, kuule, tule ka nüüd jalgpallifänniks, see oleks ju äärmiselt valus, kui ma olen näinud nagu teised fännid, kes veavad enda lapsi poolvägisi kaasa ja mis lõpptulemus on see, et see asi, mida sa armastad jalgpall muutub sul lapse jaoks kõige vastuvõetamatuks asjaks, noh, see on nagu Kurmed ei tohi üle keerata seda vinti, isamaalise kasvatuse, rahvusliku kasvatuse kui kõige selle kodaniku asjaga. Nii, nüüd liikudes siis vaikselt võib-olla ka jalgpalli poole kuulaks. No see on nüüd sinu endale, et täna võib öelda legendaarselt Gulolt, aga see lugu ei ole kuulalt ja kululugu, mis tuleb vea mais, kisa oli see, kes kutsus mind stuudiosse, nemad olid loo valmis teinud ja palusid, et ma laulaks, et see ahoi on laulu nimi ja ta on Gulo lehe peal lihtsalt praegusel hetkel lauljalt ikkagi siis on panus, ütleme niimoodi maiste soo, kingituse Eesti jalgpallifännidele. Kuule. Pulbi. Ori. Kuuma. Ele seebi. Ilma. Ja. Ei ta. Koore. Ahoi alise lugu mais kisa, kus siis lauljaks kojamees, kes on meie tänane saatekülaline ja ka jalgpallifännide liider, MTÜ jalgpallihaigla esimees, oled sina? Paljudel seal liikmeid on, kas kodulehel ütleb üle 600, kas on juurdunud vahepeal? 620 on, aga need on need, kes on nüüd ametlikult nagu liitunud, et vaadates seda võimast Facebooki, siis seal oli üle 1260 liikme ja kui nüüd Facebookis mulle küberrünnak korraldati, siis esimese hooga kadus ka jalgpallihaigla see grupp ära. Aga õnneks ma olin suutnud teistest juhatuse liikmetest teha administraatorid, et erinevalt minu enda kontost säilis siis vähemalt see jalgpallihaiglagrupp 1260-ni. Nii räägi nüüd sellest Facebooki rünnakus sulle, et nad kustutasid su konto lihtsalt ära. Kas mingi põhjus põhjendus on tulnud? Ei ole, siis sealt tuleb automaatvastus ja enam ei tule isegi seda, kuigi ma olen seda argumenteerin, tegin uue endale, eks jõuab seda uut teha, aga Facebookis ongi see asi tehtud nii mugavaks, et iga inimese konto all on see blokeeri raporteeri. Plikad on sul pandud juba neli surmapatu ja linnukesed ees, mis on siis seks, vägivald, narkootikumid, rassism, siis ise võid sealt mõne linnukese maha võtta, juurde kirjutatud raporteeri julgesti, sul on garanteeritud täielik anonüümsus ja siis ongi jant vajuta. Kui sa lepid mõne inimesega kokku, hakkad süsteemselt töötama, siis saax Facebookist ära kaotada ka Obama. Päris elamus ja seda on päris põnev kohata just sellises riigis, mis on nagu küberkuritegude ja küberkaitse puhul nagu maailma lipulaevaks Eestis, et ma arvan, et elame-näeme, me saame sellest veel kuulda, sellest tuleb päris vahva case. Jah, see on huvitav, see, mis sa sellest arvad, et noh, vaikselt, aga järjekindlalt ikkagi suur osa sellisest Ilus tegevustest inimeste, mingitest aktsioonidest ikkagi on esindatud virtuaalmaailmas, et räägitakse ju sellest, et inimesed vaikselt kolivad sinna virtuaalmaailma üle, mis ei tähenda seda, et nendesse tavaelu siis ära jääks, aga ikkagi see kasvõi näiteks Facebooki näide, see võtab ju nii suure laieneb massiivselt. Minule tegelikult seal nagu meeldib, et olge nüüd realistid mobiili peale sa saad panna 500 telefoninumbrit, et telefoni veel juurde moodustab mingi asja. Kaks aastat tagasi jäi mulle Orkut kitsaks, 1000 inimest oli seal, aga kuna mul on niivõrd laialdane sõpruskond, bänd, fännid, erakonnakaaslased, aatekaaslased kõik muud, siis vaatasin, et oi kui tore, ainuke häda, et Facebookil oli siis 5000 on seal nagu piirang ja mul oli seal neli ja pool 1000 kontakti. Nüüd ta on nagu läinud, aga tõesti noh, mul ei ole seda võimalust, kuhu nüüd hakata kirjutama uut märkmikku, kõikide inimeste kontaktid, siis hakka võtma, siis hakka saatma meili ja sa näed, et mõni inimene on tegelikult Facebookis aktiivsem kui enda tavapäraste meilide lugemisega. Äärmiselt mugav, äärmiselt hea oli seda kasutada kõik võrgustikud, ma olen erinevates koolides õppinud, et ta oli wave mõnus, aga ma ei ole selline halamine. No ma ütlen, et sul algab nagu uus Facebooki elu. Tule täna vahepeal kuulajatele meelde, et ka meie saade on Facebookis, minge Facebook, punkt com kaldkriips. Siin oleme. Ja see on niisugune asi, et seal on ju nii palju fänne Facebookis ja igal pool, et poole aasta pärast on valimised, et sul tegelikult noh, on lihtsalt noh, ma ei tea, kas käsu või palvekorras võimalik vihjata, et kõik hääletavad sinu kasuks, et tegelikult saatis päris hea sutsaka nagu hääli kokku. Siis et, et ma ei tea, kas e-häälitused vis toimuvad, Taliga toimuvad küll, aga Ma olen jälle sedasorti mees, et noh, tänaval kui tehes ka valimiskampaaniat, olen ma Eestis vist ainukene, kes saadab ka nõndanimetatud potentsiaalseid valijaid päris pikalt. Kui nad tulevad, käsi pikalt ees nagu pastapliiatsid midagi muud saama. Ja ma olen ka võib-olla üks neid väheseid inimesi, kellel on õnnestunud kohtuda enda reaalsete valijatega, kes on tulnud ja nad julgevad neile meeldivad ausad inimesed, nad tulevad tänavalaste ütlevad, et tead, ma olen see mees, kes sulle andis hääle ja enda naisega. Ju siis on seda usku, et ma ei pea eriti suurt keerutama ja panema seda valiminud mehis valimimees. On nii, et sina mingit spetsiaalset nänni ei tooda, küll sa tulid saatesse kaasas Eesti vabariigi põhiseadus. Ja see on Eesti noorsootöö keskuse poolt trükitud aasta 2007 ja ta on hea, mugav taskuversioon. Alati, kui ma käin kuskil koolides esinemas, siis ma kingin. Ta läheb tagasiside on paljud üldse seda lugenud, on? Nad ikka on ja nad võtavad tegelikult muga alati ühendust siis, kui nad on jõudnud juba kõrgkooli ja neile antakse ülesanded, mis on seotud põhiseadusega, siis nad muidugi tahavad mu käest saada alati vastuseid, aga ma ütlen, et vot nüüd vaataja otsi tegelikult ise, et sul ei ole vaja mitte vastuseid, vaid sul on vaja orienteeruda põhiseaduses see Tallinnas sellest nors asjast väideti, et siin Tallinnas on ju ka päris nagu võimas siis noorsootöö keskusega, sellega vist mingid jamad praegu jah, et Yana Toom saatis Tallinna spordi- ja noorsoo, kelle kirja, kus oli siis lõbused selline asutus nagu likvideerida, eks me saame aru, Tallinnal raha ei ole, Tallinna linn on pankroti äärel veerel ja nüüd siis likvideeritakse selle tulemusel ka kõikides linnaosades avatud noortekeskused Kristiine, kus ma olen ka valitud, seal on kaks neid, seal on seitse inimest palgal, Kristiine linnaosale ei ole seda raha. Ei majanduskuludeks töötajate tasustamiseks, seitse inimeste jäävad tööta, aga noorsootöö tervikuna, et ma rõhutan veel kord, nii nagu isamaaline kasvatus on iga noorsootöö on ehk siis meil Eesti noorsootöö keskuses sloganiks iga noor väärtus. Tulevik tehakse täna, seal on selline töö, mille vilju me saamelas 10 aasta pärast ja kas me peamegi nautima. Me peame tööd tegema, just nüüd on sulle öelda võib-olla ka rohkem, aga noh, Yana toom on 90 koolilapsega Moskvas, külastab Lenini, usun Maie. Okei, see on tavaliselt, kui keegi mingi käki hakkama saab, siis tõmmatakse kohe ajakirjanduse eest ära, aetakse mingi udujutt, et on kuskile peitu pandud ja teised siis helbivad, seda üritavad rääkida. Domere organiseerime, kust need rahad on, ma olen Tallinna volikogu liige, ma olen neid eelarveid näinud süsteemselt, süstemaatiliselt on noorsootööks eraldatava raha hulk vähenenud. Okei, kuidas jalgpalliga seis on? Tundub, et paremat seisu kui praegusel hetkel pole vist jalg Eesti jalgpallis olnud. I seitsmeteistkümnendal novembril tuleb hea mäng Lichtensteini ka, mis on Raio piiroja 100. mänge ja ilmselt jalkafännid saavad valmis ka uue suure eesti rahvuslipuga, mille mõõtmed on seitse korda 11 meetrit siis õige mõõtkava. Enam ei ole see viis korda 10. Noh, sellest võidab tegelikult terve Eesti ühiskond, sest me oleme jaotanud nõnda lipu kõikjale suurtele avalikele üritustele, nii siin kui sealpool riigipiiri. Nojah, tähendab ühesõnaga praegu nii, et, et Eesti jalgpallimeeskonnana võib-olla esimest korda nagu, nagu tekkinud, nagu ka laiemalt inimestel selline nagu nagu usk, et mine tea, et järsku isegi juhtunud midagi, et nüüd on mitu korda nagu nii hästi läinud, et viimane kord natuke õnnetult, aga aga kuidas oma pilguga, et materjali on juba ja taset? Ta on, et tänu tänu paljudele venelastele muidugi. Leva müstiline müstiliselt hea mees keskväljamootor ja ega sealgi salata, et praegusel hetkel ampiir vaja nõndanimetatud kõige vanem mees, aga samas on ta ka ikkagi alustala. Nii, kuulame nüüd muusikapala, mis factar tantsupeole, tahad selle kohta ka midagi? Ma tahaks öelda, et see on nii käimatõmbamise lugu ja mulle meeldib, et on tulnud noored, kes teevad just seda mõnusat skaad heas omas võtmes torudega, mis on mu teine nõrkus peale topelt trummikomplekti ja eesti keeli? Tegelikult ei huvita kaera ja. Kuulge. Passi. Passi paati, kes lohutab? Muusika. Katkenud sõbratar. Ka faktor tantsupidu oli see lugu meie tänase saate külalise, Tarmo Kruusimäe kojamehe üks lemmikselliseid tantsuliselt käivitanud. Tantsust rääkides käisid ju suures gigaprojektis glamuuri glamuurist pakatava tantsud tähtedega saates, kus sa väidetavalt ütlesid, et sukusi välja kuna oli tegemist mingisuguse kokkumänguga vandenõuga. Tegite koheseks skandaali, nagu ikka see skandaal võib-olla meeldis kelledele te saate kas ei pidanud talle loomu loomulikult neil meeldinud kõik skandaalid, mis seal tegelikult on, et sind nagu saada, meenutagem kas või jää minu küünarnuki kriimustust, et üritasin kaks päeva öelda, ei saagi aru, et mees, kes on 2007. aastal aprillis Tatari tänaval inimesi kaitsta ja 500 inimese vastu võidelnud, kus käis noh, tõsine andmine ja nüüd kirjutame sellest, et mul tuli kriips, tuli käe peale, hommiku Abetraseerides tuleb kriips isegi võib-olla tihedamini. Aga skandaal müüb ja tegelikult olen mina sellele saatele äärmiselt tänulik, sest me saime perega nüüd neli priipääset sinna lõpuni. Pere, kogu aeg. Naispere mul on selline tantsuhuviline, mina, mina sellest nagu suurt mütsige, jaga, aga mina jälle kohtusin võib-olla seal tantsimise teise poolega sain ise omal nahal tunda, et see on äärmiselt raskem ja ma sain aru, et tantsimine ei ole mu kehakeel aga ei saa nagu selgeks said, tähendab, selles mõttes mina tegin ühte seda saadet, kui välja ei langenud, siis seal küll täitsa täitsa okei, mulle tundus tantsu muidugi Chadza ja ega ma seal selgeks saanud, et pooleteistminutiline kava oli, mille siis sai ära niivõrd-kuivõrd ära tantsitud ja teine oli siis quick step aga jah, et see oli jälle see, et Merle Klandorf tundis ära, et tegemist on nii iiri muusikaga, et selles suhtes te olete n point, et oligi iiri muusika puhul ja lihtsalt mu tantsutreener ja partner tema ei tahtnudki igavate trahvidega ütles, et lähenemist vaid läheneda kui šõu, et vaatajale ka midagi enamat pakkuda, aga ilmselt žürii tahtis näha siukest tantsu ABC-d. See naine on õnnelik ja rahul, et mees nüüd kuidagi puusad käivad paremini kepsetab võib-olla isegi meelsamini. Ütleme niimoodi, et mu naine äärmiselt õnnelik, äärmiselt tänulik Juss Karin sillamaale, kes tegi uskumatu ime, tegi teoks äärmiselt vihane kogu selle zürii peale, sellepärast see võttis nagu just selle, et võib-olla oleks mehest asja saanud, et see poolteist kuud minusuguse karu puhul ilmselt oleks võib-olla tulemusi andnud alles hiljem, et liiga varase well. Las aga miks see lõppes, räägi, mis värk seal siis oli, nii palju? Ümber mingisugust tolmu keerutatud sihukeseks müstikaks, aga ütleme ausalt, et mul tegelikult 100 savi sellest, sest tagasi enda tööde-tegemiste juurde minna, sest tõesti mul siin päris paljud asjad kõrbesid, et mul oli isamaalise omaloomingu konkurss oli käes, mille lõpptulemusena pidev töö. Aega jäi mul ääretult väheks, kolm tundi päevas harjutada trenni, uus päeva nädalas, seitsmes oli siis otsesaade hommiku vara. Ohohoo, onu, energiat mul jätkub, aga ütleme nii, et tundsin, et hakkavad ressursid nagu kokku tõmbama ja olgem ausad, ega siis keegi ei halasta mulle selle peale ütlevad, et kuule, kloun, sa lähed sinna tantsima, sa saad minna siis, kui sul on ülejäänud tööd-tegemised tehtud. Miks ma pingilt pingutasin, ikkagi maksimaalselt? Jah, aga jah, tõesti nagu sa ütlesid, kogu naispere siis naine ja kaks tütart, eks ole, said, noh, vähemasti nad saavad ka praegu veel, eks ole, osa kuni lõpuni saavad, seda saad mina ka, aga need tuleb muidugi riigimehed tuleb peale. Sest et sellest me rääkisime eile ja võib-olla seda põnevas tulevikus. Tegelikult. Ma ausalt, noh, Tarmo on ise ka läbi-lõhki šõumees, võiks öelda isegi proff, sest et see oli aastaid, kui sa tegelikult ikkagi telesõud Mardo Vainuga vist tegid ja video oli tema olen ka kahes raadios olnud väga mitmete erinevate saadete juht ja pea kõik teised telekanalid läbi käinud. Kas sellist asja ei ole nüüd? Noh, lihtsalt praegu tegeleb nii paljude muude asjadega, et sellist suumehe asja nagu, nagu ei jaksa enam nagu, nagu teha jaksaks küll, aga noh, kui seda teeks, siis teeks seda ainult puhtalt raha pärast, et edevuse pärast ei teeks. Aga esmalt ikkagi mu töö see, mille järgi mul süda põksub, süda põksub kahjuks kuulsuse järgi, süda põksub hoopis Eestimaale. Ojala väga ilus sellega mõtlengi hakata tänast intervjuud sinuga kokku tõmbaga tõmbama, mis, mis on see lõpulugu? Kuhu, mida me kohe hakkame kuulama, enne kui me läheme Eesti rahvusringhäälingu uudistele üle? No nagu ma rääkisin, et mul oli isamaalisi omaloomingu konkurss ja see on siis laulukonkursi võitja, Helen Maria taimla imekaunis lugu ühel kaunil maal. Aitäh kaaneta edu. Kaunima miinimumiks eesti oma katku. Raja Antsmaa miljon sõpra minuga on Eesti koos Me armastame söödana kogu ratas, meil on siin üks peretalumaad ka. Sellel kaunil maal nimeks Eesti. Mees, keda kutsume tunned jälle, kodulävel on asendada sky. Ja tee, mida mööda